Ehitusmaterjalid SOOJUSISOLATSIOON (0)

1 Hindamata

SOOJUSISOLATSIOONMATERJALIDE KATSETAMINE

1. Töö eesmärk
Vahtpolüstereentoodete (EPS) tähistuse määramine lähtuvalt mõõtmetest, mõõtmete
tolerantsidest, survepingest 10% deformatisoonist, paindetugevusest ja soojuserijuhtivusest.
2. Katsetatud vahendid
Töökäigus kasutavateks vahenditeks oli nihik , joonlaud (täpsusega 0,1mm), kaal (täpsusega
2g) ning anum vee jaoks.
3. Töö käik

3.1 Mõõtmete määramine

Nimimõõtmetega toote pikkuse, laiuse määramine vastavalt standardile EVS EN 822:1999
“Ehituses kasutatavad soojustusmaterjalid. Pikkuse ja laiuse määramine.”
Katsekehi hoitakse enne katse algust vähemalt 6 tundi temperatuuril ( 23 +/- 5)  C. Katsed

viiakse läbi temperatuuril ( 23 +/- 5)  C. Tasasele pinnale asetatud katsekehal võetakse

mõõdud täpsusega 0,5 mm alltoodud eeskirjade järgi:
A. Kui katsekeha mõõtmed on väiksemad, kui 1,5 m, võetakse üks mõõde katsekeha
poolest pikkusest ja üks poolest laiusest vastavalt joonisele 1.
B. Kui katsekeha mõõtmed on suuremad, kui 1,5m, võetakse üks täiendav mõõde iga
meetri kohta vastavalt joonisele 2 ja tulemus esitatakse aritmeetilise keskmisena.

3.2 Tiheduse määramine
Tiheduse määramiseks võetakse korrapärase kujuga katsekehad , mida on eelnevalt 6 tundi
hoitud temperatuuril 23+/-5ºC. Mõõtmed võetakse kolmest kohast ning mahu leidmiseks
leitakse kõigi kolme pikkuse aritmeetilised keskmised. Tihedus arvutatakse valemi 1 järgi.

P =
m
0
1000 V       (Valem 1)
br

Kus, m- proovikeha mass õhus [g]
V -
br proovikeha ruumala [cm3]
3.3 Veeimavuse määramine
Veeimavus määratakse vastavalt standardile EVS-EN 12087:1999. Esmalt määrata kuue
katsekeha mõõtmed ning kuivatatud katsekeha massid . Seejärel asetatakse katsekehad vette,
mille temperatuur on 18-25ºC. Vette asetatakse nii, et alumine pind oleks 8-12mm allpool vee
tasapinda. Pärast 28 ööpäeva võetakse veest välja ja eemaldatakse niiske lapiga üleliigne vesi
ning määratakse veega immutatud katsekehade mass. Veeimavus mahu järgi arvutatakse
valemi 2 järgi.

W = m −m
1
0
k

* 0
1 0
V
     (Valem 2)


Kus, m- kuivatatud proovikeha mass [g]
m -
28 proovikeha mass veega immutatult [g]
V-katsekeha ruumala [cm3]
3.4 Paindetugevuse määramine
Paindetugevus määratakse vastavalt standardile EVS-EN 12089:1999. Esmalt määratakse
proovikeha mõõtmed ning seejärel asetatakse katsekeha kahele toele, mille vahekaugus on
200mm. Koormus rakendatakse katsekehale tugiava keskele. Paindetugevus arvutatakse
valemi 3 järgi.

R
3F l
p =
  (Valem 3)
2bh2

Kus, F-purustatav jõud [N]
l- tugedevaheline kaugus [mm]
b- proovikeha laius, [mm]
h- proovikeha paksus [mm]

3.5 Survepinge määramine 10%-lisel deformatsioonil otsekatsetusega
Määratakse katsekeha mõõted ning seejärel asetatakse katsekeha pressi alumisele
surveplaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga.
Katsekeha koormatakse eelkoormusega 250+/- 10 Pa. Koormustaluvus arvutatakse valemiga
4. Koormustaluvus kaudsel meetodil arvutatakse valemiga 5.

σ = F
10
  S    (Valem 4)

σ =
10
10,0  * P -
0 81,0      (Valem 5)

Kus, F-koormus 10%-lisel deformatsioonil
S- katsekeha ristlõikepind
3.6 Soojusisolatsioonmaterjalide soojaerijuhtivuse määramine kaudse meetodiga
Soojaerijuhtivuse määramisel kasutatakse valemit 5. Toote deklareeritud soojaerijuhtivus
arvutatakse valemi 6 järgi. Soojaerijuhtivuse hinnangulise standardhälve saab arvutada
valemi 7 järgi.

λ = 0,025314 + 5, 1743
0,173606
* 10−5 * P +
0
  P
     (Valem 6)
0
Kus, -proovikeha tihedus [kg/m3]

λ =

D

kesk
k * sλ    (Valem 7)

Kus,  sλ -soojaerijuhtivuse

hinnanguline standardhälve.
k- 2,07 (katsearvuga seotud tegur)
n
∑ (λ −λ
)2
1
kesk
s =
i=1

√ n−1



4. Tulemused
4.1      Tiheduse määramine
Katsetatud proovikehade tihedused on toodud tabelis 1. Arvutused on tehtud valemi 1 järgi.

Tabel 1. Katsekehade tihedused
Prk nr.
Proovikeha mõõtmed [mm]
Maht [mm3]  Mass [g]
Tihedus
[kg/m3]
a
b
h
1.
49,3
300,5
160,0
2370344
29,99
12,652
2.
49,2
295,0
160,0
2322240
29,44
12,677
3.
49,2
295,0
165,0
2394810
29,66
12,385

4.
48,8
298,8
151,4
2209088
43,52
19,709
5.
48,9
300,5
151,3
2223270
45,12
20,294
6.
49,1
300,2
151,5
2233082
45,25
20,263
Keskmine:
16,33

4.2      Veeimavuse määramine
Katsekehade veeimavus arvutati valemi 2 järgi ning tulemused on toodud tabelis 2.
Tabel 2. Katsekehade veeimavus
Prk
Proovikeha
Maht
Mass [g]
Veeimavus
nr.
mõõtmed [cm]
[cm3]
Mass immutatult
[%]
[g]
a
b
h
Kuivalt   Immuta
tult
1.  20,0  20,1  4,9
1969,8
40,36
43,10
0,13
2.  20,1  20,0  4,9
1969,8
39,29
39,81
0,02
3.  20,0  20,0  4,9
1960
25,23
59,29
1,74
4.  20,1  20,0  4,8
1929,6
29,13
31,63
0,13

4.3      Paindetugevuse määramine
Katsekehade paindetugevused arvutati valemi 4 järgi ning tulemused on toodud tabelis 3.
Tugedevaheline kaugus on 200mm.

Katsekehade paindetugevust iseloomustab joonis 1.
Tabel 3. Katsekehade paindetugevus
Prk

Mass
Purustatav  Paindetugevus
nr.
Proovikeha mõõtmed
[g]
jõud [N]
[kPa]
[mm]
a
b
h
1.
160,0  300,5
49,3
29,99
201,1
0,0826
2.
160,0  295,0
49,2
29,44
196,2
0,0824
3.
165,0  295,0
49,2
29,66
197,3
0,0828

Keskmine
0,0826
1.
151,4  298,8
48,8
43,52
279,6
0,1178
2.
151,3  300,5
48,9
45,12
319,9
0,1335
3.
151,5  300,2
49,1
45,25
334,1
0,163

Keskmine
0,138

Joonis 1. Soojusisolatsioonmaterjalide paindetugevused

4.4      Survetugevuse määramine 10%-lisel deformatsioonil
Katsekehade koormustaluvus arvutati valemi 5 järgi ning tulemused on toodud tabelis 4.
Tabel 4. Katsekehade survetugevus
Prk  Proovikeha
Ristlõike
Mass [g]  Koormustalu
nr.
mõõtmed [mm]  pindala
vus [kPa]
[mm2]
a
b
c
1.
49
50
47
2450
1,56
117
2.
50
49
50
2450
1,66
130
3.
49
50
50
2450
1,65
123
4.
50
49
51
2450
1,61
117
5.
50
49
51
2450
1,61
139
6.
50
49
48
2450
1,52
139
Keskmine:   127,5
4.5 Soojusisolatsioonmaterjalide soojaerijuhtivus
Tabel 5. Soojusisolatsioonmaterjalide soojaerijuhtivus

Katsekeha mõõtmed [cm]
Maht
Mass [g]  Tihedus  Soojusel
[ cm3 ]
[kg/ m3 ]  ektrijuhti
vus [ λ ]
Valge
20,05
20,10
4,92
1973,74
39,6
20,06
0,035
20,03
20,10
4,90
20,05
20,09
4,89
Keskmine  20,04
20,10
4,90
Hall
20,14
20,12
4,90
1989,51
29,2
14,68
0,037
20,15
20,18
4,92
20,15
20,14
4,89
Keskmine  20,15
20,15
4,90

5. Järeldused

Mitmete katseandmete puudumise tõttu ei ole protokollis esitatud andmed 100% tõesed.
Valge soojusisolatsioonimaterjali elektrijuhtivuse väärtus  λ on
   0,035. Halli
soojusisolatsioonimaterjali elektrijuhtivuse väärtus  λ on
   0,037.
Katsekehade keskmine koormustaluvus (survetugevus) on 127,5 kPa.
Hallide soojusisolatsioonmaterjalide atsekehade keskmine paindetugevus on 0,086 kPa,
siniste oma aga 0,138 kPa.
Siniste soojusisolatsioonmaterjalide keskmine veeimavus on 0,075%, hallidel aga 0,935%.
Katsekehade keskmine tihedus on 16,33 kg/m3
Katsetulemused klapivad kirjanduslike allikatega ning jäävad sobilikesse piiridesse - sellest
johtuvalt võib väita, et katse õnnestus.

.PDF Laadi alla originaalfail 7 lk · .pdf · 76 allalaadimist

Tasuta Faili alla laadimine on tasuta

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-11-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

76 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

dapu2 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

docx

Ehitusmaterjalid labor 8.

1. Töö eesmärk Vahtpolüstüreentoodete (EPS) tähistuse määramine lähtuvalt mõõtmetest, mõõtmete tolerantsidest, survepingest 10% deformatsoonist, paindetugevusest ja soojuserijuhtivusest. 2. Kasutatud ehitusmaterjalid Katsetatava vahtpolüstüreen plaatide nimimõõdud on: 1200x1000x50 mm. Katsetatavateks materjalideks on kaks erinevat vahtpolüstüreentoodet. Ühed katsekehad oli valged (A) ja teised sinised (B). EPS on väikese tihedusega poorne soojusisolatsioonimaterjal, mis koosneb 98% ulatuses õhust. EPS-soojusisolatsiooniplaadid koosnevad paisutatud polüstüreeni graanulitest, mis on veeauru toimel omavahel tihedalt kokku ühendatud. EPSi graanulitel on

Ehitusmaterjalid

docx

Vahtpolüstüreentoodete (EPS) tähistuse määramine lähtuvalt mõõtmetest, mõõtmete tolerantsidest, survepingest 10% deformatsoonist, paindetugevusest ja soojuserijuhtivusest.

1. Töö eesmärk Vahtpolüstüreentoodete (EPS) tähistuse määramine lähtuvalt mõõtmetest, mõõtmete tolerantsidest, survepingest 10% deformatsoonist, paindetugevusest ja soojuserijuhtivusest. 2. Kasutatud ehitusmaterjalid Katsetatava vahtpolüstüreen plaatide nimimõõdud on: 1200x1000x50 mm. Katsetatavateks materjalideks on kaks erinevat vahtpolüstüreentoodet. Ühed katsekehad oli valged (A) ja teised sinist (B). EPS on väikese tihedusega poorne soojusisolatsioonimaterjal, mis koosneb 98% ulatuses õhust. EPS-soojusisolatsiooniplaadid koosnevad paisutatud polüstüreeni graanulitest, mis on veeauru toimel omavahel tihedalt kokku ühendatud. EPSi graanulitel on

Ehitusmaterjalid

docx

Vahtpolüstüreentooted

1. Töö eesmärk Vahtpolüstüreentoodete (EPS) tähistuse määramine lähtuvalt mõõtmetest, mõõtmete tolerantsidest, survepingest 10% deformatsioonist, paindetugevusest ja soojuserijuhtivusest. 2. Katsetatavad materjalid EPS A valge; EPS B sinine. Vahtpolüstüreen ehk standardikohase nimetusega EPS on kerge jäik plastvahul põhinev soojustusmaterjal. EPS plaate iseloomustavad hea soojapidavus, helikindlus ja toimimine tuuletõkkena, niiskuskindlus, suur koormustaluvus, püsivad mõõtmed, mittevananemine, raskesti süttivus, kasutamismugavus ja keskkonnasõbralikkus [1]. 3. Kasutatavad seadmed ja vahendid Nihik ja nurgik katsekehade mõõtmiseks Kaal täpsusega 0,1 g - katsekehade massi määramiseks; Hüdrauliline press - surve- ja paindetugevuse määramiseks Immutamiseks vajalikud nõud. 4. Katsemetoodikad 4.1. Mõõtmete määramine Nimimõõtmetega toote pikkuse, laiuse määramine toimub vastavalt standardile EVS EN 822:1999 "Ehituses kasuta

Ehitusmaterjalid

docx

Ehitusmaterjalid praktikum nr 8 - soojusisolatsiooni katsetamine

Soojusisolatsiooni katsetamine 1. Töö eesmärk Vahtpolüstüreentoodete (EPS) tähistuse määramine lähtuvalt mõõtmetest, mõõtmete tolerantsidest, survepingest 10% deformatsioonist, paindetugevusest ja soojuserijuhtivusest. 2. Katsetatud materjalid Katses katsetati kahte erinevat vahtpolüstureentoodet: EPS 60 ja EPS 120. 3. Töökäik 3.1 Mõõtmete määramine 3.1.1 Nimimõõtmetega toote pikkuse, laiuse määramine vastavalt standardile EVS EN 822:1999 ,,Ehituses kasutatavad soojustusmaterjalid. Pikkuse ja laiuse määramine." Katsekehi hoiti enne katse alustamist vähemalt 6 tundi temperatuuril 23±5 oC. Katsed viidi läbi temperatuuril 23±5oC. Tasasele pinnale asetatud katsekehal võeti mõõdud täpsusega 0,5 mm. Kuna antud katses olevate katsekehade pikkused olid väiksemad kui 1,5 m, siis võeti üks mõõde katsekeha poolest pikkusest ja üks poolest laiusest. Mõõtmis

Ehitusmaterjalid

docx

EHITUSMATERJALID PRAKTIKUM 7 EPS

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 7 2021 EPS katsetamine Rühm: Mattias Põldaru 1. 13. JANUARY 2022TÖÖ EESMÄRK Vahtpolüstüreentoodete (EPS) tähistuse määramine lähtuvalt mõõtmetest, mõõtmete tolerantsidest, survepingest 10% deformatsioonil, paindetugevusest ja soojuserijuhtivusest. 2. KATSETATUD MATERJALID Katses kasutati kahte erinevat vahtpolüstüreentoote – valget ja täpilist EPS-i. 3. KASUTATUD VAHENDID Kasutatud vahendite all nimetatakse ja iseloomustatakse kasutatud katseseadmeid, oluline on seadme liik (kaal, nihik, joonlaud, mõõtekell vms) tootja ja mudel, mõõtetäpsus, mõõtepiirkond. Töös kasutati järgnevaid seadmeid:  Elektrooniline kaal – täpsus 0,1 g;  Nihik – täpsus 0,02 mm;  Hüdrauliline press. 2 4. KATSEMETOODIKAD 4.1. Mõõtmete määramine 4.1.1. Nimimõõtm

Ehitusmaterjalid

pdf

Ehitusmaterjalid Praks nr 8 EPS

peaaegu samad. Keskmiseks soojaerijuhtivuseks tuli EPS 80-nel 0,036 W/mK ja EPS 50-nel 0,039 W/mK. Raado konspekt annab soojajuhtivuseks 0,037...0,041 W/(mK). EPS 80 deklareeritud keskmiseks soojaerijuhtivuseks tuli 0,037 W/mK ja EPS 50 deklareeritud keskmiseks soojaerijuhtivuseks tuli 0,039 W/mK. 6. KASUTATUD KIRJANDUS 1.Soojusisolatsioon. [WWW], file:///C:/Users/Kasutaja/Documents/Ehitusmaterjalid/VIII%20Soojus,%20EPS/8_Soojusisola tsioon.pdf (8.12.2013) 2. EPM 3500 Ehitusmaterjalid. Loengukonspekt II osa. L.M.Raado. 2013/2014 õ/a. 7

Ehitusmaterjalid

doc

EPS

Töö eesmärk Vahtpolüstüreentoodete (EPS) tähistuse määramine lähtuvalt mõõtmetest, mõõtmete tolerantsist, survepingest 10% deformatsioonil, paindetugevusest ja soojusjuhtivusest. Kasutatud materjal Vahtpolüstüreen 1. Töö käik 1.1 Mõõtmete määramine Tasasele alusele asetatud katsekehad mõõdeti nihikuga täpsusega 0,1 mm. 3 mõõtmistulemuse põhjal leiti keskmine. Mõõtmistulemused on tabelis 1.1 1.2 Tiheduse määramine Katsekehad kaaluti ning seejärel leiti tihedus massi ja mahu suhtena valemist (1): m 0 = * 1000 Vpr kus, 0- proovikeha tihedus m- proovikeha mass, g Vpr- proovikeha ruumala, cm3 Arvutustulemused on tabelis 1.1 1.3 Paindetugevuse määramine Katsekehade mõõtmed saadi tabelist 1.1. Katsekehad asetati tugedele, mis olid vahega l=200mm ning keha koormati keskelt. Seejärel võeti skaala näit ja paindetuge

Ehitusmaterjalid

docx

Soojusisolatsioonmaterjal ide katsetamine

Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.8 2017/2018 Soojusisolatsioonmaterjalide katsetamine EAEI-31 Tanel Tuisk TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL SOOJUSISOLATSIOONMATERJALID 1. Töö eesmärk Paisutatud polüstüreentoodete tähistuse määramine lähtuvalt mõõtmete tolerantsidest, survepingest 10% deformatsioonist, paindetugevusest ja soojuserijuhtivusest. 2. Kasutatud materjalid EPS mullpolüstüreen, plastvahul põhinev soojustusmaterjal. Valmistatakse pentaani sisaldavatest polüstüreengraanulitest, mis on omavahel veeauru toimel tihedalt ühendatud. 3. Katse metoodikad 3.1. Mõõtmete määramine 3.1.1. Nimimõõtmetega toote pikkuse, laiuse määramine Katsekehi hoitakse enne katse alustamist vähemalt 6 tundi temperatuuril (23±5)ºC. Katsekehadel võetakse 2 mõõdet täpsusega 0,5 mm järgmiste eeskirjade järgi: Kui katsekeha mõõtmed on väiksemad kui 1,5 m, siis võet

Ehitusmaterjalid

Rohkem sarnaseid