Ehitusmaterjalid Praks nr 8 EPS (0)

1.EESMÄRK 
Töö eesmärgiks oli vahtpolüstüreentoodete (EPS) tähistuse määramine lähtuvalt mõõtmetest, 
mõõtmete  tolerantsist,  survepingest  10  %  deformatsioonil,   paindetugevuse   ja 
soojuserijuhtivuse määramine 
2.KATSETATAVAD MATERJALID 
Katsetavaks materjaliks  oli vahtpolüstüreen. 
3.KASUTATUD TÖÖVAHENDID 
Töös  kasutati  elektroonilist  kaalu  KERN  440-55N,  täpsus  0,2  g,  max  6000  g,  joonlauda, 
hüdraulilist pressi surve- ja pandetugevuse määramiseks. 
4.KATSEMETOODIKAD 
4.1 Tiheduse määramine. 
Tiheduse määramiseks mõõteti  üheksa EPS 80 ja üheksa EPS 50 katsekeha pikkus, laius ja 
paksus  ning  kaal.   Katsekehad   olid  enne  mõõtmis  olnud  vähemalt  6  tundi  temperatuuril 
23 5ºC.  Kehade  ruumala  arvutatakse  keha  geomeetrilistest  mõõtmetest  lähtude.  Katse 
tulemused on toodud tabelis 4.1. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1 
 
4.1 Tiheduse määramine 
Katsekeha mõõtmed, cm 
Katekeha 
Katsekeha 
Katsekeha 
maht, 
Tihedus 
nr 
A 
b 
H 
mass, g 
cm³ 
ρ, kg/m³ 
EPS 80 
1.1 
29,70 
14,95 
4,85 
36,6 
2153,5 
17,0 
EPS 80 
1.2 
29,85 
15,00 
4,900 
41,4 
2194,0 
18,9 
EPS 80 
1.3 
29,80 
15,00 
4,900 
41,8 
2190,3 
19,1 
EPS 80 
2.1 
19,95 
19,95 
4,85 
31,2 
1930,3 
16,2 
EPS 80 
2.2 
20,00 
19,95 
4,85 
31,0 
1935,2 
16,0 
EPS 80 
2.3 
19,85 
20,00 
4,85 
31,2 
1925,5 
16,2 
EPS 80 
3.1 
4,90 
4,95 
4,95 
2,2 
120,1 
18,3 
EPS 80 
3.2 
5,00 
5,00 
5,00 
2,2 
125,0 
17,6 
EPS 80 
3.3 
5,00 
5,00 
5,05 
2,4 
126,3 
19,0 
  
  
  
  
  
  
  
EPS 50 
1.1 
29,8 
15,05 
4,85 
27,6 
2175,2 
12,7 
EPS 50 
1.2 
29,9 
15,00 
4,9 
30,6 
2197,7 
13,9 
EPS 50 
1.3 
29,85 
15,00 
4,9 
30,6 
2194,0 
13,9 
EPS 50 
2.1 
19,95 
19,00 
4,95 
26,2 
1876,3 
14,0 
EPS 50 
2.2 
19,90 
19,00 
4,8 
27,6 
1814 ,9 
15,2 
EPS 50 
2.3 
19,95 
19,00 
4,85 
24,2 
1838,4 
13,2 
EPS 50 
3.1 
4,95 
5,00 
5,05 
1,6 
125,0 
12,8 
EPS 50 
3.2 
5,00 
4,90 
5,10 
1,6 
125,0 
12,8 
EPS 50 
3.3 
5,00 
5,00 
5,00 
1,6 
125,0 
12,8 
 
EPS 80 keskmine tihedus 17,6 kg/m³. 
EPS 50 keskmine tihedus 13,5 kg/m³. 
2 
 
4.2 Veeimavuse määramine 
Veeimavuse  määramiseks  asetati  katsekehad  7  päevaks  vette.  Seejärel   kaaluti   kehade  mass 
veega immutatult ja valemiga (1) arvutati  veeimavus  mahu järgi. Tabelis 4.2 on välja toodud 
katsetulemused. 
                   
 
 
 
 
 
 
 
 
(1) 
 
kus  
    -  proovikeha  mass veega immutatult, g; 
 
m – proovikeha mass kuivatatult, g; 
 
V – katsekeha ruumala. 
Tabel 4.2 Veeimavuse määramine 
Veeimavus, 
Katsekeha 
Katsekeha mass, g 
% 
  
nr 
Ruumala  Kuiv 
Immutatud  
Wk 
Keskmine 
EPS 80 
2.1 
1930,3  31,2 
56,0 
1,3 
EPS 80 
2.2 
1935,2  31,0 
55,2 
1,3 
EPS 80 
2.3 
1925,5  31,2 
67,8 
1,9 
2,15 
EPS 50 
2.1 
1876,3  26,2 
97,8 
3,8 
EPS 50 
2.2 
1814,9  27,6 
61,4 
1,9 
EPS 50 
2.3 
1838,4  24,2 
75,2 
2,8 
4.3 Paindetugevuse määramine 
Paindetugevuse määramiseks asetatakse katsekeha kahele toele, mille  vahekaugus  on 20 cm.. 
Koormus  rakendatakse  katsekehale  tugiava  keskel.  Tabelis  4.3  on  välja  toodud  katse 
tulemused. Paindetugevus arvutatakse valemiga (2): 
              
 
 
 
 
 
 
 
 
 
(2) 
    
kus  
Rp – katsekeha paindetugevus; 
 
F –  purustav jõud; 
 
l – tugiava; 
 
h – katsekeha paksus; 
 
b – katsekeha laius. 
 
 
 
 
 
3 
 
Tabel 4.3 Paindetugevus 
Katsekeha 
Purustav 
Katsekeha 
mõõtmed, cm 
jõud, 
Paindetugevus,    
nr 
B 
h 
kgf 
kPa 
keskmine 
EPS 80 
1.1 
14,95 
4,85 
17,6 
150,1 
EPS 80 
140,8 
1.2 
15,00 
4,90 
16,7 
139,1 
EPS 80 
1.3 
15,00 
4,90 
16 
133,3 
EPS 50 
1.1 
15,05 
4,85 
7,6 
64,4 
EPS 50 
61,2 
1.2 
15,00 
4,90 
7,1 
59,1 
EPS 50 
1.3 
15,00 
4,90 
7,2 
60,0 
 
4.4 Survepinge määramine 10 %-lisel deformatsioonil otsekatsetusega 
Katse võeti kolm EPS 80 ja kolm EPS 50 katsekeha. Kehad asetatakse surveplaadi  keskele  ja 
viiakse  kokkupuutesse  pressi  ülemise  plaadiga.  Katsekeha  koormatakse  eelkoormusega 
250 10  Pa.   Katsekehade   50*50*50  eelkoormus  on  0,064 0,003  kgf.  Katse  tulemused  on 
näidatud tabelis 4.4. Survepinge arvutatakse valemiga (3): 
                   
 
 
 
 
 
 
 
 
 
(3) 
 
kus  
    – katsekega koormustalumus; 
 
F – koormus 10 %-lisel deformatsioonil; 
 
S – katsekeha ristlõikepind. 
Tabel 4.4 Survepinge 
Katsekeha 
ristlõike 
Jõud 10 % 
Koormus-
Katsekeha 
mõõtmed, cm 
Survepind,  deformatsioonil,  taluvus,    
nr 
A 
b 
cm² 
kgf 
kPa 
keskmine 
EPS 80 
3.1 
4,90 
4,95 
24,26 
21 
86,6 
EPS 80 
88,2 
3.2 
5,00 
5,00 
25,00 
20,5 
82,0 
EPS 80 
3.3 
5,00 
5,00 
25,00 
24 
96,0 
EPS 50 
3.1 
4,95 
5,00 
24,75 
11 
44,4 
EPS 50 
47,7 
3.2 
5,00 
4,90 
24,50 
12,5 
51,0 
EPS 50 
3.3 
5,00 
5,00 
25,00 
11,9 
47,6 
4 
 
4.5 Survepinge määramine kaudse meetodiga 
Kaudsel  meetodil  survepinge  määramisel  lähtutakse  materjali  tihedusest.  Koormustaluvus 
arvutatakse valemi (4) järgi. EPS tiheduse ja survepinge sõltuvus on toodud graafikul 1. 
                                
 
 
 
 
 
 
 
(4) 
Kaudsel  meetodil  arvutatud  keskmine  survepinge  EPS  80-nel  on  94,9  kPa  ja  EPS  50-nel    
53,8 kPa. 
Graafik 1 Koormustaluvuse ja näivtiheduse vaheline sõltuvus 
 
 
4.6 Soojaerijuhtivuse määramine kaudse meetodiga 
Soojaerijuhtivus   kaudsel  määramisel  arvutatakse  valemiga  (5).Tabelis  4.6  on  välja  toodud 
soojaerijuhtivused. EPS tiheduse ja soojaerijuhtivuse sõltuvus on toodud graafikul 2: 
                                                      
 
 
 
 
(5) 
  
kus  
ρ0 – toote tihedus, kg/m³. 
 
 
 
 
 
5 
 
Tabel 4.6 Soojaerijuhtivus 
Katsekeha 
Soojaerijuhtivus, 
nr 
Tihedus, kg/m³ 
W/mK 
EPS 80 1.1 
17,0 
0,0364 
EPS 80 1.2 
18,9 
0,0355 
EPS 80 1.3 
19,1 
0,0354 
EPS 80 2.1 
16,2 
0,0369 
EPS 80 2.2 
16,0 
0,0370 
EPS 80 2.3 
16,2 
0,0369 
EPS 80 3.1 
18,3 
0,0357 
EPS 80 3.2 
17,6 
0,0361 
EPS 80 3.3 
19,0 
0,0354 
  
  
  
EPS 50 1.1 
12,7 
0,0397 
EPS 50 1.2 
13,9 
0,0385 
EPS 50 1.3 
13,9 
0,0385 
EPS 50 2.1 
14,0 
0,0385 
EPS 50 2.2 
15,2 
0,0375 
EPS 50 2.3 
13,2 
0,0392 
EPS 50 3.1 
12,8 
0,0395 
EPS 50 3.2 
12,8 
0,0395 
EPS 50 3.3 
12,8 
0,0395 
Keskmiseks soojaerijuhtivuseks tuli: EPS 80 0,036 W/mK ja EPS 50 0,039 W/mK. 
Toote  deklareeritud soojaerijuhtivus arvutatakse valemiga (6): 
                                                 
 
 
 
 
 
 
(6) 
kus  
   – soojaerijuhtivuse hinnanguline standardhälve ja arvutatakse valemiga (7) 
 
k – katsetulemusete arvuga seotud tegur k = 2,07 
 
 
   
       
      
    
                                                         
 
 
 
 
(7) 
   
EPS 80 deklareeritud keskmiseks soojaerijuhtivuseks tuli 0,037 W/mK ja EPS 50 
deklareeritud keskmiseks soojaerijuhtivuseks tuli 0,039 W/mK. 
6 
 
Graafik 2 Soojaerijuhtivuse ja tiheduse vaheline sõltuvus
 
5.JÄRELDUS 
EPS 80 keskmiseks tiheduseks saadi 17,6 kg/m³ ja EPS 50 keskmiseks tiheduseks saadi  
13,5 kg/m³.  Paisutatud EPS tooted on tiheduseks on  15-40 kg/m³. [2] 
Keskmiseks veeimavuseks saadi 2,15 %. 
 
EPS  80  keskmiseks  paindetugevuseks  tuli  140,8  kPa  ja  EPS  50  paindetugevuseks  tuli  61,2 
kPa.  Tööjuhendi  tabelist  9  leidub,  et  EPS  80  paindetugevuseks  on  125  kPa  ja  EPS  50 
paindetugevuseks on 75 kPa.[1] 
 
Survepingeks 10-%-lisel deformatsioonil tuli keskmiseks EPS 80-nel 88,2 kPa ja EPS 50-nel 
47,7 kPa. Tööjuhendi tabelist 9 võib leida, et EPS 80 survepinge 10 %-lisel deformatsioonil 
on 80 kPa ja EPS 50-nel 50 kPa.[1] Kaudsel meetodil arvutatud keskmine survepinge EPS 80-
nel  on  94,9  kPa  ja  EPS  50-nel    53,8  kPa.  Katse  tulemused  ei  ole  küll  täpselt  samad,  aga 
peaaegu samad. 
Keskmiseks  soojaerijuhtivuseks  tuli  EPS  80-nel  0,036  W/mK  ja  EPS  50-nel  0,039  W/mK. 
Raado   konspekt  annab  soojajuhtivuseks  0,037…0,041  W/(mK).  EPS  80  deklareeritud 
keskmiseks  soojaerijuhtivuseks  tuli  0,037  W/mK  ja  EPS  50  deklareeritud  keskmiseks 
soojaerijuhtivuseks tuli 0,039 W/mK. 
 
6. KASUTATUD KIRJANDUS 
1. Soojusisolatsioon . [WWW], 
file:///C:/Users/Kasutaja/Documents/ Ehitusmaterjalid /VIII%20Soojus,%20EPS/8_Soojusisola
tsioon.pdf (8.12.2013) 
2. EPM  3500 Ehitusmaterjalid. Loengukonspekt II osa. L.M.Raado. 2013/2014 õ/a. 
7