Tehiskivi katsetamine (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Ehitus - Ehitusmaterjalid

1 Hindamata

Ehitusmaterjalid
Laboratoorne töö nr.6
2017 / 2018
Tehiskivi katsetamine
EAEI-31
Tanel Tuisk
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL

TEHISKIVIDE KATSETAMINE

Töö eesmärk

Töö eesmärgiks on silikaattellise tiheduse, paindetugevuse ning survetugevuse määramine.

Katsetatavad materjalid

Katseid tehti silikaattellistega.

Kasutatud töövahendid

Hüdrauliline press – survetugevuse leidmiseks
Kaal – katsekehade massi leidmiseks
Joonlaud – katsekehade mõõtmete leidmiseks

Katse metoodikad

Tiheduse määramine

Katsetuseks võtsime 6 proovikeha (silikaattellist), mis on 105-110 ºC juures püsiva massini kuivatatud. Proovikeha mass määratakse kaaludes elektroonilise kaalu abil veaga mitte üle 5g. Proovikeha mõõtmed leitakse kolme mõõtmise aritmeetilise keskmisega. Seejärel on võimalik välja arvutada proovikeha ruumala kasutades aritmeetilise keskmisega leitud mõõtmeid.
Tihedus arvutatakse igal proovikehal eraldi Valem 4.1.1 abil:
Valem 4.1.1
ρ0 – proovikeha tihedus (kg/m3);
m – kuivatatud proovikeha mass (g);
V – proovikeha maht (cm3).

Veeimavuse määramine

Katsetuseks võetakse kolm 105-110 ºC juures püsiva massini kuivatatud proovikeha. Materjali veeimavus määratakse proovikehade immutamise teel vees vähemalt 48 tunni jooksul. Proovikehad asetatakse vette, mille temperatuur on 15-20 ºC, nii et vee tasapind oleks üle proovikeha 2-10cm. Proovikehasid hoitakse vees vähemalt 48 tundi, siis võetakse veest välja ja eemaldatakse niiske lapiga üleliigne vesi ning määratakse kohe nende mass.
Veeimavus massi järgi arvutatakse Valem 4.2.2 abil:
∙100 Valem 4.2.2
Materjali täiendavaks iseloomustamiseks arvutatakse veeimavus mahu järgi valemiga Valem 4.2.3.
Valem 4.2.3
Wk – veeimavus massi järgi (%);
Wv – veeimavus mahu järgi (%);
m1 – proovikeha mass veega immutatult (g);
m – proovikeha mass kuivatatult (g);
V – kuiva proovikeha maht (cm3);
ρv – vee tihedus (g/cm3).

Survetugevuse määramine

Survetugevuse katsetamine viiakse läbi proovikehadega, mis on moodustatud kahest teineteise peale asetatud silikaattellisest (õõnteta kivide puhul võib kasutada poolikuid kive asetatud teineteisele nii, et murtud otspinnad oleksid vastassuundades.
Proovikeha asetatakse pressi alumisele plaadile , tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormatakse ühtlaselt kuni purunemiseni. Oma katses määrasime me esmalt kuivade silikaattelliste survetugevuse ning seejärel 7 ööpäeva hiljem määrasime katsekehade survetugevused, mis olid veetnud 7 ööpäeva vees. Survetugevus arvutatakse igale proovikehale eraldi Valem 4.3.4 abil.
Valem 4.3.4
Rs – proovikeha survetugevus (N/mm2);
F – purustav jõud (kN);
S – proovikeha ristlõikepind (cm2).

Katsete tulemused

Tiheduse määramine

Keha nr.
Keskmised mõõtmed
Maht, V(cm³)
Mass, (g)
Tihedus, (kg/m³)
b(mm)
l(mm)
h(mm)
Üksik
Keskmine
1
118,8
248,8
89,0
2631
5075,2
1930
1965
2
117,5
247,8
88,8
2586
5110
1975
3
118,7
250,3
86,3
2564
5058,6
1975
4
119,1
248,7
88,9
2633
5152
1960
5
119,0
247,7
87,0
2564
5055
1970
6
118,0
247,3
86,7
2530
5011,6
1980
Tabel 5.1.1

Veeimavuse määramine

Keha nr
Keskmised mõõtmed
Massid, (g)
Veeimavus, (%)
b(mm)
l(mm)
h(mm)
Kuiv
Immutatud
Massi järgi
Mahu järgi
Üksik
Keskm.
Üksik
Keskm.
4
119,1
248,7
88,9
5152,0
5625,8
9,2
9.47
18,0
18,67
5
119,0
247,7
87,0
5055,0
5542,8
9,6
19,0
6
118,0
247,3
86,7
5011,6
5491,2
9,6
19,0
Tabel 5.2.2

Survetugevuse määramine

Keha nr.
Mõõtmed
Survepind, (cm²)
Purustav jõud, (kN)
Survetugevus, (N/mm²)
a(mm)
b(mm)
Üksik
Keskm
Kuivad
1
248,83
118,83
300
872,5
29,1
33,4
2
247,8
117,5
300
1075 ,4
35,8
3
250,3
118,7
300
1058,9
35,3
Immutatud
4
248,7
119,13
300
254,3
8,5
8,5
5
248
119
300
254,4
8,5
6
247
118
300
254,7
8,5
Tabel 5.3.3

Järeldused

Silikaattelliste keskmiseks tiheduseks saime 1965 kg/m3.
Silikaattelliste veeimavuseks katsete tulemusel saime mahu järgi 18,67% ja massi järgi 9,47%. Mõlemad tulemused on võetud keskmise tulemuse järgi. Sellest saab järeldada, et silikaattellis on keskmise veeimavusega materjal.
Määrasime ka katsekehade survetugevuse, mille kujuteguriks võtsime 1. Kuiva keha survetugevuseks saime keskmiselt 33,4 N/mm² ning immutatud keha survetugevuseks saime keskmiselt 8,5 N/mm². Sellest saime, et kuiva keha survetugevusklassiks on 30 ning immutatud keha survetugevusklassiks on 7,5.Sellest on näha, et survetugevus väheneb kui kivi on kokkupuutel veega.

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 32 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-03-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

32 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

peeruv2ristaja Õppematerjali autor

Laboratoorne töö 6,

Tehiskivi katsetamine Tehiskivi

Sarnased õppematerjalid

docx

Silikaattellis

1. Töö eesmärk Silikaattellise katsetamine 2. Kasutatud ehitusmaterjalid Silikaattellis põletamata tehiskivi, koonseb kvartsliivast (92..95%) ning kustutamata lubjast (5-8%) 2.1 Kasutatud töövahendid Nihik proovikehade mõõtmiseks Kaal proovikehade kaalumiseks Press survetugevuse ja paindetugevuse määramiseks 3. Katsemetoodika kirjeldamine 3.1 Tiheduse määramine Katsetuseks võetakse 3 105-110C juures püsiva massini kuivatatud proovikeha. Proovikeha mass määratakse veaga mitte üle 5g ja mõõtmed veaga alla 1 mm. Iga proovikeha mõõde

Ehitusmaterjalid

docx

Tehiskivide katsetamine - Laboratoorne töö 3

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.3 2020/2021 Tehiskivide katsetamine. Rühm: EAEI31 Andres Tärn 192614 Tanel Tuisk 17. oktoober 2020 1. TÖÖ EESMÄRK Silikaat telliskivi tiheduse, veeimavuse ja surve- ning paindetugevuse määramine. 2. KATSETATUD MATERJALID Silikaat telliskivi. 3. KASUTATUD VAHENDID  Hüdrauliline press – survetugevuse leidmiseks  Kaal – katsekehade massi leidmiseks  Joonlaud – katsekehade mõõtmete leidmiseks 4

Ehitus materjalid ja konstruktsioonid

docx

EHITUSMATERJALID PRAKTIKUM 2 TEHISKIVI

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 2 2021 Tehiskivide katsetamine Rühm: Mattias Põldaru 1. 13. JANUARY 2022TÖÖ EESMÄRK Tehiskivide tiheduse, veeimavuse ja survetugevuse määramine. 2. KATSETATUD MATERJALID Silikaattelliskivid nimimõõtmetega 88x120x250 mm. Silikaattelliskivi koosneb 92-95 % kvartsliivast ja 5-8% kustutamata lubjast. 3. KASUTATUD VAHENDID Kasutatud vahendite all nimetatakse ja iseloomustatakse kasutatud katseseadmeid, oluline on

Ehitusmaterjalid

docx

EHITUSMATERJALID PRAKTIKUM 2 TEHISKIVI

Ehitusmaterjalid

docx

Ehitusmaterjalid labor 6.

mass. Veeimavus määratakse massi järgi kasutades valemit 2. Materjali täiendavaks iseloomustamiseks arvutatakse veeimavus ka mahu järgi valemiga 3. Valem 2: Valem 3: wk veeimavus massi järgi [%] wv veeimavus mahu järgi [%] m1 proovikeha mass veega immutatult [g] m proovikeha mass kuivatatult [g] V kuiva proovikeha maht [cm3] v vee tihedus [g/cm3] 4.3 Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viiakse läbi poolikute proovikehadega nii, et murtud otspinnad oleks vastassuundades. Enne katsetamist määratakse survepinna mõõtmed veaga alla 1 mm. Proovikeha asetatakse pressi alumisele plaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormatakse ühtlaselt kuni purunemiseni, seejuures tuleb kindlustada ta purunemine 20-60 sekundi jooksul peale katse algust. Pressil asetseva mõõteriista abil määratakse purustav jõud

Ehitusmaterjalid

pdf

EHITUSMATERJALID LABORATOORSED TÖÖD 2020 (ARUANDED)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr 3 2020 Tehiskivi Rühm: EAEI31 Aron Lemets 192680 Tanel Juhendaja 21. oktoober 2020 1. TÖÖ EESMÄRK Tehiskividel määrata tihedus, veeimavus, surve- ja paindetugevus. 2. KATSETATUD MATERJALID  Silikaattellis 3. KASUTATUD VAHENDID  Kaal, täpsus 0,1g  Joonlaud, täpsus 0,5mm  Press 4. KATSEMETOODIKA 4.1. Tiheduse määramine Katsetuseks võetakse 6 105-110°C juures püsiva massini kuivatatud proovikeha

Ehitusmaterjalid

docx

Betooni katsetamine, praks 5.

Veeimavus määratakse massi järgi kasutades valemit 2. Materjali täiendavaks iseloomustamiseks arvutatakse veeimavus ka mahu järgi valemiga 3. Valem 2: Valem 3: wk veeimavus massi järgi [%] wv veeimavus mahu järgi [%] m1 proovikeha mass veega immutatult [g] m proovikeha mass kuivatatult [g] V kuiva proovikeha maht [cm3] v vee tihedus [g/cm3] 4.3 Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viidi läbi proovikehadega, mis olid moodustatud kahest teineteise peale asetatud tellisest. Enne proovikeha katsetamist määrati survepinna mõõtmed veaga alla 1 mm. proovikeha asetati pressi alumisele plaadile, tsentreeriti ning viidi sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormati ühtlaselt kuni purunemiseni, seejuures tuli kindlustada ta purunemine 20-60 sekundit pärast katse algust

Ehitus

docx

Tehiskivi katsetamine, praks 6

nende mass. Veeimavus määratakse massi järgi kasutades valemit 2. Materjali täiendavaks iseloomustamiseks arvutatakse veeimavus ka mahu järgi valemiga 3. Valem 2: Valem 3: wk veeimavus massi järgi [%] wv veeimavus mahu järgi [%] m1 proovikeha mass veega immutatult [g] m proovikeha mass kuivatatult [g] V kuiva proovikeha maht [cm3] v vee tihedus [g/cm3] 4.3 Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viidi läbi proovikehadega, mis olid moodustatud kahest teineteise peale asetatud tellisest. Enne proovikeha katsetamist määrati survepinna mõõtmed veaga alla 1 mm. proovikeha asetati pressi alumisele plaadile, tsentreeriti ning viidi sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormati ühtlaselt kuni purunemiseni, seejuures tuli kindlustada ta purunemine 20-60 sekundit pärast katse algust. Pressil asetseva mõõteriista abil määrati purustav jõud.

Ehitusmaterjalid

Rohkem sarnaseid