Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kivistamise keskkonna tingimuste mõju betooni omadustele (0)

1 Hindamata
Punktid
Ehitusmaterjalid
Laboratoorne töö nr.5
2017 / 2018
Kivistamise keskkonna tingimuste mõju betooni omadustele
EAEI-31
Tanel Tuisk
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL

Betooni katsetamine


  • Töö eesmärk


    Selgitada erinevate keskkonnatingimuste mõju kivistunud betooni tihedusele ja survetugevusele.
  • Kasutatavad materjalid


    • tsement CEM I 42,5 (ehitustsement);
    • ”Kiiu” karjääri looduslik liiv;
    • paekivi killustik fraktsiooniga 4/16;
    • joogivesi

  • Kasutatud töövahendid


    • Elektriline betoonisegaja;
    • 100*100*100 mm3 vormid;
    • kaal – liiva, vee, killustiku ja tsemendi koguste ning proovikehade kaalumiseks;
    • kooniline vorm, metallvarras – segu kihtide tihendamiseks;
    • kellu ;
    • joonlauad – vajumi ja proovikehade mõõtmiseks;
    • vibrolaud – segu tihendamiseks;
    • hüdrauliline press – purustava jõu määramiseks

  • Katsemetoodika


  • Segu valmistamine


    Tabel 4.1-st valitakse betoonisegu koostis. Komponendid segatakse käsitsi eelnevalt niisutatud nõus. Nõusse puistatakse eelnevalt kaalutud killustik ja liiv, seejärel tuleb neid segada. Lisatakse veel tsement ja segatakse uuesti. Parema betoonisegu saamiseks tuleb kasutada segumasinat.
    Tabel 4.1
  • Segu konsistents


    Segu konsistents määratakse koonuse vajumi järgi. Niisutatud metallplaadile asetatakse kooniline vorm (Abramsi koonus ) ning see täidetakse kolmes kihis betooni seguga . Igat kihti tihendatakse metallvardaga ligikaudu 25 korda sorkides segu. Pind silutakse kelluga. Vorm tõstetakse ettevaatlikult üles ning asetatakse kõrvale, et määrata koonuse vajumit.
  • Betooni survetugevus


    Valmistatakse tehtud betoonisegust 6 katsekeha servapikkusega 100mm. Vormid täidetakse kahes kihis ning tihendatakse mõlema kihi lisamisel vibrolaual. Segu tuleb vibreerida kuni täieliku tihenemiseni ehk mil enam õhumulle ei teki ning tekib õhuke kiht katsekeha pinnale. Katsekeha pind tasandatakse kelluga.
    Katsekehad vabastatakse vormis ühe päeva möödumisel ning edasi pannakse need kivistuma kolme erinevasse keskkonda: normaaltingimustel ehk temperatuuril 20 ± 2°C, kuivas keskkonnas ehk temperatuuril 60 ± 5°C ja külma keskkonda ehk temperatuuril -18 ± 5°C.
    Katsekehad katsetatakse 28 päeva vanuselt. Eelnevalt vaadatakse kuubid üle ning vajadusel lihvitakse pindu tasaseks. Enne katsetamist tuleb veel katsekehad mõõta, kaaluda ning märkida survepinnad. Survele katsetamisel tuleb koormamise kiirus hoida stabiilsena vahemikus 0,6 ± 0,2 N/(mm2 ·s) kuni katsekeha purunemiseni ja märgitakse purustav jõud. Lähtuvalt purustavast jõust ja keha pindalast leitakse survetugevus Valem 4.3.1 abil. Survetugevuse arvutamisel tuleb kasutada paranduskoefitsienti 0,95 kuna üldiselt kasutatakse kuupe servapikkusega 150mm aga katses kasutati katsekehi mõõtmetega 100x100x100 mm. Survetugevuseks loetakse 3 katsekeha aritmeetilist keskmist.
    Valem 4.3.1
    Rs – proovikeha survetugevus (N/mm2);
    F – purustav jõud (kN);
    S – proovikeha ristlõikepind (cm2).
  • Katsete tulemused


  • Survetugevus


    Tabel 5.2 esitab andmed survetugevuse kohta ning kehade tiheduste ja ruumalade kohta. Kehade ruumalad leiti valem Valem 5.1.2 abil.
    Valem 5.1.2
    kus, m – mass õhus, g;
    m1 – mass vees, g;
    V – katsekeha ruumala, cm3;
    ρv – vee tihedus, g/cm3;
    Prk. number
    Kivistamise keskkond
    Mass, [g]
    Ruumala, [cm3]
    Tihedus, [kg/m3]
    Survepind
    Purustav jõud
    Survetugevus, [N/mm2]
    Keskmine
    Õhus
    Vees
    a [mm]
    b [mm]
    [kN]
    101
    t=200C RH=100%
    2397
    1404
    993
    2414
    100
    100
    Katseviga
    26.6
    102
    2390
    1395
    995
    2402
    100
    100
    282.76
    26.9
    103
    2415
    1417
    998
    2420
    100
    100
    277.46
    26.4
    104
    t=- 300C RH=100%
    2394
    1399
    995
    2405
    100
    100
    110.90
    10.5
    11.0
    105
    2382
    1393
    989
    2409
    100
    100
    117.04
    11.1
    106
    2413
    1417
    996
    2423
    100
    100
    120.65
    11.5
    119
    t=600C RH=100%
    2228
    1258
    970
    2297
    100
    100
    296.47
    28.2
    22.8
    120
    2217
    1265
    952
    2329
    100
    100
    136.47
    13.0
    121
    2226
    1262
    964
    2309
    100
    100
    286.00
    27.2
    Tabel 5.2
  • Järeldus


    Katsetest saab järeldada, et kehade survetugevus on suurim siis, kui kehad on normaaltingimustes kivistunud. See pole kindel juhus , kuna osade katsekehade üksikud survetugevused olid suuremad kui normaaltingimustes kivistunud betoonist katsekehadel.
    Betooni segu konsistent saadi koonuse vajumise meetodi. Koonuse vajumiks saadi 11,5 cm, mille alusel saab selle klassiks panna S3 EVS-EN 206:2014 kohaselt.
    Normaaltingimustel kivistunud katsekeha klassifitseerub survetugevusega 26,6 N/mm2
    survetugevusklassi C20/25 standardi EVS-EN 206:2014 alusel. Külmas tingimuses kivistunud katsekeha klassifitseerub survetugevusega 11.0 N/mm2 survetugevusklassi C8/10 ning kuumas tingimuses kivistunud kuubik klassifitseerub survetugevusega 22,8 N/mm2 survetugevusklassi C16/20 EVS-EN 206:2014 alusel.
    http://www.betoon.ee/et/betooni-survetugevus-ja-klassid
  • Kivistamise keskkonna tingimuste mõju betooni omadustele #1 Kivistamise keskkonna tingimuste mõju betooni omadustele #2 Kivistamise keskkonna tingimuste mõju betooni omadustele #3 Kivistamise keskkonna tingimuste mõju betooni omadustele #4 Kivistamise keskkonna tingimuste mõju betooni omadustele #5
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-03-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor peeruv2ristaja Õppematerjali autor
    Laboratoorne töö 5, Betoon

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Ehitusmaterjalid Betooni uurimine
    3
    docx

    Ehitusmaterjalid Betooni uurimine

    1. Töö eesmärk Selgitada erinevate keskkonna tingimuste mõju kivistunud betooni tihedusele ja survetugevusele. 2. Kasutatud materjalid Killustik ­ CEM I 42,5 (ehitustsement) ,,Kiiu" karjääri looduslik liiv Paekivi killustik fraktsiooniga 4/16 Joogivesi 2.1 Kasutatud töövahendid Abramsi koonus ­ kooniline vorm, mida on vaja segu konsistentsi määramiseks Metallvarras ­ betooni sorkimiseks, segu konsistentsi määramisel Vibrolaud ­ betoonisegu tihendamiseks Pressid survetugevuste ja paindetugevuste arvutamiseks 3. Katsemetoodika kirjeldamine Betoonisegu valmistatakse käsitsi segades. Valisime betoonisegu nr 1 (tsement 309 kg/m3, liiv 654 kg/m3, killustik #4/16 1197 kg/m3, vesitsementtegur 0,65, vesi 200 kg/m3. Eelnevalt niisutatud nõusse puistatakse kaalutud killustik ja liiv ning segatakse, lisatakse kaalutud tsement ja segatakse

    Ehitusmaterjalid
    EHITUSMATERJALID PRAKTIKUM 5 BETOON
    10
    docx

    EHITUSMATERJALID PRAKTIKUM 5 BETOON

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 5 2021 Betoon Rühm: Mattias Põldaru 1. 13. JANUARY 2022TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärk on selgitada välja erinevate keskkonnatingimuste mõju kivistunud betooni tihedusele ja survetugevusele. 2. KATSETATUD MATERJALID Katses kasutati:  Tsement CEM I 42,5 (ehitustsement);  ”Kiiu” karjääri looduslik liiv;  Betoonisegude plastifikaator;  „Elkem Microsilica“ – mikrosilikaat betooni tugevuse ja tiheduse parandamiseks;  Paekivi killustik fraktsiooniga 4/16;  Joogivesi. 3. KASUTATUD VAHENDID Kasutatud vahendite all nimetatakse ja iseloomustatakse kasutatud katseseadmeid, oluline on

    Ehitusmaterjalid
    Betooni katsetamine
    14
    docx

    Betooni katsetamine

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL 24. november, 2015 1 1. TÖÖ EESMÄRK Selgitada erinevate keskkonna tingimuste mõju kivistunud betooni survetugevusele. 2. KATSETATUD MATERJALID Betoonist katsekehad, milles kasutati portlandtsementi CEM I 42,5 (normaalkivinev) 3. KATSEMETOODIKAD 3.1 Betoonisegu valmistamine. Betoonisegu valmistatakse eelnevalt välja arvutatud retsepti järgi. Segumasinasse puistatakse eelnevalt kaalutud killustik ja liiv ning segatakse, lisatakse kaalutud tsement ja segatakse. Lõpuks lisatakse kaalutud vesi ja segatakse ühtlase betoonisegu saamiseni. Komponent Kogus [kg]

    Materjaliõpetus
    5 Kivistamise keskkonna tingimuste mõju betooni omadustele
    6
    docx

    5 Kivistamise keskkonna tingimuste mõju betooni omadustele

    1. TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärk on leida sobiva betoonisegu koostise, teha betoonisegu, määrata selle koonuse vajumi ning täita 10×10×10 cm katsekehade vormid. 28 päeva hiljem määrata betooni survetugevuse. 2. KATSETATUD MATERJALID Betoonisegu nr 1. 3. KASUTATUD VAHENDID Kasutatud materjalid:  tsement CEM I 42,5 (ehitustsement);  ”Kiiu” karjääri looduslik liiv;  paekivi killustik fraktsiooniga 4/16;  joogivesi 4. KATSEMETOODIKA Tabelist 4.1. Betoonisegu koostis valitakse betoonisegu koostis. Betoonisegu segatakse käsitsi, määratakse betoonisegu konsistents ja tihedus. Vormitakse 6 katsekeha mõõtmetega

    Materjaliõpetus
    Ehitusmaterjalid BETOON
    5
    pdf

    Ehitusmaterjalid BETOON

    KIVISTAMISE KESKKONNA TINGIMUSTE MÕJU BETOONI OMADUSTELE 1. Töö eesmärk Töö eesmärgiks on selgitada erinevate keskkonna tingimuste mõju kivistunud betooni tihedusele ja survetugevusele. 2. Katsetatud materjalid Kasutatud materjalideks oli tsement CEM I 42,5 (ehitustsement), looduslik liiv, paekivi killustik (fraktsioon 4/16), kraanivesi. 3. Kasutatud seadmed ja instrumendid Kaalud täpsusega 0,2g, kellu, metallvarras, seguküna, vibrolaud, metallplaat ja Abramsi koonus, mis olid eelnevalt niisutatud. 4. Töö käik Betoonisegu valmistamiseks läks vaja komponente: (289 kg/m3 ) tsementi 3,47 kg/12 l , liiva

    Ehitusmaterjalid
    Normaalbetooni koostise arvutamine ja betoonisegu segamistehnoloogia mõju betooni omadustele
    14
    pdf

    Normaalbetooni koostise arvutamine ja betoonisegu segamistehnoloogia mõju betooni omadustele

    Betooniõpetus EPM 0030 LABORATOORNE TÖÖ nr.4 Normaalbetooni koostise arvutamine ja betoonisegu segamistehnoloogia mõju betooni omadustele Üldised põhimõtted: - betoonisegu koostise arvutamine absoluutsete mahtude meetodil - Betoonisegu segamise tehnoloogia (segamine käsitsi ja vispliga) mõju betooni omadustele - kivistamine ajutisel madalal temperatuuril, selle mõju betooni omadustele Betooni koostise määramise eesmärk: - leida selline materjalide vahekord segus, mis garanteeriks nõutava betooni tugevuse konstruktsioonis vastavuses olemasolevate tehnoloogiliste võimalustega, - tagada vajalik betoonisegu konsistents, Betooni koostise valik sisaldab üldjuhul järgmisi etappe: - betoonile esitatavate nõuete formuleerimine (lähtuvalt konstruktsiooni ekspluatatsiooni tingimustest ja valmistamise tehnoloogia eripäradest),

    Ehitus
    Betooniõpetus IV praktikum
    8
    docx

    Betooniõpetus IV praktikum

    1. Normaalbetooni kivistumisaja ja temperatuuri mõju betooni survetugevusele 1.1. Töö eesmärk Selgitada võrdsel töödeldavusel erineva survetugevusklassiga normaalbetooni kivistmistingimuste ja aja mõju normaalbetooni survetugevusele 1.2. Kasutavad materjalid · Portlandtsement CEM I 42,5 N-peeneks jahvatatud lubjakivi ja savi segu veega, mille kuivatamise ja põletamise tulemusena saadakse portlandtsemendi klinker. Klinker jahvatatakse ning lisatakse kipsipulbrit ning saadakse portlandtsement. · ,,Kiiu" karjääri looduslik liiv; · Paekivi killustik fraktsioonid 4/16; · Joogivesi : 1.3. Katse metoodika Tabel 1

    Betooniõpetus
    Betoonisegu katsetamine labori töö nr5
    9
    pdf

    Betoonisegu katsetamine labori töö nr5

    ......................................................................................................................... 7 7. Kasutatud materjalid ................................................................................................................ 9 2 1. TÖÖ EESMÄRK Antud töö eesmärk on uurida erinevate keskkonnatingimuste mõju kivistunud betooni survetugevusele ja tihedusele. 2. KASUTATUD MATERJALID • Tsement CEM I 42,5 (ehitustsement). • ”Kiiu” karjääri looduslik liiv. • Paekivi killustik fraktsiooniga 4/16. • Vesi. 3. KATSEMETOODIKA 3.1. Betoonisega valmistamine Esialgu valiti betoonisegu koostis. Valituks osutus tabelist 1 segu number 2. Kaalutakse vajalik kogus tsementi, liiva, killustikku ja vett. Niisutatud nõusse puistatakse vjaminev kogus liiva ning

    Materjaliõpetus




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun