Puurimine (2)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

89

doc

Lukkseppatööd

Lukksepatööd kuuluvad metallide lõiketöötlemise hulka. Neid tehakse nii käsitsi kui ka mehaniseeritud tööriistade abil. Lukksepatööde eesmärk on anda töödeldavale detailile vajalik kuju, mõõtmed ja pinnakaredus. Töö kvaliteet sõltub lukksepa oskusest ja vilumusest, kasutatavatest tööriistadest ja töödeldavast materjalist. Lukksepatööde operatsioonid on märkimine, raiumine, õgvendamine ja painutamine, lõikamine käsisae ja kääridega, viilimine, puurimine, süvistamine ja hõõritsemine, keermetamine, neetimine, kaabitsemine, soveldamine ja plankimine, jootmine ja liimimine. Detailide valmistamisel sooritatakse lukksepatööoperatsioonid kindlaksmääratud järjekorras. Kõigepealt tehakse need operatsioonid, mille tulemusena saadakse toorik. Lukksepaoperatsioonid jagunevad - ettevalmistusoperatsioonideks nagu väljalõikamine, õgvendamine ja painutamine; põhioperatsioonideks - raiumine, viilimine, puurimine jne.

Luksepp

20

docx

Treipink ja metalli töötlemine

kordamööda kiiresti tööle rakendada. Tagumine tsentripukk toetab pikkade detailide treimisel nende teist otsa tsentri abil. Tsentripukki kasutatakse ka puurimisel, keermelõikuri või mõne tarviku kinnitamiseks. Tsentripuki kere asetseb plaadil, mida on võimalik nihutada piki sängi juhtpindu ja kinnitada soovitud kohas. Tsentripuki keres (joon. 3) asetseb hülss ehk pinool, mida saab nihutada käsiratast pöörates. Hülsi eesmises otsas on koonusava, kuhu saab kinnitada tsentri, puuri või muu tarviku. Joon. 3 Lõiketöötluse olemus seisneb toorikute pindmise kihi eemaldamises, et saada vajaliku kujuga, nõutavates mõõtmetes ja küllaldase kvaliteediga pindu. Võlli, puksi, hammasratast ja teisi sellist tüüpi detaile nimetatakse pöördkehadeks ja valmistatakse treipingil treitera, puuri või muu lõikeriista abil. Selleks kinnitatakse toorik ja lõikeriist tugevasti rakiste

Metallide lõiketöötlustehnoloogia

28

pdf

Lõiketöötluse KT nr. 2

o Keermepuuri tipp: Terviktipuga; Väikese tipuga; Sisemise tipuga; Ilma tiputa. 10   Keermelõikur o Töödeldav toorik tuleb faasida, et vältida järsku lõikejõudude mõju lõikeservale. Kaldega laastusoon viib laastu lõiketsoonist eemale. Piisavalt määrdeainet “emulsiooni”. Valida min tooriku välisläbimõõt, kuna vähendab lõikejõude. 6. Avade töötlemine  Meetodid o Puurimine (On mõeldud avade töötlemiseks täismaterjali või ülepuurimiseks; Lõikeliikumine instrumendi pöörlemine (detaili pöörlemine); Avardamine (Kasutada olemasolevate avade suurendamiseks. Tavaliselt 3 hambalised. Suurem ettenihe pöördele; Tugevama konstruktsiooniga (saab töödelda kõvasid materjale); Lõikeserv lühike; Suuremate avade kasutatakse töötlemisel tornile

Lõiketöötlus

36

docx

Lõikeriistad

Mineraalkeraamiliste plaadikestega treiterasid teritatakse rohelisest ränikarbiidist ketastel. Ketta kõvadus K, L; teralisus eelteritusel F40 - F30, puhasteritusel F22 - F16; pöörlemiskiirus teritamisel 1-2 m/sek, soodaveega jahutades. Spiraalpuuride teritamine Üldjuhul toimub puuride teritamine tsentraliseeritult eritöökodades, kus töötavad selle ala asjatundjad - teritajad, kuid ka iga lukksepp peab hästi tundma teritusvõtteid ning vajaduse korral suutma puuri lihtsal terituspingil käsitsi teritada. Kui terituspingil puudub läbipaistev kaitsesirm, tuleb teritamisel kanda kaitseprille. Puuri käsitsi teritamine toimub järgmiselt. http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/523_spiraalpuuride_teritamine.html Joonis 5.2.3.1 Puuri teritamine: a puuri käeshoidmine, b puuri kaldenurk käia suhtes (N.MAKIJENKO LUKKSEPATÖÖD) Hoides puuri vasaku käega võimalikult lõikeosa (koonuse) lähedalt ja parema käega sabaosast, surutakse

Arvutitund

15

pdf

Tootmistehnika Eksam

................................................................................. 4 11. Treimine. Lõikeprotsessi karakteristikud freesimisel. Freesipingid. ...................................................... 5 12. Treipingid. Spindlisõlmed ........................................................................................................................ 5 13. Freesimine. Lõikeprotsessi karakteristikud freesimisel. Freespingid. .................................................... 5 14. Puurimine. Lõikeprotsessi karakteristikud puurimisel. Puurpingid. ....................................................... 6 15. Hambalõikamine. Hambalõikurid. Hambafreespink. .............................................................................. 7 16. Keermestamine ....................................................................................................................................... 7 17. Lihvimine. Lihvimismeetodid ja lihvpingid. ................................................

Tootmistehnika alused

8

doc

Lõikeriistad kordamisküsimused - vastused

1 - töödeldav toorik; 2 - sirghammas-tega silinderfrees; 3 - sirghammastega ketasfrees. 71. Mis annab parema tulemuse, kas pöörleva tööliikummise andmine toorikule või lõikeriistale, miks? Avade puurimi-sel võib anda pöörleva tööliikumise nii toorikule kui ka riistale. Esimesel juhul suundub puur täpsemini piki töödeldava ava telge. Lõikeservade ebasümmeetrilisusest tingitud lõikejõu radiaalkomponentide erinevus põhjustab ava läbimõõdu suurenemise. Teisel juhul tuleb puuri täpseks suunamiseks kasutada kas konduk-torit või puuri, mille kujundus kas tagab lõikejõu radiaalkomponentide võrdsuse, või on puur kujundatud nii, et lõikejõu ra-diaalkomponentide resultant surub puuri vastu töödeldava ava seina (puuri avasse suunamisel vastu konduktori seina), kus puuril on juhtliist (või pind), mis suunab puuri avasse süvenemisel kujunenud suunas. Viimast puuri alaliiki kasutatakse pikkade avade (näit. relvatorude) 72. Miks kasutatakse avardeid?

Lõikamine

21

doc

TREIMISTÖÖDE ALUSED

1 TREIMISTÖÖDE ALUSED PÕHIANDMED TREIMISTÖÖDEST Masinate, mehhanismide, aparaatide ja teiste toodete detailide mit- mesuguste valmistusviiside hulgas on laialt levinud lõiketöötlus: treimine, puurimine, freesimine, hööveldamine, lihvimine, kaabitsemine jne. Lõiketöötluse olemus seisneb toorikult pindkihi eemaldamises, et saada nõutavate mõõtmete, kuju ja kvaliteediga pindu. Võlle, rihma- ja hammasrattaid ning paljusid teisi sellist tüüpi detaile nimetatakse pöördkehadeks (joon.) ja neid töödeldakse treipinkidel (treitakse). Treimisega võib saada silinder-, koonus-, kuju ja tasapindu, samuti keermeid, faase, siirdmikke (joon. ).

Masinaelemendid

15

docx

Töötamine freespingil

Freesimisel võivad tööõnnetused tekkida tooriku ebaõigest kinnitusest, hooletult kinnitatud tööriietusest, kuumade laastude sattumisest kehale, vääratest töövõtetest. Freespingid. Freespingid jagunevad: Üldotstarbelised ehk universaalsed ja eriotstarbelised freespingid: Üldotstarbelistel freespinkidel saab töödelda mitmesuguse kujuga toorikute erinevaid pindu. Erifreespingid on ette nähtud vaid kindla tööoperatsiooni täitmiseks, nagu hammasratta hammaste, puuri spiraalsoonte, võlli nuutide vms. freesimiseks. Spindli asendi järgi eristatakse horisontaal ja vertikaalfreespinke. Freespingi alus on õõnsa kasti kujuline.Selles paikneb elektriline käivitus ­ ja valgustussüsteem. Korpuses paiknevad elektrimootor, rihmülekanne ja kiiruskast. Korpuse esiküljel paiknevat kiilprofiiliga juhtpinda mööda liigub konsool, mille käigukruvi toetub alusel olevasse sambasse. Konsooli ülaosas kaldprofiiliga

Ametijuhend

Kommentaarid (2)