Ehitusmaterjalid - praks nr 6 - tehiskivi (0)

1.EESMÄRK 
Töö eesmärgiks oli määrata silikaatkivi tihedus,  veeimavus ,  survetugevus  ja  paindetugevus . 
2.KATSETATAVAD EHITUSMATERJALID 
Katsetavaks ehitusmaterjaliks oli  silikaattellis . 
3. KASUTATUD TÖÖVAHENDID 
Kasutatud töövahendideks oli: 
   Elektrooniline  kaal – täpsus 0,1 g; 
  Joonlaud; 
   Nihik ; 
  Hüdrauliline press. 
4. KATSEMETOODIKAD 
4.1 Tiheduse määramine 
Katsetuseks võetakse 6  proovikeha , mis kaalutakse ja mõõdetakse tellise pikkus, laius ja 
kõrgus. Tiheduse määramise tulemused on toodud tabelis 4.1. Tihedus arvutatakse igal 
proovikehal eraldi valemi järgi: 
              
 
 
 
 
 
 
 
 
 
(1) 
 
kus  
 m – kuivatatud proovikeha mass, g; 
 
V – proovikeha maht, cm³. 
 
 
 
 
 
 
1 
 
Tabel 4.1 Tihedus 
Proovikeha mõõtmed, cm 
Maht, 
Tihedus, kg/m³ 
Prk nr. 
cm³
Mass, g 
 
a 
b 
h 
Üksik  Keskmine 
1 
25,2 
12,03 
8,72 
2643,5 
5018  1898 
2 
24,98 
11,97 
8,75 
2616,3 
4988  1906 
3 
24,83 
11,87 
8,82 
2599,5 
4752  1828 
1871 
4 
24,8 
11,87 
8,68 
2555,2 
4840  1894 
5 
24,83 
11,93 
8,82 
2612,7 
4940   1891  
6 
24,85 
12,00 
8,77 
2615,2 
4736  1811 
4.2  Veeimavuse  määramine 
Katsetuseks võetakse 3 proovikeha. Proovikehad asetatakse vette, nii, et  veepiir  oleks 2 – 10 
cm üle  proovikehade . Neid hoitakse vees vähemalt 48 tundi, siis võetakse veest välja ja 
määratakse mass. Katse tulemus toodud tabelis 4.2. Veeimavus massi järgi arvutatakse 
valemiga: 
                
 
 
 
 
 
 
 
 
 
(2) 
 
Materjali täiendavaks iseloomustamiseks arvutatakse veeimavus mahu järgi valemiga: 
    
 
  
   
       
 
 
 
(3) 
 
kus  
   - proovkeha mass veega immutatult, g; 
 
m – proovikeha mass kuivatatult, g; 
 
V – kuiva proovikeha maht, cm³ 
 
   - vee tihedus, g/cm³. 
 
 
Tabel 4.2 Veeimavuse määramine 
Veeimavus, % 
Mass, g 
massi järgi 
mahu järgi 
Prk nr 
Tihedus  kuiv 
immut. 
üksik  keskmine 
üksik  Keskmine 
1,1 
2988 
3322 
11 
21,2 
1,2 
2643,5 
2024 
2260 
12 
22,1 
2,1 
2770 
3062 
11 
20,1 
12 
22 
2,2 
2616,3 
2212 
2454 
11 
20,9 
3,1 
2418 
2728 
13 
23,4 
3,2 
2599,5 
2330 
2630 
13 
23,5 
 
2 
 
4.3  Survetugevuse  määramine 
Survetugevus määratakse pooleks tehtud silikaattellisega, mille pooled asetsetakse üksteise 
peale. Enne katsetamist määrati survepinna mõõtmed. Tellis asetsetakse pressi  keskele  ja 
viiakse kokkupuuteni ülemise plaadiga. Proovikeha koormatakse ühtlaselt purunemiseni. 
Katse tulemus on toodud tabelis 4.3. Survetugevus arvutatakse valemiga: 
       
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
(4) 
 
kus  
Rs – proovikeha survetugevus, N/mm²; 
 
F –  purustav  jõud, kgf; 
 
S – proovikeha ristlõikepind, cm² 
Tabel 4.3 Survetugevus 
Proovikeha 
mõõtmed, cm 
Survepind,   Manomeetri   Purustav  Survetugevus,    
keskmine 
Prk nr 
a 
b 
cm² 
näit 
jõud, N 
kgf/cm² 
N/mm² 
N/mm² 
4 
11,87 
11 
130,6 
205,3 
34217 
262,06 
25,71 
5 
11,93 
10,7 
127,7 
211,8 
35300 
276,54 
27,13 
23,2 
6 
12,00 
8,88 
106,6 
109,8 
18300 
171,73 
16,85 
1 
12,03 
10 
120,3 
150 
25000 
207,81 
20,39 
2 
11,97 
10,7 
128,1 
154 
25667 
200,40 
19,66 
18,1 
3 
11,87 
11,7 
138,9 
121 
20167 
145,21 
14,25 
 
4.4  Paindetugevuse  määramine 
Paindetugevuse määramiseks asetatakse katsekeha kahele toele, mille vahekaugus on 20,0 cm. 
Koormus rakendatakse tellisele tugiava keskele. Katsetulemus toodud tabelis 4.4. 
Paindetugevus arvutatakse valemiga: 
          
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
(5) 
    
kus 
Rp – proovikeha paindetugevus, N/mm²; 
 
F – purustav jõud, kgf; 
 
l – tugiava, cm; 
 
h – proovikeha kõrgus, cm 
 
 
 
 
 
 
 
3 
 
 
 
Tabel 4.4 Paindetugevus 
Proovikeha 
mõõtmed, cm 
Manomeetri 
Purustav 
Paindetugevus 
Prk nr 
b 
h 
näit 
jõud, N 
kgf/cm² 
N/mm² 
1 
8,72 
12,03 
51 
850  27,9 
2 
8,75 
11,97 
73 
1217   39,8 
3 
8,82 
11,87 
40 
667  21,7 
29,8 
2,92 
4 
8,68 
11,87 
68 
1133  38,0 
5 
8,82 
11,93 
62 
1033  33,4 
6 
8,77 
12,00 
33 
550  17,9 
 
5.JÄRELDUS 
Katse  tulemusena  saadi  silikaatkivi  keskmiseks   tiheduseks   1871  kg/m³.  Internetis  on 
silikaattellise  tiheduseks  1850-1950  kg/m³.[2]  Silikaatikivi  veeimavuseks  massi  järgi  tuli  12 
% ja mahu järgi 22  %. 
Kuivade  proovikehade  survetugevuseks  saadi  23,2  N/mm²  ja  vees  olevate  kivide  
survetugevuseks  tuli  18,1  N/mm².  Seega  survetugevus  on  väiksem,  kui  kivi  on  veega 
immutatud . Paindetugevuseks saadi 2,92 N/mm². 
6. KORDAMISKÜSIMUSED 
6.1Millest valmistatakse keraamilisi  telliseid ? 
Keraamiliste  telliste  tooraineks on savikad materjalid, mis koosnevad plastsest saviainest ja 
mitteplastsest osast.[1] 
6.2 Kuidas kivistatakse keraamilisi telliseid? 
Kivistamise toimub tunnelkuivatis või riiulvagunettidel 1000ºC juures 1,5 – 3 päeva. 
6.3 Millest valmistatakse  silikaattelliseid ? 
Silikaattellis koosneb jahvatatud  liivast  ja kustutamata lubjast, millele lisatakse täiteainena 
jahvatamata liiva. [1] 
4 
 
6.4 Kuidas kivistatakse silikaattelliseid? 
Silikaattelliste  kivistamine toimub autoklaavis. Tekib läbikasvanud kristallstruktuuriga 
tehiskivi , mille soojaisolatsiooniomadused ja külmakindlus ületavad tavalise raskebetooni 
samu näitajaid. [1] 
6.5 Millised on põhilised erinevused silikaattelliste ja keraamiliste telliste 
katsetamisel? 
Silikaattellised  erinevad  keraamilistest  tellistest  näiteks  katsetamisel  vajaliku  temperatuuri 
poolest,  sest   keraamiline   tellis  (veidi  alla  1350oC)  talub  rohkem  kuumust,  kui  silikaattellis 
(hakkab  pehmenema  1100-1200oC  juures).  Samuti  on  nende  veeimavus  erinev:  harilik  tellis 
imeb vett 15% ning silikaattellis 16%.[1] 
 
7.KASUTATUD KIRJANDUS 
1. EPM  3500  Ehitusmaterjalid. Loengukonspekt I osa. L.M. Raado . 2013/2014 õ/a.  
2.Silikaatkivi-vana, hea ja kaasaegne materjal. [WWW] 
http://www.silikaat.com/et/silikaatkivi-%E2%80%93-vana-hea-ja-kaasaegne-materjal 
(17.11.2013) 
5