Pärast Jeesuse surma hakkasid ta jüngrid uskuma, et tegemist oli messiasega (heebrea k. messias , kr. keeles “kristos -salvitu”. 10 p. pärast seda kui ülestõusnud Jeeus oli viimast korda ilmunud jüngritele (50 p. pärast ristilöömist) sündis nelipüha ime – püha vaimu väljavalamine. Nüüd hakkasid jüngrid e. saadikud (apostlid -kr. k. “saadik”) rääkima võõraid keeli, nad jätkasid Jeesuse tööd. Püha vaimu väljavalamisega loodi I kogudus Jeruusalemma e. kirik (kr. k. kyriakos “issandale” kuuluv). Esialgu levis kristlus vaid juutide hulgas nii Palestiinas kui diasporaas. Antiookias kujunesid juba segakogudused. Apostlitest tähtsamad olid Peetrus ja Paulus. Peetrus levitas kristlust juudi diasporaas, ta pani aluse Rooma linna kristlikule kogudusele ja sai Rooma 1.piiskopiks. Peetrus hukkus keiser Nero aegsete tagakiusamiste ajal. Paulus
Kirik Ristiusu saamine Rooma riigiusuks. Ristiusu saamine Rooma riigiusuks sai alguse 313.aastal, kui keiser Constantinus Suur andris läbi Milano edikti kristlastele tegutsemisvabaduse. 430.aastal keelati impeeriumi idaosas templites paganlikud ohverdamised ja nende ebausuline petteusk ning 342.aastal laienes see edikt kogu impeeriumile. 346.aastal keelati avalikud ohverdamised ning kriminaliseeriti paganlike pühade tähistamine. Paavsti primaat - paavsti võim kiriku ja ilmaliku maailma üle. Esialgu oli Rooma piiskop teiste piiskoppidega võrdne
igast teemablokist kaks küsimust. I 1. Kristlik algkogudus. Esimesed kogudused ja keskused. Juudikristlus. Paganakristlus. Traditsioon algkristluses. Vagaduselu. Pärast Jeesuse ristisurma ja ülestõusmist umbkaudu aastal 30 pKr hakkasid tekkima ja arenema kristlikud kogudused. Esimesed kogudused moodustati Juudamaal ja Galileas, algkristluse perioodi lõpuks (Bar Kohba ülestõus 135. aastal) olid kogudused levinud eelkõige Rooma riigi idaosas ja Partia impeeriumi lääneosa suuremates linnades. Varakult hakkasid üksteisele vastanduma erinevad algkristlikud harud, eristatakse juudikristlasi ja paganakristlasi (kreeklasi ja hellenistlikke juute). Esimene haru oli rangem, peeti kinni vanadest juudi söögieeskirjadest ja puhtusnõuetest. Hellenistid olid vabameelsemad ja sallivamad. Aastal 66-73 pKr surub Rooma võim maha juutide ülestõusu, tempel hävitati 70 pKr ja seda pole tänase päevani taastatud.
Kontrolltöö kordamine ptk. 9, 14, 15 ptk. 9 Lääne euroopa ristiusukiriku kujunemine Ristiusu kiriku teke ja levik Lääne-Euroopa kaasaegne kirik oli katoliiklik esimesi kristlike kogudusi lõid apostlid 1. saj pKr. Nende koguduse liikmed uskudid, et Kristus naaseb ning toob jumalariigi maa peale veel nende eluajal Rooma riigis kuulutas ristiusu lubatuks keiser Constantinus Suur Milano edikt 313 381 kuulutati kristlus rooma riigiusuks Kirikust sai range hierarhia ja territoriaalse korraldusega institutsioon. Eeskuju võtsid ka ilmalikud valitsejad Kogu varakeskaja vältel oli kirik ühtlasi ka ainus arvestatav kultuurikandja ning vaimulikud olid sagieli ainsad kirjaoskajad ja hariduse jagajad. Esialgu olid kristluse keskusteks ainult linnad Maakohad olid ristiusustamata
Referaat Ristiusu teke ja areng Sisukord - Ristiusu teke - Ristiusu levik - Kristlased ja Rooma riik - Apostel Paulus - Uus Testament - Ristiusu kiriku kujunemine - Kasutatud kirjandus Ristiusu teke Ristiusk tekkis 1. saj pKr, apostlid lõid siis esimesi kogudusi. Ristiusu tunnistas lubatuks keiser Constantinus Milano ediktiga aastal 313 ja 381 kuulutati kristlus Roomas riigiusuks. Kirikust sai range hierarhia ja territoriaalse korraldusega institutsioon, millest võtsid eeskuju ilmalikud valitsejad. Ristiusk levib Roomas kõige vaesemates kihtides ja väikelinnades. Osadel vallutatud aladel võtsid inimsed selle ise vastu. Tehti misjonäritööd ja suruti peale ka vallutuste käigus, ainult Iirimaal võeti vastu rahumeelselt. Viimasena ristiusustati Leedu 14. saj. paavstluse teke. Alguses oli Rooma piiskop samasugune nagu mujal piiskopid
Kristluse põhimõisted, periodiseering, teemad. Kristliku kiriku jaotumine Konfessiooniperekonnad, mis on kolme tüüpi: - Universaalkirik: katolikukirik, universaalne hierarhia (püramiid). Kõige suurem osa kristlaskonnast, 1.2 miljardit. - Territoriaalkirik: õigeusukirik, ei ole ühtset kirikupead, küll aga juhinduvad ühisest kanoonilisest pärimusest (pühakiri, kirikupärimus: 7 esimest oikumeenilist kontsiili 4.-8. saj). üks kristlik kirik, aga asub erinevatel territooriumitel, need, mis eraldi on oma juhtimises iseseisvad. 14 iseseisvat kirikut (4 vana Konstantinoopol, Aleksandria, Antiookia ja Jeruusalemma patriarhaat – I at ja 10 uus kirikut – II at). Küprose kirik on vana, aga ei kuulu nelja patriarhaadi juurde. Pisut alla 300 miljoni liikme. - Protestantlikud/usutunnistuslikud kirikud: protestandid, anglikaanid, vabakogudused. Kokku 585 miljonit protestanti, nelipühilased 600 miljonit.
ISLAMI JA RISTIUSUGA SEOTUD SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA: Saj SÜNDMUSED 5.saj Püha Patricku misjoni tulemusena viidi lõpule Iirimaa ristiusustamine. Sajandi lõpul võtsid frangid kuningas Clodovechi juhtimisel vastu ristiusu. 6.saj 529 – Monte Cassino benediktlaste kloostri rajamine Kesk-Itaalias. Gregorius Suure ajal (590 – 604) hakati paavsti tunnistama kõigi kristlaste vaimulikuks juhiks. 7.saj 622 – islami usu rajanud prohvet Muhamed sunniti Mekast lahkuma Mediinasse; islami ajaarvamise algus. 630 – Muhamed naaseb koos oma pooldajatega Mekasse; araablased võtsid vastu islami usu. Muhamedi surma järel alustavad araablased naabermaade vallutamist, hõivates Põhja-Aafrika, Süüria, Palestiina, Uus-Pärsia,
ISIKUD: Clodovech-Frankide kuningas Belgia piirkonnas. Ta ühendas kõik frangid ja Clodovechi juhtimisel vallutasid nad roomlaste alad Gallias. Aastal 496 võttis ta vastu ristiusu. Karl Martell-oli Frangi riigi majordoomus. Sõdis Karl Martell edukalt idapoolsete germaani hõimudega ja liitis oma riigiga Lääne-Friisimaa ehk Hollandi. Pippin Lühike-e.Pippin III oli Frangi riigi kuningas.Ta kuulutas end kuningaks 751, kroonis end ise 752, paavst kroonis ta 756.aastal. Karl Suur-Pippini järeltulijana päris trooni ta poeg, Karl Suur. Ta veetis enamus oma valitsusaja sõjaretkedel, kaitstes riigipiire ja alistades uusi rahvaid frankide võimu alla. Peagi peale kroonimist vallutas ta Itaalia ja sai seega Itaalia kuningaks. Erik Punane-rajas 10.sajandil islandlaste koloonia Gröönimaale. Leif erikson- ehk Aulis, eesti tõlkja Thor -kõige laiemalt austatud taevajumal, kujutati punase habemega vanamehena,kelle vankrit vedas kaks sikku
ja rikkumatuse märk. Kuulus on veel Clairvaux, klooster, Eestis asuvad tsistertslaste kloostrid Padisel ja Kärknas. Frantsisklaste ordu rajas Fransiscus Assisist 13. sajandil. Tegemist oli kerjusmungaorduga. See muutus kohe väga populaarseks. Nad nimetasid end ka vähemateks vendadeks. Kuna Fransiscus ei soovinud tähelepanu, polnud ta ordu algul tegelikult seaduslik, kuid kuna ta tahtis paavsti kogu hingest teenida, kirjutas ta koos oma abilistega lihtsa ordureegli, mille paavst kinnitas 1223. aastal. Frantsisklasi iseloomustas halastustegevus, seetõttu olid nad rahva seas väga populaarsed. Nende põhimõte oli, et munk peab pidama rahva seas jutlusi, seega pidid nad oskama ka kohalikku keelt. Kandsid pruunikas-halli rüüd. Kloostrid rajati tihti linnadesse, Eestis näiteks Tartus ja Rakveres. Dominiiklaste ordu, samuti kerjusmungaordu, rajas hispaania vaimulik Dominicus. Kuna ta oli väga haritud, oli haridus dominiiklaste seas väga tähtis
1. KESKAEG · ,,Keskaeg" võttis 1469. aastal kasutusele Giovanni Andrea, paavst Paulus II (1464-1471) raamatukoguhoidja. · Humanistide tõlgendus kahte maailmaajaloolist ajastut eraldava pausiga, mille vältel ei sündinud midagi olulist. · Keskaja inimeste: viimsepäevakohtule eelnev viimne ajastu. · Keskaja määratlemine pani aluse ilmaliku ajaloo periodiseerimisele. Tinglik, kuna ajaloos puudub sünkroonsus ta toimib eri valdkondades erineva kiirusega. KESKAJA ALGUS · Lääne-Rooma riigi lagunemine 476. aastal.
Tallinna Liivalaia Gümnaasium Refereraat: Ristiusu teke ja areng Vana-Rooma impeeriumis Karel Tõnson 11c Klass 2009 aasta RISTIUSU LEVIK Ristiusk ehk kristlus kuulutab usku ainujumalasse ning tõotab igavest elu neile, kes usuvad Jeesus Kristusesse. Kristlus tekkis umbes 2000 aastat tagasi Palestiinas. Esimesel aastatuhandel levis ristiusk peaaegu üle kogu Euroopa ja mujalegi. Sellest sai usk, mida suured ja vägevad riigid tunnistasid. Keskajal tekkis feodaalkord, kus oli kaks vaenulikku poolt: feodaalid, kellele kuulus kogu maa ja võim, ning talupojad-pärisorjad, kes pidid tegema rasket tööd ja kellelt nõuti makse ja sõnakuulmist. Suurim maaomanik-feodaal oli kirik. Kõige mõjukam keskajal oli
Kirikukümnis kujunes tänu Karl Suurele, kes seadustas muistse kombe, et kümnendik sissetulekust tuleb annetada kirikule. Kirikukümnis tagas kogu keskaja jooksul kirikule püsiva sissetuleku. Frangi riigi lagunemine tõi aga kaasa kiriku ja paavsti autoriteedi ajutise allakäigu. Valitsejad läänistasid kiriku maid ning seadsid vasalle kõrgetele kiriklikele ametikohtadele. Piiskoppideks ja abtideks said ilmalikud sõjamehed, kes hoolisid rohkem sõdimisest kui usuasjust. Samuti käis Rooma linna ja ümbruskonna ülikuperekondade vahel pidev võitlus paavstitooli üle. 2. Kiriklik korraldus: paavst (selle mõiste kujunemine), peapiiskopkonnad ja peapiiskopid, piiskopkonnad ja piiskopid, preestrid, visitatsioonid. (lk 85) Katoliku kiriku pea on Rooma paavst. Pärimuse järgi oli Rooma esimene piiskop ja paavstlusele aluse panija apostel Peetrus. Evangeeliumi järgi oli Jeesus määranud ta kiriku rajajaks
Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned katoliiklus ja feodalism. Peatükk 2 Rooma rahu ülesanne - reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, kandes hoolt, et ääremaade mjud keisririigi traditsioonilisele elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks. Rooma rahu lõpu tagajärjed impeeriumi kaitsepiirid hakkasid varisema, mis viitas omakorda impeeriumisisesele kriisile. Caracalla edikt 212. aastal toimunud edikt, mis kiirendas Rooma rahu langemist, tagades kõigile impeeriumi territooriumil elavatele vabadele inimestele Rooma kodaniku õigused. Konstantinoopol Lääne- ja Ida-Rooma eraldumisel uueks Rooma pealinnaks saanud linn aastal 330. Ida-Rooma ehk Bütsans kestvuse põhjused soodsamad geograafilised tegurid, märksa rikkamad inim- ja materiaalsed ressursid, võimalus pidada sõda merel, LK ! 3.küsimus!!! Peatükk 4 Frangi riik tekkis lagunenud Lääne-Rooma aladele (tänapäeva Prantsusmaa alad). Selle
Aastaarvud: 67 Löödi märtrina risti Peetrus (Galilea kalur), Kristuse lemmikjünger. 313 Ristiusu tunnistamine Rooma riigis lubatuks, keiser Constantinus Suure poolt, Milano ediktiga. 318-381 Ariuse ja Athanasiuse ning kummagi pooldajate vaheline tüli 381 Mõisteti ariaanlus Kontantinoopoli kirikukogul lõplikul hukka 381 Kuulutati kristlus Roomas riigiusuks 610 Sai Meka kaupmees Muhamed läkituse jumal Allahilt. 622 Vistati Mekast välja Muhamed, loetakse Islami usu alguseks. 756 Moodustati Paavstiriik ehk kirikuriik, kus paavstile kuulus ka ilmalik võim. 1154 Märgiti kaardil esmakordselt Eestit. 1215 Kinnitati transsubstantiooniõpetus IV Lateraani kirikukogul. 1386 Ristiti viimastena euroopas leedulased 1835 Avaldati tervikuna ,,Tuhat üks ööd" Inimesed:
aastal valiti paavstiks Clemens V nime all Bordeaux' peapiiskop. Itaalias valitsev segadus, mille olid põhjustanud sealsed vaenutsevad poliitilised rühmitused, sundis vastvalitud paavsti oma Rooma-asumist edasi lükkama, kuni sellest lõplikult loobus, jäädes resideerima Avignoni. Avignonis resideerimise ajal paisus paavstikuuria bürokraatlik aparaat enneolematult ning kuuria sissetulekud kasvasid tänu mitmesugustele maksudele. Paavstide elu muutus luksuslikuks ja nad ei tahtnudki naasta Rooma. Kuid see kutsus esile usklike protesti: tema Roomast eemalviibimisest nähti sajanditepikkuse traditsiooni rikkumist. Rooma rahvas oli eriti rahulolematu sellepärast, et kaotas paavsti eemalolekuga need tulud, mida oli varem andnud Rooma saabunud palverändurite majutamine. 14. sajandi keskpaiku stabiliseerusid Itaalia poliitilised olud, kuid paavstidel polnud kerge oma autoriteeti Roomas taaskehtestada ning tagasipöördumine venis. Alles pärast saja-aastase
KRISTLUS Kirik ja Rooma riik Rooma keisririigi oli tekkinud arusaam keisri jumalikkusest juba Augustuse ajal. Ametlikul kummardati küll keisri kaitsevaimu, ent selline vahetegemine kadus kiiresti. Nii samastus keiser jumalaga. Keisri kultus oli ka patriootiline kohustus, mida kristlased keeldusid täitmast. Seetõttu oli ristiusk poliitiliselt kahtlane ega seisnud seaduse kaitse all. Keiser Traianus andis aastal 112 korralduse, et enda tunnistamine kristlaseks on karistatav surmanuhtlusega
Ristiusu teke Uue usuna tekkis Rooma impeeriumi aladel ristiusk ehk kristlus. Sellest sai maailma levinum usk maailmas. Juutide maa alistati Rooma võimule 1. sajandil eKr. Roomlased mõistsid juutide ainujumalausu erandlikkust teiste uskude seas ja ei nõudnud esialgu juutidelt rooma jumalate austamist (paljujumalalistes usundites lisati kohalikele austatavatele jumalatele ka rooma jumalaid). Ka jäeti Juuda valitsejale nimeline iseseisvus ja tavapärasest suurem sisemine otsustamisõigus. Alles Augustuse valitsemisaja lõpul nimetati Juudamaale asevalitseja (prokuraator) ja lõplikult liideti Juudamaa Roomaga velgi hiljem. Roomlaste leplikkusest hoolimata püsis juutides rahulolematus ja lootus Taaveti soost messia tulekule. Messias pidi tegema lõpu juutide hädadele ja looma maapealse jumalariigi. Sellistes oludes tegutses 1.
traditsiooni rikkumist Urbanus VI (1378-1389) ametissevalimine Roomas Tema ranged nõud- mised tekitasid luksuliku eluga harjunud kuurias* tugeva vastuseisu *Kuuria-paavstivõimu kõrgeim valitsusorgan Katoliku kiriku lõhenemine nimetatakse paavstide ajaloos suureks skismaks (kr. k. schisma- lõhe) Urbanuse vaenlased valisid paavstiks Clemens VII (1378-94) ning naasid koos temaga Avignoni Avignon Kirikukogu ehk kontsiil Kirikukontsiilon tähtsamate vaimulike (peapiiskoppide, piiskoppide, abtide jt) koosolek, kus arutakse peamiselt kiriku sisemist korraldust ja ristiusu õpetust puudutavaid küsimusi 1409. aastal pidi lahkhelid lõpetama ning valima uue, üheainsa paavsti- see ei õnnestunud Kirikukogu, millel oli esindatud terve kristlik maailm, nimetati üleüldiseks e. oikumeeniliseks 1417. Aastal, kui Konstanzis valiti paavstiks Martinus V (1417-31) võidi kirikulõhet pidada lõppenuks 1449. aastal lõppes kirikukogude aeg Vaimulikud ordud paavst piiskopid
2. Mitu jüngrit oli Jeesusel? 12 3. Kuidas kutsuti Jeesusele eelnenud Judea kõrbe askeeti? Ristija Johannes 4. Milline oli Jeesuse kuulutustegevuse algul tema hüüdlause? "Aeg on täis saanud ja Jumala riik on lähedal; parandage meelt ja uskuge evangeeliumisse!" 5. Milliste sõnadega väljendati kreeka keeles kolmesugust armastust? Kreeka keeles tehti vahet kolmesuguse armastuse vahel: eros - meeleline armastus mehe ja naise vahel, filadelfia venna- või õearmastus, armastus kristlaste vahel, ligimesearmastus ja agape (agaape) heategudele suunatud ennastohverdav kristlik armastus, varakristlikult ka "armastussöömaaja" tähenduses. 6. Kuidas nimetatakse Josephuse kirjutatud teksti osa, kus nimetatakse Kristust? Testimonium Flavianum 7. Nimetada sünoptilised evangeeliumid. Matteuse evangeelium, lüh. Mt; Markuse evangeelium, lüh. Mk ja Luukase evangeelium, lüh. Lk) nimetatakse nende sarnasuse tõttu sünoptilisteks evangeeliumideks. 8
Palestiina allus Rooma võimule, juutide usk oli sajandeid olnud katoliiklikuks (üleüldine), muutus tähtsaimaks Rooma riigis, suurim monoteistlik ning Rooma võimud suhtusid juutidesse erandlikult, ei maavaldaja, võttis üle riigi funktsioone. nõudnud neilt religioosseid auavaldusi Rooma jumalatele ja Piiskopkonnad kiriku peamised struktuuriüksused (Jeruusalemm, keisritele, Juudamaa valitsejatele jäeti iseseisvus ja volitused Aleksandria, Antiookia, Rooma, Konstantinoopol), eesotsas piiskop siseasjade korraldamisel kuid Augustus määras ametisse (korraldas kristlaste usuelu) prokuraatori (roomlasest Juudamaa asevalitseja); juutide seas Diötsees piiskopile alluv piirkond, hõlmas ühte linna koos püsis rahulolematus võõramaise ülemvõimu suhtes ja ootus, et ümbruskonnaga
Kõrg ja hiliskeskaeg Sissejuhatus. Kõrgkeskajal (11-13. sajand) Euroopa areng kiire. Põllumajandus areneb kiiresti, haritakse üles uusi maid, tekivad linnad, areneb kaubandus ja käsitöö. Lääne-Euroopas kujuneb lõpuks välja feodaalkord. Poliitiline killustatus asendub kuningavõimuga. Skandinaavlased võtavad vastu ristiusu, Prantsusmaal ja Inglismaal kujuneb välja tsentraliseeritud kuningriik. Vahemeremaades asutakse kristlaste poolt vastupealetungile islamiusuliste vastu. Hiliskeskajal (14-15. sajand) kiire areng pidurdub. Üheks suurimaks põhjuseks 14.sajandi keskpaigas Euroopat tabanud katkuepideemia e. must surm. Euroopa toibumise järel majanduslik areng jätkub, linnaelu ja rahamajandus arenevad, mistõttu toimub feodaalkorra "murenemine." Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal (11-13.sajand) · Tehnoloogia areng (põllumajanduses): ratasader (kündmisel paks ja villakas mullakiht), rangid
ekspansiooni ning kindlustas Frangi riigi püsimajäämise,millest hiljem tekkisid Sks,Pr,It Karl Martellvõitis Gallias Poitiers' lahingus araablasi ning pani piiri nende vallutustele Lääne-Eur-s, maj Pippin Lühikeandis kesk-It paavstile valitseda,pannes aluse kirikuriigile,frankide kuningas Karl Suur- vallutas It-s langobardide kuningriigi,sai kuningaks,alistas Pürenee poolsaare lõunaosa,sakside alistamine,keisrivõimu taastaja(800 sai Rooma riigi keisriks) Ludvig Vagaviimane,kes hoidis riiki ühtsena *Ida-frangi riik= Sks,Lääne-Fr = Pr,Lõuna-Fr lagunes. Feodalism- ühiskonna korraldus,kus valitses vasalliteet-senjoori-vasalli suhted,mõisamaj,pärisorjus,katoliku kirik Feodaalsuhete kujunemine: aluse pani Karl Martelli sõjaväereform; et luua raskeratsavägi,anti sõjameestele maa koos talupoegadega,kellelt kogutud maksude eest sai soetada vajaliku varustuse. Nii kujunes rüütluse kiht Feood-
Ilmalikud õigussüsteemid ___________ Õigusteadus (rooma õigus) Feodaal- Manoriaal- Linna- Kuninga- Kaubandus- Õigus Õigus Õigus Õigus Õigus Skeem 2 kaasaja suuremad õigussüsteemid Islami õigus Heebrea õigus Kanooniline õigus Hindu õigus 1 Rooma-Katoliku kirik Religioossed õigussüsteemid Arhailine õigus Ilmalikud õigussüsteemid läänelik õigus Quasi-läänelik õigus mitteläänelik õigus Romaani-Germaani õigusperekond Sotsialistlik õigus 2 Kaug-Ida Civil law Angloameerika õigusperekond; Aafrika üldine õigus
Ristiusu kiriku kujunemine Esimene kristlik kogudus 1.saj pKr. Alates 381 oli ristiusk Rooma riigi usk(katoliiklus) euroopa ristiusustamine oli pikk protsess ja toimus enamasti vallutuste kaudu(va. Iirimaa) kirik muutus hierarhiaga institutsiooniks. Paavst- peapiiskop, kõrgeim vaimulik. Algselt oli piiskop austav üldnimetus. Ajajooksul Rooma tähtsuse tõusuga hakati paavstiks kutsuma ainult sealset piiskoppi. Piiskop- algselt oli koguduse ülevaataja; I Rooma piiskop Apostel Peetrus. Ülesanded: preestrite ametisse pühitsemine Ristitute Altarite pühitsemine Kirikute ja kabelite sisseõnnistamine Preester- tegi kristlaste hingehoiu tööd. (varem). Oli õigus pühitseda amulauda ja jagada teisi sakramente, pidada jutlust. Diakon- vaimulikud, kes abistavad preestreid. Sakramendid- rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikele edasi andma Jumala armu.
11 a klass Juhendaja: Kristel Lelumees Jaanuar, 2009 Sisukord Ristiusu teke........................................................................... lk 2-3 Ristiusu levik.............................................................................. lk 4-5 Kristlaste tagakiusamine.................................................................. lk 6-7 Kristlased ja Rooma riik.................................................................. lk 8 Apostel Paulus ja ristiusk..................................................................lk 9-10 Uue testamendi kujunemine...............................................................lk 11-13 Kasutatud kirjandus........................................................................ lk 15 2 Ristiusu teke
Ristiusk ja kirik §12 Varakeskaja kiriku-ja vaimuelu Katoliku kiriku pea on Rooma paavst Pärimuse järgi oli Rooma esimene piiskop ja seega paavstlusele alusepanija apostel Peetrus Kuna ta asus riigi pealinnas, tegi see temast metropoliidi, kuid ei tõstnud teda teistest kõrgemale. Rooma piiskoppi hakati kutsuma isaks. Gregorius Suur. Paavstide autoriteeti tõstis ka nende tihe liit Frangi valitsejatega. Pippin Lühikese annetusega 756. aastal sai paavstist ilmalik valitseja Itaalia kirikuriigis. Karl Suur seadustas muistne komme. (Kirikukümnis) Kiriku korraldus Kristlik maailm jagatud piiskopkondadeks.
1. SISSEJUHATUS KESKAEGA Mõiste "keskaeg" võtsid kasutusele Itaalia humanistid (õpetlased, kes hakkasid tähtsustama inimese osa ühiskonnas, mitte jumala) 15. sajandil. Sellega nad tähistasid perioodi antiigi ja antiigi taassünni ehk renessanssi vahel, kus nende arvates ei toimunud mitte midagi. Nende arvates oli keskaeg tume, pime periood. Tänapäeval käsitletakse keskaega ajaperioodina antiik- ja uusaja vahel, mil toimub üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, klassikaliselt vaimselt kultuurilt nüüdisaja rahvuslikele kultuuridele. Keskajale iseloomulik: · Ilmuvad uued rahvad, kes määravad ajaloo käiku (germaanlased, slaavlased) · Ajaloo geograafiline raskuskese kandub Vahemere äärest põhja poole · Paganlik antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga · Paavstide ja kuningate ainuvõimu taotlused
Poliitiline ajalugu Suur Rahvasterändamine(375-568), selle põhjused ja käik: Põhjused: kliimamuutus, elanikkonna juurdekasv ja sellest tingitud maapuudus, hõimude sõjakus ja seiklushimu. Ajendiks on edasitungivad hunnid, kes hävitavad Musta Mere äärse Ida-Gootide riigi. Käik. . II saj. algasid germaanlaste rüüsteretked Rooma aladele, vallutati Rooma piirialasid (ka Daakia). Roomlaste ja germaanlaste sõjad hoogustusid III sajandil. 375 hunnid purustasid tänapäeva Ukrainas asunud idagootide riigi. Läänegoodid liiguvad Ida-Rooma aladele, nende pealikuks saab Alarich. [Adrianoopoli lahingus 378 läänegootide väed võitsid Rooma keisririigi vägesid, hukkus (Ida-)Rooma keiser Valens.] Läänegoodid avasid tee Balkani poolsaarele. IV sajandil asus osa goote ja franke Rooma
olnud karjased. Hiljem tulid teda külastama veel ka "Tähetargad Hommikumaalt", kes austasid Jeesust kui tulevast juutide kuningat ning tõid talle kalleid kingitusi: kulda, viirukit ja mürri. 2) elu surm: Võimukandjad ostsid ära Jeesuse ühe jüngri, Juudas Iskarioti, kes juhatas sõdurid sinna, kus Jeesus oma jüngritega söömaaega pidas. Juudas andis Jeesusele suud sellest teadsid sõdurid, keda vahistada. Jeesus viidi kohtumõistmiseks Rooma asehalduri Pontius Pilatuse ette. Pilatus ei näinud põhjust Jeesuse surmamõistmiseks, kuid suured rahvahulgad ja juutide usujuhid, kes olid kohtumõistmisele tulnud, nõudsid temalt seda. Tulles rahvale vastu määraski Pilatus Jeesuse surma läbi ristilöömise. Jeesus löödi risti ning ta suri. 3) Ülestõusmine: Pärast surma matsid Jeesuse jüngrid ta kaljuhauda, mille suue suleti suure kiviga.
Katoliku kirik ja paavstivõim kõrg- ja hiliskeskajal Katolikku kirikut juhib paavst, kelle valivad kõrgeimad vaimulikud kardinalid. 9.-11. Saj. paavstivõimu langus Ilmalikel valitsejatel oli kirikuasjade otsustamisel suur sõnaõigus. Paljud vaimulikud olid abielus ja vaimulikukohti sai omandada raha eest (simoonia). Katoliku kiriku rahastamine. · Kirikukümnis · Muud kirikumaksud · Indulgentsid e patulunastuskirjad Erinevused ida- ja läänekiriku vahel: Katolik kirik Õigeusu e
Kõikidele tuli 17. sajandi periodiseering kui saksa keele õppejõud Horn ja Keller levitasid/kujundasid mõiste kasutust. Inkvisitsioon, nõiaprotsessid 17.-18.sajandil, nimetatud keskaegseteks, iganenuteks. Romantikud idealiseerisid keskaega; kangelasajastu, rüütlid, gooti kunst. Historitsism objektivsuse püüe. Tinglik periodiseering. Algus: · 313 Milano ususallivuse edikt · 375 hunnid tungivad Euroopasse, suur rahvasteränne. · 476 langes Lääne Rooma keisririigi keiser · 495-496 Clodovech sai kristlaseks · 711 araablased maabusid Hispaanias Lõpp: · 1453 türklased vallutavad Konstantinoopoli · 1492 Kolumbus avastab Ameerika · 1494 Itaalia sõjad · 1517 Lutheri deesid Wittenbergi uksel Prantsusmaal keskaeg kuni Prantsuse revolutsioonini (1789-1799), Venemaal keskaeg Peeter I eelne aeg. EESTI KESKAEG
Sissejuhstus Katoliiklus on kristluse kõige levinuim usutunnistus. Katoliku kiriku pea on paavst, Rooma piiskop, kellel on tegelikult piiramatu võim. Katoliiklastele ja katoliiklusele on iseloomulik pühakute ja Neitsi Maarja austamine. Katoliiklus käsitleb seitset sakramenti üleloomulike õndsakstegevate tavadena. Katoliiklus on peamiseks usuks järgmistes Euroopa riikides:Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Austria, Ungari, Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania, Põhja- Iirimaa, Sveits, Lõuna-Saksamaa, Sloveenia. Katoliikluse alla kuuluvad: aktseptandid, appellandid, böömi vennad,
Ristiusu püsimajäämine ja levik Järgenvas tekstis on juttu kristluse sünnist, mis mees oli Jeesus ja kelleks teda peeti. Väga oluline on kindlasti teada kuidas sai alguse üldse kristluse levik ja mis sellele kaasa aitasid. Samuti on juttu, kes olid apostlid ning mis rolli nad mängisid kristluse levimisel. Põhjalikult on käsitletud ka Rooma riigi esialgset suhtumist kristlastesse ja hilisemaid ristisõdu, mille eestvõtjaks Rooma paavsti ise oli. Juudi soost rändjutustleja Jeesus elas ja tegutses 1.saj pKr, kes kuulutas peatselt saabuvast jumalariigist. Peamisteks tingimusteks jumalariiki pääsemiseks pidas ta siirast usku ja armastus Jumala ning ligimeste vastu. Jeesus rõhutas korduvalt, et Jumalariiki ei pääse mitte niivõrd rikkad ja edukad, vaid pigem viletsad, kes on nõus end usus ja armastuse Jumala hoolde usaldama. Selline õpetus leidis palju pooldajaid ühiskonna alamkihtide seas, kes