ja kenamlased hakkasid koostööd tegema, vapsid suruti maha, Päts sai võimule)1938 (diktaatorlik võim), 1992 Nõukogude Liidu põhiseadused 1936 (Stalin tuli võimule, töörahva heaolu), 1978 (Bresnev) Erinevad allikad: Mälestuste raamatud: Jaan Roos ,,Läbi punase öö II" Militaar.net Fotod ja filmikunst 1826 vanim säilinud foto L.J.M.Daguerre 1839 dagerrotüüp Filmikunst Lumiere T.A.Eddisson 1877 fonograaf Johannes Pääsuke Erinevaid infoallikaid kirjeldada Heraldika ehk vapiteadus (eksamil) Värviline, juriidiliselt kinnitatud, süboolika Koosneb: Kilp (põhiosa) viikingikilbi kujuline, kuldne (joonistamisel täpistada) hispaania kilp, must (joonistamisel ruuduline) prantsuse kilp, sisine (joonistamisel merelained) saksa kilp, punane (joonistamisel jooned ülalt-alla) naiste kilbid- roheline, tutiga (vallaline) hõbe, ilma tutita (abielus) Lubatud on kasutada vapil kaks metalli (kuld ja hõbe) ja viit erivärvi ja ainult isasloomi (suunaga paremale poole)
Peaasi, lapsele sisendati maast- madalast tema seisuse uhkust ja tema tulevase elu kangelaslikkust. Koos usuõpetusega sisendati talle rüütliau, vapruse, ülluse, halastuse ja tagasihoidlikkuse põhimõtteid. Kui poiss oli saanud 7 aastaseks, läks ta naistepoolelt üle meeste kasvatada. Turniir rüütlite omavaheline jõukatsumine, kahevõitlus turbaduur rüütlisoost poeet, kes ülistas rüütlivoorusi ja armastust heraldika vapiteadus, vapindus heerold turniiri juht, vapinduse asjatundja Isa valis poisi hoidjaks ja kasvatajaks tavaliselt kõige tasakaalukama, arukama ja ustavama teenri, kes jäi poisi kõrvale sageli oma surmani. Pärast mõningaid koduseid õppetunde saadeti noored poisid tihti kõrge isanda lossi, et nad seal rüütliseisuse tarvis ette valmistaks, mõnikord isegi juba siis, kui nad olid vaid seitsmeaastased. Noort rüütli õpipoissi nimetati paaziks. Ta täitis teiste antud
õppimine. Pärast seda sai temast kannupoiss- tänapäeval halvustav tähendus truu kaasajooksja tähenduses, tuleb sõnast kannus- käib hobusele vms. Ta võis kanda isikliku relva, saatis oma isandat sõjakäikudel, kaitserüü ja relvastuse hooldamine/selga aitamine isandal. Kui kannupoisi aastad olid läbi, siis 18-21a. Toimus rüütliks löömine,löödi mõõgaga õlale või pähe. Igal aadliperekonnal oli oma lipp ja vapp, vapiteadus heraldika. Rüütliturniirid olid reeglina kolmepäevased. Koguneti varem, püstati telgid, pidutseti. Esimene päev oli rüütlitel ratsavõistlemiseks. Teine päev oli mõõga päev, jalgsi võistlevad rüütlid, kus kasutati mõõku ja sõjakirveid. Kolmas päev olid võistkondlikud võistlused. Rüütli relvastus jagunesid kaitsevarustuseks(kilp, kaitserüü. Ründerelvad jagunesid kaheks: lähirelvad(mõõgad, odad, piigid, sõjakirved) laskerelvad e. Kaugrelvad(vibud, ammud,
pühakuks, asutasid ordusid. Tahmapitserid kasutati 18.20.sajandil. Metallist või kivist pitsat tahmatati leegi kohal ning suruti siis vastu dokumenti. Kirjaoskus arenes ja hakati kasutama allkirju. Riik kehtestas tempelmaksu said tempel paberi 17 saj. lõpu pool. Vesimärk paberi sisse, et oleks ametlik dokument . 19.saj. keskel tulid tempelmargid, mis tuli ametliku dokum.peale kleepida. 20. Heraldika on vapiteadus, ladina keelest (heerold ehk kuulutajaametimees,kes tundis vappe); vappide sünniaeg ulatub 12. sajandisse. Heraldika uurib nii vappide ajaloolist kui kunstilist arengut. Heraldika vapindus, ajaloo abiteadus, mis uurib riikide, linnade, korporatsioonide, dünastiate, suguvõsade, perekondade ja üksikisiku jm vappide teket, kasutamist, sümboolikat ja kujundust. Vapp on heraldiliste reeglite järgi kilbikujulisele alusele
pühakuks, asutasid ordusid. Tahmapitserid kasutati 18.20.sajandil. Metallist või kivist pitsat tahmatati leegi kohal ning suruti siis vastu dokumenti. Kirjaoskus arenes ja hakati kasutama allkirju. Riik kehtestas tempelmaksu said tempel paberi 17 saj. lõpu pool. Vesimärk paberi sisse, et oleks ametlik dokument . 19.saj. keskel tulid tempelmargid, mis tuli ametliku dokum.peale kleepida. 20. Heraldika on vapiteadus, ladina keelest (heerold ehk kuulutajaametimees,kes tundis vappe); vappide sünniaeg ulatub 12. sajandisse. Heraldika uurib nii vappide ajaloolist kui kunstilist arengut. Heraldika vapindus, ajaloo abiteadus, mis uurib riikide, linnade, korporatsioonide, dünastiate, suguvõsade, perekondade ja üksikisiku jm vappide teket, kasutamist, sümboolikat ja kujundust. Vapp on heraldiliste reeglite järgi kilbikujulisele alusele maalitud värviline märgis,
annaabi.ee 
