aga plussiks on see, et kui on progressiivne maksusüsteem ja 2 aste siis peavad kõik maksma sama palju tulumaksu. Regressiivse maksusüsteemi miinuseks on see, et madalama sissetulekuga inimene peab maksma rohkem, kui suurema sissetulekuga sellisel juhul on see plussiks suurema sissetulekuga inimesele. Neutraalse maksusüsteemiga on suurema sissetulekuga inimestel maksumäär suurem kui väikese sissetulekuga inimestel. Minu arvates võikski olla nii, et võetaksegi rikkamatelt natuke rokem raha kui vaestelt. Loomulikult oleks see natuke ebaaus ka, kuna eks iga inimene ju teab mis ala peale läheb ja palju teenib.
Tunnuseid,mis pärandavad vastavalt mendeli seadustele,nimetatakse mendeli tunnusteks. Selliseid tunnuseid mõjutab vaid üks geen.Nende tunnuste puhul kehtib seaduspärasus kui laps pärib vähemalt ühelt vanemalt geeni dominantse alleeli,siis see tunnus avaldub.Tunnus ei avaldu vaid neil lastel,kes saavad mõlemalt vanemalt retsessiivse alleeli.Puhtaid mendeli tunnuseid on inimestel väga vähe.Enamikul tunnustest esineb intermedaarsus või kodomiatsus,paljusid tunnused mõjutab aga rokem kui üks geen-esineb pölugenees. Mendeli tunnused Mendeli tunnused Tunnuseid,mida varem on peetud mendeli tunnusteks,kuid mis tegelikult pärandavad teistsuguste reeglite järgi : juuksevärv silmavärv keele rullipanemise võime tagurpidi painduv pöial V-kujuline juuksepiir kinnikasvanud/kinni kasvamaa kõrbvanibud Mendeli tunnused Tunnuseid,mis pärandavad mendeli seaduste kohaselt: maitsepimedus-retsessiivne tunnus
Ühisgümnaasiumis, ning Taavi Sink õpib Kuressaare Gümnaasimis. Laidaksin Kuressaare Linnateatri saali, kuna iga rida võiks olla kõrgemal umbes 10 cm, sest nähtavus oli natukene halb. Toolid on seal isegi päris mugavad. Teos ise oli väga hästi üles seatud, näidend liikus iga tükiga ajast edasi, kõik oli sujuv. Ainuke halb külg oli see, et kuna seal etendati tükke erinevatest raamatutest oli see natuke segane. Heliefekte ja lavakujundust ei olnud, tänu millele pidid näitlejad rokem vaeva nägema, et tuua välja lugu ja aega. Näitlejate enda riietus oli väga hästi tehtud ja nad vahetasid oma riideid väga kiiresti, kuna pausid olid küllaltki väikesed. Lugu ise oli vanamemmest, kes oli koristaja ja leidis siis raamatu kus olid pildikesed erinevatest aegadest. Minu meelest oli näitetükk päris hea, välja arvatud see, et kui sa pole ise raamatuid lugenud on etendus natukene segane. Oleks võinud olla vähem erinevaid tükke ja need oleks võinud olla pikemad
Tennisistidel lagundab enamasti organism energia saamiseks nii glükoosi kui ka rasvu. Peale mängu toimuvad organismis järgmised muutused : hapniku hulk väheneb, süsihappegaasi ja piimhappe hulk suureneb, kehatemperatuur tõuseb, veresuhkru ja glükogeeni hulk väheneb, vesi ja soolad kaovad higistamise tagajärjel nagu juba eespool mainitud. Nüüd püüab organism homöostaasi tagada ja hakkab intensiivistuma gaasivahetus, kudedesse viiakse nüüd rokem hapnikku ja eemaldadakse süsihappegaas. Vereringe nahas intensiivistub, et eemaldada kehas tekkinud liigne soojus. Teine väga efektiivne meetod soojuse eemaldamiseks on higistamine. Glükogeeni varude taastamiseks on soovitav treeningu lõppedes midagi süüa. Pärast tennisetreeningut või tennisemängu ei taastu organismi normaalne olek kohe. Mida treenitum on inimene, seda kiiremini taastumine toimub. Koormuse kadumisel taastakse ATP varud lihastes ja
Arutlus: Miks muutus sõja käigus inimeste suhtumine sõtta? 20. sajandi algul oli maailmas kujunenud vastuolud suurriikide vahel, kes olid huvitatud oma mõjualade suurendamisest ja teiste riikide mõju vähendamisest. Ja seda põhiliselt asumaade pärast. Seniste favoriitide Inglismaa ja Prantsusmaa kõrvale oli kerkinud Saksamaa, kelle tööstus oli võimsalt arenenud, ning kes oli huvitatud mõjuvõimude ümberjagamisest. Järjest tugevamaks muutusid Balkani rahvaste iseseisvuspüüdlused. I Maailmasõda algas 28.juulil 1914, ajendiks Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Serbia salaorganisatsioonide poolt. Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale. Sõtta kaasati järk-järgult teisedki riigid. Sõjaks olid valmistunud kõik suurriigid, kes soovisid oma positsioone laiendada ja kindlustada. Sõjakeeristesse olid kaasatud ka väikeriigid, kes ootamatult pidid alluma suuremate ja sõjaliselt võimsamate riikide ...
Muusikaajalugu Antiikmuusika oli ühehäälne, seotud jumalatega, kunstiliigid eksisteerisid koos (sõna, muusika, moodustasid ühe terviku) Keskaja muusika 5.-15. sajand Keskaja algust tähistab orjanduslike riikide kokkuvarisemine; orjade ülestõusud; suur rahvasterändamine; sõjad, mille käigus hävitati ehitisi, losse, amfiteatreid ja Euroopas hakkas valitsema kristlus. Krstluse keskuseks sai Rooma, kuhu ehitati kõige rokem uhkeid kirikuid. Kristlik kirikuvõim sai alguse 313. aastast pKr kui Rooma paavst Konstantin Suur liitis su ja riigi; tähtsaim võimuorgan oli kirik ja tähtsaim raamat piibel. Muusika keskuseks muutus kirik ja Jumalateenistus kirikus. Kirikus toimusid missad ja iga päev keskpäeval toimus keskne 4-osaline missa. Missa algab sissejuhatusega, kus lauldakse 2 laulu: 1. Kyrie Eleison, Christe Eleison 2. Gloria in excelsis Deo
Kui nüüd ühendada geomeetriliselt need lainefrondi punktid, mille kaugus vaatluspunktist on , saame pinna, mille kõik punktid üksteise kiirgust võimendavad. Summaarne kiirgus on loomulikult võrdeline selle pinna pindalaga. Summeerides sellised pinnad vahemikus , saame nn.positiivse faasi võimsuse. 10. Millise käiguvahe korral valguslained summutavad üksteist? 11. Milline valgus kaldub pärast difraktsioonivõre läbimist rokem kõrvale sinine või punane? Punane/kollane värv kaldub difreaktsioonivõre läbmisel rohkem kõrvale. 12. Kas kõrvalekalle on suurem teiss või neljandas spektrijärgus? Neljanda spektrijärgus on suurem kõrvalekalle 13. Teie difraktsioonivõrel on 300 joont millimeetri kohta. Millisest järgust alates hakkavad spektrid kattuma? Seda saab arvutada 14. Milleks oli vaja kollimaatorit? K pilutoru paralleelse kiirtekimbu saamiseks ehk kollimaatori 15. Milleks oli vaja pilu
Maakera ökotoopi on inimeste poolt rikutud juba industriaal ajastust saati. Raiuti ohtralt metsa ning üha enam hakati ka kasutama fossiilseid kütuseid, mis paiskavad õhku ohtralt oksiide.Loodushoid ja sellega seonduv on meile kõigile tähtis ja peaks käima meie igapäevaelu juurde justkui hambapesu, mida teevad enamus inimesi nii hommikul ärgates, kui õhtul magama minnes. Kuid oleks ka aeg mil tuleks ühtehoides hakata mõtlema loodushoiule, ning järjest rokem püüdma elada säästlikult, et ka meile järgnevatele põlvedele oleks planeet maa, turvaliseks elupaigaks. Loodushoid siiski ei sõltu vaid üksikute inimeste üritamisest, vaid suhtumist peaks muutma määrav osa siiamaani olnud skeptilistest inimestest , et sellest meie ökotoobile kasu oleks. Tänapäeva üheks kõneainet pakkuvamaks teemaks looduse säästmise vallas on alternatiiv energia. Kuid on palju erinevaid põhjuseid, miks pole taastuvenergia kasutamine massiliselt levinud
toodetakse negatiivseid õhuvitamiine. Parima tulemuse saamiseks soovitame kasutada eraldi ionisaatorit. Õhk-vesi soojuspump Õhk-vesi soojuspump on tänapäeval üks enim edasi arenenud küttetehnoloogia, kus ei toimu energia kus ei toimu energiatootmist vaid selle PUMPAMINE. Õhk-vesi tüüpi seadmeks nimetatakse seadet, mis VÕTAB SOOJUSE ÕHUST ja ANNAB SOOJUS VEELE COP Soojustegur ehk COP on arv, mis näitab ära, mitu korda annab seade rokem soojusenergiat suhtes kulutatud elektrienergiaga. Seega, mida suurem on COP seda suurem on sääst. COP = saadud soojusenergia tuleb jagada kasutatud elektienergiaga ..ehk kui COP on 4,4, siis järelikult tootis soojuspump 1kWh elektiga 4,4kWh soojust. Soojustegur ehk COP on soojuspumpadel erinevate välisõhutemeratuuride puhul erinev. Mida soojem ilm väljas on, seda kõrgem COP on. Seepärast tuleb süsteemi tasuvusaja arvestamisel vaadata aasta keskmist COP -d.
elanikkonna kasvavaid nõudmisi elukvaliteedile. Eesti paistab välja arenenud riik, kus kõik on olemas, kuid palgad jäävad alla inimese suutlikusele kõiki hüvesid tarbida. Heaolu sisu käib käsikäes ühiskonna arenguga ning väärtuste muutumisega. Elukvaliteedi vundament on tervis. Inimesed paigutavad oma vara üha rohkem tervishoidu, eriti just vanemad inimesed. Majanduslik areng loob paremad võimalused heaolu tõusuks läbi jõukuse kasvu. Mida rokem on indiviididel raha käes, seda paremini näeb, kuidas raha kasutatakse, ning saab aidata kaasa heaolu arengule. Tehnoloogiline areng toob kaasa palju uusi võimalusi uute vajaduste rahuldamiseks. Tehnoloogiline areng meditsiinis on juba praegu toonud kaasa inimeste parema tervise ning võimalusi ka invaliididel paremaks eluks. [1] Ühiskonna sidusus ehk sotsiaalne sidusus on ühiskonna suutlikkus kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu. Sidus
JÕGEVA PÕHIKOOL 8.C klass Kristjan Krihvel Tõstuk ja robootika Loovtöö J uhendaja Heli Toit Jõgeva 2015 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................2 Sisukord........................................................................................................................2 ...........................................................................................................................................2 Sisukord........................................................................................................................2 Sisukord........................................................................................................................2 Sisukord..............................................................
Katset me lõpetada ei jõudnud, ja kustutasime lambi. 5. Analüüs Kas katse õnnestus seda me teada ei saanud sest,et meil oli liiga vähe aega. Arvestades,et me käitusime koguaeg täpsete käskude järgi ja tegime kõik õigesti,siis oleks see katse ka välja tulnud. Saime kogemusi piirituslambi osas - kui kõrgele pidime panema rõnga,et leek sinna ulatuks. Saime kustudada ka piirituslambi leeki asetades kindla käega korgi sinna peale. Oleksime pidanud varuma rokem aega et näha katse lõppu. Eeldavalt oleksime me saanud sealt kätte soola. 6. Hinnang Meie rühma töö oli hästi teostatud ja katse oleks tulnud välja kui meil oleks olnud rohkem aega. Sellele peame järgmine kord rohkem tähelepanu pöörama. Hästi läks rõnga kinnitamine statiivi külge, panime muhvi õiget pidi ja samuti ka rõnga. Oleksime pidanud pöörama tähelepanu ka sellele et me liiga palju ei oleks seal tuult tekitanud sest vastasel korral oleks leek ära kustunud
mis teistel töötajatel. Esiteks, Indrek peab aru saama, et töötajate motivatsioon ja langes ja et seda tõsta on vaja neid tunda nagu võrdsena inimesena. Töötajad tuleks hea sõnaga tänuda hea töö tegemese eest ja preemiat anda. See teeks töötajatel hea mulje juhatajast, samuti motiveetib parem tööd teha, ja töötajad peaksid pigem heas töökeskonnas enda tunda. Samuti Indrek peab oma juhtimis käitumisviisi muutma, keskenduda rokem tööülesannete täitmiseks, mitte eeldada oma sõpraid, mitte keskenduda oma sõprade nõudmise rahuldamust. Töötajad sama palkaga peavad põhimiselt täida sama ülesandeid, ja ei pea olema seda sitsiooni, kui mõned alati teevad ainult kerge tööd, aga teised teevad raske tööd ainult sellepärast, et nad ei ole sõbra suhtes juhiga. Premeerimissüsteemi loomine Panda mingi süsteem, kui inimestele maksatakse raha nende töö ülesandete eest, näiteks kui
8 Phoibos Apollon (Apollo) Zeusi ja Leto (Latona) poeg sündis väikesel Delose saarel. Keda kutsuti ,,suurimaks kreeklaseks kõigist jumalaist''. Apollon oli ilus kuju kreeka poeesias, meister muusikant, kes lõbustas Olümpost oma kuldsel lüüral mängides; samuti on ta hõbedase vibu peremees, laskurite jumal, kes nooli kaugele lennutab; tervendaja, kes esimesena õpetas inimestele tohterdamist. Isegi rokem kui kõigi nende heade ja meeldivate väärtuste poolest asutatakse teda valgusjumalana, kelles pole mingit varju, ja seega on ta ka tõejumal. Ükski vale sõna ei tule iila üle tema huulte. Apollonit kutsuti deloslaseks tema sünnisaare järgi. Tema teine sageli esinev nimi oli Lykios, s.t. lüükialane, mida sageli seletatakse tähendusega ,,huntide jumal'', ,,valgusejumal'' ja ,,Lüükia jumal''. Sageli kutsuti teda ka päikesejumalaks
"Lastetuba" ja "Surma laulud ja tantsud", tsükkel "Öö Kolgata (lagedal) mäel" . (vt. pilt 11) 1964 aastast korraldatakse Mussorgski-nimelist lauljate võistlust. Mussorgski muusika puhul on kummaline see, et vaid üks teos on kuni viimase ajani kõlanud sellisena, nagu ta selle kirjutas: ´´Borissi on tavaliselt esitatud Rimski-Korsakovi täielikult ümber kirjutatud ja ümber seatud versioonis ning ´´Pildid Näituselt´´ on ikka veel rokem tuntud Raveli kirevas orkestratsioonis. Tänapäeval on publik märksa rohkem avatud Mussorgski küllalt karmiilmelisele orkestratsioonile ja isikupärasele harmooniale. Inimesena oli ta küllalt omaette hoidev ja viimaste aastate loomele heidab sünge varju tema alkoholism. Pilt 11. ´´Pildid näituselt´´ plaadiümbris 2.5 Tähtsamad teosed · 1869 ooper "Boriss Godunov" · 1872soololaulude tsükkel "Lastetuba"
Järgnevalt on esitatud tollase RH programmi mõlema tasandi iseloomulikumad jooned. 1.4.1. Muusikasaated Muusikal on raadios mitmeid funktsioone: äratada tähelepanu, luua sobivat õhkkonda, juhatada sisse teemat, see võib olla nii taust kui dramaturguline element. Muusikasaated olid esimesed saated Eesti RHs. 1927. hakati tegema otseülekandeid Estonia teatrist, suur oli ka kergemuusika osakaal. Muusikasaadetes mängiti kõige rokem heliplaate, järgensid orkestrikontserdid. Raadiol oli ka oma orkester, mis koosnes vaid kolmest mehest, pärast riigistamist moodustati sümfoniettkoosseis, mis koosnes 24 mehest. 2 Eesti ringhäälingu algusaastad (Peatükke Eesti ajakirjanduse ajaloost, Sigrid Kaasik 127-141) Meedia 11
Mussorgski see, kes vihkas igasugust akadeemilist haridust. 1870-ndatel võimas rühm lagunes ja liikmed hakkasid omaette tegutsema. Mussorgski muusika puhul on kummaline see, et vaid üks tema teos on kuni viimase ajani kõlanud sellisena, nagu ta selle kirjutas: ,,Boriss Godunovi" on tavaliselt esitatud Rimski- Korsakovi täielikult ümber kirjutatud ja ümber seatud versioonis ning ,,Pildid Näituselt" on ikka veel rokem tuntud Raveli kirevas orkestratsioonis. Tänapäeval on publik märksa rohkem avatud Mussorgski küllalt karmiilmelisele orkestratsioonile ja isikupärasele harmooniale. Inimesena oli ta küllalt omaette hoidev ja viimaste aastate loomele heidab sünge varju tema alkoholism. 1964 aastast korraldatakse Mussorgski-nimelist lauljate võistlust. Muusorgski elu ja loomingu motoks: ,,Elu, kus ta ka ei avalduks, tõde, kui soolane see ka poleks." 2.2. Looming Mussorgski looming kajastab 19
kunstipäraseid pitsateid. Linnades tegeleti käsitöö ja kaubitsemisega (1988: 619). Järgnevalt ongi konkreetsete näidete näol vaadeldus Induse oru elanike tehtut. Enamus töös esitatud pilte ja andmeid on pärit arheoloogiliste väljakaevamiste alaselt kodulehelt www.harappa.com Aga enne kui minna Induse orgu võiks pilgu peale heita väga varasele ajale, Bhimbetka koopad asuvad Kesk-Indias Bhopali lähedal Madhya Pradeshi regioonis. Joonised koobaste (õigemini on tegemist rokem nagu õõnsuste või uuretega) seintel pärinevad neoliidikumi algusest umbes 8000 aastat eKr kuni 5000 aastat eKr. http://www.art-and- archaeology.com/india/bhi1.html Joonised on tehtud põhiliselt punase ja valge pigmendiga, mõnes kohas on ka rohelist ja kollast värvi. Kujutatud on igapäevaseid stseene aastatuhandete tagant -- 2
! ÜRO ei lubanud Lõuna-Aafrika vabariigil ÜRO peaassamblees osaleda. Nad ei visanud neid küll ÜROst välja, öeldes, et see ei peegelda kogu LAV-d. Lepped kehtivad kindlasti neile, kes on selle lepignu/konvensiooni osapool. Rahvusvaheline konvensioon võib olla aluseks, et need normid, mis on seal kehtestatud, hakkavad pikkamööda muutuma tavaks (Riikidele kohustuslikud, kes selles konvensioonis osalevad). Lepete osakaal järjest kasvab. Mida rokem riike sellega ühineb, seda rohkem see lihtsustab. Peale II MS on praktiliselt kõik lepped ÜROs sõlmitud. Enamus on kahe riigi vahel sõlmitud. On olemas 3 erinevat leppe tüüpi: 1. mitme riigi vaheline lepe- avatud kõikidele riikidele, et nad võiks nende konvensioonidega ühineda. Sinna kuuluvad ka regionaalsed lepped. Need on üldised lepped, mis üritavad paika panna mingisuguse valdkonna normid. 2
12 http://www.estonian- warehouse.com/eraamat/Lao_tehnoloogiad/Ruumi_saastev/Siirderiiulid/ 30. Kirjeldada pöördkahveltõstukit. Pöördkahveltõstuk oli esimene tõstukitüüp, mis võeti kasutusele kitsaste vahekoridoride ja kõrgete riiulitega laos. Sõltuvalt koormate suurusest, masti kõrgusest ja põranda kvaliteedist võib vahekoridori laius olla 1400 - 2000 mm. Rokem levinud on siiski vahekoridor laiusega 1700 mm. Toodetakse tõstejõuga 1,0 t - 1,5 t. Tõstekõrgus kuni 14,5 m. Liikumiskiirus kuni 12 km/h. Alused võib tõsta ja maha panna tõstuki kõrvale vasakule või paremale poole. http://e-ope.khk.ee/oo/tostukite_liigid_ja_ehitus/prdkahvliga_tstukid.html 31. Milliste tööoperatsioonide sooritamiseks on mõeldud pöördkahveltõstukid? Pöördkahvliga tõstukeid kasutatakse kõrgete ladude kitsastes vahekoridorides (1,7 m).
moodustavad valdava osa taimestiku ja loomastiku hulgast. Magevee vormid tungivad enamasti soolsuseni 4-5 promilli, üksikud neist, aga esinevad 7 promillise soolsuse juures. 6. ROHEVETIKAD Rohevetikate hõimkond on liigirikas ning sisldab väga mitmesuguse ehitusega roheliselt värvunud vetikaid, mis on peamiselt mageveelise levikuga ja sellepärast eelistavad nad elada ja kasvada vähesoolastes ja madalates meredes, mitte rokem kui üks meeter. Nad näevad merepõhjas välja nagu peopesasuurused erkrohelised habemetuustid. Merepõhjas kasvanud liigid on niitjalt hargnenud, põõsalaadsed, toru- või plaadikujulised. Antoomilises ehituses on rohevetikatel sarnaseid jooni kõrgemate taimedega. Rohevetikate rakuseinad koosnevad põhiliselt tselluloosist, selle kõrval esineb ka pektiini. Assimilatsiooniproduktiks on tärklis. Pigmentiteks on peamiselt klorofüll, karotiinid ja ksantofüll, mis paiknevad kloroplastides.
2) Balti anatoomia oli kasulik ka eestlastele , kuna see takistas vene riigil meil venestamist. 3) 18. saj. Alguses oli üldse sakslastel suur mõju vene riigis kuna nad olid õukonnas ja sõjaväes kõrgetel kohtadel. Katariina II sai keisrinnaks. 4) Mõisad tegelesid pamiselt viinaäriga( 2/3 teraviljast), mida veeti Venemaale peamiselt Peterburi. Rohkem sõnnikut rohkem vilja rohkem viina rokem praaka rohkem härgi rohkem sõnnikut. 5) Roseni Deklaratsiooniga võrdsustati Eesti talupoeg rääkiva tööriistaga. 6) Linnad olid varemeis ja söötis. Linnaõigused olid vaid kolmel linnal. Linnakodanikud pidid tegema teotööd. Linnad säilitasid provintsilinnade ilme. 7) Võimletulekauga algas valgustusajastus. Surus maha vene aristkraatia.Laiendas impeeriumi. Reformis põhjalikult riiki. 8) Loodi uusi maakondi ja linnasid
Tasakaalustamata lihastöö- · antagonist lihaste vähene treenimine võib tekitada lihaste düsbalansi. 32 · Ohtlikuks võib muutuda ühele lihasgrupile mõeldud harjutus kuhu kaasatakse aga ka teisi lihaseid, nt. "jalgrattasõit". Harjutust tuntakse kõhulihaste harjutusena, kuid koormab rokem puusaliigest kui kõhulihaseid. Pika jõuõla liigeskangiga sooritatud liigutused terviseriski võimalusi erinevatele keha piirkondadele tekitavd: · Suure amplituudi ja korduste arvuga sooritatud liigutused · Pikaajaline staatiline asend, näiteks toengpõlvituses sirge jala tõstmine kõrvale/taha koormab puusaliigest ja alaselga. Selili lamangus sirgete jalgade tõstmine üles pingestab alaselga. Sama pingestav mõju on ka kallutusel ette sirge jalgadega.
! ÜRO ei lubanud Lõuna-Aafrika vabariigil ÜRO peaassamblees osaleda. Nad ei visanud neid küll ÜROst välja, öeldes, et see ei peegelda kogu LAV-d. Lepped kehtivad kindlasti neile, kes on selle lepignu/konvensiooni osapool. Rahvusvaheline konvensioon võib olla aluseks, et need normid, mis on seal kehtestatud, hakkavad pikkamööda muutuma tavaks (Riikidele kohustuslikud, kes selles konvensioonis osalevad). Lepete osakaal järjest kasvab. Mida rokem riike sellega ühineb, seda rohkem see lihtsustab. Peale II MS on praktiliselt kõik lepped ÜROs sõlmitud. Enamus on kahe riigi vahel sõlmitud. On olemas 3 erinevat leppe tüüpi: 1. mitme riigi vaheline lepe- avatud kõikidele riikidele, et nad võiks nende konvensioonidega ühineda. Sinna kuuluvad ka regionaalsed lepped. Need on üldised lepped, mis üritavad paika panna mingisuguse valdkonna normid. 2
teaduslik uurimine toimuda krimaalse käitumise kurjategija isiksuse teaduslik uurimine toimuda krimonoloogia ühe paradigma – psühholoogilise kriminoloogia – raames. Kuritegevusega tegelev kriminoloogia ehk teadus, on juba rohkem kui sajandivanune, kuid selle teadusdistsipliini aine, uurimisvaldkonna ja meetodite suhtes ei olda sugugi üksmeelsed. On väidetud, et kriminoloogia ei olegi üks konkreetne teadus, vaid rokem interdistsipliinaarne uurimis- ja rakendusvaldkond, mis rajaneb paljudel teaduste saavutuste kombineerimisel ja kasutamisel. Kriminoloogia puhul on seetõttu ka nenditud, et see on ikka veel tundmatu ja sageli vääralt mõistetav teadus, mis oli kaua aega õigusteaduse ja psühhiaatria varjus. (Saar, 2007, lk 11) 1.9.1 Kriminaalpsühholoogia kuuluvus Kriminaalpsühholoogia kuulumist õigusteaduste hulka põhjendab eelkõige kuriteo, see on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
