Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "RIIK JA SELLE TUNNUSED". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
suveräänsus, territoorium, luuakse, tööjaotus, eelduseks, ühiskonnakorraldus, mängima, primitiivne, küttimine, territoriaalsed, moodsa, territoriaalriik, seadusriik, rahvusriigi, juhitud, haldusriik, üksikud, riigiametnikud, lepinguteooria, kooseluks, koostööks, võimuteooria, ulatuse, liberaalne, esiplaanil, sotsiaalriik, realiseerimineEesti õigusaktide süsteem: 1) Põhiseadus-riigi tähtsaim õigusakt, mis reguleerib riigi ja ühiskonna seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. ; 2) Põhiseaduslikud seadused-täiendavad põhiseadust ja nende loetelu on ära toodud põhiseaduse tekstis. Muutmiseks ja vastuvõtmiseks samuti eriline kord.; 3) Seadused-kõrgeima jõuga normatiivakt, mis on vastu võetud parlamendi poolt või rahvahääletusel. Materiaalses mõttes seadustega luuakse, muudetakse v tühistatakse õiguse subjektide juriidilisi õigusi v kohustusi. Seadused formaalses mõttes on ettekirjutused, mis on kindlat protseduuri jakindlat vormi silmaspidades lähtunud kõrgeima võimu kandjast.Rahvas 4) Seadlused- ehk dekreet, Seadlusandluse õigus kuulub presidendile.See on riigipea normatiivne õigusakt, mille juriidiline jõud sõltub riigipea põhiseaduses kindlaksmääratud juriidilisest seisundist.Erakorralised ja hädadikreedid ;
Õiguse kujunemine on protsess, mille võib jaotada tinglikult kaheks õiguse eelajalooks ja õiguse ajalooks. On teada, et õigus eksisteeris ka varem kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad. Õiguse eelajaloolist perioodi võib nim. Ius non scriptumiks. Ius non scriptum kui kirjutamata karistusõigus. Õiguse eelajalugu iseloomustab laias laastus see, et õiguskord ei olnud erldunud tava ja moraali korrast. Normatiivsed üldistused olid primitiivsed. Samuti oli primitiivne ka ühiskond ise. Hiljem omandas õiguse üks või teine element domineeriva tähtsuse ja kirjapanduna algab õiguse ajalugu. Cicero- kirjapandu kujul omandab õiguse sellise tähenduse , mille kohta on kõigil võimalik teavet saada. Lus scriptum- tõeline õigus. See on formaalselt määratletud ja lähtud riigist kui institutsioonist. Õiguse normatiiv- regulatiivne mõte seisneb võrdses ja määratletud nõudmises kõigile
avanevad õigusel edasised perspektiivid osalemiseks teistes sotsiaalsetes süsteemides. Õiguse tõlgendamine, õigusest kui õigusnormide süsteemist arusaamine, tähendab sisuliselt ja on loogiliselt lubatav ainult siis, kui eelkõige õigust ise mõistetakse teatud tervikuna. See peab eelnema õigusnormi mõistmisele kui õiguse ühe süsteemse elemendi mõistmisele. Juba antiikmaailmast leitakse mõte, et mitte reeglist ei tulene õigus, vaid õigusest luuakse reegel. Järjekindel õiguse normatiivne tõlgendamine näitab, et olemasolevast õigusest võib luua reegli-normi ainult juhul, kui olemasolevat õigust ennast mõistetakse kontseptuaalselt kui ühtset alget. Nii kujutab õiguse normatiivsus normatiivsust kogu õiguse kontekstis. Õigusnormil on mudeli roll, et arendada edasi teisi õiguse doktrinaalseid mõisteid ja konstruktsioone (nt õigusvõime). 2. Õigusnormi olemus ja koht sotsiaalsete normide süsteemis.
(referendum). Referendum on keelatud algatada erakorralise või sõjaseisundi ajal. PS ptk-sid "Üldsätted" ja "PS-i muutmine" saab muuta ainult rahvahääletusega. Referendumi käigus teostab rahvas talle kuuluvat legislatiivset riigivõimu. Seadus* – Riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt. Seadust saab muuta või tühistada vaid selle vastu võtnud organ. Seadusega materiaalses tähenduses luuakse, muudetakse või tühistatakse õiguse subjektide juriidilisi õigusi või kohustusi. Seadused formaalses mõttes on ettekirjutused, mis on kindlat protseduuri ja kindlat vormi silmas pidades lähtunud kõrgema võimu kandjatelt. Seadused võetakse vastu Riigikogu kodukorraga kindlaks määratud korras. Seadus jõustub 10. päeval pärast RT-s avaldamist, kui pole märgitud teisiti. 2.5. Seadlus Seadlus* - seadusjõuga õigusakt. Seadlusandluse õigus kuulub presidendile. Seadlused on sarnased
Arvestades PS-st tulenevat ja õigusallikate vertikaalset liigitust, võib öelda, et formaalselt on seadus kas Riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud kõrgeima juriidilise jõuda õigusakt. Kontintentaalses õigussüsteemis on seadustel hierarhias ülimuslik iseloom. Kõik teised õiguse allikad peavad olema vastavuses seadusest tulenevate nõuetega ja seadust saab muuta või tühistada vaid seda vastuvõtnud organ. Seadusega materiaalses mõttes luuakse, muudetakse või tühistatakse õiguse subjektide juriidilisi õigusi või kohustusi. Seadusd formaalses mõttes on ettekirjutused, mis on kindlat protseduuri ja kindlat vormi silmas pidades lähtunud kõrgema võimu kandjatelt. On aga ka formaalseid seadusi, mis samaaegselt ei ole seadused materiaalses mõttes, nt haldusaktid (Riigi eelarve seadus). Ainult rahvahääletusel võib muuta PS 1. ja viimast ptk-i. Seadlus on sisuliselt seadusjõuda õigusakt. Seadusandluse õigus kuulub presidendile
õigusteadvusel. ,,Õige õiguse" tabamiseks tuleb kinni pidada kahest reeglist: 1) esimene nõuab positiivse õiguse sügavat tundmist. Ka õigusfilosoofia aluseks peab olema positiivne õigus; 2) teine reegel nõuab teaduslikkust vaja leida põhiline probleem ja leitud probleemid süstematiseerida. ,,Õige õiguse" allikad peavad olema selgemad, kui positiivsel õigusel. Õigluse määratlemise üks võimalus on kehtivate õigusnormide kaudu. Õigusnormid luuakse inimeste poolt. Selliselt loodud õigus ongi positiivne õigus. Ülipositiivse õiguse doktriin põhineb jumalikul ilmutusel, inimloomusel või -mõistusel. Seetõttu nimetatakse ka loodus- (loomu-) õiguseks või mõistuseõiguseks. Loomuõiguses nähakse võrreldes positiivse õigusega ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Positiivse õiguse normid on ainult siis tõeliselt kehtivad ja õiglased, kui nad vastavad loomuõigusele ehk
poliitilise eliidi kujundamine. Demokraatlik elitism Demokraatitat ei ole põhimõttes võimalik teostada. Selleks et ühiskonnas võiks valitseda vabadus ja toimiks progress, on paratamatult vaja eliiti. Rõhutab kodanike otsese ja aktiivse osavõtu vajalikkust riigielus. Kuid see ei ole puhas demokraatia. Pluralistlik teooria Rajaneb liberaalse ideoloogia demokraatiakäsitlusele ja rõhutab kodanike otsese ja aktiivse osavõtu vajadust riigielus. Suveräänsus kuulub rahvale ja jaguneb huvigruppide ning sotsiaalsete gruppide vahel. Riik on vaid üks ühiskondlik institutsioon paljude teiste seas, mis teostab võimu oma kompetentsi piires. Kodaniku ja riigi vahel toimib mitmesugustest kodanikeorganisatsioonidest moodustuv vahekiht, mis vahendab üksikisiku ja riigi vahelisi suhteid. Need on vabatahtlikud organisatsioonid mis on sõltumatud. Võimuressursside ebaühtlane jaotumine. Peavad demokraatia olulisemaks
poliitiliste institutsioonide rolli selles süsteemis · On kohaldatav ainult demokraatlikele süsteemidele Poliitilised ideed Poliitilised ideed ja teooriad = poliitiline filosoofia Poliitilised ideed on poliitikateaduse osa, mis tegeleb ühiskonna- ja riigielu korralduse põhimõtete ja arusaamadega. Kesksed on kolm probleemi: 1. milline võiks olla mõistlik ja õiglane ühiskonnakorraldus (sh riik) 2. inimese koht ühiskonnas (inimese ja ühiskonna vahekord ja tasakaal) 3. ühiskonna ja riigi muutumine, selle põhjused Need probleemid võivad omavahel põimuda. Antiikmaailma poliitilised ideed. 3 1aastatuhande alguses eKr tekkis riiklus polise kujul. Ja koos sellega tekkis kodakondsuse mõiste. Poliitika oli
ebaõiglusest. Sokratese sõnul ei ole tõelised kuningad ja valitsejad mitte need, kes kannavad skeptrit või keda on valinud aukandjad, ega ka need, kes tulid võimule loosi tahtel, vägivalla või pettuse teel.vaid need, kes oskavad valitseda. Sügava jälje kogu hilisemale filosoofiale ja poliitilis-õiguslikele õpetustele on jätnud üks Vana Kreeka suuremaid mõtlejaid Platon, kes esitas käsitluse ideaalsest, õiglasest riigist. Õiguse eelduseks ühiskonnas peab Platon ühisomandit. Ideaalriigi peamiseks tunnuseks on iga üksiku inimese tingimusteta allumine riigile. Paremaks teeks ühiste vajaduste rahuldamiseks linn-riigi tingimustes on tööjaotus kodanike vahel. Kalduvuste järgi kujuneb ühiskonnas kolm seisust (klassi) valitsejad ehk valmrid; sõjamehed ja talupojad ning käsitöölised. (Vastavalt omadused tarkus,mehisus,ahnus).Pideva riikliku hariduse ja kasvatuse läbinud kodanikud selgitavad läbi aastate arengut, kõige
koostöövarjund, kodanikuühiskonnal ühe inimese perspektiiv. Tsiviilühiskond vastan-dub riigile, aga ka tsiviliseerimata ühiskonnale Kodanikeühiskonna tasandid n Assotsiatsiooniline tegevusväli riigist ja majandusest eraldiseisev väli, kus tegutsetakse vabatahtlikkuse alusel üldiste ühishuvide edendamiseks; n Avalikkussfäär inimese "paiknemise" koht, mis sisaldab jagatud huvide eeldust, luuakse ühistähendusi ja otsitakse teed parimate lahendusteni avaliku demokraatliku arutelu abil; n Hea ühiskond kõik institutsioonid aitavad kaasa heade normide kehtestamisele, kodanikeühendused loovad ühiskonnas üldise usalduse, kasvatavad lojaalsust, koostöövaimu. Sisu määratlemise raskused n "Alternatiivne areen," ent samas pole võimalik mõista väljaspool võimulolevat reziimi n Kodanikeühiskonna toimijatelt eeldatakse avalikku mõju, samas
k Liidu Otsus Õigus Soovitus või seisukoht Rahvusvaheline õigus Aluslepingud „21. sajandi suveräänsus on jagatud suveräänsus“ Toomas Savi Määruse eesmärk on ühenduse õiguse ühtne rakendamine, võrdsed võimalused kõikidele liikmetele Euroopa liidus. Määrus, Direktiivid Direktiivi eesmärk peab leidma kohta. Otsus- siduv nende suhtes, kellele ta on adresseeritud täielikult. Soovitus või seisukoht- seotus õigusarenguga. Rahvusvaheline õigus on euroopa liidu edasisele arengule kui ka liikmesriikidele. Euroopa liidu õiguse tugevus seisneb liikmesriikide õiguskordade rikkusest.
ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. Väärtusi omandatakse mitmest allikast: vanematelt, eakaaslastelt, koolist, religioonist jm. sotsialiseerumine. 2. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). (lk.5-12) Nüüdisühiskonna kujunemine kestis umbes 200 aastat - 19. sajandi algusest kuni 20. sajandi viimase veerandini. Industriaalühiskond e. tööstusühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. Väikesed manufaktuurid asendusid suurte vabrikutega, kus töö oli korraldatud konveieritel. Töötegemine pidi olema võimalikult ratsionaalne. Praegu on industriaalühiskond ainult vähem arenenud Põhja riikides ja kõrgemalt arenenud arengumaades.
23. Tutvusta kodanikujulguse mõistet ja tähendust demokraatliku reziimi ja kodanikeühiskonna jaoks. Kodanikujulgus väljendub kodaniku teadmistes oma õigustest ja vabadustest, nende kasutusoskustes ning julguses neid kasutada. Demokraatia seisukohalt on see äärmiselt oluline, sest kui kodanikud ei teaks oma õigusi ja vabadusi ega julgeks midagi enda heaks teha, siis tekiks soodus pind autoritaarse või totalitaarse riigi tekkeks. Kodanikujulgus on eelduseks kodanikeühiskonna tekkele. 24. Tutvusta sotsiaalse liikumise mõistet ja põhitunnuseid. Sotsiaalne liikumine on kollektiivne toimija, mis üritab mõjutada ühiskondlikku või poliitilist muutust. Põhitunnused: ühendab inimesi, tegutseb (see eristab teda survegrupist), eesmärgid laiahaardelised, mobiliseerib omale toetajaid, järjepidevus, vähene rollijaotus, tegevusvormide vahelduvus... 25. Esita sotsiaalsete liikumiste liigitusi ja erinevate tüüpide seost poliitikaga.
Õigus seab inimühiskonna liikmete teoreetiliselt absoluutsele tegevusvabadusele riigi poolt kindlad raamid, kärbib kõikvõimaliku ja kontrollimatu tegevuse vabadust, lubab mingil juhul käituda üksnes teatud viisil ja mitte teisiti. Õigus ei ole mingi ühiskonnast väljaspool seisev ja alatiselt muutumatu, staatiline nähtus. Ta on sotsiaalses keskkonnas toimiv, pidevalt arenev, kohanev ja muutuv nähtus. Iga riigi ja tema rahvusliku õiguse tunnuseks on suveräänsus. Antud riigi õigus kehtib ainult selle riigi territooriumil ehk jurisdiktsiooni alal. 2. Õiguse tunnused. Õigus on koondav mõiste ning õigust kui nähtust iseloomustab just talle omased tunnused. Õiguse tunnused: 1) Üldise iseloomuga käitumisnormide kogum 2) Kindlatele printsiipidele rajanev õigusnormide süsteem, st õigusnormid on spetsiifilistel süstemaatilistel alustel koondatud õigusaktidesse, samuti õiguse harudesse ja nende allharudesse (õiguse
Talud pidid olema mõisast sõltumatu ja vastupidi. Põllumajandus pöörde positiivsed tagajärjed: I Loomakasvatus tõuaretuse tulemusena omaette põllumajanduse haruks. II Võeti kasutusele põllumajandustehnika - hobukülvik, viljapeksu masin, täismetallist ader, heina kaaruti, viljalõikus masin, aurutraktor (sellele järgnes sisepõlemismootoriga traktor), koorelahutaja. Põllumajanduses hakkas toodang suurenema. Muutus inimeste tööjaotus. Vabanes palju inimesi tööstuse arnedamiseks. Tööstuse areng Tsunft - ühe (või mitme lähedase) ameti või eriala linnakäsitööliste ühing keskajal ja uusaja alguses, ühtlasi liikmete eraelu reguleeriv seltskondlik, kiriklik ja sotsiaalhoolekande organisatsioon. Gild - keskaegne või keskajast pärinev usuline, poliitiline või kutse organisatsioon, mis kaitses oma liikmete huve, korraldas nende seltskondlikku suhtlemist ja tagas neile sotsiaalse hoolduse.
Õiguse entsüklopeedia Raul Narits ([email protected], kabineti tel 7375978, 5015428, Näituse 20 - 304) Õppekorraldus Ave Tiisler ([email protected], 7375977, Näituse 20 303) Seminari ülesanded saab kätte nädal enne seminari toimumist. (ÕIS) Alates 1.oktoobrist. Seminaritöö on üheks eelduseks eksamile pääsemiseks. Kõikide kutsutud seminaride edukas läbimine on teiseks eelduseks. Detsembris järeletegemisajad. Seaduste vihik failina/paberkandjal. Igal nädalal lugeda läbi üks seaduse tekst. Kokku 16 nädalat. Õigustekstide lugemine, kommentaaride kuulamine. Minu enda tähelepanekud loetud seadustekstide kohta. I loeng 03.09.2013
Euroopa Liidu õigus 30. september 2008. a. 8:16 Selle kujunemisest võib rääkida juba aastakümneid, kui mitte aastasadu. ELi liitumine muutis nii mõndagi. Raputas meie õiguskorda ja mõneti ka riikliku korraldust tervikuna. Seadusandjail tuli loovutada osa oma pädavusest Liidu institutsioonidele. See on aga mõneti vastuolus põhiseadusega ("Eesti iseseisvus on võõrandamatu ja aegumatu"), see ei vasta enam päris täpselt reaalsusele. Euroopas on 21. saj suveräänsus nn jagatud suveräänsus. Keegi ei võta seda sult, vaid sa ise jagad seda ntx Liiduga. Kui liitusime Liiduga, siis saime juurde üle 80 000 lk õigustekste. Nende loomises ei ole olnud meie osalised. Oleme aastaid elanud teistsugust elu. Kuna me ei ole olnud kokkuleppes osalised, siis see jääb meile osaliselt võõraks ja me ei pruugi sellest alati aru saada. Sellel põhjusel võib tekkida kahtlus. Kahtlusest üle saamiseks on vaja hakata asjast aru saama.
12. Kas tänast Eestit võib pidada heaoluriigiks? Ei, kuna Eesti elatustase ei ole veel võrreldav teiste heaoluriikidega. Palgad väikesed, hinnad kõrged. Ühiskonna sektorid Ühiskond suurte inimhulkade kooselu korrastatud viisil. Ühiskonnast rääkides saab eristada mitut valdkonda nagu poliitika, majandus- ja sotsiaalsfäär, kultuur, õigus, moraal. 1. Avalik sektor ühiskonnaelu korraldamine (riigi-ja omavalitsused). Riigi tunnused: oma territoorium, sõltumatu õiguskord, hõlmab rahvast. Avalik haldus ametiasutuste plaanipärane tegevus poliitiliste eesmärkide elluviimiseks. 2. Erasektor ehk tulundussektor Turundussektor, sellega on seotud materiaalse väärtuste loomisega. Tunnused kasumi taotlemine, eraomandus. Peab arvestama avaliku sektori ettekirjutustega oma tegevuses. Kogutakse erasektorilt makse, kehtestatakse tegutsemise reeglid, antakse toetusi. 3
algkuju, ühiskonnast eraldunud avalik võim. Kogukonnast oli saanud riik. Riigi tekkimist iseloomustas: ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava, st avaliku võimu tekkimine selle võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, mitte sugukondlikul alusel võimu kandjana ja selle objektina oli veresuguluses oleva sugukonna asemele tekkinud uus inimkooslus – rahvas. Riigile on omased kolm tunnust: avalik võim, territoorium (avaliku võimu kehtivusala), rahvas. Riigi tekkimine tähendas ühiskonna sees uue institutsiooni sündi, mis võttis endale mitte ainult keskse seisundi, vaid ka juhi rolli. Riik esineb ühiskonna suhtes juhtimisvahendina, selle ühiste asjade ajaja, esindaja ja kaistjana. Riigil lasub kohustus toimida ühiskonnaliikmete enamuse huvides, rahuldama selle enamuse kõiki elulisi vajadusi, vältima vastuolude tekkimist ühiskonnas ja õigeaegselt lahendama tekkinud konflikte
Riigi tunnused: 1) Riik on alati seotud võimu teostamisega, riigi võim on ülimuslik ja sõltumatu. 2) Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidega ning need on kõigile kohustuslikud. 3) Riik omab kontrolli kindla territooriumi üle. 4) Riigi institutsioonid on avalikud, nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise üle. Riigi elemendid: Riiki iseloomustavad 1933. aasta Montevideo konventsiooni kohaselt järgmised elemendid: 1) territoorium - maa-ala, millel toimib riigi võim. Kõik sellel maa-alal asuvad isikud on allutatud riiklikule võimule. Peale selle kuuluvad territooriumisse territoriaalveed (akvatoorium, maapõu, maa kohal olev õhuruum ja mis jääb riigi piiridesse, riigilipu all sõitvad laevad, rahvusvahelistes vetes, sõjalaevad ka võõrsadamates, gaasitrassid rahvusvahelistes vetes, territoriaalvees kuulub kalapüügiõigus ja loodusvarade kasutamises õigus kaldariigile.) Merepiiri kaugus kaldast või saaret,
Preemia maksmine). Ei sisalda üldkohustuslikke käitumisnorme e. Õigusnorme. 15. Üldakti mõiste: Üldakt on õigusakt, mis sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid / õigusnorme. Üldakti sisu käib kõikide isikute kohta, suurema osa elanikkonna kohta. Tavaliselt samastatakse üldakti normatiivse e. Õigustloova aktiga (Kriminaalseadustik, pereseadustik, pensioniakt) 16. Riigi mõiste ja tunnused: Riik on ühiskonnakorraldus, mis luuakse inimeste poolt ja on inimestele suunatud ning põhineb teatud tööjaotusel. Kaasaegne riik kujutab endast universaalset poliitililist vormi, mille moodustavad rahva ja territooriumi ühtsus ja mille kaudu teostub suveräänne (iseseisev) riigivõim. · Territoorium kindlalt piiritletud ala, märgistatud, eristab ühe riigi teisest. · Rahvas alaline elanikkond, peab olema kindlaks määratletud kas kodanikud või
3. Avalik võim Avalik võim on riigi omane tunnus territooriumi ja rahva kõrval. Avalik võim on kogu riigi juhtimisaparaat, mis hõlmab riigivõimu ja valitsemisasutuste kõrval ka aparaadi relvastatud struktuuriüksuseid, mis on vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks.(armee, politsei, luure ja vastuluure, vanglad). Avaliku võimu ülesehitus, eesmärgid ja meetodid olenevad poliitilisest reziimist, ühiskonna poliitilisest struktuurist, ajaloost jm. 4. Rahvas ja territoorium riigi tunnustena. Riigi territoorium on ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu. Selle hulka arvatakse: maismaa, territoriaal- ja siseveed, õhuruum maismaa ja territoriaal- ja sisevete kohal, atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaatide kabiinid, maapõu, kauba- ja reisilaevad avamerel riigilipu all, sõjalaevad avamerel ja teiste riikide territoriaal- ja sisevetes. Territooriumi vägivaldset muutmist välisriikide poolt loetakse riigi suveräänsuse ohustamiseks.
Euroopa ideede ajalugu I loeng 07.09.2012 Inimene kui ühiskondlik olend. Moraalsed ja poliitilised ideed kuidas on seotud? Kes on inimene ja mis on tema eesmärgid, ihad? Üksikisiku tegutsemise sfäär ehk moraalsed ideed õnn, au etc Poliitilised ideed riik, demokraatia etc Moraalifilosoofia Varauusajal räägiti praktilisest filosoofiast, mis jagunes kolmeks eetikaks (üksikisiku elu), ökonoomikaks (perekonnaelu) ja poliitikaks (ühiskondlik elu). Eetika inimestevahelised suhted (õnn, au...), teaduslik lähenemine sõprusele (mis hoiab sõprussidemeid koos, sõprus erinevate klasside vahel jne). Kuidas see mõjutas poliitilist filosoofiat? Kas inimestevahelised sõprussidemed tulevad poliitikale kasuks või vastupidi - kas poliitiline süsteem peaks olema üles ehitatud nii, et sõprus ei mõjuta poliitikat, nii et poleks korruptsiooni? Poliitiline filosoofia Riik kuidas on tekkinud, kes peaks valitsema, alamate ja valitseja
2 3. Suveräänne riigivõim see tähendab sisemist ja välimist iseseisvust. See kehtestab talle alluval maa-alal kogu õiguskorra alates põhiseadusest ja suhted ka teiste riikidega kui võrdne võrdsega. Riigi organisatsiooniline määratlus: riik on eraldiseisev institutsioon või institutsioonide kogum; riik on suverään, st. kõrgema võimu kandja oma territooriumil; riigi suveräänsus laieneb tema territooriumil kõikidele indiviididele ja seda rakendatakse võrdselt isegi nende suhtes, kes on formaalselt ametis valitsuses ja annavad välja seadusi ; riigiaparaadi liikmed värvatakse ja koolitatakse riigi bürokraatlikuks juhtimiseks; riigil on õigus koguda temale alluvalt elanikkonnalt makse oma tegevuse finantseerimiseks. funktsionaalselt määratakse riiki kui eri funktsioonide kogumit. Peamised funktsioonid, mida riik peaks etendama:
organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele alustele, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid (normid) kujunesid kahtviisi: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist, luues nii tavaõiguse; 2) riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Riigile on omased kolm tunnust: 1) avalik võim; 2) territoorium, millel see avalik võim kehtib; 3) rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Avalik võim on riiki riigieelset ühiskonnaorganisatsioonist eristamise esmatähtis tunnus. Selle all mõeldakse kogu riigi juhtimisaparaati, mis hõlmab riigivõimu- ja valitsemisasutuste kõrval ka selle aparaadi relvastatud struktuuriüksusi, nagu armee, politsei, luure, vastuluure, aga samuti sunniasutusi (näiteks vanglaid), mis on vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks
- Subjektiteooria ütleb, et avalik õigus on õigusnormide kogum, mille õigustatud või kohustatud subjektiks on üksnes avaliku võimu kandja. - Modifitseeritud subjektiteooria ütleb, et avalik õigus on see, mis kohustab riiki kui sellist. Siiski ka selles teoorias on vastuolud. Kas maja loovutamine (läheb riigile) on avalik õiguslik norm? §2 Eesti Vabariik Teooriad: - Kant käsitles riiki kui hulga inimeste ühendust seaduste all - 3 elementi: territoorium, rahvas, suveräänsus (riigi võim) - Riiki on käsitletud kui juriidilist isikut (tekkis 19.saj.), autoriks peetakse Albrechti - 20.saj. riik võrdsustati ka õiguskorraga - Smith'ile omistati teooria riik kui korravõim (sotsioloogiline mõiste) konkreetses ajastus kehtiv mõiste - Pole olemas ühte selget riigi mõistet riik on paljutähenduslik mõiste Mõisted: 1. Empiiriline riigi mõiste 3 elemendi õpetus (välispidine vaatlus) - Loomulik maa pind:
Jüri Liventaal RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTETE ÕPETUS Koostaja: Raivo Kaer, TLÜ RTI RIIK Riigi tunnused: ¤ territoorium ¤ rahvas ¤ avaliku võimu organisatsioon Riikliku korralduse vormid: Unitaarne - ühtne riik Föderatiivne - liitriik I Riigi piires ühtne võimuorganisatsioon - seadusandlik võim, täidesaatev ja kohtuvõim II Riigi piires ühtne õigussüsteem - siseriiklik positiivne õigus, kohtupraktika, rahvusvahelise õiguse normid ja tavad, tsiviliseeritud ühiskonnas üldtunnustatud õiguse printsiibid III Erilised institutsioonid ja riigiametnikud - ametnikud, sõjavägi, maakaitse ning
1) Objektiivsuse tunnus – õigus on õigusnormide ja käitumisprintsiipide süsteem. Õigusaktidesse koondatud ja formaliseeritud; 2) Subjektiivsuse tunnus – garanteeritud subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus normi- ja printsiibikohaselt käituda; 3) Normatiiv-kommunikatiivsuse tunnus – õigus on ühiskonnas toimiv ja tunnustatud süsteem, mis hõlmab kogu inimkäitumise olulise osa; 4) Legitiimsuse tunnus – kehtiv positiivne õigus luuakse riigi tahteakti tulemusena pädevate institutsioonidde poolt ja selleks ettenähtud korras. Kehtivaks õiguseks muutuvad ka riigi õiguskorra poolt garanteeritud tava- moraali ja korporatiivnormid.; 5) Preskriptiivsuse tunnus – õigus on täitmiseks; 6) Üldkohustuslikkuse tunnus – kogu riigi jurisdiktsiooni alal garanteeritakse kehtiv positiivne õigus. 7) Väärtustunnus – õigust hinnatakse õiguse idee lähtealuselt.
9 KOLMAS OSA POLIITILISED SÜSTEEMID 5. PEATÜKK Riigid ja rahvad RIIK Riigist võime me rääkida siis, kui: On olemas kindlalt välja kujunenud valitseja(d) Ühiskondlikes / inimestevehelistes suhetes valitsevad mingid reeglid On olemas teatav organisatoorne korraldus teenimaks kollektiivseid vajadusi. Riigi õiguslik definitsioon Riik on territoriaalselt piiratud suveräänne üksus. Suveräänsus on eeldus, et iga riik saaks komplekteerida oma võimuinstantsid, samuti on see õiguse peamine allikas riigi enda piirides. Suveräänsus on võtmeelement õiguslikus riigi kontseptsioonis. Näit: Selle järgi on Eesti sama tähtis kui Venemaa, tegelt aga ei anna Venemaa kunagi vaidlusküsimuses Eestile järele. Tegelikult sõltuvad riigi suveräänsed õigused riigi võimsusest ja võimust oma huvisid läbi suruda.
ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Praegu on maailmas 194 riiki, millest kõige viimasena saavutas iseseisvuse Montenegro (2006. a). Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Jaguneb: riigi kodanikud (enamik) Välismaalased Kodakondsuseta isikud Topeltkodakondsusega isikud (kui vastavate riikide seadused lubavad) Kodakondsus omandatakse sünniga. Põhimõtted: a) jus sanguinis e vereõigus laps pärib vanemate 3 kodakondsuse, ka Eestis. Eesti kodanikud on need isikud, kes olid seda kuni Eesti vägivaldse liitmiseni N Liiduga, samuti nende järglased.
ORGANISATSIOON NING RIIGI PÕHITUNNUSED §1. ÜHISKOND JA SELLE ORGANISEERITUSE ERINEVAD TASANDID. 26 ÜHISKONNA POLIITILINE ORGANISATSIOON NING RIIK KUI ORGANISATSIOON P.1. ÜHISKOND JA SELLE ORGANISEERITUSE ERINEVAD TASANDID. 26 TSIVIILÜHISKONNA SUB- JA SUPERSTRUKTUURID P.2.RIIK KUI ORGANISATSIOON, TEMA PÕHITUNNUSED NING RIIGI 27 SUVERÄÄNSUSE TAGAMISE ELEMENDID § 2. RIIGI TERRITOORIUM 28 § 3. RAHVAS 28 P.1. MÕISTE RAHVAS ERINEVAID TÄHENDUSI 29 P.2. KODAKONDSUS 30 § 4. AVALIKU VÕIMU ORGANISATSIOON 31 § 5. RIIGI SUVERÄÄNSUSE TAGAMISE NELI ELEMENTI 32 §6
b. Põhiõigused c. Riigikorraldus d. Riik rahvusvahelises õiguses § 2 Eesti Vabariik I Riik on mitmetähenduslik ja tuleb diferentseerida. 1. Kolme elemendi õpetus (rahvusvaheline õigus) looja Georg Jellinek a 1900 a. Rahvas kui füüsilistest isikutest ühisuse liikmed. Nottebohmi kaasus, Haagi kohus 1955 (peab olema ühisuse liige, loomulik side genuine link) Kas vürstiriik Siiland on riik? b. Territoorium osa Maa pinnast, mille piirid on määratud kujunemisloo või rahvusvaheliste kokkulepetega c. Suveräänne võim õigus kasutada jõudu 2. juriidiline isik, kel on kompetentsi defineerimise kompetents ainult riik tohib edasi anda riigivõimu, delegeerida võimu. juriidiline isik abstraktne moodustis, kellele õiguskord on annab õigusvõime (võime
b. Põhiõigused c. Riigikorraldus d. Riik rahvusvahelises õiguses § 2 Eesti Vabariik I Riik on mitmetähenduslik ja tuleb diferentseerida. 1. Kolme elemendi õpetus (rahvusvaheline õigus) looja Georg Jellinek a 1900 a. Rahvas kui füüsilistest isikutest ühisuse liikmed. Nottebohmi kaasus, Haagi kohus 1955 (peab olema ühisuse liige, loomulik side genuine link) Kas vürstiriik Siiland on riik? b. Territoorium osa Maa pinnast, mille piirid on määratud kujunemisloo või rahvusvaheliste kokkulepetega c. Suveräänne võim õigus kasutada jõudu 2. juriidiline isik, kel on kompetentsi defineerimise kompetents ainult riik tohib edasi anda riigivõimu, delegeerida võimu. juriidiline isik abstraktne moodustis, kellele õiguskord on annab õigusvõime (võime
annaabi.ee 
