1924. a 1. 1934. 12. märtsi detsembri riigipööre riigipöördekatse • Eesti Vabariigi •Vapside suur majandusraskused populaarsus valijate hulgas • rahva rahulolematus • Eestimaa •1933. a sügisel vastu Kommunistliku Partei võetud vapside asutamine põhiseadus • massilised töölise •uue põhiseadusega väljaastumised Euroopas, eriti Saksamaal riigivanemale antud laiad volitused võimu Kelle või mille vastu tegevus oli suunatud? 1924. a 1. 1934. a 12. märtsi detsembri riigipööre riigipöördekatse • Demokraatliku • Demokraatliku riigikorralduse vastu riigikorralduse vastu • mitmeparteilise • mitmeparteilise poliitilise süsteemi poliitilise süsteemi vastu vastu 1920. a põhiseadus vs 1938. a põhiseadus Riigipea
võimu haardest välja, kui riigikogu kuuletus siiski talle. Kellele kuulus Täidesaatev võim Täidesaatev võim Täidesaatev võim täidesaatev võim? kuulus valitsusele. kuulus kuulus riigivanemale. presidendile. Kuidas nimetati Riigipead otseselt Riigipead Riigipead riigipead? ei olnudki. Oli nimetati nimetati valitsusjuht- riigivanemaks presidendiks. riigivanem, kes täitis nii peaministri kui ka presidendi ülesandeid.
Eesti Vabariik (1920. 1940.a) 1. 1920. a põhiseadus (sisu, kelle poolt vastu võeti, vead ja liialdused) SISU: 15. juuni 1920. a võeti vastu Eesti Vabariigi esimene põhiseadus Asutava Kogu poolt; Kõrgeima võimu kandjaks sai rahvas, kes viis võimu ellu: valimiste, rahvaalgatuste ja rahvahääletuste kaudu. Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu, kuhu kuulus 100 liiget. Täidesaatvat võimu teostas valitsus, mis vastutas Riigikogu ees ja mida juhtis riigivanem. Riigipea/presidendi ametikoht puudus. PUUDUSED: Rahvahääletust või rahvaalgatust kasutati harva, kuigi rahvale kuulus kõrgeim võim. Puudus presidendi ametikoht. Riigivanem ei täitnud võimude vahel tasakaalustavat rolli. LIIALDUSED: Poliitiline erakondada paljusus suur erakondade kvantum põhjustas ka rohkem konflikte erinevate ar...
Parlamendi liikemete arv 100 120 Parlamendi valimisviis Proportsionaalne Majoritaarne Kelle ees vastutas valitsus Riigikogu ees Presidendi ees Parlamendi kodade arv 1 2 4.3 muutust, mis toimusid EV valitsemises 1930. Aastail võrreldes 1920. Aastatega. Kuivõrd iseloomulikud olid vaadeladaval ajajärgul sellised muutused kogu euroopale? Riigivanemale anti lisaks peaministri ja esindaja rollile ka vetoõigus ning õigus Riigikogu ennetähtaegselt laiali saata. Valitsus muudeti kahekojaliseks. 1931. a hakkasid erakonnad liituma, et valitsemis olukorda parandada, 1920. a-tel oli palju erinevaid erakondi. 5.Kirjuta 3 ,,vaikiva ajastu" tunnust, põhjenda miks need ei sobi kokku demokraatiaga. · Oli keelatud poliitiliste erakondade tegevus - ainupartei · Tsensuur · Riigi kontroll
juurde. Vapside liikumise likvideerimise lavastas poliitline politsei riigipöördekatse. Ööl vastu 8. dets. 1935.a. arreteeriti juhtivad vapsid koosolekul, kus väidetavalt olevat arutatud järgmiseks päevaks kavandatud relvastatud väljaastumise plaani. Kohtuprotsessil mõisteti 133 isikut kokku 1163.a.-ks vangi. ,,Tartu vaim" kujunes diktatuurivastase võitluse sünonüümiks. 4) Uus põhiseadus Veebruar 1936.a. leidis aset referendum, millega rahvas andis riigivanemale õiguse kutsuda kokku konstitutsiooni koostamiseks Rahvuskogu. 1.jaan.1938.a. jõustunud uus põhiseadus vastas Pätsi soovidele. Selle kohaselt oli EV riigipeaks president, kes valitses rahva poolt otsestel valimistel 6.a.-ks. Riigikogu muudeti 2-kojaliseks. Alamkoja e. Riigivolikogu 80 saadikut valiti rahva poolt, ülemkoja e. Riiginõukogu 40 liikmest osa valiti kutsekodade poolt, osa kuulutati sellesse oma ameti poolest ja osa sellest määrati presidendi poolt
15) Millised olid ``Vaikiva Ajastu`` tunnused Eestis? Valitsus jätkas tegevust ilma parlamendi kontrollita,Valimise liikmed olid vastutatavad ainult riigivanema ees.16)Mis andis võimaluse ``Vaikiva Ajastu `` tekkimiseks? selleks oli 1933 a. Põhiseadus :17)Millal ja miks moodustati Eesti Rahvuskogu? 1936a. veebruaris korraldatud rahvahääletusel andis Eesti rahvas riigivanemale õiguse kokku kutsuda rahvakogu,kelle ül oli otsustada riigikorralduse ülesehituse muutmine.19)Millised muudatused viidi riigivalitsemisse sisse 1937a. põhiseadusega? Uue põhiseadusega kehtestati presidendi ja valitsuskeskne valitsemisviis. 20). Kas 1987 a põhiseadus nägi ette parlamentaarse või presidentaalse riigikorra? presidentaalse21.Millise põhiseadusega loodi presidendi ametikoht? Kellega sarnanesid tema ülesanded varasemas riigikorralduses
Riigikogu läks suvepuhkusele ja kogu seadusandlik võim koondus valitsuse kätte. Seadusandluse täiendamiseks väljastas riigivanem dekreete ja nende kinnitamiseks enam parlamendi nõusolekut ei küsitud. Põhiseaduse muutmine 1936. aasta alguses teatas K.Päts, et aeg on alustada tagasipöördumist normaalsete olude juurde, milleks oli vaja väljatöötada uus põhiseadus. Veebruaris 1936 toimus referendum, millel rahvas andis riigivanemale konstitutsiooni koostamiseks õiguse kutsuda kokku Rahvuskogu. Kuna opositsioon boikoteeris valimisi, siis kujunes 1937. aasta veebruaris kokku astunud Rahvuskogust valitsusmeelne organ ning 1.jaanuaril 1938 jõustunud põhiseadusest Pätsi jaoks sobiv põhiseadus. Uue põhiseaduse kohaselt oli Eesti riigipeaks rahva poolt otse ja 6-aastaks valitav president. Riigikogu muudeti 2-kojaliseks. Alamkoja ehk Riigivolikogu 80 saadikut valiti rahva poolt,
DIKTATUURIGA Opositsioon: - Asunike Koondise ja Rahvusliku Keskerakonna liikmed, pahempoolsed sotsid - Vabadussõjalased alates 1935 suvest- detsembrini, kui toimus vapside liikumise likvideerimine - keskus Tartu (liberaalne intelligents) - "Tartu vaim"- diktatuurivastase võitluse sünonüüm Kolmas põhiseadus: - 1936.a. alguses teatab Päts, et vaja on uut põhiseadust - veebruar- referendum annab riigivanemale õiguse konstitutsiooni koostamiseks kokku kutsuda Rahvuskogu - 1937.a. veebruar- Rahvuskogu alustab tööd - 01. jaan.1338.a. jõustub uus põhiseadus: ¤ riigipea president, valitakse rahva poolt otsestel valimistel 6 aastaks ¤ Riigikogu kahekojaline: Riigivolikogu (alamkoda) 80 saadikut valib rahvas, Riiginõukogu (ülemkoja) 40 liiget määrati presidendi ja kutsekodade
põranda alla. 28. novembril 1917 kuulutas Eesti Maapäev ennast Eestimaa kõrgeima võimu kandjaks. Moodustati kolmeliikmeline "Eesti Päästekomitee". Komitee liikmed olid Konstanin Päts, Konstantin Konik ja Jüri Vilms. 24. veebruaril 1918 kuulutas K. Päts välja Eesti Vabariigi. Parteiline tegevus K. Päts oli riigivanem viies valitsuses enne 1934. aastat. 24. jaanuaril 1934. aastal hakkas kehtima uus põhiseadus, mis andis riigivanemale suure võimu. Seda uut põhiseadust kasutaski K. Päts osavalt ära ja kuulutas välja kaitseolukorra Eesti Vabariigis. Vastutavaks julgeoleku eest sai kindral J. Laidoner. Kehtestati ka sisepoliitilisi piiranguid, algas nn "vaikiv ajastu". Riigikogu ei kutsutud enam kokku. Riigi juhtimine oli täielikult K. Pätsi, K. Eenpalu ning J. Laidoneri käes. 28. juulil 1937 võeti vastu kolmas Eesti Vabariigi põhiseadus, mis hakkas kehtima 1. jaanuarist 1938
juhirolli etendas Artur Sirk. 1932 augustis toimus uue põhiseaduse eelnõu vastuvõtmiseks esimene rahvahääletus. Projekt kukkus läbi. Teine rahvahääletus kukkus taas läbi. 1933 oktoobris pandi hääletusele vabadussõjalaste koostatud põhiseaduse eelnõu, mis saavutas kolmandal rahvahääletusel võidu. 1934 jaanuaris jõustus uus põhiseadus. Selle kohaselt pidi laiendatama riigivanema võimupiire, rahvas pidi valima viieks aastaks riigipea, riigivanemale anti õigus panna Riigikogus veto, seadusandlik võim jäi endiselt Riigikogule. Täidesaatev võim jäi valitsusele. Valimisvõitlus kujunes teravaks. Taandumas oli majanduskriis. §16. Vaikiv ajastu Sõjaväeline riigipööre K. Päts ja J. Laidoner otsustasid teostada sõjaväelise riigipöörde. 12 märts 1934 võtsid Sõjakool ja Kaitseliit Tallinna kesklinna ja Toompea oma kontrolli alla. Vahistati vabadussõjalasi. Kehtestati üleriigiline kaitseseisukord
1935. aasta jooksul eestistati umbes 35 000 nime. Samuti alustati eesti rahvuslipu levitamise kampaaniat. Nimede Eestistamise Liidu kõrvale loodi Eesti Lipu Toimkond. Alustati eesti keele ausse tõstmist. Nõuti äride raamatupidamised ja kirjavahetused oleksid eestikeelsed, sildid ja vaateaknad samuti. 1934. aastal asusid Päts ja Laidoner seisukohale, et nn. Vapside põhiseadus ei võimalda tasakaalukat riigivalitsemist, et riigivanemale antud võim on liiga suur, et parlamendil pole seda osa, mis rahvavalitsuslikus riigid olema peab. Koostati uus põhiseaduse eelnõu, mis 1936. aasta veebruaris läks rahvahääletusele ja mida saatis ka edu. See põhiseadus kehtestas samuti Eestis autoritaarse korra. 1938. aastal toimusid presidendivalimised, kus 9. mail nimetati K. Päts presidendiks. 3 Välispoliitika
seestpoolt. 1935. aastal alustati eesti keele ausse tõstmist. Nõuti, et äride raamatupidamine ja kirjavahetus oleks eestikeelsed, sildid ja vaateaknad samuti. See aasta kuulutati raamatuaastaks. Niiviisi tähistati 400 aasta möödumist esimese säilinud eestikeelse trükise, Wanradt-Koelli katekismuse ilmumisest. Uus põhiseadus Juba 1934. aastal asusid Päts ja Laidoner seisukohale, et nn vapsude põhiseadus ei võimalda tasakaalukat riigivalitsemist, et riigivanemale antud võim on liiga suur, et parlamendil pole seda osa, mis rahvavalitsuslikus riigis peab olema. Ometi olid nad mõlemad aasta varem sellesama põhiseaduse eelnõu toetanud, sellepärast see rahvahääletuse võitiski. Kogu 1935 a. jooksul arutati valitsusringkondades, kuidas kehitvat põhiseadust parandada või uut koostada. Vormiliselt viimase hääletusega mõlema koja ühisistungil võeti uus põhiseadus vastu 28. juunil ning vastavalt riigivanema dekreedile 3. septembrist astus jõusse 1
tekkis kolmekümnendate algul vajadus uue põhiseaduse järele. Tingituna majandus- ja parlamentaarkriisist nõudis rahvas nn. "kõva käe" poliitikat. Korraldatud konkursi uuele põhiseadusele võitis VAPSIDe nägemus ideaalsest konstitutsioonist. Uue, arvult teise põhiseaduse jõustumise tähtaeg oli 1. jaanuar 1934 a.. Sellega muudeti Riigikogu poole väiksemaks, s.o. 50 liikmeliseks. Parlamendi osatähtsus riigiasjade otsustamisel vähenes, kuna riigivanemale anti vetoõigus parlamendi otsustele ning ka õigus kuulutada ainuisikuliselt välja uusi seaduseid . Formaaljuriidiliselt oli 1933. aasta referendumil vastuvõetu näol tegemist 1920. aasta põhiseaduse täiendustega. Seega ei saa täiendatud põhiseadust pidada uueks põhiseaduseks. Kui aga võtta arvesse muudatuste sisu, siis puudutasid need tervet riigiehitust, ja selle tunnuse alusel on õigus rääkida uuest, 1933. aasta põhiseadusest. Need täiendused, mis võeti 1933
03.1934 oli kõrvaldanud poliitilised konkurendid ning hakkas valitsema ilma Riigikoguta, seega ebademokraatlikult. Kontroll ja suunamise all K.Päts keelustas 1935aastal erakondade tegevuse ning ainsa lubatud poliitilise organisatsioonina kutsus ellu Isamaaliidu pidi koondama endasse kõik valitsuse suunda pooldavad kodanikud, arendama kodurahu ning soodustama rahvuskultuuri viljelemist ... Riigivanem algatas kodanike oragniseerimise kutsekodadesse. Vapside põhiseadus andis riigivanemale peaaegu piiramatud volitused. Poliitiline opositsioon oli kaotatud ning opositsiooniliste seisukohtade avaldamist ajakirjanduses kontrolliti. Seda aga ei peetud õigeks. J.Tõnisson kritiseeris valitsuse politiikat ''Postimehe'' veergudel. Vastuseks käskis Päts 1935aastal võlgadesse sattunud ajalehe sekvestri alla panna. 1936 neli endist riigivanemat J.Tõnisson, Jaan Teemant, Johan Kukk ja Ants Piip esitada Eestis väljakujunenud ebanormaalse poliitilise olukorra asjus K
toimunud. Tol ajal ei pidanud enamik Riigikogu liikmeid veel vajalikuks põhiseaduse radikaalset muutmist. Sellises olukorras ei näidanud ka Põllumeestekogud erilist aktiivsust oma projekti läbisurumiseks. Situatsioon muutus 1929. aastal. 4. Riigikogu valimiste eel asus põhiseaduse muutmist propageerima ka Rahvaerakond. 7. juulil 1929 avaldas Rahvaerakond ajalehes Postimees oma põhiseaduse projekti. Põllumeestekogud saatsid oma põhiseaduse muutmise eelnõu riigivanemale novembris 1929. Mõlemad kavad olid sisu poolest üsna lähedased. Riigikogu liikmete arvu tahtsid Põllumeestekogud nüüd vähendada 50-le, Rahvaerakond 65-le. Võrreldes Põllumeestekogude 1926. aasta projektiga taheti presidendi võimu nüüd veelgi laiendada. 7 3. EESTI VABARIIGI 1933. AASTA PÕHISEADUS
Kogu rõhk oli pööratud põllumajandusele ja seega tabas kriis eriti talupidamisi. Kriisi lahendamiseks oli võimalus teha uus põhiseadus. 1932 - Valiti viies riigikogu koosseis. 3a. Riigikogu võitles majanduskriisiga: - 50% võrra vähendati põllumeestelt kogutavat tulumaksu. - Talvekuudel keelati talude müümine. - 1932. a alates keelati mõlemal abikaasal korraga riigiasutustes töötamine. - Hakati töötama välja uut põhiseadust, mis annaks riigivanemale suuremaid õiguseid. 1929 – Loodi Vabadussõjalaste Liit. Selle juhtideks said A. Larka ja A. Sink. Vapsid nõudsid: - riigikogu koosseisu vähendamist poole võrra. - et riiki hakkaks juhtima rahva poolt valitud isik, kellele antakse suured volitused. - riigi suuremat sekkumist majandusse. Vabadussõjalastel oli oma ajaleht „Võitlus“. 1933 - võetakse vastu Vapside poolt tehtud II Põhiseadus. Kehtima hakkab 1. jaanuar 1934.
märtsil 1934. aastal riigipöörde. Selleks, et ennetada vabadussõjalaste eeldatavat võitu eelseisvatel valimistel. Valitsus kuulutas välja 6-kuulise kaitseseisukorra, keelustati poliitilised meeleavaldused. Suleti vabadussõjalaste ühingud, politsei arreteeris vabadussõjalasi. Sõjakool ja kaitseliit võtsid Tallinna oma kontrolli alla. Riigikogu ja riigivanema valimised lükati edasi. Vallandati vabadussõjalasi, parlament saadeti suvevaheajale, seadusandlus läks riigivanemale. Peaministri asetäitjaks ja siseministriks määrati Karl Einbund (kujunes võtmefiguuriks). Pikendati kaitseseisukorda, valimised lükati uuesti edasi. 2. oktoobril 1934 kuulutati istungjärk lõpetatuks. Parlament seati nn vaikivasse olekusse, st saadikutel ei lubatud enam kokku tulla. Tasalülitamine 1934. aasta detsembris ilmus määrus, millega asuti piirama ajakirjanduse sõnavabadust. Veidi hiljem suleti Maaleht ja Postimees allutati valitsusmeelsete ringkondade kontrollile.
organisatsioone sh EVKL. Eeldused olukorra normaliseerumiseks 1933 oktoobris pandi hääletusele vabadussõjalaste koostatud põhiseaduse eelnõu, mis saavutas kolmandal rahvahääletusel võidu. Tühistati kaitseseisukord ning moodustati üleminekuaja valitsus eesotsas K.Pätsiga. 1934 jaanuaris jõustus uus põhiseadus. Selle kohaselt pidi laiendatama riigivanema võimupiire, rahvas pidi valima viieks aastaks riigipea, riigivanemale anti õigus panna Riigikogus veto, seadusandlik võim jäi endiselt Riigikogule. Täidesaatev võim jäi valitsusele. Valimisvõitlus kujunes teravaks. Taandumas oli majanduskriis. §16. Vaikiv ajastu Sõjaväeline riigipööre K. Päts ja J. Laidoner otsustasid teostada sõjaväelise riigipöörde. 12 märts 1934 võtsid Sõjakool ja Kaitseliit Tallinna kesklinna ja Toompea oma kontrolli alla. Vahistati vabadussõjalasi. Kehtestati üleriigiline kaitseseisukord. Keelustati
parkide loomisel,...) · sisepoliitiline kriis - enne Riigikogu valimisi 1932 parteide liitumine (3 suurt 10 väikse asemel; koostöö mitte ideoloogia järgi, vaid kasulikkust silmas pidades) - 1932 (kukub läbi) ja 1933 juunis (kukub läbi) uus põhiseadus rahvahääletusel - juunis 1933 devalveeriti Eesti kroon (Riigikogus: JAH 47 EI 45; J. Tõnissoni valitsus) - alates 11.08.1933 kaitseseisukord (kuni 1.01.1934) - 1933 oktoobri (vapside koostatud) põhiseadus rahvahääletusel riigivanemale õigusi juurde, parlamendile vähem b) 12. märts 1934 · jaanuaris kehtime uus põhiseadus (riigivanem K. Päts) · märtsis pidid toimuma riigivanema ja Riigikogu valimised · 5.-11. märts riigivanema eelhääletus, edukas A. Larka - 12. märtsil kasutas Päts uue seadusega antud õigusi: kehtestas kuueks kuuks kaitseseisukorra (riigipöörde ärahoidmiseks) c) mõju · K. Pätsi autoritaarne võim (vaid Isamaaliit, tsensuur) · 1937 uus põhiseadus, riigile president (kuus aastat)
eelnõuks oli Riigikogu Põllumeestekogude rühma poolt 1926. aastal esitatud ,,Põhiseaduse muutmisseaduse eelnõu". Muu hulgas nägi eelnõu ette rahva valitava presidendi ameti kehtestamise. Kuid ka see eelnõu ei jõudnud hääletuseni. Olgu lisatud, et õigusteadlased jõudsid VII õigusteadlaste päeval J. Uluotsa ettekande alusel otsusele, et põhiseaduse muutmiseks puudub vajadus, sest kehtiv põhiseadus annab piisavalt võimalusi nii valitsusele kui ka riigivanemale oma võimu teostamiseks. Järgmised katsed muuta põhiseadust tehti kolmekümnendate aastate alguses. Põllumeestekogude ja Rahvaerakonna esindajate poolt esitati 1932. a alguses ,,Eesti vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu". Et eelnõu esitajad pidid ise kandma eelnõu trükikulud, siis jäi eelnõu avaldamata ning Riigikogu juhatus lõpetas menetluse. Samasisulise eelnõu algatas ka Riigikogu ning arutas seda 1932. a veebruaris. Eelnõu otsustati panna
Põhiseaduse muutmine oli võimalik vaid rahvahääletusel 1933. aasta Põhiseaduse täiendused Riigikogu koosseis vähendati 50 liikmeni, valimisperiood pikenes 4 aastani Muudeti riigivanema ja Riigikogu pädevust, mille tulemusena senine Riigikogukesksus asendus võimu kontsentreerumisega riigivanema kätte Riigivanema valib rahvas 5 aastaks Riigikogu poolt vastuvõetud seaduste väljakuulutamise õigus läks riigivanemale. Riigivanemale anti õigus jätta seadus välja kuulutamata ja anda see uuesti riigikogu arutamiseks Valitsuse moodustamine anti riigivanema ainupädevusse, tekkis peaministri institutsioon Riigikogule jäi õigus avaldada umbusaldust valitsusele 1938. aasta Põhiseadus 150 paragrahvi Ulatuslik põhiõiguste blokk Rahvaesinduseks sai kahekojaline Riigikogu-otsevalitav Riigivolikogu
Vastukajad olid tagasihoidlikud. Lehti ei saatnud tagasi ka väga tuntud ühiskonnategelased, ministrid ja Riigikogu saadikud. Asjaajamine oli sedakorda vähem paberimahukas, sest ega G. Merilt, A. Oinaselt, J. Tõnissonilt ometi politseiga saa kadunud lehti tagasi küsida. Seltsipoolsete pingutuste ja kirjavahetuse tulemusena laekus raha lõpuks 58 lehega. Maja ostuhinnaks määrati 1936. aastal 30 000 krooni. Käis tihe kirjavahetus mitme ministeeriumiga, et saada toetust maja ostuks. Riigivanemale läks Võrust Kaitseliidu ja Noorte Kotkaste Malevate staabid ja KMJS. Kirjas lubati, et majas saavad olema Kreutzwaldi, Jakobsoni ja Jannseni muuseumid, Noorte Kotkaste ja Kodutütarde Võru Malevate kodu ja Võrumaa turismi keskkorraldus, saalis tehakse kursusi. Aeg oli muutunud niisuguseks, et kilbil oli militaarsus ja sõjaline ettevalmistus. 1937. aastal teatas Võru Linnavalitsus käsitööliste seltsile, et maja ost neilt Riigivanema
Talitus. Kampaaniad: eestistamine, kodukaunistamine, rahvuslipu, eesti keele, rahvariiete ja kommete tähtsustamine. Massiivne propaganda. Tartlaste iseteadvuse piiramine, ülikooli autonoomia kärpimine. Tallinna Tehnikaülikooli loomine ja Riigikohtu üleviimine Tallinnasse. Dekreediõiguse kasutamine riigivanema piiramatu dekreediõigus. Riigivanema dekreediõigus edasilükkamata riikliku vajaduse korral. Seejuures Riigivanemale antud dekreediõiguses ei piirata Riigivanema õigust anda dekreete ka Riigikogu istungjärkude ajal. Tähendab, Riigivanemal 1933. a. Põhiseaduse järgi oli piiramata õigus anda dekreete riigikaitse alal igal ajal. Aastail 1934-1937 oli K. Pätsu isikus ühendatud nii riigivanema kui ka peaministri funktsioonid (1934.a. jõustunud põhiseaduse alusel). Vabadussõjalaste 8. detsembri 1935 mässukava Mõned vab
Talitus. Kampaaniad: eestistamine, kodukaunistamine, rahvuslipu, eesti keele, rahvariiete ja kommete tähtsustamine. Massiivne propaganda. Tartlaste iseteadvuse piiramine, ülikooli autonoomia kärpimine. Tallinna Tehnikaülikooli loomine ja Riigikohtu üleviimine Tallinnasse. Dekreediõiguse kasutamine –riigivanema piiramatu dekreediõigus. Riigivanema dekreediõigus edasilükkamata riikliku vajaduse korral. Seejuures Riigivanemale antud dekreediõiguses ei piirata Riigivanema õigust anda dekreete ka Riigikogu istungjärkude ajal. Tähendab, Riigivanemal 1933. a. Põhiseaduse järgi oli piiramata õigus anda dekreete riigikaitse alal igal ajal. Aastail 1934-1937 oli K. Pätsu isikus ühendatud nii riigivanema kui ka peaministri funktsioonid (1934.a. jõustunud põhiseaduse alusel). Vabadussõjalaste 8. detsembri 1935 mässukava Mõned vab
Eeskätt poliitilise ebastabiilsuse pärast tekkis kolmekümnendate algul vajadus uue põhiseaduse järele. Tingituna majandus- ja parlamentaarkriisist nõudis rahvas nn. "kõva käe" poliitikat. Korraldatud konkursi uuele põhiseadusele võitis VAPSIDe nägemus ideaalsest konstitutsioonist. Uue, arvult teise põhiseaduse jõustumise tähtaeg oli 1. jaanuar 1934 a.. Sellega muudeti Riigikogu poole väiksemaks, s.o. 50 liikmeliseks. Parlamendi osatähtsus riigiasjade otsustamisel vähenes, kuna riigivanemale anti vetoõigus parlamendi otsustele ning ka õigus kuulutada ainuisikuliselt välja uusi seaduseid . Formaaljuriidiliselt oli 1933. aasta referendumil vastuvõetu näol tegemist 1920. aasta põhiseaduse täiendustega. Seega toimunut formaalselt vaadates ei saa täiendatud põhiseadust pidada uueks põhiseaduseks. Kui aga võtta arvesse muudatuste sisu, siis puudutasid need tervet riigiehitust ja selle tunnuse alusel on õigus rääkida uuest, 1933. aasta põhiseadusest. Need
Paraku kukkusid mõlemad põhiseaduse eelnõud rahvahääletusel läbi. Seevastu sai kolmandal rahvahääletusel 1933. aastal toetuse Eesti Vabadussõdalaste Liidu poolt esitatud põhiseaduse eelnõu, mis hakkas kehtima 24. jaanuaril 1934. aastal. Eesti vabariigi teine põhiseadus lõi aluse autoritaarse riigikorra kehtestamiseks Eestis. Riigikogu koosseisu vähendati 50 liikmele ja selle volitused piirati formaalseteks. Uue institutsioonina toodi riigivalitsemisse riigipea -- riigivanem. Riigivanemale nähti ette suspensiivse veto õigus Riigikogu otsuste suhtes. Riigivanem pidi valitama viieks aastaks ja tema ülesandeks oli teostada rahva esindajana riigi kõrgeimat valitsusvõimu (s.t. ta oli ühtlasi täidesaatva võimu pea). Riigipeale anti õigus valitseda seaduse jõudu omavate dekreetidega, ehkki riigikogule jäi siiski õigus riigivanema dekreeti muuta või see kehtetuks tunnistada. Seega ühitati riigivanema pädevusse nii suure võimuga riigipea kui ka valitsusjuhi
lahkarvamusi tekitanud; 5) kohtu ja valitsusasutuste, v.a. jaoskonnakohtute ja alamate administratiivasutuste vaidluste ja alluvusvaidluste lahendamine; 6) asjade üleviimine ühest kohtuasutusest teise seaduses ettenähtud juhtudel; 7) kohtumõistmine Riigivanema, ministrite, riigikohtunike, Kohtukoja liikmete, Riigikohtu ja Kohtukoja prokuröride ja nende abide teenistusalaste süütegude puhul; 8) kohtunike esitamine kinnitamiseks riigivanemale; 9) kohtute kodukorra kindlaksmääramine; 10) küsimused, mis üldiselt kuulusid kohtute üldkogu pädevusse 1938.a. Kohtute seadustikuga loodi Riigikohtu juurde lisaks nn distsiplinaarkamber, õigusega määrata kohtunikele ja kohtu-uurijatele distsiplinaarkaristusi. Iga kohtuinstantsi juures (va jaoskonnakohtud) töötas vastav prokurör koos oma abidega. Nii oli Riigikohtus ja Kohtukojas kummaski tegev prokurör ja kaks abiprokuröri, iga ringkonnakohtu
lahkarvamusi tekitanud; 5) kohtu ja valitsusasutuste, v.a. jaoskonnakohtute ja alamate administratiivasutuste vaidluste ja alluvusvaidluste lahendamine; 6) asjade üleviimine ühest kohtuasutusest teise seaduses ettenähtud juhtudel; 7) kohtumõistmine Riigivanema, ministrite, riigikohtunike, Kohtukoja liikmete, Riigikohtu ja Kohtukoja prokuröride ja nende abide teenistusalaste süütegude puhul; 8) kohtunike esitamine kinnitamiseks riigivanemale; 9) kohtute kodukorra kindlaksmääramine; 10) küsimused, mis üldiselt kuulusid kohtute üldkogu pädevusse 1938.a. Kohtute seadustikuga loodi Riigikohtu juurde lisaks nn distsiplinaarkamber, õigusega määrata kohtunikele ja kohtu-uurijatele distsiplinaarkaristusi. Iga kohtuinstantsi juures (va jaoskonnakohtud) töötas vastav prokurör koos oma abidega. Nii oli Riigikohtus ja Kohtukojas kummaski tegev prokurör ja kaks abiprokuröri, iga ringkonnakohtu
Ettevalmistamine: Toimus esimene vabadussõjaväelaste kohtuprotsess- Seal ei kõneldud sellest, et nad soovisid riigipööret alustasid, vaid räägiti sellest organisatsiooni loomisest, mis võis ohustada avaliku riigikorda (Võeti ära riigipöörde süüdistus). 11. märtsil allkirjastas K. Päts oma esimesed dekreedid, mis puudutasid riigivanema ja valitsuse valimisi. Riigikogu jätkas oma tööd 25. aprillini siis läksid suvepuhkusele, nüüd võim läks riigivanemale. Kui riigikogu tuli septembril tagasi siis K. Päts oma dekreediga teostas 80 seaduse muudatust/uut seadust. 12. märtsil suleti Eesti Vabadussõjalaste Liit, kõigil ülejäänutel lubati tegutseda, kui hoiavad eemale poliitikast. Puhastustöö riigiasutustes vabadussõjaväelastest ning nende kohti ei täidetud. Vaikiv olek: parlamendi tegevuse lõpetamine, erakondade sulgemine, ametiühinguliikumise piiramine, Isamaaliit ja kutsekojad, tsensuur,
Tõepoolest, nooremleitnant A. Sirk olevat olnud erakordselt terava mõistusega mees ning vapside peaideoloog oli ta kahtlemata. Kuid tundub, et Larkagi ei olnud vapside seltskonnas tühi ballast, kellest ainult ta nime ja auastet vapsiliikumisele juma andmiseks ära kasutati. A. Larka lõi kaasa kõigis Vabadussõjalaste Keskliidu põhiaktsioonides; muuhulgas osales ta uue, juhiprintsiibi elemente sisaldava Eesti Vabariigi põhiseaduse kava väljatöötamisel. See kava, milles riigivanemale olid ette nähtud erakordselt suured võimupiirid, võeti 14 .- 16. oktoobril 1933 toimunud rahvahääletusel suure häälteenamusega vastu. Kaks kuud enne rahvahääletust, 1933. aasta augustis oli aga jaan Tõnissoni juhitud valitsus kehtestanud kaitseseisukorra ja Vabadussõjalaste Keskliidu ning sellesse kuulunud liidud sulgenud. Kuid tundub, et tollal veel niiöelda täieliselt demokraatliku Eesti Vabariigi bürokraatia ei suutnud riukameestest vapsidega hakkama saada. Sama, 1933
Kui demokraatlikes riikides ei ole iseenesest välistatud riigipea üldaktid, mis on jõult seadusega võrdsed, siis valitsus sellistes riikides ei tohi anda akte, mis on seadusega vastuolus. Seadusega vastuolus olevaid valitsuse määrusi nimetatakse contra legem määrusteks. Selliste määruste andmisõiguse andis 1933(34?) saksa Riigipäev kantslerile (Hitlerile). Sellest ajast loetakse natslik pööre toimunuks. E-s andis Rkogu juhatus 1930ndate a-te maj.kriisi ajal riigivanemale õ-e anda ma.küs-tes s-e jõuga dekreete - seda põhjusel, et parlament sisevastuolude tõttu polnud enam suuteline operatiivselt s-i vastu võtma. Riigivanemale sellise dekreediõiguse andmine oli vastuolus 1920. aasta PSga. 1933. aastal tehtud PSe muudatused seadustasid riigivanema dekreediõiguse. Praegu võib E valitsus üldaktina anda ainult nn. intra legem määrusi, seda ainult siis, kui seaduses on vastav volitusnorm. (Intra legem määrus -- seadust täpsustav määrus
Ka ei nõudnud Riigikogu liikmed Riigikogu kukkukutsumist erakorraliseks istungjärguks. Faktiliselt Riigikogu nõustus valitsuse seisukohaga, et kujunenud olukorras on ainult Riigivanem õigustatud Riigikogu kokku kutsuma. Sellega algas nn. vaikiv ajastu. ,,Vaikiv ajastu" kestis oktoobrist 1934 kuni 01.01.1938. a. 68. Mida peeti 1933. a põhiseaduse puudusteks ja millega põhjendati vajadust seda põhiseadust muuta või uuega asendada? 1933.a Põhiseadus andis riigivanemale võimaluse valitseda diktaatorlikult. Seda Põhiseadust oli võimalik kasutada selleks, et minna üle ühe isiku valitsemisele. K. Päts märkis, et Põhiseadus annab kogu riigi saatuse ühe isiku määrata ja on kaotanud igasuguse mõeldava tasakaalu riigiorganite võimkonnas ja tegevuses. Riigipea võib soovi korral täiesti ignoreerida rahvaesindust ja selle seisukohti. 1933. a. Põhiseaduse rakenduspraktika näitaski, et riigivanem saab teostada
PS muutmise küsimusi arutati ka 1927-28 toimunud õigusteadlaste päevadel. 1928 pandi konkreetselt kirja juriidilises mõttes puudub igasusgune vajadus 20 a PS muutmiseks. Poliitikute hulgas kogu PS muutmise mõtte toetajaid tasapisi juurde. 1929-30 vahetuseks olukord, kus 2 erakonda teineteisest sõltumatult esitasid uued PS muutmise eelnõud (Põllumeeste Kogud ja Rahaverakond). Eelnõusid ei esitatud riigikogule, vaid eraviisiliselt tollasele riigivanemale Otto Strandmanile, kes kutsus kokku nõupidamised eraviisiliselt, kus neid nõudmisi arutati. Sotsialistid jätkuvalt vastu, teised ükskõiksed, RK-ni ettepanekud ei jõudnudki. 1930-31 jõudis aga maj kriis ja sellest väljakasvanud sisepol kriis. Kasvas nende inimeste arv, kes jäid uskuma propagandat, et süüdi on 20 a PS. Eriti riigipeas hakati nägema peaaegu üleloomuliku jõuga riigiisa, kes kõva käega lööb korra majja, lõpetab erakondade
Põllumeestekogude poolt välja öeldud ja see liikus ühiskonnas edasi. Kui 1927. aastal jäid juristid äraootavaks, siis 1928. aasta õigusteadlaste päev ütles küll välja, et Eestis ei ole mitte mingisugust vajadust põhiseadust muuta. Dets 1929 esitasid Põllumeestekogud Pätsi algatusel teiskordselt põhiseaduse muutmise eelnõu ja 30. aasta jaanuaris esitasid omapoolse põhiseaduse muutmise eelnõu ka Rahvaerakond. Tähelepanuväärsel moel oli see ettepanek saadetus riigivanemale Otto Strandmanile. Ainus otsus, nendelt eraviisilistelt nõupidamistelt see, et püüdku mõlemad ettepanekute tegijaid kokku ja püüdke see kooskõlastada ning siis saatke see riigikogule. Tundus, et kogu see asi soikub nagu 1926, aga samal ajal jõudis Eestisse Suur majanduskriis. Just seda kasvavat rahulolematust kasutasid Põllumeestekogud selleks, et propageerida president. Osa rahvast võttiski selle idee üle, keegi üleloomulik, kes tooks tagasi kriisieelsed vanad head ajad
annaabi.ee 
