majanduslikust aktiivsusest. Põllumajandusüh tegel karjakasvatus, põlluharim, linnad vähetähtsad. Tööstusüh masinad, linnastumine, rahakapital ja tööjõud. Infoüh teenindussektor, tööaeg lühem. Postindustriaalneüh kõrgtehnoloogia kasutam, haritud spetsialistid; teadmised, ülikool. Ideoloogia korrastatud ideedekogum, mis rõhutab teatud väärtusi. Pol id ettekujutus ideaalsest ühiskonnakorraldusest; esitab seisukohti, kuidas korraldada riigivalitsemist, milline on riigivõimu ja indiviidi suhe. Parempoolsed: liberalism vabameelsus, esiplaanil indiviid ning tema õigused, riik peaks motiveerima, vaba konkurents. Konservatism alalhoidlik ellusuhtumine, traditsioonidel põhinev, mõõdukad maksud. Vasakpoolsed: sotsialistid üldise võrdsuse saavutamine, tasuta haridus, maksude erinevused klassides. Riik rahvas, territoorium, avalik suveräänne võim. Demokraatia kõrgeima võimu
tööviljakust põllumajanduses.(ratasader,rangid,vesiveskid,tuulikud)Lääne-Euroopa talupojad liikusid seni hõredalt asustatud slaavlaste aladele tänapäeva Saksamaa idaosas. Sellega kaasnes slaavi elanikkonna ristiusustamine ja saksastamine või maalt väljatõrjumine. Uute maade kasutusele võtuga suurenes ka elanikkonna arvukus. LINNADE TEKE JA KAUBANDUSE ARENG:Kõige linnastatumateks aladeks olid Põhja-Itaalia ja Madalmaad. Linnade tekkimine kiirendas elurütmi ja mõjutas tugevalt nii riigivalitsemist kui ma majanduselu. Poliitiliselt taotlesid linnad sõltumatust feodaalidest ja tugevamad neist olid valmis selle nimel ka sõdima. nii kujunes linnaelanikkonnast arvestatav jõud rüütliseisusele ja vaimulikkonna kõrval. Majanduslikult tegi linnade areng lõpu naturaalmajandusele.oluliseks muutus kohalik kaubandus linna ja maa vahel kui ka eri piirkondade kaugkaubandus. PÜHA ROOMA KEISRIRIIK:kuningavõim hakkas tugevnema kõige varem ida-frangi ehk saksa kuningriigis
• Toetati kaubandust ja kodumaist tööndust. • Kuivendati Oderi-äärsed sood ning rajati ligi 1000 uut küla. • Talupoegade teokoormistele seati kindlad piirid. • Üle kogu riigi rajati viljamagasine, kust said talupojad näljahäda korral abi. Suurt tähelepanu pöörati kartulikasvatusele. Maria Theresia • Austriat valitses Maria Theresia (1740-1780). Tema reformide eesmärgiks oli Austria valduste parem valitsemine. • Täiustati riigivalitsemist, korraldati ümber sõjavägi, parandati talupoegade olukorda, viidi sisse üldine koolikohustus, kohtupraktikas kaotati piinamine. Joseph II reformid • Järgmiseks Austria valitsejaks sai keiser Joseph II (1780-1790). • Ta kohustas aadlit ning vaimulikke maksma makse ning kaotas pärisorjuse ja kehtestas usuvabaduse. • Kogu riigis püüti kehtestada ühesugused seadused. • Ametlikuks keeleks sai saksa keel. • Reformid tekitasid tugeva vastuseisu
tagades võimalikult laiapõhjalise juurdepääsu infole hariduslikel ja kultuurilistel eesmärkidel ning arendades kõrgekvaliteedilist, mitmepalgelist ja usaldusväärset võrgusisu. Kui möödunud kümnendi algul rääkisid Euroopa Liidu liikmesriigid eelkõige infotehnoloogia ja kommunikatsioonivõrkude arendamisest, siis viimaseil aastail on tulipunkti tõusnud infokirjaoskus ja võrgusisu. On adutud, et tegemist on multidistsiplinaarse valdkonnaga, mis hõlmab nii riigivalitsemist, majandust, haridust, teadust, kultuuri kui ka sotsiaalsfääri. Kasutajasõbraliku infoühiskonna arendamisel ei väärtustata enam üksnes tehnilisi ja tehnoloogilisi ning majanduslikke aspekte, vaid ka ühiskonna vajadusi kultuuri, hariduse ja teaduse valdkonnas.
üldine valimisõigus meestele alates 21. eluaastast Igaaastased parlamendivalimised Tasu maksmine saadikutele Salajane hääletamine Võrdsed valimispiirkonnad Varandusliku tsensuse kaotamine Riigivõimu autoriteedi kasv Kuninganna Victoria valitsemise ajal tugevnes monarhia autoriteet rahva hulgas. (1837. aastal kuni 1901. aastani) Tugevamaks muutus täidesaatev võim. 1841.aastal peaministriks saanud Rober Peel korrastas riigivalitsemist, allutades enda juhtimisele kõik ministeeriumid. Peaminister muutus riigi poliitilise elu keskseks tegelaseks. Välispoliitika Inglise välispoliitika põhimõtted olid sellised, et ükski Euroopa riik ei muutuks liialt tugevaks, aga saavutaks ülekaalu. 18. sajandil püüdis Inglismaa ajada Euroopa jõudude tasakaalu poliitikat. Briti diplomaatia esmane ülesanne Euroopas tasakaalu hoida.
truuduses võis kuningas kindel olla. Madalapäritoluga inimesed olid rahuga selle tööga mis nad said ja nad tegid oma tööd ausalt ja truult. Kuningavõimu tugevnemine vähendas suurfeodaalide võimu, seni olid põhiliselt ametnikud suurfeodaalid või muud tähtsad ja kuulsad tegelased aga nad vahetati välja hoopid kas väikeaadlike või isegi linnakodanike vastu, kelles või kuningas kindel olla. 4. Parlamentaarne monarhia erineb absolutismist kuna parlamentaarne monarhia tähendab riigivalitsemist kuninga ja parlamendi poolt korraga, st. Kuningas jagab võimu parlamendiga. Absolutism tähendab, et kuningas valitseb riiki ainuisikuliselt mõnede eranditega. 6. Prantsusmaal väga suurt rolli mängis Louis XIII valitsemise ajal(1610- 1643) riigiasjade eest hoolt kandma hakanud esimese ministri kardinal Armand Jean de Richelieu, kuna kuningas ise ei huvitunud valitsemiseasjade eest. Armand Jean de Richelieu vahetas välja enamasti seni olnud ametnike
Eesti Vabariigis peab erakonna registreerimiseks vähemalt 1 000 liiget. Erakonda võib kuuluda vähemalt 18 aastane Eesti kodanik ($18). Eesti Vabariik on mitmeparteisüsteem, kus on registreeritud ~10 parteid. Poliitilised ideoloogiad (1.5 lk 22-25) Ideoloogia - korrastatud ideesüsteem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi. Poliitline ideoloogia - ideoloogia üks liik, mis annab aluse erakonna või sotsiaalse liikumise tegevusele, kuidas korraldada riigivalitsemist, milline on riigivõimu ja indiviidi suhe ja kuidas ehitada üles edukalt toimiv majandus. Tabel 1. Põhiväärtused 2. Majanduslikud taotlused ja maksusüsteem 3. Sotsiaalsed taotlused Liberalism Konservatism Sotsiaaldemokraatia Eesti parteipoliitiline maastik: parteide asetus vasak- parempoolsuse teljestikul Vasakpoolsus (sotsiaaldemokraatia) Parempoolsus (konservatism, liberalism) Saadikukohti 12. Riigikogus 2011. aasta seisuga
sõjaväekogunemine, hiljem ka kogunemiskoht ise l) Sümpoosion ritualiseeritud koosviibimine veinijoomisega ja intellektuaalsete vestlustega m) Alfabeet tähestik, tähtede standartne komplekt n) Ateena rahvakoosolek (kes osalesid, kuidas otsustati?) - Sellest võtsid osa Ateena kõik täisealised kodanikud. See otsustas tähtsamaid riigiasju ning hakkas regulaarselt mõjustama riigivalitsemist. 4. Isikud (kes, kuidas läinud ajalukku) a) Solon - Ateena seaduseandja, poeete ja riigimees. Avas lihtkodanikele senisest suuremad võimalusedriigiasjades kaasarääkimiseks b) Perikles - Ateena juht. Kaotas täielikult aristokraatide eesõigusi ja kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. c) Pythagoras Kreeka matemaatik ja filosoof. Tema arvates põhines maailmakoraldus arvulistel suhetel, pytagorase teoreem.
valmisoleku tootmist. Paraku pole see kigil tervislikel vi muudel phjustel vimalik. Kuid oma panuse riigi julgeolekusse annab ka kodanik, kes aktiivselt osaleb hiskondlikus elus, avaldab arvamust, seisab oma iguste eest, maksab korralikult makse ja kib valimas. Oluline on lojaalsus Eesti riigile ja selle phiseaduslikule korrale ning aktiivne osalemine hiskonnaelus. Mina kui kodanik peaks riigi valitsemises ilmnevaid vigu julgelt kritiseerima, sest avalik arutelu nende asjade le aitab riigivalitsemist parandada. Aga sellejaoks ei tohiks piirduda ainult ksimusega "mis on halvasti?", vaid ksides "kuidas saaks paremini?". Kodanikkond, kes usaldab oma riiki ja usub oma riigi ja hiskonna tulevikku, on julgeoleku alus. Samuti oleks kasulik olla kursis riigikaitse phimtete, eesmrkide ja korraldusega. Kuna tnapeval on kll vike oht sdade tekkimisele, tuleb selleks siiski valmis olla. Vajadusel tuleb kaitsta nii elanikke, territooriumi kui ka phiseaduislikku korda
sõjaolukordadest. Peale väejuhtimise kuulus kuninga ülessannete hulka ka kõrgeim kohtupidamine. Ühtlasi oli ta ka suurmaaomanik. Nii kuidas võim kuningale koondus, hakkasid templid ja preestriskonnad oma senist iseseisvust kaotama. Templite ja kuninga sõltlaste ning rentnike kõrval olid linnriigis ka vabad kodanikud, nad olid sõltumatud käsitöölased ja talupojad. Nemad moodustasid linnriigi sõjaväe põhijõu ja seetõttu kuulus neile õigus rahvakoosolekul riigivalitsemist puudutavates küsimustes teatud määral kaasa rääkida. Arvatavasti valis ka kuninga algselt rahvakoosolek. On ka oletatud, et linnriikide algaegadel kujutas rahvakosolek endast riigi kõrgeimat juhtorganit. Kuid seda oletust pole võimalik kontrollida, arvatakse ka, et linnriikide hiilgeajal oli rahvakoosoleku roll peamiselt vaid kuninga otsustega nõustumine. Süsteemid ja leiutised. Sumeritel oli kõrgetasemeline niisutuspõllundus, kanalite ja tammide võrk.
Selle saavutamiseks asendati toiduainete loovutamise kohustus toitlusmaksuga ning lubati ajutiselt erakaubandust. Lõpetati 1929 a. Stalini poolt. Stalin väitis, et viljakriis oli tingitud NEP-ist, kus inimesed müüsid oma saaki kõrge hinnaga. Nõukogude Venemaa suhted Läänega, mida Venemaast arvati? Venemaad ei aksepteeritud(kommunism ei meeldinud teistele), hakati siis kui Hitler tuli võimule. Rasputin- ravis terveks troonipärija Aleksei, Rasputin püüdis mõjutada läbi keisrinna riigivalitsemist ning tema poolt vastu võetavaid poliitilisi otsuseid ja protsesse. Rasputinile kuulus tsaariperekonna absoluutne toetus. Lenin - Juhtis novembris 1917 bolševistlikku revolutsiooni, kommunistliku partei asutaja ja juht. heast perest, surm 1924. Vladimir I. Uljanov. Bresti rahu- 1918.a sõlmisid Nõukogude Venemaa ja Keskriigid. Venemaa väljus I maailmasõjast, kuid pidi loobuma Ukrainast, Poolast, Leedust, Lätist, Eestist, Soomest ja osast Valgevenest. Verine pühapäev- 9.01
revolutsiooni lihtsalt lõpetada. Enamik sõdureid aga hoopis liitus streikijatega. 1märtsi õhtuks oli rahval võim ja Moskvas. Tsaar kaotas täielikult sõjaväe toetuse. 3märts kirjutas Nikolai II alla troonist loobumise aktile ja moodustati Ajutine Valitsus. Venemaa liikus demokraatia poole. Ühelt poolt muutus Venemaa kõige vabamaks maaks kõigist sõdivatest riikidest, teisalt ei suutnud ta aga stabiliseerida poliitilist võimu ja riigivalitsemist. Valitses Ajutine Valitsus, kuid tema sotsiaalne kandepind oli napp ja tekkis kaksikvõim. Riiki üritati võimalikult järje peale saada, aga viga mis tehti oli see, et siiski otsustati jätkata sõda. Jätkus rahva protesteerimine ja Ajutine Valitsus pidi üle elama üsna mitu poliitilist kriisi. Augusti lõpupäevil pärast Riia langemist sakslaste kätte otsustas Kornilov kehtestada sõjalise diktatuuri, mis oli täiesti vastuvõetamatu. Samas
aseesimees J.Ratas *sdseelnõu teke: 1) valitsusest eelnõu 2) juhtivkomisjon 3) RK *sdseelnõu menetlemine: I lugemine (eelnõu ettekanded) II lugemine (lõpphääletus, vaidlused) III lugemine (parandused) NB!olulised sds-d vajavad 3 lugemist! (riigi eelarve sds) TÄIDESAATEV VÕIM: (Stenbocki maja-valitsus) *Riigikantselei- asutus, kus meie valitsus käib ja mille eesmärk on toetada Vabariigi Valitsust ja peaministrit poliitika kujundamisel ja elluviimisel ning aidata tagada head riigivalitsemist *valitsus- täidesaatva võimu organ, mille peamiseks ülesandeks on täita RK poolt vastu võetud seadusi - vahetub pärast RK valimisi või valitsuskriisi - peaministrikandidaadi määrab RK valimistulemuste järgi president - kui RK hääletab peaministrikandidaadi poolt, moodustatakse valitsus (kui ei, valitakse uus) *valitsuskriis- erimeelsused valitsues või valitsuse ja parlamendi vahel - äärmuslik lahendus: parlamendi umbusaldushääletus valitsusele
Suurriike hakkasid valitsema kreekamakedoonia päritoluga ainuvalitsejad monarhid. Nende võim oli praktiliselt piiramatu, ainult Makedoonias pidid nad arvestama kohalike aristokraatide soove ja nõudmisi. Monarhid rajasid endale suurejoonelisi ja luksuslikke losse, mille juurde kuulusid toretsevad õukonnad. Monarhid hakkasid alluvatelt nõudma jumalikku austust ning lähtusid vanadest idamaistest tavatest riigivalitsemist puudutavates üksikasjades. Seetõttu säilis riiklik järelvalve talupoegade igapäevase töö üle ning see aitas täita riigikassat maksudega. Hoopis vähem toimusid muutused linnaelus, kus säilisid kreeklaste vanad kombed ja harjumused. Hellenismiperioodi linnad olid tähtsad käsitöö ja kaubanduse keskused, kus oli suurenenud orjapidamine. Linnades kehtis linnriiklik poliitiline korraldus - linnanõukogud, iga-aasaste ametnike valimine ning rahvakoosolekud
territoorium. 14. Millised on riigivalitsemise vormid? Vabariik- parlamentaarne, presidentaalne. Monarhia- konstitutsionaalne, absoluutne. 15. Millised on riigikorralduse vormid? Unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. 16. Milline võib olla võimu iseloom riigis? Demokraatia- liberaalne riik. Diktatuur- autoritaarne riik, totalitaarne riik. 17. Mis on poliitiline ideoloogia? Maailmavaade, korrastatud ideede kogum. Kuidas korrastada riigivalitsemist, milline on riigi ja indiviidi suhe, kuidas ehitada üles edukalt toimivat majandust. 18. Erista sotsialismi, liberaalsust ja konservatismi. Liberaalsus- esiplaanil indiviid, riik sekkub vähe,vaba konkurests, avatud turg, ei kõrged maksud. Sotsialism-rikkuse õiglane jagamine, tasuta võimalused, segamajandus, palju riigiettevõtteid, kõrgemad maksud. Konservatism- traditsioon, sots stabiilsus, astmeline areng, kollektiivne areng tähtsam,
Mindi üle kahevälja süsteemilt kolmeväljasüsteemile (suvivili, talivili, kesa). Kasutati vesiveskeid ja ehitati tuulikuid. Linnade taasteke-Tänu rahvastiku kasvule hakkasid linnad kiirelt arenema ja tekkima.Euroopa kõige linnastunumateks piirkondadeks kujunesid Põhja-Itaalia ja Madalmaad. Sealne linnaelanikkond moodustas umbes kolmandiku elanike koguarvust. Linnade teke kiirendas elurütmi ja mõjutas tugevalt riigivalitsemist ja majanduselu. Majanduslikult tegi linnade areng lõpunaturaalmajandusele. Prantsusmaa- Oli IX ja X sajandil feodaalselt killustatud. Valitsejad olid Karl Suure järglased ehk Karolingid. 987. aastal läks kuningatroon Hugues Capetle ja tema rajatud Kapetingide dünastiale. Nende võim piirdus esialgu ainult omaenda maavaldustega, mis hiljem kujunes suuremaks piirkonnaks. Inglismaa- Tugev kuningavõim sai alguse 1066. aastal, mil Normandia hertsog
Oluliseks oli maakogu. Riigikorraldus korrastati. 22.Nimete Peeter I reforme riigivalitsemise, majanduse ja sõjanduse alal! Tugevdati sõjaväge, rajati sõjaväelisi õppeasutusi, loodi uus nekrutitevõtmisel põhinev sõjavägi, loodi uus sõjaväelaste ja riigiametnike hierarhia. Tugevdati majandust, sõjavägi vajas paremat relvastust, võeti kasutusele rauamaagi varud, rajati kaevandusi, manufaktuur ja tehaseid. Korrastati maksusüsteemi, seati sisse pearahamaks. Reformiti riigivalitsemist, prikaaside asemel tulid kolleegiumid. 23.Too näiteid, kuidas Peeter I üritas Venemaal juurutada euroopalikku elulaadi ja kombeid! Peeter I juurutas Venemaal veel vähe tuntud tubaka suitsetamist, õukonnas kasvas järsult alkoholi tarbmine. Keelati kanda vene riietust ja pikki habemeid, naised kaasati seltskonnaellu, hakati pidama seltskondlikke koosviibimisi. Võeti üle euroopalik ajaarvamine. 24.Mida püüdis ja mida saavutas Venemaa keisrinna Katariina II ? Ta kavandas suuri
laiapõhjalise juurdepääsu infole hariduslikel ja kultuurilistel eesmärkidel ning arendades kõrgekvaliteedilist, mitmepalgelist ja usaldusväärset võrgusisu. Kui möödunud kümnendi algul rääkisid Euroopa Liidu liikmesriigid eelkõige infotehnoloogia ja kommunikatsioonivõrkude arendamisest, siis viimaseil aastail on tulipunkti tõusnud infokirjaoskus ja võrgusisu. On adutud, et tegemist on multidistsiplinaarse valdkonnaga, mis hõlmab nii riigivalitsemist, majandust, haridust, teadust, kultuuri kui ka sotsiaalsfääri. Kasutajasõbraliku infoühiskonna arendamisel ei väärtustata enam üksnes tehnilisi ja tehnoloogilisi ning majanduslikke aspekte, vaid ka ühiskonna vajadusi kultuuri, hariduse ja teaduse valdkonnas. Mitte keegi ei oska ette ennustada, milline hakkab infoühiskond tulevikus välja nägema. See, mis tänasel turul näib võitja olevat, võib homme täielikult läbi kukkuda.
vabadussfääri, samuti kodaniku õigused riiklikele soodustustele ja kaudse riigivõimu kandjad. ~ on õ.normide kogum, mis kehtib spetsiifiliselt halduse suhtes, kuid see ei täh, et h.õigus on üxnes haldusorganite ja nende tegevuse jaox. Ta regul. suhteid halduse ja kodaniku vahel ning loob seega kodanikule õ-si ja koh-si, kuid just halduse suhtes. Reguleerib täidesaatva riigivõimu (riigipea, valitsus) tegevust, riigivalitsemist ning kõike sellega seonduvat. Allikad ps, formaalsed normseadused, seadlused, määrused, käskkirjad, kov määrused, hõ-se üldpõhimõtted, kohtunikuõ, rahv vah lep-d. Süsteem Õ.instituut teatud kindlaid suhteid reguleeriv õ.normi kogum. H.õiguse üldosa struktureerib h.õigust, koondades neid õ.instituute, printsiipe ja mõisteid, mis on põhimõttelise tähtsusega kogu h.õiguse jaox: h.organisatsioon, h.menetlus, h
akende all. Päevakorrateemade läbiarutamiseks ja vaidlemiseks kutsutakse kokku Valitsuse kabinetiistungid. Vabariigi Valitsust ning peaministrit toetab Riigikantselei, mida juhib riigisekretär. Riigikantselei on Vabariigi Valitsuse juures olev valitsusasutus, kelle eesmärk on toetada Vabariigi Valitsust ja peaministrit poliitika kujundamisel ja elluviimisel ning aidata tagada head riigivalitsemist. Riigikantseleis töötab kokku umbes 120 inimest. Riigikantselei toetab valitsuse töö planeerimist, koostab valitsuse tegevusprogrammi ja koordineerib selle elluviimist; valmistab ette ja korraldab valitsuse istungeid ja kabinetinõupidamisi; tagab valitsuse õigusaktide eelnõude põhiseadusele ja teistele seadustele vastavuse; koordineerib Eesti seisukohtade kujundamist ning nõustab ja toetab peaministrit Euroopa Liidu asjades;
7) korraldab suhtlemist teiste riikidega; 8) kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas; 9) täidab muid ülesandeid, mis põhiseaduse ja seadustega on antud Vabariigi Valitsuse otsustada. Riigikantselei on Vabariigi Valitsuse juures olev valitsusasutus, kelle eesmärk on toetada Vabariigi Valitsust ja peaministrit poliitika kujundamisel ja elluviimisel ning aidata tagada head riigivalitsemist. Riigikantselei on aruandekohustuslik Vabariigi Valitsuse ja peaministri ees. Riigikantseleid juhib riigisekretär, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist peaminister oma korraldusega. Riigikantselei ülesanded on järgmised: toetab valitsuse töö planeerimist, koostab valitsuse tegevusprogrammi ja koordineerib selle elluviimist valmistab ette ja korraldab valitsuse istungeid ja kabinetinõupidamisi
monarhid. Nende võim oli praktili selt piiramatu vaid Makedoonias pidid nad tosiselt arvestama kohalike aristokraatide soove ja nõudmisi. Monarhid rajasid endale suurejoone lisi ja luksuslikke losse ning ümbritsesid end toretsevate õukondadega. mis koosnesid peamiselt kreeka-makedoonia ülikutest. Seejuures võtsid nad meelsasti eeskuju oma idamaistelt eelkäijatelt. Nad hakkasid alluva telt nõudma jumalikku austust ja lähtusid vanadest idamaistest tavadest ka paljudes riigivalitsemist puudutavates üksikasjades. Oluline muutus oli aset leidnud sõjaväekorraldus. Sõjavägi ei koosnenud enam oma riiki kaitsvatest kodanikest, vaid mitmelt poolt värvatud palgasõduritest. Paljudes kohtades elasid need linnast väljas oma- ette sõjaväeasulas. Kodakondsusel polnud ei riigielu ega riigikaitse korraldamisel enam tähtsust Hellenistlikud riigid ja kultuurielu Hellenistlik kultuur edenes suurel määral tänu valitsejate soosingule. Eriti paistsid
Ida pool hõivas Karl Suur mitmeid piirkondi ning pani sunniviisiliselt inimesed ristiusku uskuma. Aastatel 772-803 alistas Karl Suur väikestes kogukondades elavad saksid. 10. Miks kroonis paavst Karl Suure keisriks? Vastus: Karl Suures hakati nägema jumala esindajat, kes peab kirikut kaitsma ja kristlikku usku levitama. 799. aastal puhkes paavstil ja Rooma aadlike vahel tüli, 800. aastal aitas Karl Suur paavsti tülist välja ja paavst kroonis Karl Suure keisriks. 11. Kirjelda Karl Suure riigivalitsemist. Vastus: Karl Suure riik oli jagatud umbes 250 krahvkonnaks. Neid juhtisid krahvid. Karli riigi äärealad olid jagatud markideks, neid juhtisid markkrahvid. Suuremaid idapoolseid hõimualasid juhtisid hertsogid. Karl Suur ise vallutas ja kaitses piirkondi enamus oma ajast ning hoidis häid suhteid oma alamate ja rahvaga. 12. Kuidas, miks ja millal lagunes Frangi riik? Vastus: Frangi riik lagunes, sest Karli järeltulijad olid tülis maa jagamise pärast ja sõdisid omavahel
Elanikkonna arvukus suurenes.Linnad ja kaubandus: Rahvastiku kasvuga kaasnes linnade kui suurte käsitöö- ja kaubanduskeskuste tekkimine ja kiire areng.Kiirem oli see Vahemeremaades,kus linnaelu polnud päriselt hääbunud.8.saj. lõpuks oli linnu enam-vähem kõigis Euroopa maades.Euroopa kõige linnastunumateks piirkondadeks kujunesid Põhja-Itaalia ja Madalmaad.Sealne linnaelanikkond moodustas umbes kolmandiku elanike koguarvust.Linnade teke kiirendas elurütmi ja mõjutas tugevalt riigivalitsemist kui ka majanduselu.Linnade areng tegi lõpu naturaalmajandusele.Tähtsamad keskaegsed kaubandusteed ühendasid Euroopat islamiusuliste idamaadega,See kulges Vahemere idarannikult merd möda Itaaliasse ja Lõuna-Prantsusmaale ning sealt üle Alpide ja piki jõgesid Kesk- ning Lääne- Euroopasse. Gregorius 7-mes(1073-1085)oli kõige olulisem ja mõjukam toonaste paavstide hulgas.Tema otsene tüli keisriga puhkes sellest, et paavst kui ka keiser nõudis endale
kiire areng. See oli kiirem Vahemere- äärsetes maades, kus linnaelu polnud varakeskajalgi päriselt hääbunud. Kuid linnad levisid kiiresti ka põhja pool. XIII sajandi lõpuks oli neid enam-vähem kõigis Euroopa maades. Euroopa kõige linnastunumateks piirkondadeks kujunesid Põhja-Itaalia ja Madalmaad. Sealne linnaelanikkond moodustas umbes kolmandiku elanike koguarvust. Linnade tekkimine kiirendas elurütmi ja mõjutas tugevalt nii riigivalitsemist kui ka majanduselu. Poliitiliselt taotlesid linnad sõltumatust feodaalidest ja tugevamad neist olid valmis selle nimel ka sõdima. Nii kujunes linnaelanikkonnastarvestatav jõud rüütliseisuse ja vaimulikkonna kõrval. Majanduslikult tegi linnade areng lõpu naturaalmajandusele. Oluliseks muutus nii kohalik kaubandus linna ja maa vahel kui ka eri piirkondade kaugkaubandus. Tähtsamad keskaegsed kaubateed ühendasid Euroopat islamiusuliste idamaadega, kulgedes
tekkinud muutused ja ühtlustati kiriklik kombetalitlus kreeka-katoliku kiriku omaga. 16.-17. sajandil laienes Vene riik tugevasti ida suunas. 1580 lõid Vene kasakalgad ataman Jermaki juhtimisel kergesti tagasi Siberi khaaniriigi väed ja Uurali-tagused alad hõivati kuni Obijõeni. 22.Nimeta Peeter I reforme riigivalitsemise, majanduse ja sõjanduse alal. Peeter I ümberkorraldused: tugevdati sõjaväge; tugevdati majandust; reformiti riigivalitsemist; muudeti halduskorraldust ning juurutati euroopalikku elulaadi. 23.Too näiteid, kuidas Peeter I üritas Venemaal juurutada euroopalikku elulaadi ja kombeid. Keelati kanda vene riietust ja pikki habemeid, naised kaasati seltskonnaellu, hakati pidama seltskondlikke koosviibimisi e. assambleesid. Võeti üle euroopalik ajaarvamine. Peeter I juurutas Venemaal veel vähe tuntud tubaka suitsetamist, õukonnas kasvas järsult alkoholi tarbimine. 24
6)Aasia Jaapan- Sai endale saksa kolooniaid(Mariaanid, Karoliinid, Marshalli saared). Soovis ennast ka Hiina arvelt laiendada. Sekkub Venemaa kodusõtta-loodab saada ka Venemaalt alasid. Nende arvates peab Aasia kuuluma asiaatidele. Nemad peaksid kõige rohkem alasid saama Aasias, olid Euroopa ülemvõimu vastu. Ühiskond tahtis olla euroopalik, aga samas taheti säilitada traditsioone. Nt: Ameerika stiilis pilvelõhkujate kõrval traditsioonilised majakesed. Taheti säilitada tradisioonilisi riigivalitsemist(keisrivõim), aga taheti olla ka kaasaegne ja euroopa sarnane. Välispoliitikas taheti olla kõikide riikidega hea sõber ja hoida häid suhteid, aga samas taheti endale kõvasti territooriume. juurde saada teiste riikide arvelt. Imperialistlik poliitika. Talupojad olid poliit. Passiivsed ja austasid keisrit, vaesed linnakodanikud, vabrikutöölised olid valmis vastu võtma radikaalseid õpetusi, nt:sotsialism. Hiina-Kodusõjad
· Majanduses algas koloniseerimine · Tööstuslik areng ehk industriaal · Ülemaailmsed kaubateed · Vaimuelus algas valgustus · Hariduse levik · Teaduse areng · Valitsemises tekkis absolutistlik monarhia ja parlamentalism ning algasid revolutsioonid 3. Renessanss seleta lahti, mida see tähendab! Kuidas mõjutas renessanss kunsti, teadust, filosoofiat, riigivalitsemist? Kuidas erines keskaegsest maailmavaatest? Renessanss taassünd, tähistab naasmist antiik kultuuri juurde selle eelduseks oli majanduslik tõus, sellega kaasnevad muutused ühiskonna elus. Toimus loodusteaduste areng. Sisuliselt oli see uus maailmavaade, ja kultuur mis vastandus keskaegsele kirikukesksele kultuurile. 4. Humanism seleta lahti, mida see tähendab! Kuidas erines see keskaegsest maailmavaatest.
korraldamise ja muuga. Tal oli alati mahti süveneda ka riigi kõige tühisematesse valitsemisasjadesse. Ta kuulutas välja usuvabaduse, keelas kohtutes piinamise ja korraldas vaesemale rahvale riigi ladudest vilja odavama müügi. Ta ei pidanud paljuks vankriga talupoegadest määda sõites, kinni pidada ja talupoegadele head nõu anda. Maria Theresia Ta oli Austria valgustatud monarh. Tema valitsemis ajat teostati palju ulatuslikke reforme, täiustati riigivalitsemist, korraldati ümber sõjavägi, parandati talupoegade olukorda, kohtus kaotati piinamine. Ta oli väga karm valitseja ja talle ei meeldinud lõbustused ja isegi teater. Joseph II Austria valgustatud monarh. Kohustas aadlike ja vaimulikke makse maksma ja kaotas pärisorjuse. Järgis usuvabaduse põhimõtteid. Proovis kehtestada riigis ühesuguseid seadusi ja võttis ametlikuks keeleks saksa keele. Pärast neid asju tekkisid laiaulatuslikud mässud ja Joseph 2. Suri nende ajal
Eesti Vabariigis peab erakonna registreerimiseks vähemalt 1 000 liiget. Erakonda võib kuuluda vähemalt 18 aastane Eesti kodanik ($18). Eesti Vabariik on mitmeparteisüsteem, kus on registreeritud ~10 parteid. Poliitilised ideoloogiad (1.5 lk 22-25) Ideoloogia - korrastatud ideesüsteem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi. Poliitline ideoloogia - ideoloogia üks liik, mis annab aluse erakonna või sotsiaalse liikumise tegevusele, kuidas korraldada riigivalitsemist, milline on riigivõimu ja indiviidi suhe ja kuidas ehitada üles edukalt toimiv majandus. Tabel 1. Põhiväärtused 2. Majanduslikud taotlused ja maksusüsteem 3. Sotsiaalsed taotlused Liberalism Konservatism Sotsiaaldemokraatia Eesti parteipoliitiline maastik: parteide asetus vasak- parempoolsuse teljestikul Vasakpoolsus (sotsiaaldemokraatia) Parempoolsus (konservatism, liberalism) Saadikukohti 12. Riigikogus 2011. aasta seisuga
seestpoolt. 1935. aastal alustati eesti keele ausse tõstmist. Nõuti, et äride raamatupidamine ja kirjavahetus oleks eestikeelsed, sildid ja vaateaknad samuti. See aasta kuulutati raamatuaastaks. Niiviisi tähistati 400 aasta möödumist esimese säilinud eestikeelse trükise, Wanradt-Koelli katekismuse ilmumisest. Uus põhiseadus Juba 1934. aastal asusid Päts ja Laidoner seisukohale, et nn vapsude põhiseadus ei võimalda tasakaalukat riigivalitsemist, et riigivanemale antud võim on liiga suur, et parlamendil pole seda osa, mis rahvavalitsuslikus riigis peab olema. Ometi olid nad mõlemad aasta varem sellesama põhiseaduse eelnõu toetanud, sellepärast see rahvahääletuse võitiski. Kogu 1935 a. jooksul arutati valitsusringkondades, kuidas kehitvat põhiseadust parandada või uut koostada. Vormiliselt viimase hääletusega mõlema koja ühisistungil võeti uus põhiseadus vastu 28. juunil ning vastavalt riigivanema dekreedile 3
(kohad, põhjendused, tähtsamad kaubateed) Rahvastiku kasvuga kaasnes linnade kui suurte käsitöö-ja kaubanduskeskuste tekkimine ja kiire areng. See oli kiirem Vahemere-äärsetes maades, kus linnaelu polnud varakeskajalgi päriselt hääbunud. Euroopa kõige linnastunumateks piirkondadeks kujunesid Põhja-Itaalia (Lombardia ja Toscana maakond) ja Madalmaad (tänapäeva Holland ja Belgia). Linnade tekkimine kiirendas elurütmi ja mõjutas tugevalt nii riigivalitsemist kui ka majanduselu. Majanduslikult tegi linnade areng lõpu naturaalmajandusele. Tähtsamad keskaegsed kaubateed ühendasid Euroopat islamiusuliste idamaadega, kulgedes Vahemere idarannikult merd mööda Itaaliasse ja Lõuna-Prantsusmaale ning sealt üle Alpide ja piki jõgesid Kesk-ning Lääne-Euroopasse. Hansa kaubatee (Tallinn, Pärnu, Riia, Novgorod, Bergen, Edinburgh, Lübeck jne) Gascogne kaubatee (Dublin, Chester, Bayonne jne)
omakorda elanikkonna arvukus ja rahvastiku kasvuga kaasnes linnade kui suurte käsitöö- ja kaubanduskeskuste tekkimine ja kiire areng. See oli kiirem Vahemere-äärsetes maades, kus linnaelu polnud varakeskajalgi päriselt hääbunud. Kuid linnad levisid ka põhjapool. Euroopa kõige linnastunumateks piirkondadeks kujunesid Põhja-Itaalia ja Madalmaad. Linnadel ja feodaalidel oli sageli vastuolusid, sest linnade tekkimine kiirendas elurütmi ja mõjutas tugevalt nii riigivalitsemist kui ka majanduselu mistõttu linnad taotlesid poliitiliselt sõltumatust feodaalidest ja tugevamad neist olid valmis selle nimel ka sõdima. Kõige tähtsamad kohad linnas linlaste eneste jaoks olid turuplats, linnaväravad, raekoda, häbipost ja linnaelaniku kodu mis oli käsitöölisele ühtlasi töökojaks ja kaupmehele laoruumiks ning kontoriks. Kõige tähtsamateks hooneteks linnas olid toomkool, raekoda, kirik, tsunfti- ja gildihooned
Habsburgide dünastiast pärit Austria keisrinna Maria Theresia elulugu ja aastad 1717-1780 Austrias. Lõik näiteks: Maria Theresia oli üks mõjuvõimsam valitsejanna 18.sajandi Euroopas. Tema valitsemisajal viidi täide ulatuslikke reforme, mis andsid tõuke riigi moderniseerumisele. Täiustati riigivalitsemist, korraldati ümber sõjavägi, parandati talupoegade olukorda, viidi sisse üldine koolikohustus, kohtupraktikas kaotati piinamine. Kuigi Maria Theresia keelustas oma riigis jesuiitide tegevuse, võib tema valitsusaega pidada Austria barokse katoliikluse õitsenguks. Teda on peetud eriliseks valitsejannaks, kuna ta suutis olla korraga nii armastav ema kõigile oma 16-le lapsele, hea ja toetav abikaasa kui ka mõjukas valitseja. Kui Maria Theresia 13
(lisaks härgadele tuleb kasutusele ka hobune, kes on kiire), kolmeväljasüsteem (suvivili, talivili, kesa), vesiveskid, tuulikud. · Rahvastiku kasvuga kaasneb linnade kui suurte käsitöö- ja kaubanduskeskuste tekkimine ja kiire areng. Euroopa linnastuimad piirkonnad on Põhja-Itaalia (Lombardia, Toscana), Madalmaad (Holland, Belgia) · Linnade tekkimine kiirendas elurütmi, mõjutas riigivalitsemist ja majanduselu. Linnad taotlevad poliitilist sõltumatust feodaalidest, valmisolek sõdimiseks. Linnaelanikkkonnast kujuneb arvestatav jõud rüütliseisuse ja vaimulikkonna kõrval. · Linnade areng teeb lõpu naturaalmajandusele, oluliseks kaubandus linna ja maa vahel, eri piirkondade kaug-kaubandus. · Gregorius VII veendunud vaimuliku võimu ülemuses ilmaliku ees, pidas pühaks kohustuseks vabastada paavstivõim keisri eestkoste alt
aktsiooni. Hinnangute järgi oli eestlastel umbes 340 000 võõrapärast perekonnanime. 1935. aasta jooksul eestistati umbes 35 000 nime. Samuti alustati eesti rahvuslipu levitamise kampaaniat. Nimede Eestistamise Liidu kõrvale loodi Eesti Lipu Toimkond. Alustati eesti keele ausse tõstmist. Nõuti äride raamatupidamised ja kirjavahetused oleksid eestikeelsed, sildid ja vaateaknad samuti. 1934. aastal asusid Päts ja Laidoner seisukohale, et nn. Vapside põhiseadus ei võimalda tasakaalukat riigivalitsemist, et riigivanemale antud võim on liiga suur, et parlamendil pole seda osa, mis rahvavalitsuslikus riigid olema peab. Koostati uus põhiseaduse eelnõu, mis 1936. aasta veebruaris läks rahvahääletusele ja mida saatis ka edu. See põhiseadus kehtestas samuti Eestis autoritaarse korra. 1938. aastal toimusid presidendivalimised, kus 9. mail nimetati K. Päts presidendiks. 3 Välispoliitika
c. Ateena filosoofia inimese probleemi tõestamine: Sofistid (kr. k. · Hea ja halva vahel tuli otsustada lähtudes inimvajadusest, mitte targad, üldiste normide järgi. õpetatud) · Õpetus tugevama õigusest inimesed kujundavad seaduse rändõpetlased, vastavalt tugevamate ja võimekamate huvidele. kes õpetasid · Osa taunis seda õpetust, nähes ohtu polise tähtsusele ja rikastele moraalile. kõnekunsti ja riigivalitsemist. Sokrates · Üks üldisi absoluutseid norme on voorus. · Filosoofia peaprobleem olevat vooruse olemuse mõistmine. · Tema meetodiks oli vestlus, mille käigus tuli suunavate küsimustega selgeks teha, mis on voorus. · Suhtus halvustavalt demokraatiasse kuna valitsemises osalevad ka võhikud, siis ei ole see riigikord vooruslik.
Kui 1990ndatel oli Euroopa Liidu liikmesriikidele oluliseks teemaks ennekõike IKT võrkude arendamine, siis 2000. aastatel tõusid tähelepanu keskpunkti digitaalne kirjaoskus ja võrgusisu. Lisaks tehnoloogiliste ja majanduslike aspektide arvestamisele on aina enam tõstatatud infoühiskonna rolli kultuuri, hariduse ja teaduse edendamisel. Seda käsitletakse nüüd multidistsiplinaarse valdkonnana, mis hõlmab nii riigivalitsemist, majandust, haridust, teadust, kultuuri kui ka sotsiaalsfääri. Mitte keegi ei oska ette ennustada, milline hakkab infoühiskond tulevikus välja nägema. See, mis tänasel turul näib võitja olevat, võib homme täielikult läbi kukkuda. Hetkel vähelubavana tunduv uus leiutis võib osutuda äärmiselt edukaks. Infoühiskonna uute toodete ja teenuste arenguprotsessi lahutamatuks osaks on pilootprojektid. 5 Pilootprojektid:
surve avaldamine on praktiliselt välistatud. Selle järgimist jälgib Rootsi parlamendi konstitutsioonikomisjon. Rootsi põhiseaduse üks olulisi sätteid on kõigi valitsusdokumentide avalikkus. Igal Rootsi kodanikul on õigus tutvuda valitsuse kirjavahetuse jms dokumentidega, kui need ei ole kuulutatud salajasteks. Kuna salastada on lubatud dokumente ainult erandkorras ja väga piiratud põhjustel, siis on avalikkusele kättesaadav praktiliselt kogu riigivalitsemist puudutav dokumentatsioon, välja arvatud isikuregistri andmed ning mõningad statistilised, välisministeeriumi ja julgeolekupolitsei materjalid. 3.Majandus 3.1. Peamised majandusnäitajad Rootsi on viimase paarikümne aasta jooksul kujunenud kõrgetasemeliseks hea oluühiskonnaks, mida iseloomustab demokraatlik riigivalitsemine, homogeenne elanikkond ning laialdane sotsiaalhooldussüsteem, mis kokkuvõttes tagab kõrge elustandardi.
1917. aasta oktoober Venemaal - Veebruarirevolutsiooni käigus hakkas tekkima uus võim - Võimu konkurents tekkis kahe organi vahel: PTSSN ja IV Riigiduuma ühe partei vahel - 1. märtsi ööl moodustati Ajutine Valitsus, mis lubas Asutava Kogu kokkukutsumist ja demokraatlikke vabadusi rahvale - Venemaa muutus kõige vabamaks maaks, kuid siiski ei suutnud stabiliseerida poliitilist võimu ja riigivalitsemist. Süvenes poliitiline anarhia - Tekkis kaksikvõim - Parteisid oli 50, kuid esile kerkis neist 4: a) rahvavabaduse partei (kodanlik partei), b) sotsialistid- revolutsionäärid (populaarne talurahva seas), c) VSDTP reformistlik suund (mensevikud populaarne linnatööliste, haritlaste seas), d) VSDTP marksistlik suund (bolsevikud populaarne mitte kuskil) - Kõikidel paretidel, ühiskondlikel liikumistel ja vooludel oli täielik tegevuse, agitatsiooni- ja
Kaupmehed moodustasid omaette seisuse. Maata talupojad kuulusid palgasulaste seisusesse, madalamal astmel olid orjad. Sõdimise eesmärk oli peale poliitika ka leida inimesi ohverdamiseks. · USK: Asteegid uskusid tuhandeid jumalusi. Enim austati suurt kolmikut: sõja-, ja päikesejumalat, vihmajumalat ja saatuse- ja surmajumalat. · KULTUUR: Kõrgeltarenenud vaimukultuur. Neil olid riigikoolid (kutse- lihtrahvale, eliitkoolid ülikutele) Õpetati ajalugu, religiooni, riigivalitsemist, sõjakunsti, matemaatikat, astronoomiat ja retoorikat. Ka filosoofia oli arenenud. Astronoomid olid loonud kaks kalendrit päikese- ja usukalendri. Piktograafiline kiri, mille märke kanti hirvenahale või paberile võimaldas luua ka rikkaliku kirjanduse. Arhitektuuri oli arenenud. MAAJADE LINNRIIGID · RIIGID: Kesk-Ameerika kõrgkultuuri loojad olid maajad ehk maiad, elasid Yucatani poolsaarel. Neil ei olnud
Põllumajandusliku tootmise valdkonnas olid Euroopa eri piirkondade vahel olulised erinevused: Lääne- Euroopas oli sajandite jooksul pärisorjus kaotatud, Ida-Euroopas püsis aga 19.sajandini. Vaimumaailmas jätkus esialgu usuline võitlus, mis kõige teravamalt tõusis esile 17.sajandi Inglismaal, kus puritanismi alusel kujunes välja uus maailmavaade ja ellusuhtumine. Selle kõrvale tekkis uus ilmalik ideoloogia valgustus, mis muutis riigivalitsemist, ühiskonnakorraldust ja kooliharidust. Väga mõjukaks kujunes rahvuslik liikumine, mis tavaliselt algas rahvuse eliidi tegevusega rahvuskultuuri edendamiseks, jõudis rahvahulkadesse peamiselt seltsiliikumise näol ja saavutas kulminatsiooni võitluses rahvusriigi eest (juhul kui rahvas oli mitme riigi vahel killunenud). Valitsemisviisina oli uusaja algul valdav absolutistlik monarhia, hiljem parlamentaristlik monarhia. Paljudes maades toimus võitlus konstitutsioonilise
Avaliku poliitika olemus (peamised komponendid ja nn Eastoni box), miks on seda vaja (riigi sekkumise õigustused) ning millised on võimalused selle elluviimiseks, st avaliku poliitika peamised vahendid ja nendega seotud otsustused. Millest tuleneb avaliku poliitika küsimuste keerukus? Poliitika? Poliitika (nähtus) ja poliitikateadus (selle nähtusega tegelev teadusharu) Poliitikat teha lahendada poliitikat ja riigivalitsemist puudutavaid küsimusi Poliitikat uurida, st mõtestada ja seletada poliitika tegemist Tavakodanikule tähistab poliitika eelkõige poliitikute omavahelist võitlust võimu pärast Poliitika kui ühiskonnas levinud väärtushinnangute kujunemise, analüüsimise ja põhimõtteliste otsuste langetamise protsess Poliitika organiseeritud tegevus, mille abil tullakse võimule, mõjutatakse ja kontrollitakse võimu, et kujundada ja juhtida avalikku elu
reguleerimisega ning kursi muutmise kaudu. Pilet 4 1. Poliitilised ideoloogiad. Parempoolsus. Vasakpoolsus. Äärmusideoloogiad. Sõna ideoloogia tuleneb kreeka keelsest sõnast, mis lihtsustatud variandis tähendab maailmavaadet. Ideoloogia on idee korrastatud kogum, mis rõhutab teatud väärtusi. Kõik ideoloogiad ei ole poliitilised (nt budis, feminism, satanism). Poliitilised ideoloogiad esitavad seisukohti, kidas korraldada riigivalitsemist, milline on riigivõimu ja indiviidi suhe ja kuidas ehitata üles toimiva majanduse. PAREMPOOLSUS VASAKPOOLSUS LIBERALISM KONSERVATISM SOTSIALISM Liberalismi all Konservatismi all Sotsialism ehk mõeldakse mõeldakse ühiskondlik, näeb vabameelsust, selles alalhoidlikust ühiskonna arengut kui ühiskonnas on ellusuhtumist ja kõigi
Riigiõiguse reguleerimise objektiks ning esemeks on üldistatult kõik riiki ning õigust käsitlevad õigussuhted : võimude lahusus, riigi põhitunnused (territoorium, rahvas, avaliku võimu organisatsioon), seadusandlus ning kõik sellega seonduv. kuuluvad riigiõiguse hulka kõik konstitutsioonilised õigusnormid. Haldusõiguse reguleerimise objektiks ja esemeks on kõik õigussuhted, mis reguleerivad täidesaatva riigivõimu tegevust, riigivalitsemist ning kõike sellega seonduvat. Haldusõiguse normid on olemuslikult subordineeritud riigiõiguse normidele, st haldusaktid on seadusest alamal seisavateks aktideks. Finantsõiguse haru reuguleerimise objektiks ning esemeks on üldistatult kõik need õigussuhted, mis seonduvad riigikassaga st rahandussuhted. Rahanduse põhifunktsiooniks on jaotusfunktsioon. Kasutamise põhisisuks on riigi- ning välisfunktsioone täitmisega vältimatult kaasnevate kulude rahastamine.
Tsivilisatsioonini jõuti 4 aastatuhande lõpus e.Kr. Nad võtsid kasutusele kiilkirja. Iga tähtsam linn moodustas omaette sõltumatu linnriigi. Igal riigil oli oma kaitsejumal, kellele pühendatud astmiktempel ehk tsikuraat asus linna keskel. Templitele ja preestritele kuulusid suured maavaldused, kus töötasid teenrid ja orjad. Osa maast renditi talupoegadele. Kuningas oli sõjapealik ja kõrgeim kohtumõistja. Vabad kodanikud moodustasid sõjaväe ja neil oli õigus rahva koosolekul riigivalitsemist puudutavates küsimustes kaasa rääkida. Semiidid ja Mesopotaamia pärast Sumereid Mesopotaamia põhja osas elanud Semiidid võtsid üle Sumerite kultuuri ja kiilkirja. Sumerikeel tõrjuti kõrvale. Kolmanda aastatuhande teisest poolest kerkisid esile suurriigid: · Akad riik ei püsinud kaua · Vana-Babüloonia kuningas Hammurapi, kes lasi koostada esimese seadustekogu · Assüüria kuningad olid kõige sõjakamad 7nda sajandi lõpus e.Kr
Loodeosas jäigi islam ülekaalu, muudes piirkondades jäi enamik hindusid siiski oma vana usu juurde. Budism aga kaotas oma tähtsuse ja levis Tiibetisse ja Ida-Aasiasse. Ajapikku hakkas Delhi sultanaat nõrgenema ja India langes uute islamiusuliste vallutajate rünnakute alla. 1526. aastal purustas mongoli päritolu valitseja Babur Delhi sultani väe, vallutas Delhi ja rajas Suurmogulite riigi. Võimsaim moguli valitseja oli Baburi pojapoeg Akbar. Ta korraldas riigivalitsemist ja püüdis edendada läbikäimist islamiusuliste ja hindude vahel. Baburi ja Akbari rajatud mogulite riik püsis Indias kuni 19. sajandi keskpaigani. Kuigi hindud ja moslemid suhtusid üksteisse umbusklikult ja isegi vaenulikult, sugenes nende vahel siiski ka rahumeelne läbisaamine. Moguli valitsejate korraldustel rajati palju losse, moseesid ja mausoleume, neist tuntum on 16. sajandi esimesel poole rajatud Tadz Mahali mosee- mausloleum Delhi lähedal.
Ühiskonna elus etendasid olulist osa templid ja preesterkond. Neile kuulusid linna ümber suured maavaldused, kus töötasid templiteenrid ja orjad. Aja jooksul läks riigijuhtimine preesterkonnalt kuningate kätte. Linnriigis olid ka vabad kodanikud - talupojad ja käsitöölised. Nemad osalesid rahvakoosolekutel ja moodustasid linnriigi sõjaväe põhijõu. Arvatakse, et neil võis kaalukas sõnaõigus olla ka riigivalitsemist puudutavates küsimustes. · u 2000 eKr poliitilise killustatuse aeg Mesopotaamias. Ajapikku segunes aga sumeri rahvas põhja osas elavate semiidi rahvastega (Akadi riik), kelle keel tõrjus sumeri keele käibelt ja sumeri rahvas kadus ajaloost. Nende kultuuri edasiarendajaks said semiidid. · u 1800 eKr - Vana-Babüloonia riik. Kuningas Hammurap ühendas kogu Mesopotaamia oma võimu alla, rajas Vana-Babüloonia riigi ning kehtestas seadused,
ratta. Tsivilisatsioonini jõuti 4 aastatuhande lõpus e.Kr. Nad võtsid kasutusele kiilkirja. Iga tähtsam linn moodustas omaette sõltumatu linnriigi. Igal riigil oli oma kaitsejumal, kellele pühendatud astmiktempel ehk tsikuraat asus linna keskel. Templitele ja preestritele kuulusid suured maavaldused, kus töötasid teenrid ja orjad. Osa maast renditi talupoegadele. Kuningas oli sõjapealik ja kõrgeim kohtumõistja. Vabad kodanikud moodustasid sõjaväe ja neil oli õigus rahva koosolekul riigivalitsemist puudutavates küsimustes kaasa rääkida. Semiidid ja Mesopotaamia pärast Sumereid Mesopotaamia põhja osas elanud Semiidid võtsid üle Sumerite kultuuri ja kiilkirja. Sumerikeel tõrjuti kõrvale. Kolmanda aastatuhande teisest poolest kerkisid esile suurriigid: · Akad riik ei püsinud kaua · Vana-Babüloonia kuningas Hammurapi, kes lasi koostada esimese seadustekogu · Assüüria kuningad olid kõige sõjakamad 7nda sajandi lõpus e.Kr
paganlus. Gediminas (1316-1341) - Sündis 1275. aastal Vilniuses. Kuulub gedimiinide sugulaskonda, kelle puhul pole välistatud lähem sugulus Mindaugasega. Gedimiinid pärisid riigi, millel olid omad piirid ja ainuvalitsuslik võimuvorm. Pidas tihedaid sidemeid Pihkva, Novgorodi ja Tveriga, et vastu seista Moskva kasvavale jõule. Laiendas Leedu poliitilisi ja kaubanduslikke sidemeid Lääne-Euroopaga, soosis linnu ja kaubandust, korrastas riigivalitsemist ning armeed - 1323. aastal levis Euroopas kuuldus, et Gediminas on nõus vastuvõtma ristiusu, kuid hoopis eesmärk oli meelitada kaupmehi ja käsitöölisi Leedu. Paisutas LSV suureks. Enamiku vene aladest oli ta ühendanud Leeduga rahulikul teel - tänu tatarlaste hirmule, sest Leedu võim oli parem kui tatarlaste võim. Ta ühendas Leeduga Valge-Vene, Polotski vürstiriigi ja Ukraina alad. Suutis säilitada paganliku usku. Gediminas suri 1341. aastal lahingus ristirüütlitega.
annaabi.ee 
