Infoühiskond (2)

Infoühiskond- mis see on?
Referaat
Tallinn 2008
Sisukord:
Infoühiskond- mis see on? 3
Mis muutub infoühiskonnas? 3
Infotehnoloogia Eestis 4
Arenev infoühiskond 5
Kasutatud materjal: 7
Infoühiskonnas kujuneb välja kogu maailma haarav majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste kontaktide süsteem, kasvavad riikidevahelised kaubavood ja riigid muutuvad üksteisest sõltuvamaks.

Infoühiskond- mis see on?

Infoühiskond (inglise keeles information society) on informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav (hankiv, tootev , talletav, levitav) ühiskond.
Infoühiskond on koondmõiste rõhutamaks info ja infokäitluse mahtude ja tähtsuse suhtelist suurenemist tänapäeva ühiskonnas. See on kõikehõlmav ning haarab kogu sotsiaalset reaalsust. Infoühiskonna peamiseks tunnuseks on arvutite massiline kasutamine ja kõikjale ulatuvad ülemaailmsed, personaalsed kommunikatsioonikanalid ( Internet ja sellel baseeruvad struktuurid ) ning elektroonilised teenused. Infoühiskonna inimesel on võimalik ligi pääseda tohutule hulgale andmepankadele ja infoallikatele. Tema abivahendiks on võimsad personaal- ja serverarvutid.
Infoühiskonnas valitseb elukorraldus, kus enamus inimkonna loodud väärtusi on kätketud teabesse, mida hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalsel kujul. Selleks loob võimalused üleüldine andmeedastusvõrk, millele juurdepääs on tagatud kõigile ühiskonna liikmetele. Geograafilised kaugused, nii riigisiseselt kui ka riikidevaheliselt, kaotavad oma senise tähenduse, kaotades äärealasid ning ühtlustades eri piirkondade konkurentsivõimet. Väheneb piirkondlik ebavõrdsus ja pikas perspektiivis ka arenguerisused.

Mis muutub infoühiskonnas?

Tehnoloogiline areng ja informatsiooniline infrastruktuur toovad paratamatult kaasa põhjalikke muutusi senistest sotsiaalsetes, majanduslikes ja poliitilistes suhetes. Infotehnoloogia ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) arengul on märkimisväärne mõju tööle, tööprotsessidele, tööhõivele, õppimisele ja kõikidele teistele olulistele tegevusvaldkondadele. Suureneb produktiivsus ja võetakse kasutusele uued paindlikud töövormid. Muutub radikaalselt töö olemus ning kogu ühiskonna struktuur. IKT revolutsioon on muutnud ja muudab meie tänast maailma tunduvalt, kuigi paljusid eesolevaid ümberkorraldusi me veel täielikult ei hooma.
Silmapaistvat osa ülemaailmse infoühiskonna ideede arengus on etendanud UNESCO , kes lähtub oma tegevuses põhimõttest, et infoühiskond peab kindlalt toetuma inimeste põhiõigustele ja -vabadustele ning kindlustama õiguse haridusele, kultuurile ja sõnavabadusele tegelikkuses, kaitstes ja tugevdades teabe kui avaliku hüve positsioone, toetades kultuuride ja keelte mitmekesisust, tagades võimalikult laiapõhjalise juurdepääsu infole hariduslikel ja kultuurilistel eesmärkidel ning arendades kõrgekvaliteedilist, mitmepalgelist ja usaldusväärset võrgusisu.
Kui möödunud kümnendi algul rääkisid Euroopa Liidu liikmesriigid eelkõige infotehnoloogia ja kommunikatsioonivõrkude arendamisest, siis viimaseil aastail on tulipunkti tõusnud infokirjaoskus ja võrgusisu. On adutud, et tegemist on multidistsiplinaarse valdkonnaga, mis hõlmab nii riigivalitsemist, majandust, haridust, teadust, kultuuri kui ka sotsiaalsfääri. Kasutajasõbraliku infoühiskonna arendamisel ei väärtustata enam üksnes tehnilisi ja tehnoloogilisi ning majanduslikke aspekte , vaid ka ühiskonna vajadusi kultuuri, hariduse ja teaduse valdkonnas.
Mitte keegi ei oska ette ennustada, milline hakkab infoühiskond tulevikus välja nägema. See, mis tänasel turul näib võitja olevat, võib homme täielikult läbi kukkuda . Hetkel vähelubavana tunduv uus leiutis võib osutuda äärmiselt edukaks. Infoühiskonna uute toodete ja teenuste arenguprotsessi lahutamatuks osaks on pilootprojektid.

Infotehnoloogia Eestis

Infotehnoloogia on Eestis suhteliselt hästi arenenud. Internet on üks mugavamaid ja kiiremaid info-ja teabevaldkondi maailmas. Samuti kasutavad väga paljud seda ka meelelahutuseks. Infotehnoloogia alla loetakse ka televisiooni, mobiiltelefone jms. Kuid eelkõige kerkib esile ikkagi internet.
Iga kolmas eestlane oskab arvutit käsitleda ning igal teisel eestlasel on kodus internet. Järgnevalt vaatleme kui hästi on infotehnoloogia Eestis arenenud ning, mis on arenenud.
Ärimaailmas võime infotehnoloogiat pidada selle südameks. Internet on täis igasugu reklaame , tänu millele mitmed ettevõtted tuntust koguvad.
Eesti on Euroopa riiikide seas nii hästi arenenud, et innustatakse ka teisi väikeriike meist õppust võtma. Mina isiklikult arvan, et see on väga hea, kuna Eesti on niigi väike riik ja kui meid tõstetakse selliste asjadega esiplaanile, annab see meile lootust jällegi veidi tuntumaks saada.
Noorte huvi infotehnoloogia erialade vastu on üha kasvamas. Paljud lähevad just seda valdkonda õppima. Kuid hoolimata suurest huvist on selles infotehnoloogiavaldkonnas ikkagi spetsialistidest suur tööpuudus.

Arenev infoühiskond

Meie infotehnoloogia ja telekommunikatsioonivahendid on juba praegu juhtival kohal. Meie ise ju lõime algselt Skype’i. Osad riigid on hakanud isegi matkima meie saavutusi ja tegemisi. Eestis on suhteliselt tuntud ka e-hääletus. Samuti arenevad siin ka mobiiltelefonid. Võib öelda, et igal eestlasel on olnud või on vähemalt üks telefon(noorte seas rohkem).
Televisioon areneb ka jõudsasti. Just praegusel hetkel on väga populaarseks saanud Digi-tv, millel peale uute kanalite on ka palju muid lisafunktsioone. Näiteks saab seal kasutada videolaenutust, kodust lahkumata. Kasutada saab veel ka internetti ning juhtivaid raadiokanaleid erinevate muusikastiilidega.
Koolides on juba 2-3aastat järjest kasutusel e-kool, mis on nagu elektrooniline päevik. Sinna märgivad õpetajad kodutöid, hindeid ja puudumisi ning õpilased saavad seda kõike kodust jälgida.
Seega saame öelda, et Eesti ei ole sugugi selles valdkonnas maha jäänud. Me oleme hoopis rohkem arenenud kui paljud arvata oleks osanud. Kuid ärgem muutugem liiga mugavaks. Vahel võib küll tunduda, internet on kõige lahendus, kuid soovitan kasutada ka vanamoodsamaid suhtlemis- ja infovahetusviise.
Infotehnoloogia ja infoühiskond muutub ja areneb koguaeg ja väga kiiresti, kuid miski ei kao ära vaid kõik ainult uueneb mugavamaks ja moodsamaks.

Kasutatud materjal:

• http://et.wikipedia.org/wiki/Info%C3%BChiskond
  
• http://www.riso.ee/et/pub/1998it/12.ht m
  
• http://infoyhiskond.hk.tlu.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=23&Itemid=26
  
• http://images.google.com/imgres?imgurl=http://www.riso.ee/et/files/upload/p01.jpg&imgrefurl=http://www.riso.ee/et/node/145&h=586&w=876&sz=61&hl=et&start=18&um=1&usg=__INWL9SKJRroGmCMBGlGMTlTOz94=&tbnid=UraRZ-Qzlo-wbM:&tbnh=98&tbnw=146&prev=/images%3Fq%3Dinfo%25C3%25BChiskond%2Bstatistika%26um%3D1%26hl%3Det%26client%3Dfirefox-a%26rls%3Dorg.mozilla:en-US:official%26sa%3DG
  

7