Infoühiskond (2)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

2

rtf

Infoühiskond

tööhõivele, õppimisele ja kõikidele teistele olulistele tegevusvaldkondadele. Suureneb produktiivsus ja võetakse kasutusele uued paindlikud töövormid. Muutub radikaalselt töö olemus ning kogu ühiskonna struktuur. IKT revolutsioon on muutnud ja muudab meie tänast maailma tunduvalt, kuigi paljusid eesolevaid ümberkorraldusi me veel täielikult ei hooma. Silmapaistvat osa ülemaailmse infoühiskonna ideede arengus on etendanud UNESCO, kes lähtub oma tegevuses põhimõttest, et infoühiskond peab kindlalt toetuma inimeste põhiõigustele ja -vabadustele ning kindlustama õiguse haridusele, kultuurile ja sõnavabadusele tegelikkuses, kaitstes ja tugevdades teabe kui avaliku hüve positsioone, toetades kultuuride ja keelte mitmekesisust, tagades võimalikult laiapõhjalise juurdepääsu infole hariduslikel ja kultuurilistel eesmärkidel ning arendades kõrgekvaliteedilist, mitmepalgelist ja usaldusväärset võrgusisu.

Ühiskonnaõpetus

1

doc

Infoühiskond

INFOÜHISKOND Üleminek infoühiskonda asetub 1990. aastate algusesse ja kestab siiamaani. Informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav ühiskond. Arengule on kaasa aidanud infotehnoloogiad nagu internet ja mobiiltelefon. Arvutite massiline kasutamine (personaal- ja serverarvutid). Kõikjale ulatuvad ülemaailmsed, personaalsed kommunikatsioonikanalid (internet) ning elektroonsed teenused. www- ingl world wide web Enamus inimkonna loodud väärtusi hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalsel kujul - üleüldine andmeedastusvõrk. Geograafilised kaugused on kaotanud oma tähenduse. Avaldab suurt mõju sotsiaalsetele, majanduslikele ja poliitilistele suhetele, muutub töö olemus ja ühiskonna struktuur. Möödunud kümnendi algul oli eelkõige infotehnoloogia ja kommunikatsioonivõrkude arendamine, nüüd on tähtsaks saan

Ühiskond

26

odt

Eurointegratsioon

Komisjonil on oluline roll ühtse poliitilise strateegia väljatöötamisel globaliseerumisega seotud küsimuste lahendamiseks. Komisjon analüüsib maailmakaubanduse peamisi suundumusi ja välismaiste otseinvesteeringute vooge ning ELi edusamme selles valdkonnas. Samuti analüüsib komisjon regulaarselt globaliseerumise mõju ELi majandusele ning annab oma analüüsile toetudes poliitilist nõu. 4  Infoühiskond Infoühiskond on informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav (hankiv, tootev, talletav, levitav) ühiskond. Infoühiskond on koondmõiste rõhutamaks info ja infokäitluse mahtude ja tähtsuse suhtelist suurenemist tänapäeva ühiskonnas. See on kõikehõlmav ning haarab kogu sotsiaalset reaalsust. Infoühiskonna peamiseks tunnuseks on arvutite massiline kasutamine ja kõikjale ulatuvad

Ühiskond

34

doc

MIS ON INFOÜHISKOND I loeng

TÜ ajakirjandus ja kommunikatsioon Teema: mis on infoühiskond? Kursuse fookuses Millised on infoühiskonna põhilised arengud? Informatsioon, selle kogumine, kasutamine ja seos kommunikatsioonitehnoloogiatega. Kas infotehnoloogia rakendamine muudab asju efektiivsemaks? Kas ja kuidas on infotehnoloogia seotud ühiskonna sotsiaalse

Sissejuhatus infoteadustesse

14

docx

Sissejuhatus infoteadustesse - eksami kordamisküsimused

infotehnika vahendite kasutamisel põhinevate automatiseeritud infosüsteemide rajamine, millel tuleb/tuli muutuda teadusliku kommunikatsiooni orgaanilisteks osadeks. 11. Mida kujutab endast informatsiooniline infrastruktuur?  Informatsioon ning inimesed, protsessid, protseduurid, vahendid, rajatised ja tehnoloogia, et informatsiooni luua, kasutada, edastada, säilitada ja hävitada. 12. Milline ühiskond on infoühiskond? Mis teda varasematest ühiskondadest eristab?  Infoühiskond on ühiskond, kus enamus inimkonna loodud väärtusi on kätketud/peidetud teabesse. Enamik ühiskonnas talletatud teavet hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalsel kujul. Kõigile ühiskonna liikmetele tagatud juurdepääs informatsioonile ehk teabele.  Oluline ei ole, mis riigis toodetakse ja mis riigist on pärit kapital, vaid rikkus ja

Infoallikad ja infootsing

9

doc

Sissejuhatus Infoteadusesse

Hetkel kõige aktuaalsemad uurimissuunad: Inimese-arvuti interaktsioon Grupitöö vahendid (tarkvara) Semantiline veeb Kasutajasõbralik infokeskkond Viisid, kuidas inimesed loovad, kasutavad ja otsivad informatsiooni Infoteaduse peamised tegevussuunad Klassika, millega tegeletakse: juurdepääs informatsioonile infoarhitektuur  infokorraldus infootsing infoühiskond teadmiste/teadmuse esitus ja seletused. Valdkonnad: arvutiteaduse kognitiivteaduse kommunikatsiooni juhtimise äri õiguse raamatukogunduse arhiivinduse museoloogia matemaatika filosoofia poliitika jt sotsiaalteadusi 4. Mis aastat ja millist sündmust peetakse infoteaduse alguseks? Miks? Infoteadus on noor teadus (1958), mis uurib informatsiooni iseloomulikke tunnuseid ja

Infoallikad ja infootsing

9

doc

Infoteaduse eksamiküsimused

Inimese jaoks: Töös on olulised sotsiaalsed ja suhtlemisoskused Meeskonnatöö, ning info- ja sidesüsteemide kasutamise oskused Formaalne haridus aegub väga kiiresti Võime (ümber)õppida Tulevik on enda määrata 16. Mida kujutab endast informatsiooniline infrastruktuur? Inimesed, protsessid, protseduurid, vahendid, rajatised ja tehnoloogia informatsiooni loomiseks, kasutamiseks, edastamiseks, säilitamiseks ja hävitamiseks. 17. Mis on infoühiskond? Infoühiskonna all mõistetakse ühiskonna elukorraldust, kus enamus inimkonna loodud väärtusi on kätketud teabesse. Enamik ühiskonnas talletatud teavet hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalsel kujul. Kasutades üleüldist andmeedastusvõrku on kõigile ühiskonna liikmetele tagatud juurdepääs teabele. Samuti on infoühiskonnas masinatele usaldatud rutiinne vaimne töö. 18. Kuidas võib jaotada infoühiskonna mõtestamist?

Raamatukogundus ja infokeskkonnad

2

docx

Infoühiskonna plussid ja miinused

Võrgustik levitab massikultuuri ja tekitab prototüüpe, see avaldub näiteks selles, kui portaalides on pildid saledatest naistest ja kõik noored neiud hakkavad kohe tahtma olla samasugused. Kuna esineb info üleküllasus, siis seda võidakse esitada meile vale või puudulikuna ja see omakorda võib eksitada. Ajalehti ja massimeediat saab mõjutada, see tähendab, et mõnda infot võidakse maha vaikida või hoopis suruda seda jõuliselt peale. Infoühiskond toob paratamatult kaasa ka nutiseadmete laialdase kasutamise. Inimesed veedavad väga palju aega arvuti ja telefoni taga ja sellest võivad tekkida tervisehäired. Infoühiskonnast haaratud isikud kulutavad aina vähem aega elule väljaspool võrku ja see võib kaasa tuua eneseväljendusoskuse ja suhtlus- vähenemise ning psühholoogiliselt ebastabiilse oleku. Internet võimaldab küberterrorismi, -kiusamise ja piraatluse teket

Inimene ja ühiskond

Meedia

Kommentaarid (2)