Britmarii Kroon 11c Riigita ja riigiga rahvas Riigi taastamine ei ole lambinupule vajutamine, millest hetkega sünnib piibellik valgus. Riik sünnib nagu laps: valude ja vaevadega. Aga nagu laps, sünnib ta armastusest ja sünnitab omakorda armastust. Ka Eesti on sündinud suurest kodumaa armastusest ja õigusest, sealhulgas eriti rahvusvahelisest õigusest. Ja nagu teada, siis õiguse vastu üksi ei saa. Maailm jälgis suure
Riigi tunnused: 1)territoorium 2)valitsus 3)inimesed 4)sümbolid 5)riigipiir 6)suveräänsus. Riigi tunnustused dejure ja defekt +n: dejure-täielik tunnustamine- Eesti-Läti. Defakto- valitsuse tasemel ei tunnustata aga kaubandus toimub. Taiwan- Eesti.Nimeta riigita rahvaid : 1) kurdid 2)aborigeenid 3)baskid 4)tatarlased 5)mustlased.Nimeta tänapäevaseid sõltuvaid alasid (kolooniaid): 1)USA 2)Gröönimaa 3)Prantsuse4)Gibraltari 5)Tiibet.Monarhi.: 1)võim on ühe inimese käes. 2)absoluutne monarhia-riigijuhile kuulub piiravatu võim- Vatikan, Saudi Araabia, Katar.3)konstitutsiooniline monarhia- riigijuhil esindus funktsioon- Jaapan,Rootsi,Hispaania.Vabariik. Mõiste, liigid, näited: 1)võimu esindajaks on rahvas.2) parlamentaarne-otsustab parlament
enda südametunnistus." (Bakunin) [Akadeemia 1994 nr 3 ] Usun, et anarhismil on nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Anarhistid tahaksid, et kõik inimesed oleksid võrdsed, neile ei meeldi, et eksisteerib koos nii rikkus kui ka vaesus. Samuti ei meeldi neile, et eksisteerib riik. Üldiselt ma siiski arvan, et riik ja valitsus peaksid olemas olema. Kodanikud valivad ju selle partei, kes neile rohkem meelepärasem on, seega võimule ei saa kõige jubedamad. Ilma valitsuseta ja riigita valitseks siiski korralagedus. Nagu anarhistid arvavad, et inimesed on sisimas ikka kõik head, nõustun ka mina. Kuid elu jooksul inimesed muutuvad ja teevad vaatamata sellele, et nad sisimas head on, jubedaid asju. Nii võib juhtuda, kui nad kaotavad enesekontrolli. Vaevalt ilma riigita oleks maailma parem koht. Keegi tahaks ikka võimu saada ja hakkaks liidriks. See võib olla näiteks vaimselt haige inimene, aga kui tänapäeval selline
Tsiviilühiskond Esimestena rääkisid tsiviilühiskonnast T. Hobbes, J.Locke ja G.W Hegel, nad eristasid organiseeritud ühiskonda, mille suhtes riik valitseb. See on analüütiline kontseptsioon, kuna tsiviilühiskond ei eksiteeri ilma poliitilise võimuta, ilma riigita. Kodaniku- ehk tsiviilühiskonna (lad. Cives kodanik) peamine tunnus on inimeste vaba koondumine mitmesugusteks ühendusteks, vaba selles mõttes, et nad on tekkinud kodanike vaba initsiatiivi tulemusena. Kuna taolised ühendused püüavad ka ühiskonda mitmel moel mõjutada, nimetakse neid ka huvi- või tugirühmadeks.Me tunneme mitmesuguseid töötajate -teenistujate, ameti- ja kutseühinguid, ettevõtjate ühendusi, firmasid, pöllumeeste liite, pensionäride,
vajalike tingimuste loomine. 2) VALITSUS * Ministritest koosnev krgeim tidesaatva riigivimu oragan. Koosneb kuni 15 ministrist, ametis on veel ministeeriumita minister. Valitsusel on oma peaminister. valitsus on kogu rahva teener. Valitsusasutuse ttajad on riigiametinukd. valitsusse kuulub veel ka riigisekretr. Olemas on veel maavalitsused eesotsas maavanematega. 3) PRESIDENT Esimees vi eesistuja, riigiga seoses riigipea, kelle volitused ja vim on riigita vga erinevad. President osaleb peaministri ametissepanekul, ta mrab peaministri kandidaadid. Presidendil on igus vetole. president valitakse 5 aastaks. Et presidentiks saada peab olema snnijrgne eesti kodanik, peab olema vhemalt 40 aastane, teda peab valima vheamlt 21 riigikogu liiget. President esindab Eesti Vabariiki, nimetab ja vabastab ametist valituses liikmeid, kuulutab vlja seadusi ning valimised, annab riiklike autasusi. K.Pts - 1938-1940 L.Meri - 1992-2001 A.Rtel - 2001-2006 T.H
· Kurdid räägivad kurdi keelt, mis kuulub uusiraani keelte looderühma · Ühist kurdi kirjakeelt ei ole. Kõige rohkem kasutatakse Kurmandzi murdest lähtuvat kirjakeelt, mille vanimad mälestised pärinevad 11. sajandist. · Enamik kurde räägib teise keelena araabia, türgi või pärsia keelt. Juudiusulised kurdid ja mõned kristlastest kurdid räägivad nagu assüürlasedki aramea keelt, mis kuulub semiidi keelte hulka. · Kurdid on tänapäeval suurim riigita rahvas. · Nad on valdavalt sunniidid,kes võtsid islami usu vastu 7.sajandil....(Sunniidid on ülekaalukalt suurim islami haru.Sunniite on umbes 90% moslemitest.) · Iraagis moodustavad kurdid elanikkonnast 15-20%. · Nad on võidelnud Bagdadiga iseseisvuse eest alates 1961.aastast. · 1970.aastal sõlmisid kurdi liidrid Iraagi valitsusega kokkuleppe,mille tulemusena loodi neli aastat hiljem Põhja-Iraagis Kurdide Autonoomne Piirkond (KAR).
· Kurdid räägivad kurdi keelt, mis kuulub uusiraani keelte looderühma · Ühist kurdi kirjakeelt ei ole. Kõige rohkem kasutatakse Kurmandzi murdest lähtuvat kirjakeelt, mille vanimad mälestised pärinevad 11. sajandist. · Enamik kurde räägib teise keelena araabia, türgi või pärsia keelt. Juudiusulised kurdid ja mõned kristlastest kurdid räägivad nagu assüürlasedki aramea keelt, mis kuulub semiidi keelte hulka. · Kurdid on tänapäeval suurim riigita rahvas. · Nad on valdavalt sunniidid,kes võtsid islami usu vastu 7.sajandil....(Sunniidid on ülekaalukalt suurim islami haru.Sunniite on umbes 90% moslemitest.) · Iraagis moodustavad kurdid elanikkonnast 15-20%. · Nad on võidelnud Bagdadiga iseseisvuse eest alates 1961.aastast. · 1970.aastal sõlmisid kurdi liidrid Iraagi valitsusega kokkuleppe,mille tulemusena loodi neli aastat hiljem Põhja-Iraagis Kurdide Autonoomne Piirkond (KAR).
See aga on vajalik riigivõimu jaotamiseks ja seeläbi demokraatia ja seaduslikkuse printsiibi kindlustamiseks. Filosoofia Teema: Anarhism Näidisküsimus: Mis mõttes on väide, et riik on kõigi inimestevaheliste tülide allikas, ise ennast õõnestav? Materjal: http://filosoofialeht.weebly.com/12-klass.html, Sissejuhatus poliitikafilosoofiasse (J. Wolff) lk 46-48 Väide on iseennast õõnestav just seetõttu, et anarhistid väidavad, et inimloomus on piisavalt hea, et elada riigita ühiskonnas. Siin tekibki vastuolu, sest riik ei ole isegi mõjutav faktor inimestevahelistes tülides. Pealegi väide, mis sisaldab sõnu ,,kõik", ,,mitte ükski" ja muid sääraseid, on räige üldistus, sest kui leiame kasvõi ühe tüli, millesse riik ei ole sekkunud, on kogu väide väär.
äärmusparempoolsed. 17. Demokraatliku ühiskonna tunnused. Vabad ja õiglased valimised Alternatiivsed teabeallikad Konkurents võimu nimel Poliitiku sõltuvus valijate eelistustest Kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamine Mõisted: Ühishüve - Ühishüve on teenus, rajatis, õigus vms, mille olemasolu on kasulik kõigile ühiskonna liikmetele, ka neile, kes seda vahetult ei kasuta. Anarhism (ühiskond ilma riigita) See on õpetus ühiskonnast, kus ei ole riigivõimu; ideaalühiskond on riigita ühiskond. Skvottimine mitte kasutuses oleva või mahajäetud maa-ala või hoone loata hõivamine ja kasutamine eluasemena või ürituste korraldamiseks. Fordism kaasaegne sotsiaalmajanduslik süsteem, mis põhineb masstoodangul ja selle eesmärgiks on toota odavat kaupa Suveräänsus kõrgeim riigivõim Enklaav riik või riigi osa, mida täielikult ümbritseb teine riik Nišipartei
pöördepunktiks. Sõja lõpuperioodil kaotasid eestlased enda viimase allesjäänud maalapi- Saaremaa. Sellega oli eesti iseseisvus hävitatud ning rahvas jäi sajanditeks võõra võimu alla. Edasi ootas endiseid iseseisva riigi omanikke ränk ja keeruline orjusperiood. Eestlasi hakati pidama alamklassiks, kelle majanduslikke, poliitilisi ja kultuurilisi võimalusi kitsendati märgatavalt. Seisuslikke ja rahvuslikke piire hakati selgelt välja tooma. Iseseisva riigita jäänud kodanikud pidid sõdades enda iseseisvuse eest võitlemise asemel võitlema teiste riikidega Eestimaa alade pärast. Ühiskonnas kujunes välja Lääne- Euroopale iseloomulik killustatus ning Eesti jagati mitmete riikide vahel. Eestlaste ühtus oli purustatud ning neid liideti ajapikku aina enam Lääne-Euroopa kultuuriga. Võõra võimuga kaasnesid eelkõige mõjutused Saksamaalt ja Skandinaaviast.
"Mida saab kodanik teha oma riigi heaks?" Kes on kodanik? Riigi kodanik on inimene, kellel on vastava riigi kodakondsus. Tal on õigused ja kohustused. Riiki ei oleks ilma kodaniketa, seega riik hoiab ja kaitseb kodanikke. Samas on tegemist suletud ringiga, kus kodanikke poleks ilma riigita. Seega riik, hoides ja kaitstes oma kodanikke, kaitseb ja hoiab ta tegelikult ennast. Populaarne eesti vanasõna ütleb: ,,Iga inimene on oma õnne sepp." Aidates riiki aitab kodanik ka ennast. Mida saab kodanik teha enda ehk oma riigi heaks? Kodanikul on lõputult võimalusi oma riigi aitamiseks. Tuleb lihtsalt mõelda. Juba ainuüksi valimas käimine on riigi aitamine, sest kodanik valib valitsusse isiku, kes jagab temaga samu vaateid. Valides valitsusse endale sobiva kandidaadi on ka
Väiksemaid intsidente juhtub riikide vahel pidevalt, ent tol korral tõmbasid need endaga kaasa kõik, kes vähegi maailma jagada soovisid. Väikeriikidel oli siin vähe kaasa rääkida ning paljud neelati suuremate poolt alla. Rahu alalhoidmiseks loodi ÜRO, mille võimekus sõdade vältimises on küsitav. Nüüd, mil enamik arenenud maailmast on üle poole sajandi elanud rahus, tekivad küsimused, kas on ikka praegune maailmakorraldus õigeim? Hetkel hoiavad meid pinges ususõjad, oma riigita jäänud rahvad ja lõppematud rahvaste vaenutsemised Aafrikas. Võime küll öelda, et meid see ei puuduta, ent üha kiirenev immigratsioon aitab kaasa kultuuride segunemisele ja lahkhelide tekkimisele. Kaasaegne sõda valib vahendeid üha hoolikamalt ning relva kättehaaramise asemel kasutatakse üha enam manipuleerivat poliitikat. See ei ole mingi saladus, et USA suhtumise teistesse võib kokku võtta lausega ,,kui te demokraatiat vastu ei võta, toome teile selle jõuga".
ühiskonnas. Mittemajanduslik ühishüve – efektiivselt toimiv tervishoiu- ja haridussüsteem, kodanike julgeolekut tagavad politseijõud ja kaitsevägi, kohtusüsteem jne. Majanduslik ühishüve – kaup või teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahendusega: riiklik meedia (televisioon, raadio jne), heakorrastatud linnaruum, sotsiaalkindlustussüsteem (pensionid, abirahad jne). Anarhism ehk ühiskond ilma riigita – selle poliitilise ideoloogia aluseks on üksikisiku piiramatu vabadus ja individualism. Riigivõim on anarhistide arvates peamiseks takistuseks indiviidi vabadusele. Bioloogilised ehk kaasasündinud erinevused: sugu, vanus, vaimsed ja füüsilised võimed, rassiline kuuluvus, seksuaalne orientatsioon jne. Sotsiaalsed ehk omandatud erinevused: haridustase, majanduslik jõukus, elukoht, maailmavaade ja väärtushinnangud, kodakonsus, suhtumine religiooni jne. Ühiskonnamudelid:
kasum omahinna ja müügihinna vahe, käsumajandus plaanimajanduse äärmuslik võrm, millega turg ei avesta, katastroof erakorraline, hävinguline sündmus, kaubandus kaupade ja teenuste ost ja müük, koalitsioon kellegi millegi liit, kodanik indiviid, kellele laienevad kohustused ja privileegid, kodanikuühiskond - inimeste koondumine ühendustesse ja püüavad lahendada probleeme riigita, kohtuvõim õigusemõistmine, kõlblus moraal, kolmas sektor inimeste oma algatus, kompromiss vastastikuse järeleandmisega saavutatud kokkulepe, konsensus üksmeel, konservatiivne alalhoidlik, korruptsioon - ametiisiku teene tegemine kellelegi raha või muu meelehea eest altkäemaks, kristlus ristiusk, legaalne seaduslik, leibkond ühise eelarvega inimgrupp, liising seadmete rendimaksed mis võetakse arvesse hilisemal
Eesti on õhuke riik, millel on mitmed paksu riigi tunnused. Ühishüved hüved, mida pakub riik kodanikele. majanduslikud hüved kaubad-teenused riigipoolt (meedia, infrastruktuur, linnaruumid, toetused,rahvuskultuur) mitte majanduslikud hüved (arstiabi, koolisõvõrgustik, politsei, kaitsevägi..) Anarhia valitsemise ja juhtimise puudumine riigis. (Tähendab üksikisiku piiramatut vabdust) Anarhism ühiskond ilma riigita Ühiskonna liikmed Kaks võimalust, kuidas inimesi jagada. A) bioloogilised e. kaasasündinud tunnused B) Sotsiaalsed e. omandatatavad tunnused. Bioloogilised erinevused: sugu, vanus, usuline kuuluvus, rahvus .. Sotisaalsed erinevused: haridus, majanduslikolukord, elukoht .. Eneseteostuse vajadused Tunnustuse vajadused Armastus ja kuuluvuse vajadused Turvalisuse vajadused Füsioloogilised vajadused
LÕPPES IRAAGI KAOTUSEGA: LENNUKEELUTSOONID. KAUBANDUSEEMARGO. ABC RELVAD TULI LIKVIDEERIDA. KUI LAHKUTI KUWEIDIST, PANDI PUURTORNID PÕLEMA. PÄRSIA LAHT- ÖKOKATASTROOF. • 11.9.2001- WTC. BUSH. (VANDENÕUTEROORIAD) • 2003- IRAAGI SÕDA. ETTEKÄÄNE. ABC RELVAD POLE HÄVITATUD. VALE • SÕDA VÕIDETI LÄÄNE POOLT. SADDAM HUSSEIN VARJUS (KAARDIPAKK) • PRAEGU VÄED VÄLJAS (OLID KA EESTLASED) • KORD KÄEST ÄRA, POMMID, SUNNIIDID JA ŠIIDID • PÕHJAOSAS ELAVAD KURDID (RIIGITA SUUR RAHVAS. JAGATUD 4 RIIGI VAHEL: IRAAK, IRAAN, TÜRGI, SÜÜRIA) • ISIS- ISLAMIRIIK HAARAB ALASID KONTROLLI ALLA • HÄVITATI PALJU KULTUURIVÄÄRTUSI (SUMER, BABÜLOONIA, ASSÜÜRIA). MUST ARHEOLOOGIA BALKAN • OLI JUGOSLAAVIA FSV: 6 LIIDUVABARIIKI • PEALINN: BELGRAD. SUURIM RAHVUS-SERBLASED. RIIGIJUHT JOSIP BROZ TITO • 90NDATEL 2 KODUSÕDA • ESIMESENA LÕI LAHKU SLOVEENIA(LÄÄNESTUNUD, AUSTRIA MÕJU. KATOLIIKLASED) • HORVAATIA- SUUR, TUGEV, USTAŠŠID
kohta" (Wolff, 1996). Arvan, et täielikus loodusseisundis ei ela tänapäeval enam keegi, sest kindlasti on teatud reeglid igalpool paika pandud, ka hõimurahvaste juures ja see välistaks jällegi loodusseisundi eksisteerimise, kuna seal ei ole olemas ettekirjutisi ja seadusi. On väidetud ka seda, et inimesed on elanud alati riigi tingimustes ning see ongi ainus viis, kuidas nad saavad elada. Riigi olemasolu on inimeste jaoks loomupärane ja on ka öeldud seda, et võibolla ilma riigita ei olekski me inimesed. Seega kui inimesed on olemas on olemas ka riik ja seega oleks loodusseisundi üle arutlemine mõttetu. Kuid samas siiski on jällegi mõned teoreetikud väitnud, et on tõendeid, et inimesed on suutnud elada ilma riigita. Selliseid argumente võib leida anarhistlike autorite argumentides. Aga siiski kui mõelda, et miks on olemas riik, siis võime siiski mõelda, mis toimuks siis, kui inimesed leiavad ennast ilma riigita maailmas (Wolff, 1996).
Kurdistani kurtidel on märgatavalt säilinud feodaalsed suhted ja hõimu jaotus:ülem kihi moodustavad võrlemisi väikse arvulised sõjakad mägikarja kasvatajad,orgudes elavad paiksed maaharijad.Enamik on Sunniidid osa ,aga siiidid.19 ja 20.sajandil on kurdid oma peamistel asu aladel visalt võidelnud rahvusliku diskrimineerimise vastu.Iraak on aasta kümneid üritanud maha suruda nende riikide aladel elavate kurdide iseseisvus taotlusi.Kurdid on tänapäeval maailmas suurim riigita rahvas.Iraagis moodustavad kurdid elanikkonast 15-20%.Kurdid on olnud korduvalt Iraagi keskvalitsuse sõjaliste rünnakute ohvrid.Kurdid loodavad ,et Saddami kukutamise järel moodustatakse föderaal piirkonnast koosnev riik:põhjas kurdidega enamusega ala ja lõunas araablaste piirkond. 6.Kokkuvõte Raske majanduslik olukord -arengumaade majandus sõltub emamaadest ja arengumaade ülessandeks on toota emamaale tooraineid.Peale
tegevust ja moraali) Traditsioonilised impeeriumid Sugukonnast eristunud, ent tugevate sugukonnasarnaste joontega (valitsev hõim) Põhinevad vallutustel ja andamikogumisel Sageli maa-alalt suured, ent lõdvalt seotud ja võimu intensiivsus (haldussuutlikkus) väike Võim suurem (ent mitte tänasega võrreldav) keskustes, kohalike asevalitsejate tähtsus Puuduv või nõrk eneseteadlikkus riigina Riik kui tsivilisatsiooniala, mille ümber valdavalt riigita alad. St pigem rajajoon kui piir Feodaalriigid Talupoegkonna kohal kõrgub ülikute suhete süsteem Kattuv ja jagatud võim, lõdvalt struktureeritud isiklike ja kliendisuhete süsteem (isand e senjöör ja vasall), mis moodustab püramiidse hierarhia Erasõjaväed, -vaenused, -maksud, sisuline riigitus Senjööri ja vasalli sideme muutus võib tuua vasallile kuuluva ala kuuluvuse muutuse (Dauphine, Sileesia) Lojaalsusel, korduvusel ja ettemääratusel põhinev
Austria, mis muutus pärast ungarlastega saavutatud kompromissi 1867. a Austria- Ungari kaksikmonarhiaks, Romanovite isevalitsuse all olev Venamaa ja Osmanite riik Türgi. Rahvuslipp Kuni uusajani tunti lippe vaid valitsejate isikliku võimu sümbolitena. Rahvusriikide kujunedes said aga paljudest seesugustest lippudest kogu rahvast ühendavad riiklikud sümbolid. Riigiga rahvaste eeskujul võtsid ka mitmed riigita rahvused endale rahvuslipu. F. Sorrieu, 1848 Rahvusriik Alates Ameerika Ühendriikide sünnist ja Prantsuse revolutsioonist hakati aga riik hoopis teisiti mõistma. Tekkis arusaam rahvusriigist, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, need on kodanikud, mitte kuningas Rahvusriik ei kuulu mitte kellelegi teisele kui ainult selle riigi teritooriumil elavale rahvale ehk rahvusele Riiki hakati nägema rahvuslike huvide täideviijana.
loodust ja võitlema selle eest, et nälg ei näpistaks ning hundid teda nahka ei pistaks. Praegu võitleme selle eest, et saada koolis häid hindeid ja tööl läheks hästi. Ühiskonnas on inimesed harjunud sellega, kuna nad ei oska elu teisiti ette kujutada. Enamuses tahavad nii meeletult head haridust saada, kuid see pole elus oluline. Inimesed vaid arvavad nii, kuna nad pole hetkekski mõelnud milline oleks elu ilma seaduste ja riigita? See oleks paradiis. Me õpime koolis peaaegu poole oma elust, mõtlemata, mida oleks jõudnud kogu selle ajaga teha. Töö asemel saaksime rännata mööda maailmat koos perekonnaga tasuta hääletades või lihtsalt jalutades. Ilma rahata saame nautida loodust ja kõike sellist, mis teeb silmale pai. Järjest rohkem inimesi saab iga päev aru, et raha on üks kõige väärtusetumaid asju, mille teenimiseks oma aega ja energiat kulutada, sest mingi hetk avastame, et
Euroopa Liidu kaasmõju, vaid ülemaailmse protsessiga. Käimas on üleilmastumine nähtus, mille vastu eestlastesugune väikerahvas üksinda midagi märkimisväärset ära teha ei või. Seega oleks ka siin EL meile pigem toeks kui takistuseks kui pisikese Eesti hääl ei kõla maailmas kuigi kaugele, siis eurooplaste häälte ühine koor on selgelt kuulda ka teisel pool maakera. Ajalugu on näidanud, et oma riigita on ühel rahval, olgu ta siis suur või väike, väga raske toime tulla. Nii on ka eestluse püsimise aluseks ennekõike tugev Eesti riik. Mis teeb aga ühe riigi tugevaks? Teisi eluvaldkondi alahindamata arvan, et tänapäeval on riigi tugevuse aluseks suures osas tema stabiilne ja arenev majandus. Ilma selleta pole võimalik luua kaitsevõimelist armeed, ka riigi sisepoliitiline olukord on sügavalt tema majandusega seotud. Üks inglise
Tema pani ainukesena oma teosed kirja dialoogidena. Tema arust oli tähtsaim ideede õpetus, ning filosoofia ülim eesmärk oli hüve idee mõistmine, mis pidi aitama tabada kõike muud ja käituma vooruslikult. Platoni õpilaste seast pärineb antiikaja mitmekülgseim õpetlane Aristoteles. Tema asutas kodulähedases Lykeioni gümnaasionis oma kooli. Aristotelesel oli väga lai silmaring, ning suurimad saavutused loogika vallas. Inimene oli tema arvates riiklik olend, kes ilma riigita ei eksisteeriks, kuid ütles ka et kõiges tuleb leida kesktee (nn kuldne kesktee). Ideaalseks riigiks pidas Aristoteles riiki, kus kodanikuõigused on eelkõige keskmise jõukusega inimeste käes. Tema õpetus avaldas järgnevatele põlvedele suurt mõju. Matemaatikaga tegeles juba Thales, kuid põhilise osa tegid ära Pythagoros ja tema õpilased. Nad võtsid küll palju eeskuju idamaadest, eriti mesopotaamiast, kuid just Kreekas
Fassaad muutub kirevaks. 19.saj võeti kasutusele raud konstruktsioon. 1781 valmis esimene sild Coalbrookdate’i Inglismaal, milles olid raudkonstr. Kristallpalees raudkonstr. Suurim mõju 19.saj lõpp- 20.saj alguses. // Prantsusmaal romantism jaotatakse: AMETLIK ja SÕLTUMATU. Ühiskond on suhteliselt lõhestunud ning pettutakse klassitsismis. Prantsusmaal on kunst vastuvõtlik ühiskonnas toimuvale. Sõltumatu kunst kujunes välja ilma riigita, mis täitis üksikisiku tellimusi. Ametlik kunst täitis riigi tellimusi, kus kujunevad välja kindlad teemad, mida tohib maalida. Hinnatud: mütoloogia, religioon ja allergoorilised maalid. II kohal ajaloo temaatika ja III kohal portree maal. Nende teemade maalimisel saadi toetus ametlikelt ringkondadelt. 19.saj ametlik kunst e akademism. Joonistati kipskujude järgi ning meistrite jäljendamine. Pandipaika kompositsiooni vormid. Salongikunst- kujunes välja Louveri ühest salongist
demokraatiat ja teadust 3. Ühiskonnapoliitiline käsitlus valgustajate arvates?(5 nime) Thomas Hobbes ühiskondliku leppe teooria algataja, kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast. Pidas vajalikuks, et monarhi kätte oleks koondunud nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. Hobbesi järgi kohustus kindlustada alamate julgeolek. Põhitöö ,,Leviathan" parim riigikord absolutism, ilma riigita on ,,Kõikide sõda kõigi vastu". John Locke empirismi põhjendaja, esimene inimõiguste käsitlus. Erinevalt Hobbesist leidis Locke, et riigieelne ühiskond ei olnud vanulik, inimsesed olid sündinud vabana nind elasid üksteist abistades. Montesquieu ei pidanud vajalikuks kogu inimkonnale ühesuguste seaduste kehtestamist. Eelistas igale konkreetsele ühiskonna loomusele võimalikult täpseid seadusi. Toetas
Valge revolutsioon- Pahlavi laiaulatusliku uuenduskava elluviimine, mille eesmärgiks oli muuta maa läänelikumaks. Islamirevolutsioon- Iraani kuulutamine islamivabariigiks, mille tulemusena tuhandes sahhi pooldajad arreteeriti ja hukati. Lahesõda- sõda 1990-1991, millele eelnes Iraagi sissetung Kuveiti. Pärast kõrbetormi käivitamist aga Kuiveit vabastati ning ÜRO kehtestas Iraagi suhtes karmis majandusaktsioonid. Kõrbetorm- sõjaline operatsioon Saddami vägede vastu Kurdid- suurim riigita rahvas, kes elavad Kagu-Türgis, Loode-Iraanis, Süürias ja Põhja-Iraagis. PVO- 1964a loodud Palestiina Vabadusorganisatsioon, mida enamik ÜRO liikmesriike tunnistas hiljem palestiinlaste seadusliku esindajana. Camp Davidi rahu- 1978a sõlmitus Iisraeli ja Egiptuse vaheline rahu, millega nende kahe riigi vahel vaen lõpetati. 2. Mao Zedong- Hiina kommunistide juht, Hiina Rahvavabariigi esimene esimees, kelle eesmärgiks oli viia nõrk Hiina suurriigi seisundisse.
kujutagi oleks maailm ikka väga vaene, sest mida me teeksime ilma ratasteta või mis hakkaksid põllumehed peale ilma adrata. Ja mille poole saaksime ,,üles vaadata", kui ei oleks püramiide, tekitavad need ju peaaegu igas inimeses kas külmavärinaid või ülevuse tunnet. Lisaks kõik need saavutused arsti teaduses, astronoomias ja geomeetrias. Tuleb üsna ilmekalt välja, et ila nende kahe iidse riigita oleksime me praegu väga vaesed, või vähemalt mitte nii kaugele jõudnud teaduses. Ja nende kuntsiliste saavutusteni me ilmselt nii pea veel ei jõuagi.
Platoni kool Akadeemia Aristoteles Platoni õpilane, kahtles Platoni kahe maialma teoorias, ,,on ainult üks meeltega tajutav maailm", üldmõisted tuletatakse üldistamise teel, korrektseks mõtlemiseks töötab välja loogika ja väiteskeemi ehk süllogismi kahest eeldusest tuleneb järeldus; nimetas paljud teadused, arendas terminoloogia. Suhtumine riiki ja ühiskonda: Riik on vajalik, et inimesed elaksid hästi, peab olema tasakaal, inimene ei saa ilma riigita inimene olla, eitab Ateena demokraatiat. Artistotelese filosoofiakool Lykeion (lütseum) Teadused: MATEMAATIKA Kreeklased hakkavad üldistama ja sõnastama teoreeme ja neid loogiliselt tõestama, õppisid palju Idamaade teadustest, eeskuju Mesopotaamia. Thales I matemaatik Pythagoras kogu maailm on allutatud arvudele (pütagoorlaste sekt arvutavad välja maailma). MEDITSIIN sündis Kreekas
SEADUS PEAB OLEMA MÕJUS „Inimene on Jumala looming. Riik on inimese looming. Seepärast on riik inimese pärast – ja mitte inimene riigi pärast. Inimesed on mõeldavad ilma riigita – riigid inimesteta pole mõeldavad. Inimene on eesmärk, mitte abinõu. Riik on abinõu, mitte eesmärk. Riigi väärtus pole suurem, kui tema teene inimesele: sel määral, kui ta aitab areneda inimest, on ta hea – niipea kui ta takistab inimese arengut, on ta halb. Nii võib riik olla inimsõbraks või inimvaenlaseks: seejärel, kas ta inimese vabadust, julgeolu ja arengut soodustab või takistab. Riik pole ei elusolend, ei organism ega organ. Ta on masin, mehhanism,
vabadusi, muuhulgas omandivabadust, siis sotsialism mõtleb võrdsusest radikaalsemalt. Kui eraomand põhjustab ebavõrdsust ja rõhumist, siis oli sotsialistide ettepanekuks sellest loobuda. Luua assotsiatsioone,kus tootmisvahendid oleksid ühised ja kõik töötaksid võrdselt. 67. anarhism on kõige utoopilisem võimuvastane projekt. Kõigi autorite ühisjooneks on vastalisus riigi institutsioonide suhtes. Kuidas ilma riigita elada, ses osas lahknevad individualistlike (Stiriner) ja kollektivistlike (Kropotkin) anarhistide seisukohad, kuid igatahes peab anarhism kuulutama väärks Hobbes'I teesi loodusliku olukorra võimatusest. 68. libertarism (Nozick) pooldab individuaalsete õiguste, eriti vabaturu-õiguste maksimeerimist. Lähtekoht utilitaarne: võrdne kohtlemine nende arvates vaid nii võimalik. Riigi roll olgu minimaalne, administreeriv. Nozicki argument: kuna me omame
Riigivõim saab seda teha valimismandaadiga ehk valitud saamisega maksuraha abil. Mis on ühishüved? Mittemajanduslikud ühishüved pakuvad tuge, mitte raha: haridussüsteem, riigikaitse, kohtud, julgeolek, seadusandlik, õigusruum, tervishoiusüsteem. Majanduslikud ühishüved ehk kaup või teenus mida tarbitakse turu vahendueta: munitsipaal või riiklik meedia, heakorrastatud linnaruum, infrastruktuur, sotsiaalkindlustussüsteem. Ühiskond ilma riigita on anarhia. Poliitiline ideoloogia, mille aluseks on üksikisiku piiramatu vabadus ja individualism. Riigivõim ehk ühe ühiskonnaliigme võim teise üle on peamine takistus indiviidi vabadustele. Kas ühiskond võib anarhias toimuda? Ei, sest ühishüvesid ei saaks tagada keskendutaks vaid erasfäärile. Ühiskonna liikmed Tänapäeva ühikonda nähtakse üldjuhul pluralistlikuna ehk mitmepalgelisena. Riigi toimimiseks on vajalik sallivus ehk tolerants. See on vajalik, et teha koostööd
kasvule ühiskonnas. *Mittemajanduslik ühishüve efektiivselt toimiv: tervishoiusüsteem, haridussüsteem, julgeolek, kohtusüsteem. *Majanduslik ühishüve kaup või teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta: riiklik meedia, korrastatud linnaruum, rahvuskultuuri toetamine, infrastruktuur, sotsiaalkindlustussüsteem. *Allikateks on otsesed maksud (tulumaks, sotsiaalmaks(pension ja haigekassa), töötuskindlustus(tööturaha). 5. Mis on anarhism? - Ühiskond ilma riigita. Üksikisiku piiramatu vabadus ja individualism. 1.2 1. Mida tähendab, et tänapäeva demokraatlik ühiskond on pluralistlik? - See on ühiskond, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid. 2. Kuidas jagunevad inimesi üksteisest eristavad kriteeriumid (koos hulga näidetega)? - *Bioloogilised ehk kaasasündinud erinevused sugu, vanus, rassiline kuuluvus, füüsilised ja vaimsed võimed.
Milliseid ühishüvesid võiks juurde tekkida? Mittemajanduslikud (arstiabi, koolivõrk, politsei, kaitsevägi, kohtusüsteem). Majanduslikud (kaubad-teenused, mis liiguvad inimesteni tutu vahenduseta). Mina kasutan igapäevaselt koolivõrku ning ühistranspordi võrgustiku. Minul isiklikult pole mingit vajadust rohkemateks ühishüvede tekkimiseks. 11. Mis on anarhism? Kas see oleks tõsiseltvõetav alternatiiv riiklikule ühiskonnale? Anarhism on ühiskond ilma riigita. Ei oleks, sest see on täielik juhtimise ja valitsemise puudumine. Ühiskonnaliikmed 12. Millised on kaasasündinud ehk bioloogilised ja millised omandatud ehk sotsiaalsed erinevused? Kaasasündinud ehk bioloogilised erinevused on sugu, vanus, füüsilised ja vaimsed võimed, rassiline kuuluvus ja rahvus. Ise omandatud ehk sotsiaalsed erinevused on haridustase, majanduslik jõukus, elukoht, maailmavaade, kodakondsus ja perekondlik staatus. 13
· Kaitsa oma riigi maa-ala · Hoolitseda rahva heaolu eest. 15) Kas riik vajab rahvast, et toimida või vajab rahvas riiki, et püsima jääda? Põhjenda. Riik vajab rahvast, et toimida, sest kui ei oleks rahvast, siis ei oleks kedagi, kes riigis elaks ning kes riiki kaitseks. Erinevad rahvad võivad elada ka ilma riigita 16)Milles seisnes Monroe doktriin? Euroopa kolonialism sai alguse 16. sajandil, kui hispaanlased ja portugallased alustasid Põhja- ja Lõuna- Ameerika hõivamist. 19.sajandi algul jõudis see kolooniaetapp lõpule. Tekkisid uued ja iseseisvad riigid. 1823. aasta detsembris deklareeris uus USA president James Monroe oma läkituses Kongressile, et Ühendriigid on vastu igasugusele Euroopa võimu edasisele laienemisele Ameerikas, vastasel juhul on USA-l õigus sõjaliselt sekkuda
Traditsioonilised impeeriumid n Sugukonnast eristunud, ent tugevate sugukonnasarnaste joontega (valitsev hõim) n Põhinevad vallutustel ja andamikogumisel n Sageli maa-alalt suured, ent lõdvalt seotud ja võimu intensiivsus (haldussuutlikkus) väike n Võim suurem (ent mitte tänasega võrreldav) keskustes, kohalike asevalitsejate tähtsus n Puuduv või nõrk eneseteadlikkus riigina n Riik kui tsivilisatsiooniala, mille ümber valdavalt riigita alad. St pigem rajajoon kui piir Feodaalriigid n Talupoegkonna kohal kõrgub ülikute suhete süsteem n Kattuv ja jagatud võim, lõdvalt struktureeritud isiklike ja kliendisuhete süsteem (isand e senjöör ja vasall), mis moodustab püramiidse hierarhia n Erasõjaväed, -vaenused, -maksud, sisuline riigitus n Senjööri ja vasalli sideme muutus võib tuua vasallile kuuluva ala kuuluvuse muutuse (Dauphine, Sileesia)
alguspunkt on seotud siiski modernse Euroopa riigi tekkega, eriti aga Valgustusajaga. · Kaasaegse arusaama järgi on ühiskond ja riik selgelt eristatavad, sest modernne elu ja mõtlemine tugineb inimese autonoomiale ehk vabadusele. · Kuidas neid kahte riiki ja ühiskonda eristada, aga mitte teineteisest eraldada? o Georg W.F. Hegel: ühiskond ei saaks eksisteerida ilma riigita, ilma seadusteta, kuid me ei saa ka reaalselt rääkida riigist, kui pole eristatavat ühiskonda. · Valgustus: ühiskondlik kokkulepe: algselt vabad inimesed sõlmisid kokkuleppe valitsejaga, saades kuulekuse vastukaubaks korra, julgeoleku ja õigused (Rousseau). · Hobbes: nn loomuolukorras valitseb 'kõigi sõda kõigi vastu' => seetõttu peavad inimesed oma sünnipärased õigused andma valitsejale, et üleüldse ellu jääda .
võrdsusest radikaalsemalt. Kui eraomand põhjustab ebavõrdsust ja rõhumist, siis oli sotsialistide ettepanekuks sellest loobuda. Luua assotsiatsioone, kus tootmisvahendid oleksid ühised ja kõik töötaksid võrdselt. Algse sotsialismi meetoditeks olid veenmine ja eeskuju (mitte nt. revolutsioon). Anarhism on kõige utoopilisem võimuvastane projekt. Kõigi autorite ühisjooneks on vastalisus riigi institutsioonide suhtes. Kuidas ilma riigita elada, ses osas lahknevad individualistlike (Stirner) ja kollektivistlike (Kropotkin) anarhistide seisukohad, kuid igatahes peab anarhism kuulutama vääraks Hobbesi teesi loodusliku olukorra võimatusest.Ideoloogiakriitika: kapitalism viib totaalselt hallatava ühiskonnani. Klassivõitlus ei toimi, kuna inimesed tasalülitatakse popkultuuri ja meedia abil. Siit ka ideoloogiakriitika vajalikkus -- paljastada meie ühiskonna ideoloogilised "alusmüürid"
Eestist kui parlamentaarse riigikorraga riigist, põhiseadusest kui fundamentaalsest õigusnormist ja sellega kooskõlastatud õigussüsteemist, põhiseadus kui avaliku õiguse uue aluse looja, demokraatliku õigusriigi vundamendist, rahvast, erakondadest ja demokraatiast, riigikogu valikutest, halduskohtust kui üksikisiku kaitsjast ning, et põhiseaduse olemust ei ole läbi nende aastate muudetud. Eestlased on enamiku oma ajaloost saanud hakkama riigita ja põhiseaduseta. Et taas leida tasakaalu riigi ja üksikisiku vahel, siis võttis Eesti rahvas 28. juunil 1992 rahvahääletusel vastu praeguse põhiseaduse, mille kohaselt kõrgeima võimu kandja Eestis on rahvas. Eesti kuulub nende väheste riikide hulka, kes juba 1920. aasta põhiseaduses pühendas rahvale iseseisva peatüki. 1992. aasta põhiseadusega on jäetud rahvale oma kõrgeima võimu teaostamiseks Riigikogu valimised ja rahvahääletused. 1992. aasta põhiseadusest on Eesti
Suveräänsuse puudumine o Läbikukkunud riigid: riigid, kellel puudub empiiriline (positiivne) pool, ei suuda kaitsta enda piire o De facto riigid- tunnustamise puudumine, nendega ei taheta suhelda, toimivad siiski riikidena o Mitteriiklikud tegutsejad Soovivad saavutada suveräänsust Setsessionism – Kataloonia, Baskimaa, Šotimaa Rahvad ilma riigita – kurdid Välispoliitika Peab mõjuma üle piiride Lahendama probleeme mis on riikidevahelised Erinevused riigiti o Demokraatiad: parlamentaarne, presidentaalne o Autokraatiad Riikide eesmärgid (Holsti) Julgeolek Heaolu Autonoomia – enam mitte nii oluline, suveräänsuses võiks olla, reaalsuses ei toimu Prestiiž Muud – missioon: teostada mingit ideoloogiat nt NSV, demokraatiat, inimõigusi
Seega iga uus lahend erineb eelmisest, nii muutub ja täieneb CL süsteem pidevalt. Suure arvuliste seaduste kohaselt selekteerub üldreegel e. printsiip. Õigusteadlaste ja juristide osa on tehiolude hoolikas eristamine iga üksiku kaasuse kaupa. Siiski toimub viimasel ajal CL süsteemi riikides kodifitseerimine, kuid ka see kohtulahendite alusel. 11. Riigi ajaloolise tekkimise teooriad: Platoni arvates riik ja inimene on üheealised, s.t. inimkond pole kunagi ilma riigita eksisteerinud. 1) Patriarhaalne teooria: Aristotelese arvates on inimühiskonna organisatsioon 3 astmeline: a) Perekond: hõimu või veresugulus, kuhu on võetud ka teisi inimesi. Isa on võimu esindaja, tema käsk on seadus. b) Asundused: perekonnad ühinevad ühtsete huvide kaitseks. Liikmed on perekonnad. Võimuorganid on perekonnapeade nõukogu. c) Asundusteliit e riik: asundused ühinevad
Marx eitas rahvuslust - proletariaadil ei ole isamaad, kõigi maade proletaarlaseid liidavad ühised huvid. Olulisemad teosed 1848.a. ilmunud “Kommunistliku partei manifest” ja “Kapital” 1867.a. 3.4.. Marksismi kõrval kujunes hulganisti teisigi sotsialistlikke voole. Oluliseim neist oli anarhism, mis eitas igasugust riigivõimu (vt. Vikerkaar 1998, nr.1-2) Tuleb kõrvaldada riik kui sotsiaalse rõhumise peamine põhjus ja luua vabadest indiviididest koosnev riigita ühiskond. Mitte kapitalism ei ole pahe, vaid riik, mis kaitseb kapitali. ülim ideaal on üksikisiku vabadus, mis toetud võrdusele ja koostööle. Üksikisik teostab end loova töö kaudu - kes ei taha töötada, on harv erand ja käsitletav kui haige. Anarhism kujunes samuti 1840.aastatel Prantsusmaal, termini võttis kasutusele P.J. Proudhon. M. Bakunini juhtimisel kujunes kiiresti poliitiliseks vooluks. kui 1864.aastal loodi sotsialistlikke parteisid koondav I
Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu Riigikogu valimisega. Põhiseadus määrab ära riigil korralduse ning inimeste õigused ja kohustused. Mitte kõikidel on olemas põhiseadust. Näiteks Suurbritannias asendab seda mitu seadust.1 Riigi põhiseaduses sisalduvad peatükid kodanike õiguste , vabaduste ja kohustuste kohta, riigivõimu ülesehituse ja võimuinstitutsioonide pädevuse kohta. Põhiseadus ilma riigita on spekulatsioon, kuid põhiseaduse jõusolek de iure , kuid de facto mittetoimimine (nt okupatsiooni tõttu) võib omada olulist tähendust riigi õigusjärgluse riigi ja rahvusvahelise õiguse seisukohalt oluliste küsimuste määramisel.2 Riik on põhiseaduse olemasolu eeldus ning tema reguleerimisobjekt. Riigi ja põhiseaduse vahel valitseb teatud mõttes eesmärgi ja vahendi seos. Põhiseaduses on kirjas riigi eesmärgid ja nende
sõltuvalt indiviidide vajadustest. 18. Kirjeldage Goran Therborn heaoluriigi käsitlust (sotsiaaltoetuse tase ja sekkumine tööhõivesse, ümberjaotus ja sotsiaalpoliitika seos) 6 Heaoluriik võib olla tugev sekkuv riik näiteks nagu Rootsi, kes tagab sotsiaaltoetused. Heaoluriik võib olla ka selline et tagab toetused kuid hõivesse sekkub mõõdukalt. Ilma riigita turg ei eksisteeri, sest riik toetab inimesi sotsiaalpoliitika elluviimisega, nö tekitab elanikkonda. 19. Kirjeldage Gosta Esping-Anderseni heaoluriigi käsitlust (heaolureziim, stratifikatsioon, dekommodifitseerimine ning era/avaliku süsteemi segu kui heaoluriigi mudel) Stratifikatsioon. Liberalismi ideaalid maksimeerivad vaba turu toimimist vähese või ilma riigi sekkumiseta eesmärgiks säilitada see vaba turg. Liberalism eeldab, et kõik indiviidid on
iga välismõju jaoks omad piirid? 22. Normid, keelud. Õige doseerimine? TT?, eriti kui valitud suhteline norm (SO2/m3). Väliskulu optimum pole teada. SE? Väliskulu piiramise kuluerinevused! DE? Kui norm täidetud, pole edasiseks vähendamiseks stiimulit; Eelistada tuleks hinnainstrumente. 23. Maksud ja subsiidiumid. Pigou maks Pigou subsiidium 24.Läbirääkimised kahjuvastutusega ja ilma. Eraviisiline lahendus, ilma riigita; Võimalik SE ja TT (Pareto efektiivsus); Kaks võimalikku õiguslikku lähtesituatsiooni: Kahjuvastutusega ja Kahjuvastutuseta (väliskulude tekitamine lubatud, nende vähendamine eeldab makseid tekitajale). Eeldused: Vajalik lepinguvabadus; Määratletud käsutusõigused (ükskõik siis kuidas); Mõõdukad ja võrreldavad transaktsioonikulud; Asjaosaliste arv; Strateegilise käitumise oht; Võime välismõju hinnata Kahjuvastutuseta: Kahjuvastutusega: 25.Kaubeldavad õigused
struktuurfunktsionalistlik Malinowski ja Seligmani õpilane Välitöö Aafrikas Azandede ja Nueride juures, 1926 Välitöö ja teooria: Azandesid uuris kuni 1930, siis liikus Nueride juurde Nueride välitöö sisuliselt Briti koloniaalreziimi tellimustöö talle maksti Inglise ja Egiptuse valitsuste poolt; eesmärgiks neid hõime Briti Impeeriumi kontrolli alla saada; esialgu oli E-P kui vaenlane kui Nueride juures elas o Nuerid on riigita poolnomaadsed karjakasvatajad Sudaanis o Uurimuse eesmärgiks oli Nueride poliitiliste institutsioonide dokumenteerimine o Nende poliitiline süsteem on tugevalt seotud sugulussüsteemi ja keskkonnaga o E-P strukturaalfunktsionalistlik lähenemine o Saavutas Nueridega siiski usaldussuhte ning oli aus oma kavatsuste suhtes Alguses peamiselt strruktuurfunktsionalismi pooldaja, hiljem hakkas seda ründama
Etnos- ajalooliselt kujunenud, ühise vaimse ja ainelise kultuuri tunnustega (keel, usund, asutus) ning eneseteadvuse ja endanimetusega dünaamiline inimkooskond. Etnosed võivad olla nii riigi rajanud rahvused ja omariiklusele püüdlevad rahvad kui ka hõimud ning põhietnosest eraldatud etnlised rühmad, samuti oma etnosest teatud kultuuritunnuste poolest erinevad etnograafilised rühmad. Etniline vähemus- rahvusvähemus, mis paikneb riigi piirivööndis või riigita etnos, mis on keeleline kooskond, kel pole kusagul maailmas oma riiklikku institutsiooni. Etniline vähemus ruumilselt: riigi äärealadel, saarekestena riigi sisemuses, hajusalt kogu riigi maa-alal. 1)rahvusvähemus. Enamasti riigi piirivööndis ja sümpaatiad sõltuvad sageli naaberriigist. Saavad toetuda emariigile. 2)Riigita etnos: Enamasti keeleline kooskond, kel pole kusagil maailmas oma riiklikku institutsiioni. Kurdidel pole oma riiki. Nende asuala hülmab väga plaju riike.
Õigusvõime on võime olla õiguste ja kohustuste kandjaks. See võib olla kas täielik õigusvõime või osaline õigusvõime. Täielik õigusvõime on harv nähtus. Pädevus on õigus kehtestada õigust. Saame rääkida ka eraõiguslikust pädevusest(lepingunormid kui pädevus). Riik võib määratleda kõigi teiste pädevuse, sh ka enda pädevuse. 3.Riigi filosoofiline mõiste Riik kui inimõiguste realiseermise institutsioon. Inimõigusi ei saa tagada ilma riigita. 4.Riik kui riigiaparaat. III RIIK KUI TEADUSE ESE 1. POLITOLOOGIA uurib erinevaid riigi tüüpe (vabariik, monarhia), riigi poliitilisiinstitutsioone (parlament), riigi allakäike, demokraatia teooriat, riiki rahvusvahe lisessuhtlemises. 2. POLIITILINE SOTSIAALTEADUS see on puhtalt empiiriline distsipliin, sotsioloogia osa, mille meetodiks on nt arvamusküsitlused. 3. RIIGIFILOSOOFIA tegeleb küsimusega ,,Miks riik?" 4. RIIGIÕIGUSE ÕPETUS uurib küsimusi, mis kehtib? On kolm dimensiooni.
Suveräänsuse puudumine ● Läbikukkunud riigid - Jacksoni kvaasi-riigid -> puudub empiiriline pool, ei suuda piire kaitsta, vägivalla monopol puudub/puudulik ● De facto riigid -> puudub väline juriidiline väline suveräänsus, pole tunnustatud teiste riikide poolt ● Mitteriiklikud tegutsejad - Setsessionism -> eraldumine mingist riigist, luues ise suveräänse üksuse - Rahvad ilma riigita, nt kurdid, uiguurid Välispoliitika ● “Otsustajate poolt omaks võetud üldiste põhimõtete kogum suhetes välismaailmaga” Nicholson ● Erinevused riigiti? - Demokraatiad ** Parlamentaarne ** Presidentaalne - Autokraatiad “Iga lumehelves on erisugune, aga samas väga sarnane teise lumehelbega.” Johannes Kepler Realistid ütlevad, et kõik riigid on ühesugused, sest tahavad samu asju. Riikide eesmärgid (Holsti?) ● Julgeolek
Held 1995: riigikordade põhiklastrid: Traditsioonilised andamit võtvad impeeriumid - sugukonnast eristunud, ent tugevate sugukonnasarnaste joontega (valitsev hõim), põhinevad vallutustel ja andamikogumisel, sageli maa-alalt suured, ent lõdvalt seotud ja võimu intensiivsus (haldussuutlikkus) väike, võim suurem (ent mitte tänasega võrreldav) keskustes->kohalike asevalitsejate tähtsus, puuduv või nõrk eneseteadlikkus riigina, riik kui tsivilisatsiooniala, mille ümber valdavalt riigita alad. St pigem rajajoon kui piir. Feodalism: jagatud võimuga süsteemid - talupoegkonna kohal kõrgub ülikute suhete süsteem, kattuv ja jagatud võim, lõdvalt struktureeritud isiklike ja kliendisuhete süsteem (isand e senjöör ja vasall), mis moodustab püramiidse hierarhia, erasõjaväed, -vaenused, -maksud, sisuline riigitus, senjööri ja vasalli sideme muutus võib tuua vasallile kuuluva ala kuuluvuse muutuse, lojaalsusel,
Kommentaarid struktuuri kohta: EL integratsiooni tugevdamine oli selleks, et luua suuremat võjuvõimu ehk riigi loomine. EL struktuuri lihtsustamine ja rohkem Euroopat(EL suurema mõjuvõimu andmine), suurendab liikmesriikide vahelist koostööd ja lihtsustab otsuse tegemist. EL ei sobi Westphaliani konstitutsioon, sest liikmesriikidel oli viimane sõna konstitutsiooni teksti osas, kes ei soovi rohkem võimu anda EL-le. Kommentaarid esindatuse kohta: Ilma riigita pole demokraatia võimalik. Demokraatia põhitunnuseks on parlamentaarne esindatus. Konstitutsioonil on oluline tähtsus, kaitstes demokraatlikke õigusi. Rahvusparlamentidel on keskne roll liikmesriikide seisukohalt, kuid EL tasandil EP roll on nõrk. EP valimised kui populaarsuse võistlus, mille valimisaktiivsus on madal, sest ei olda kindlad EP tugevuses EL seisukohalt. EL valitsemine ei põhine parlamentaarsel esindusel, sest EP roll on nõrk
annaabi.ee 
