Riigiõigusel on teiste harude suhtes juhtiv osa, sest annab teistele harudele lähtealused. Määrab üldisel kujul ära riigi õigusloome põhimõtted. Riigiõigus erineb ka spetsiifilise meetodi poolest. Haldusõigus ehk administratiivõigus on üks suuremaid harusid suhete mitmekesisuse ja mahu poolest. Haldusõiguse põhisätted on kindlaks määratud põhiseaduslikes õigusaktides. Haldusõigus reguleerib riigi täitev-korraldavat tegevust, sõltumata riigiorganitest, kes seda teostavad. Haldusõigus sisaldab ka instituute, mis reguleerivad riigiorganite tegevust riigile kuuluva majanduse suhtes. Kõiki haldusõiguse reguleerimise vorme iseloomustab ühine meetod. Haldusõigusnormistik sisaldub seadustes, eelkõige konstitutsioonilistes seadustes. See, mis puudutab elanikkonda on sätestatud Haldusõiguste rikkumise seadustikus. Finantsõigus reguleerib suhteid, mis tekivad riigiorganitel rahandussuhetes. Eelarvete
karistus või sundlõpetamine. 63.Kes lahendavad väärteo asju? Karistusi vöörteo toimepanemise eest kohaldavad selleks vastavat pädevust omavad riigiorganid ja ametiisikud(politsei, inspektsioonid, piirivalve, toll). Aresti kohaldab ainult kohus. 64.Mis on haldusõigus? E administratiivõigus on üks suuremaid õigusharusid suhete mitmekesisuse ja mahu poolest. Haldusõigus reguleerib riigi täitev-korraldavat tegevust, sõltumata riigiorganitest, kes seda teostavad)valitsus,valitsuse keskasutused või kohalikud valitsusasutused). See reguleerib ka suhteid riigiorganite vahel, riigi valitsemisorganite ja ühiskondlike organisatsioonide vahel ning riigivalitsemisorganite ja kodanike vahel. Kõiki reguleerimise vorme iseloomustab ühine meetod - autoritaarne meetod.
· Siia kuuluvad avaliku võimu organisatsioon, riiklik korraldus, valimisõigus, kohalike omavalitsuste süsteem, õigusloome põhimõtteline korraldus, riigi ja üksikisiku suhted; · teistes õigusharude suhtes juhtival kohal; · toimub suhte üldine normeerimine lima sanktsioone kehtestamata; · sanktsioon - Haldusõiguse e administratiivõigus: · suuremaid õigusharusid mitmekesisuse ja mahu poolest; · reguleerib riigi täitev-korraldavat tegevust, sõltumata riigiorganitest, kes seda teostavad (valitsus, valitsuse keskasutused või kohaliku valitsusasutused); · reguleerib suhteid riigiorganite vale, riigi valitsemisorganite ja ühiskondlike organisatsioonide vale ning riigivalitsemisorganite ja indiviidie vale; · halgusõigus sisaldab ka institute, mis reguleerivad riigiorganite tegevust riigile kuuluva majanduse suhtes; · iseloomustab autoritaarne meetod; · üldpõhimõtted - põhiseaduses, konkreetne normistik sisaldub seadustes nagu nt
Määrab kindlaks ka riigi õigusloome põhimõtted. Riigiõigus erineb ka spetsiifilise meetodi poolest, st suhete üldine normeerimine ilma sanktsioonide kehtestamata. Haldusõigus – üks suuremaid ja mahukamaid õigusharusid just reguleeritavate ühiskondlike suhete mitmekesisuse ja mahu poolest. Haldusõiguse põhisätted on kindlaks määratud põhiseaduslikes õigusaktides. Haldusõigus reguleerib riigi täitevkorraldavat tegevust sõltumata riigiorganitest, kes seda teostavad. Haldusõigus reguleerib suhteid riigiorganite vahel, samuti riigivalisemis organite ja kodanike vahel. Siin kasutatakse autoritaarset meetodit. Finantsõigus – reguleerib suhteid, mis tekivad riigiorganite rahandussuhetes. Nt eelarve kehtestamine ja vastuvõtmine, riigivahendite kulutamis ekorra kehtestamine, maksude sissenõudmise kehtestamine. Finantsõiguse üldised põhimõtted on kehtestatud
tunnistatakse seni jõus olnud akt kehtetuks. Seaduse kollisioon  olukord, kui ühel ajal kehtib kaks erisisulist akti. Tekib, kui kui uus akt ei tunnista vana kehtetuks. Kollisooni lahendamiseks kasutatakse järgmisi reegleid: 1) kui kollisioonis olevad aktid (kollisiooniaktid) on sama riigiorgani (sama taseme) aktid, siis kehtib hilisem akt; 2) kui kollisiooniakti lähtuvad erineva tasemega riigiorganitest, kehtib kõrgema riigorgani akt; 3) kui kollisioonis on üldnorme kehtestav õigusakt ja erinorme kehtestav õigusakt, kohaldatakse akti, mis sialdab erinorme. Normatiivaktide territoriaalne kehtivus On määratud riigi suverränsuse ruumilise (territoriaalse) ulatusega. Riigi keskvõimuorganite õigusaktid kehtivad üldjuhul kogu riigi territooriumil. Riigi keskvõim võib kehtestada ka lokaalse iseloomuga normatiivakte.
vajadused. 34. Seadusandliku protsessi staadiumid  lk 68-70 1) Seaduse algatamine - 2) Seaduseelnõu arutamine 3) Seaduse vastuvõtmine 4) Seaduse väljakuulutamine 5) Seaduse avaldamine - 35. Kolm peamist õigusnormide kollisiooni lahendamise reeglit 1) Kui kollisioonis olevad aktid on sama riigiorgani aktid, siis kehtib hilisem akt 2) Kui kollisiooniaktid lähtuvaderineva tasemega riigiorganitest, kehtib kõrgema riigiorgani akt 3) Kui kollisioonis on üldnorme kehtestav õigusakt ja erinorme kehtestav akt, kohaldatakse akti, mis sisaldab erinorme. 36. Era- ja avaliku õiguse jaotuse kaks alusteooriat  avalik õigus hõlmab õigusharusid, mis reguleerivad suhteid, kus üheks pooleks on riik ja mida iseoomustab subjektide omavaheline subordinatsioon
Riigiõigusel on teiste õiguste seas juhtiv koht, , sest annab neile põhimõttelised lähtealused ja reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. Erineb ka spetsiiflise meetodi poolest, s.o suhete üldine normeerimine ilma sanktsioone kehtestamata. 2) Haldusõigus ehk administratiivõigus  üks suurimaid õigusharusid suhete mitmekesisuse ja mahu poolest. Reguleerib riigi täitev-korraldavat tegevust, sõltumata riigiorganitest, kes seda teostavad (valitsus, valitsuse keskasutused või kohaliku valitsusasutused). Reguleerib suhteid riigiorganite vahel, riigivalitsemisorganite ja ühiskondlike organisatioonide vahel ning riigivalitsemisorganite ja indiviidide vahel. Sisaldab ka instituute, mis reguleerivad riigorganite tegevust riigile kuuluva majanduse suhtes. Autoritaarne meetod. Üldpõhimõtted on kindlaks määratud põhiseaduses, konkreetne normistik sisaldub seadustes.
subjekt on teise suhtes allutatud, madalam pool, subjektid on subordinatsioonisuhetes.49 Kõige olulisemad õigusharud on: 1. Riigiõigus on õigusnormide ja instituutide kogum, mis reguleerib riigivõimu suhteid ja määrab ühiskonna sotsiaalmajanduslikku ja poliitilise süsteemi. 2. Haldusõigus ehk administratiivõigus reguleerib riigi täitev- korraldavat tegevust, sõltmata riigiorganitest, kes seda teostavad. Reguleerib ka suhteid riigiorganite vahel, riigivalitsemisorganite vahel ja indiviidide vahel. 3. Finantsõigus reguleerib riigiorganite tegevust finantssuhetes. 4. Karistusõigus on õigusharuna suunatud võitluse süütegude vastu, rakendab karistusi süütegude toimepanijate suhtes. 5. Kriminaalprotsessi õigus reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel
reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid (nt tööõigus, perekonnaõigus, võlaõigus) 1) Riigiõigus- reguleerib riigivõimu suhteid ja määrab ühiskonna sotsiaalmajandusliku ja poliitilise süsteemi. Riiklik korraldus, valimisõigus, KOV-de süsteem, õigusloome põhimõtteline korraldus. Sätestatud Eesti põhiseadusega, vastu võetud 28.juuni 1992. 2) Haldusõigus – reguleerib riigi täitev-korraldavat tegevust, sõltumata riigiorganitest, kes seda teostavad. Reguleerib suhteid riigiorganite vahel, riigi valitsemisorganite ja ühiskondlike organisatsioonide vahel ning riigivalitsmeisorganite ja indiviidide vahel. Autoritaarne meetod. Põhiseadus. 3) Finantsõigus – reguleerib riigiorganite tegevust rahandussuhetes. See hõlmab riigi- ja kohalike eelarvete kehtestamist ja vastuvõtmist, riigi vahendite kulutamise kohta, maksude sissenõudmise korda
ülesehituse ja omavaheliste suhete printsiipe ning nende suhted teiste riigiorganite ja indiviididega. Riigivalitsemise vormi järgi eristatakse riigipea institutsiooni järgi vabariike ja monarhiaid. Monarhia on riigivalitsemise vorm, kus riigivõim on koondunud pärimise teel eluaegse monarhi kätte, monarh on juriidiliselt vastutamatu ning kuna võim on pärilik, siis on monarh teistest riigiorganitest sõltumatu ega vastuta kellegi ees. Monarh on ainuisikuline riigipea. Piiramatu- monarhile kuulub kogu võim, riigipea on kõirgeim seadusandliku võimu organ, täidesaatva võimu juht ja õigusemõistja (despootia, türannia ja absoluutne monarhia). Piiratud- isevalitseja võimu kitsendab mingi riigiorgan või sesuslik esindus, kellega tal tuleb arvestada, selle tõttu puudub monarhi võimul absoluutne iseloom (seisuslik-esinduslik, konstitutsiooniline-monarhi pädevus on kindlaks
b) uue samasisulise normatiivakti vastuvõtmisega tunnistades ühtlasi seni kehtinud akti kehtetuks SEADUSTE KOLLISIOON  olukord, kus ühel ajal kehtib kaks erisisulist akti (juhtub, kui uus akt ei tunnista vana kehtetuks). Kollisiooni lahendamiseks kasutatakse järgmisi reegleid: o Kui kollisioonis olevad aktid on sama riigiorgani (sama taseme) aktid, siis kehtib hilisem akt. o Kui kollisiooniaktid lähtuvad erineva tasemega riigiorganitest, kehtib kõrgema riigiorgani akt. o Kui kollisioonis on üldnorme kehtestav õigusakt ja erinorme kehtestav akt, kohaldatakse akt, mis sisaldab erinorme. 6. ÕIGUSE ÜLDAKTI TAGASIULATUV JÕUD Reeglina jõustunud normatiivaktil ei ole tagasiulatuvat jõudu, st selle akti regulatsioon ei laiene juriidilistele faktidele, mis leidsid aset enne akti jõustumist. Selles reeglis on 2 erandit: 1
ega riigieelarvet. Haldusõiguse mõiste ja süsteem Määrus on täidesaatva riigivõimu normatiivakt. Juriidiliselt jõult on Haldusõiguse mõiste seadusest ja seadlusest madalam. Määruste andmise õigus on Eestis HÕ reguleerib riigi täitev korraldavat tegevust, sõltumata Vabariigi Valitsusel, ministritel ning kohaliku omavalitsuse riigiorganitest, kes seda teostavad. täitevorganil. Määruses peab viitama seadusesättele, mille alusel Haldussuhete õigusliku reguleerimise erisused määrus on antud. Reguleerib suhteid riigiorganite vahel, valitsemisorganite ja ühiskondlike organisatsioonide vahel ning riigivalitsemisorganite
Tehniline ja abipersonal seda õigust ei kasuta. Sellise inimese vastutuse küsimus lahendatakse diplomaatiliste kanalite kaudu - kuulutatakse persona non grata'ks ja antakse tähtaeg riigist lahkumiseks) 44 Kolm peamist ÕN-de kollisiooni lahendamise reeglit 1. Kui kollisioonis olevad aktid on sama riigiorgani aktid, siis kehtib hilisem akt 2. Kui kollisiooniaktid lähtuvaderineva tasemega riigiorganitest, kehtib kõrgema riigiorgani akt 3. Kui kollisioonis on üldnorme kehtestav õigusakt ja erinorme kehtestav akt, kohaldatakse akti, mis sisaldab erinorme. 45 Era- ja avaliku õiguse jaotuse kaks alusteooriat - Vanimaks eristamismeetodiks on materiaalne ehk huviteooria. Huviteooriast lähtuvalt eksisteerib kaks huvide valdkonda. Kui ülekaalus on avalikud huvid, siis kuulub probleem avalikku õigusesse. Eraõiguse sisuks on üksikisiku huvid
Ajalise kestvuse järgi võib riigiorganeid jagada ka alalisteks või ajutisteks. 8. Riigivalitsemise vormid Riigivalitsemise vormi all mõeldakse riigivõimu seesmist organisatsiooni. Riigivalitsemise vormi järgi eristatakse monarhiaid ja vabariike. 9. Monarhia ja vabariik, nende erisused Monarhia on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt või on juriidiliselt vastutamatu. Monarh on teistest riigiorganitest sõltumatu. Monarh on ainuisikuline riigipea. Monarhi võimu eristatakse:  piiramata monarhia (absoluutne) – monarhile kuulub kogu võimutäius – riigipea on korraga kõrgeim seadusandliku võimu organ, täidesaatva võimu juht ja õigusemõistja (Saudi Araabia, Kuveit)  piiratud monarhia – monarhi tegevust kitsendab mingi riigiorgan või seisuslik esindus, kellega tal tuleb arvestada Piiratud monarhia on ajaloos esinenud:
Tehniline ja abipersonal seda õigust ei kasuta. Sellise inimese vastutuse küsimus lahendatakse diplomaatiliste kanalite kaudu - kuulutatakse persona non grata'ks ja antakse tähtaeg riigist lahkumiseks) 44 Kolm peamist ÕN-de kollisiooni lahendamise reeglit 1. Kui kollisioonis olevad aktid on sama riigiorgani aktid, siis kehtib hilisem akt 2. Kui kollisiooniaktid lähtuvaderineva tasemega riigiorganitest, kehtib kõrgema riigiorgani akt 3. Kui kollisioonis on üldnorme kehtestav õigusakt ja erinorme kehtestav akt, kohaldatakse akti, mis sisaldab erinorme. 45 Era- ja avaliku õiguse jaotuse kaks alusteooriat - Vanimaks eristamismeetodiks on materiaalne ehk huviteooria. Huviteooriast lähtuvalt eksisteerib kaks huvide valdkonda. Kui ülekaalus on avalikud huvid, siis kuulub probleem avalikku õigusesse. Eraõiguse sisuks on üksikisiku huvid
valitakse enamasti kodanike poolt otsestel valimistel. Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt (presidendi poolt) ning see ei ole parlamendi ees aruandekohustuslik (nt USA, Venemaa).  Monarhistlikus kõrgeim riigivõim kuulub monarhile (keiser, kuningas, emiir, vürst), võim omandatakse pärimise teel ja eluaegselt, monarh on juriidiliselt vastutamatu. Kuna monarhi võim on pärilik, siis on monarh teistest riigiorganitest sõltumatu ega vastuta kellegi ees. Monarh on seejuures ainuisikuline riigipea. Monarhiad jagunevad: Konstitutsiooniline monarhia- monarhi võim on piiratud põhiseadusega ning tal on esindusfunktsioon. Riiki juhib valitsus ja seaduseid võtab vastu parlament (nt Jaapan). Absoluutne monarhia- monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub seadusandlik- ja täitevvõim ning kõrgeim kohtuvõim (nt Brunei, Vatikan). 10. Riiklik korraldus liht- ja liitriigis
reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. Eesti õigussüsteemi olulisemad õigusharud: 1) Riigiõigus (konstitutsiooniline õigus) on õigusnormide- ja instituutide kogum, mis reguleerib riigivõimu suhteid ja määrab ühiskonna sotsiaalmajandusliku ja poliitilise süsteemi. 2) Haldusõigus ehk administratiivõigus on üks suuremaid õigusharusid suhete mitmekesisuse ja mahu poolest. Haldusõigus reguleerib riigi täitev-korraldavat tegevust, sõltumata riigiorganitest, kes seda teostavad, reguleerib suhteid riigiorganite vahel, riigi valitsemisorganite ja ühiskondlike organisatsioonide vahel ning riigivalitsemisorganite ja indiviidide vahel. 3) Finantsõigus reguleerib riigiorganite tegevust rahandussuhetes. See hõlmab riigi- ja kohalike eelarvete kehtestamist ja vastuvõtmist, riigi vahendite kulutamise korda, maksude sissenõudmise kohta. 4) Karistusõigus kui õigusharu on suunatud võitlusele
osalust. Ühiskondliku ameti vastuvõtmisest võib keelduda üksnes mõjuval põhjusel. Ametnike töö on kõrvaltöö. L. v. Steini (juriidiline) arust KOV-e iseseisvuse alused selles, et need ei ole mitte vahetult riigiorganid, vaid kogukonna organid, millele riik on pannud teatud riigihaldusül-te teostamise. KOV spetsiifika selles, et OV-likud terr-lsed kollektiivid on erilisteks õigussubjektideks, eri jur isikuteks, mis astuvad riigiga õigussuhtesse. Just see eristabki riigiorganitest, kes töötavad riigi huvides ja erihuvid puuduvad. Ühine KOV korraldus peab olema. Jur OV a-õ ül-te iseseisvat täitmist iseseisvate a-õ jur isikute poolt enda nimel ja oma organitega seaduse raames. KOV alusteooria 1920, 1933, 1938 a EV PS-tes I KOV õigus rajanes riikliku OV-e teooria pm-tel. 1920 a PS-s KOV eriptk. PS § 75 kohaselt teostas OV-se kaudu valitsemist kohapeal riigivõim, selleks polnud loodud eriasutusi. PS rõhutas:  KOV on kohalik valitsus
Riigikogu teostab Vabariigi Valitsuse üle parlamentaarset järelevalvet klassikaliste parlamentaarse kontrolli vahendite: umbusaldushääletus, arupärimise, kirjalike ja suuliste küsimuste kaudu ning muude kontrollivormide: olulise tähtsusega küsimuste arutelude ning valitsuse tegevuskavade arutelude, valitsusele tehtavate ettepanekute ning peaministri avalduste ja ülevaadete kaudu. - Kõrgemate ametiisikute nimetamine ja valimine Kuna rahvas valib riigiorganitest otse vaid Riigikogu, siis saab ainult Riigikogu teistele riigiorganitele rahva legitimatsiooni vahendada. Riigikogu osaleb peaaegu kõigi kõrgemate ametiisikute ametisse nimetamises. Kollegiaalse organi poolt ametisse valimine ja ametisse nimetamine erinevad selle poolest, et valimistel on vähemalt kaks kandidaati või on võimalik üles seada vähemalt kaks kandidaati (nt Vabariigi Presidendi valimine), ametisse nimetamiseks esitatakse kollegiaalsele organile üks kandidaat.
Määrab kindlaks ka riigi õigusloome põhimõtted. Riigiõigus erineb ka spetsiifilise meetodi poolest, st suhete üldine normeerimine ilma sanktsioonide kehtestamata. Haldusõigus  üks suuremaid ja mahukamaid õigusharusid just reguleeritavate ühiskondlike suhete mitmekesisuse ja mahu poolest. Haldusõiguse põhisätted on kindlaks määratud põhiseaduslikes õigusaktides. Haldusõigus reguleerib riigi täitevkorraldavat tegevust sõltumata riigiorganitest, kes seda teostavad. Haldusõigus reguleerib suhteid riigiorganite vahel, samuti riigivalisemis organite ja kodanike vahel. Siin kasutatakse autoritaarset meetodit. Finantsõigus  reguleerib suhteid, mis tekivad riigiorganite rahandussuhetes. Nt eelarve kehtestamine ja vastuvõtmine, riigivahendite kulutamis ekorra kehtestamine, maksude sissenõudmise kehtestamine. Finantsõiguse üldised põhimõtted on kehtestatud
reguleerimismeetodiks on autonoomne meetod. Riigi- ehk konstitutsiooniõigus – õigusinstituutide kogum, mis reguleerib riigivõimu suhteid ja määrab ühiskonna sotsiaalmajandusliku ja poliitilise süsteemi. Siia kuuluvad riigivalitsuse vorm, riiklik korraldus, kohalike omavalitsuste süsteem. Haldusõigus ehk administratiivõigus – üks mahukamaid õigusharusid, mis reguleerib riigi täitevkorraldavat tegevust sõltumata riigiorganitest, kes seda teostavad (valitsus, kohalikud omavalitsused), seega haldusõigus reguleerib suhteid riigiorganite vahel, riigiorganite ja ühiskondlike organite vahel ning riigivalitsemisorganite ja kodanike vahel. Ei kehtesta sanktsioone. Karistusõigus – õigusharu, mis on suunatud võitlusele süütegude (kuritegude ja väärtegude) vastu ja rakendades karistusi süütegude toimepanijate vastu. Karistusõiguse põhinormid Karistusseadustikus.
Riigiõigus on õigusnormide- ja instituutide kogum, mis reguleerib riigivõimu suhteid ja määrab ühiskonna sotsiaalmajandusliku ja poliitilise süsteemi. Siia kuuluvad avaliku võimu org., riiklik korraldus, valimisõigus jne. Haldusõigus ehk administratiivõigus on üks suuremaid õigusharusid suhete mitmekesisuse ja mahu poolest. Haldusõigus reguleerib riigi täitev-korraldavat tegevust, sõltumata riigiorganitest, kes seda teostavad (nt valitsus). Finantsõigus reguleerib riigiorganite tegevust rahandussuhetes. Karistusõigus kui õigusharu on suunatud võitlusele süütegude vastu, rakendades karistusi süüteo toimepanijate suhtes. Kriminaalprotsessi õigus reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel. Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest, aga ka mõningaid mittevaralisi isiklike suhteid (nt autorsust).
§ 104 Formaalses mõttes  avalik-õiguslik juriidiline isik, erineb kõikidest teistest põhiseaduslikest institutsionidest. PS sellist mõistet välja toodud ei ole. Ta on loodud seaduse alusel. Pole eraldi välja toodud. EP enda seaduses on jur isiku staatus täpselt väljendunud. Avalik-õiguslik isik on tähtis sp, et tänu sellele on EP võimalik täita ülesandeid. Argumendiks on ka see, et a- v jur isik tagab EP sõltumatust ka muudest riigiorganitest. Põhimõtteliselt avaldatakse ka teistsuguseid seisukohti nende kohta. EP tähtsamad ülesanded: · riikliku rahapoliitika määratlemine ja elluviimine  rahapoliitika välja töötamine ja määratlemine on seoses EL astumisega toimunud olulisi muudatusi, peab lähtuma Euroopa Keskpanga välja töötatud printsiipidest. Üheks tähtsamaks ülesandeks on hindade stabiilsuse tagamine ja samuti võimalik raharinglust reguleerida teatavate
üht või teist valdkonda. Normide jagamine instituutidesse on mõneti kokkuleppeline, kuid erinevate liigijate lõpptulemusel on enam-vähem sarnased. Miks on instituute vaja?- kodifitseerimise vajadus. Printsiibid ja reeglid võiks jagada nt järgmistesse instituutidesse: 1. põhiõigused, - vabadused, - kohustused 2.parlament 3. valitsus 4. riigipea 5. seadusandlik protseduur 6. PS muutmine Sõltuvalt ühe või teise riigi olemasolevatest riigiorganitest ja nende kajastamisest PS-s saab eristada teisigi instituute. Eesti puhul nt õiguskantsler, riigikontrolör, kohus. Föderaalriikides on iseseisev ja eriti oluline õiguse instituut, mis reguleerib föderaalvõimu ja osariikide vahekorda. Mõnedes unitaarriikides, nt Hispaanias, kus on riikliku autonoomiaga piirkonnad, on eraldi instituudiks keskvõimu ja piirkondade vahekordi reguleeriv normistik. III Selleks, et Eesti saaks ühineda EL-ga, võeti 2003. aastal rahvahääletusel vastu PS-
selleks pädeva organi poolt. Normatiivakti lõpetamiseks võtab selleks pädev riigiorgan vastu akti, millega tunnistatakse seni jõus olnud normatiivakt kehtetuks. Kui uus akt ei kehtesta vana kehtetuks, on tegu kollisiooniga. Selle lahendamiseks kasutatakse järgmisi reegleid: 1. kui kollisioonis olevad aktid on sama riigiorgani aktid, siis kehtib hilisem akt; 2. kui kollisiooniaktid lähtuvad erineva tasemega riigiorganitest, kehtib kõrgema riigiorgani akt; 3. kui kollisioonis on üldnorme kehtestav õigusakt ja tema erinorme kehtestav akt, kohaldatakse akti, mis sisaldab erinorme. 47. Millistel tingimustel on õiguse üldaktil tagasiulatuv jõud? tavaliselt üldaktil ei ole tagasiulatuvat jõudu, kuid on kaks erandit: 1.tagasiulatuva jõuga on seadused, mis seda sõnaselgelt sätestavad, kuid seadusandja ei tohi kehtestada tagasiulatuvalt
ainult teatud asjade läbivaatamiseks (halduskohtud, eestis rohkem ple, kuid võivad olla veel militaarkohtud, töökohtud, maa ja vee kohtud, alaealiste kohtud etc.). erikohtud võivad moodustada omaette kohtusüsteemi ning tipneda omaette kõirgeima kohtuinstantsiga (saksamaal näiteks 5 erinevat). Eraldi kohtud on konstitutsioonikohtud, mille pädevusse kuulub eelkõige seaduste põhiseadusele vastavuse kontroll. · Lisaks võib rääkida ka muudest riigiorganitest nagu riigikontroll (sõltumatu majanduskontrolli teostav organ), õiguskantsler (teostab järelvalvet õigusaktide põhiseaduslikkuse üle), Eesti Pank (huvitav seetõttu, et on põhiseaduslikest institutsioonidest ainus mis on eraldiseisev juriidiline isik). · Rahvas. Ka seda võib käsitleda riigiorganini kui käsitleda rahvast kui põhiseaduse andjana (rahvas kui riigivõimu allikas). Teisest küljest olemas
Kui uus akt ei tunnista vana kehtetuks, tekib olukord, kus ühel ajal kehtib kaks erisisulist akti. Sellist olukorda nimetatakse õigusaktide ehk (lihtsustatult) seaduste kollisiooniks. Kollisiooni lahendamiseks kasutatakse järgmisi reegleid: 1) kui kollisioonis olevad aktid (kollisiooniaktid) on sama riigiorgani (sama taseme) aktid, siis kehtib hilisem akt; 2) kui kollisiooniaktid lähtuvad erineva tasemega riigiorganitest, kehtib kõrgema riigiorgani akt; 3) kui kollisioonis on üldnorme kehtestav õigusakt ja erinorme kehtestav akt, kohaldatakse akte, mis sisaldab erinorme. Normatiivaktide territoriaalne kehtivus on määratud riigi suveräänsuse ruumilise (territoriaalse) ulatusega. 47. Millistel asjaoludel on õiguse üldaktil tagasiulatuv jõud? Üldprintsiibina jõustunud normatiivaktil ei ole tagasiulatuvat jõudu, st selle akti regulatsioon ei laiene juriidilistele faktidele, mis leidsid aset
ja ühiskonna seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. Riigiõigus erineb ka spetsiifilise meetodi poolest, s.o suhete üldine normeerimine ilma sanktsioone kehtestamata. 2) Haldusõigus e. admistratiivõigus on üks suuremaid õigusharusid suhete mitmekesisuse ja mahu poolest. Haldusõigus reguleerib riigi täitev-korraldavat tegevust, sõltumata riigiorganitest, kes seda teostavad. Haldusõigus reguleerib suhteid riigiorganite vahel, riigi valitsemisorganite ja ühiskondlike organisatsioonide vahel ning riigi valitsemisorganite ja indiviidide vahel. Haldusõigus sisaldab ka instituute, mis reguleerivad riigiorganite tegevust riigile kuuluva majanduse suhtes. Kõiki haldusõiguse reguleerimise vorme iseloomustab ühine meetod  autoritaarne meetod. Haldusõiguse üldpõhimõtted on kindlaks määratud
tunnistab seni seda suhet reguleerinud akti kehtetuks. Kui uus akt ei tunnista vana kehtetuks, tekib olukord, kus ühel ajal kehtib kaks erisisulist akti. Sellist olukorda nimetatakse õigusaktide ehk (lihtsustatult) seaduste kollisiooniks. Kollisiooni lahendamiseks kasutatakse järgmisi reegleid: 1 kui kollisioonis olevad aktid (kollisiooniaktid) on sama riigiorgani (sama taseme) aktid, siis kehtib hilisem akt; kui kollisiooniaktid lähtuvad erineva tasemega riigiorganitest, kehtib kõrgema riigiorgani akt; kui kollisioonis on üldnorme kehtestav õigusakt ja erinorme kehtestav akt, kohaldatakse akte, mis sisaldab erinorme. Normatiivaktide territoriaalne kehtivus on määratud riigi suveräänsuse ruumilise (territoriaalse) ulatusega. Millistel asjaoludel on õiguse üldaktil tagasiulatuv jõud? Üldprintsiibina jõustunud normatiivaktil ei ole tagasiulatuvat jõudu, st selle akti regulatsioon ei laiene
Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest annab neile põhimõttelised lähtealused ja reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. Riigiõigus erineb ka spetsiifilise meetodi poolest, s.o suhete üldine normeerimine ilma sanktsioone kehtestamata. 2. Haldusõigus ehk administratiivõigus on üks suuremaid õigusharusid suhete mitmekesisuse ja mahu poolest. Reguleerib riigi täitev-korraldavat tegevust, sõltumata riigiorganitest, kes seda teostavad (valitsus, valitsuse keskasutused või kohalikud valitsusasutused). Reguleerib suhteid riigiorganite vahel, riigi valitsemisorganite ja ühiskondlike organisatsioonide vahel ning riigivalitsemisorganite ja kodanike vahel. Haldusõigus sisaldab ka instituute, mis reguleerivad riigiorganite tegevust riigile kuuluva majanduse suhtes. Reguleerimismeetodiks on autoritaarne meetod. Üldpõhimõtted on kindlaks määratud põhiseaduses, konkreetne
Riigikogu on Eesti rahva parlamentaarne esindusorgan, mille põhiülesanne on normiloova funktsiooni täitmine. Ta on Eestis ainus riigiorgan, mille Eesti rahvas on moodustanud otsestel valimistel. Oma asendilt on Riigikogu rahva, kes § 56 alusel teostab kõrgeimat riigivõimu , ning Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse kõrval üks kõrgeimatest riigivõimuorganitest, kelle pädevus tuleneb vahetult Põhiseadusest. See, et Riigikogu on üks kõrgeimatest riigiorganitest, ei tähenda, et teised riigiorganid on allutatud Riigikogule. Riigikogule allutatud riigiorganeid pole. PS § 59 fikseerib §-s 4 sätestatud võimude lahususe põhimõttest lähtuvalt Riigikogu põhipädevuse, mille teostamisest Riigikogu ei saa keelduda ega loobuda (PS § 59 sätestab: "Seadusandlik võim kuulub Riigikogule."). Seaduste vastu võtmine on Riigikogu olemuslik ülesanne. PS § 59 ei saa mõista aga nii, et kogu normiloova funktsiooni täitmine kuulub ainult ja üksnes
tasandil - poliitika objekt ning subjektid võivad erineda, vorm ja sisu ning viisid on sarnased, kui mitte täiesti samad. Ka kohaliku omavalitsuse esinduskogud moodustatakse parteipoliitilisel alusel. Kohaliku poliitika demokraatlikkuse nurgakiviks on autonoomsuse (detsentralistliku suhtelise sõltumatuse) garanteeritus, st kohalikud demokraatlikult moodustatud esindusorganid peavad oma pädevuse raames olema otsustustes vabad ega tohi olla sõltuvuses riigiorganitest tegevuse otstarbekuse osas. Kohaliku poliitika autonoomia garanteerivad nn kuus ülimuslikkust: 1) ülimuslikkus organisatsiooni kujundamisel (st õigus igas omavalitsusüksuses ise juhtimisstruktuur kujundada); 2) ülimuslikkus õigusloomes (st õigus võtta vastu omavalitsusüksuse statuudiakt ning anda õigustloovaid ja õigustrakendavaid akte igapäevases halduses); 3) ülimuslikkus finantsasjades (st õigus omavastutuslikuks tulude ja kulude e. eelarve
seadused). Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest annab neile põhimõttelised lähtealused ja reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. Riigiõigus erineb ka spetsiifilise meetodi poolest, s.o suhete üldine normeerimine ilma sanktsioone kehtestamata. 2. Haldusõigus ehk administratiivõigus on üks suuremaid õigusharusid suhete mitmekesisuse ja mahu poolest. Haldusõigus reguleerib riigi täitev-korraldavat tegevust sõltumata riigiorganitest, kes seda teostavad (valitsus, valitsuse keskasutused või kohalikud valitsusasutused). Haldusõigus reguleerib suhteid riigiorganite vahel, riigi valitsemisorganite ja ühiskondlike organisatsioonide vahel ning riigivalitsemisorganite ja kodanike vahel. Haldusõigus sisaldab ka instituute, mis reguleerivad riigiorganite tegevust riigile kuuluva majanduse suhtes. Kõiki haldusõiguse reguleerimise vorme iseloomustab ühine meetod - autoritaarne meetod
määrab ühiskonna sotsiaalmajandusliku ja poliitilise süsteemi. Siia kuuluvad avaliku võimu organisatsioon(riigivalitsemise vorm) , riiklik korraldus, valimisõigus, kohalike omavalitsuste süsteem,õigusloome põhimõtteline korraldus, riigi ja üksikisiku suhted. Haldusõigus e administratiivõigus- reguleerib riigi täitev Âkorraldavat tegevust,sõltumata 18 riigiorganitest, kes seda teostavad. Reguleerib suhteid riigiorganite vahel, riigi valitsemisorganite ja ühiskondlike organisatsioonide vahel ning riigivalitsemisorganite ja indiviidide vahel. Finantsõigus-reguleerib riigiorganite tegevust rahandussuhetes Karistusõigus- võitlus süütegude vastu , rakendades karistusi süüteo toimepanijate suhtes. Kriminaalprotsessi õigus- reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel.
annaabi.ee 
