aastal 6. Liivi ordu viimane välilahing (lahingu koht ja toimumise täpne aeg). 2. august 1560 Härgmäe lahing, 7. Missuguste võõrvõimude vahel jagunes Eesti pärast Liivi sõda? Poola, Taani ja Rootsi kuningate vahel 8. Kelle valdusse läks Põhja - Eesti pärast Liivi sõda? Rootsi 9. Kelle valdusse läks Saaremaa pärast Liivi sõda? Taani 10. Mida kujutas endast Sigismund Augusti privileeg? Tagas aadlile tema endised maavaldused ja kinnitas talupoegadele pärisorjuse. 11. Kes haldas riigimaid Taani valduses? (ametinimetus) kuninglik asehaldur 12. Millise vaherahuga läksid Poola alad Eestis Rootsi koosseisu (aasta ja rahulepingu nimi)? Altmargi vaherahu, 1629.aasta 13. Mida kujutas endast vastureformatsioon Lõuna - Eestis? Katoliku usu levitamine 14. Jesuiitide peamine keskus Eestis. Tartu 15. Millised kahte tüüpi mõisad olid Põhja - Eestis? Riigi- ja eramõisad 16. Milline kohus Saaremaal mõistis kohut talupoegade üle? vakusekohus 17
vojevood). - Presidentkonnad ( ja hiljem ka vojevoodkonnad ) jagunesid omakorda eramaadeks ja riigimaadeks. Riigimaad jagunesid staaroskondadeks ( millede eesotsas seisid kuninga poolt nimetatud staarostid ). Eesti alale jäi 9 staarostkonda. - Staarostkonnad jagunesid riigimõisateks. Kuna viimased olid väga suured, siis jaotati neid ka väiksemateks allüksusteks: kubjas- ehk vardjaskondadeks. - Riigimaid valitsesid/haldasid staarostid; eramõisaid aadlikud ( kelle esindusorganiks oli maapäev ). - Alade selline haldusjaotus jäi püsima kuni nende üleminekuni Rootsile vastavalt Altmargi rahule 1629.a. - Lugege Poola aegsest haldusjaotuset ka õpik lk.100. B) Taani valdused Saaremaal: - Taani valduseid Saaremaal võib jagada kaheks: aadlile kuuluv eramaa ja riigimaad. - Kohaliku aadli omavalitsuse - Saaremaa Rüütelkonna mõju vähendati, kuna
Rootsi aeg majandus:*vilja väljavedu jätkus, *idakaubandus käis alla, *tekkisid esimesed manufaktuurid ehk tehased, *käsitöölistel oli tsunftikord, mis oli orienteeritud käsitööistele sobiva sissetuleku tagamisele, eesti käsitööiste olukord halvenes alates 16.saj. rahvastik: *tänu rahulikematele aegadele hakkas toimuma loomulik juurdekasv, saabusid ka uusasukad * 1656-1658 toimunud sõjaga kaasnes katkutaud, kuid siiski eestlaste rahvaarv tõusis 350- 400 000-ni. Üldine:*17saj. ,,vana hea rootsi aeg" rahva mälus säilinud hinnang järgnevale (Vene tsaari võimu aeg) *Rootsi keskvõimu ja kohaliku aadli vastuolu oli see, et Balti Saksa aadlikud ei olnud harjunud kellegi sekkumisega otsustamisõigusesse maa ja talupoegade üle. *Rootsi talupoeg ei olnud pärisori. *Rootsi kuningas vajas Balti sakslaste toetust (Poola oht) talupoegade olukord: *teokoorem suurenes, *karistused karmistusid, *talupoeg muutus pärisorjaks *kodukariõigus (võib talupoeg...
eksisteeris ühtse tervikuna. Linnade arengut Liivimaal mõjutas püsiv kindlusetus. 1584. aastal linnaõigused Valga alevile. Poola riik ei suutnud linnadele tagada arenguperspektiive, siis tervitasid linnaelanikud üldiselt kaubanduslikult avatuma Rootsi riigi sõjavägede saabumist. 5) Kuidas nimetati Põhja-Eestit? Iseloomustage Põhja-Eesti alade valitsemist Rootsi võimu all. (kuberner, 7 linnuselääni, foogtid) Põhja-Eestit nimetati Eestimaahertsogkonnaks. Riigimaid haldas kuningavõimu kõrgeima kohapealse esindajana Tallinnas asuv kuberner. Sõdade olukorras täitis sõjapealiku kohustusi. Kogu provints jagati seitsmeks linnuselääniks: Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere, Lihula. Riigimõisaid valitsesid kohapeal foogtid. Aadlikud moodustasid Eestimaa rüütelkonna. Olid riigi- ja eramõisad. Maksude ühtlustamine. 6) Iseloomustage talurahva olukorda Rootsi võimu all. Miks üritati makse ühtlustada? Miks
valdust, isegi kui nad harisid seda maalappi intensiivselt ja käsitsi. Tuleks veel märkida, et kaheväljasüsteemi korral hariti igal aastal üles üksnes pool maast. On arvatud, et 1 juuger on ümardades 0,25 hektarit. Kõigis vabariigiaegsetes põllumajanduse ajaloo allikates on andmed maavalduste suuruste kohta väga erinevad. Üldiselt arvatakse, et lisaks nendele väikestele maavaldustele kasutasid talupojad ka riigimaid. Võimul oleva patriitsliku aristokraatia jaoks oli maade omandamine väike probleem, aga kes pidi neid maid harima? See küsimus tõstab tähelepanu keskmesse klienteeli fenomeni. Sageli said kliendid omale maatüki patrooni valdusest ning pidid loovutama talle vastutasuks osa saagist. Suur osa töölistest värvati siiski nende seast, kes olid võlgade tõttu orjusesse sattunud. 2. sajandil e.kr. muutus Rooma suurte vallutuste tagajärjel kogu Vahemere
Maa jag Tallinna kuberner nim kupjad/kiltrid) presidentkondadeks (hilj (väepealik, maksude nim vojevoodkondadeks) laekumise valve), jag staarostkondadeks linnuselääni, 4 maakonda e kreisi Valitsemine Riigimaid haldas kuninglik Maapäev Riigimõisasid valitsesid asehaldur, Saaremaa rüütelkond, foogtid, aadlil rohkem aadli esindus, reduktsioon maad, aadli omavalitsus, Eestimaa rüütelkond, maapäev
mõõdukamad Eesmärgiks oli kujundada Venemaast radikaalsemad konstitutsiooniline monarhia, Eesti muuta selle sees ühtseks kubermanguks, eesti Eesmärgiks oli muuta Venemaa keelele anda rohkem õigusi. demokraatlikuks vabariigiks. Eestlased Baltisakslaste õigusi taheti piirata, peavad üle võtma kohaliku omavalitsuse. talupoegadel aidata talusid päriseks osta, Peale riigimaade taheti rahvale üle anda anda riigimaid rahvale. ka kiriku- ja rüütelkondade maad. Taheti rahvast relvastada. Kumbki pool ei teadnud, kuidas oma eesmärke ellu viia. · mõisate põletamine detsembris 1905. Eeskuju võeti Lätist ("kõneldi läti keelt"). Eestimaa kubermangus rüüstati üle 100 mõisa, Liivimaal üle 50. Tallinnas ja Harjumaal kehtestati võimude poolt sõjaseisukord. Mitmel pool üritati üle võtta
Valitsusametnikuks kindralkuberner Nad nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus, kandsid hoolt ka postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. Eesti- ja Liivimaal olid ka rüütelkonnad, mis koondasid siinseid aadlikke, kaitsesid nende õiguse Rootsi ja Vene riigivõimu ees ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi. Rootsi riigivõim ja Balti aadel Rootsi hakkas riigimaid tagasi võtma – reduktsioon. Tagasivõetud mõisad anti enamasti nende endistele valdajatele, kes pidid rendimaksu riigile maksma. Kaotati aadli omavalitsus Liivimaal. Talurahva olukord Rootsi ajal. Taaskehtestati sunnismaisus, talupoegade karistamine keelati, talupoegade võõrandamine keelati, fikseeriti koormised. Talupoegadele anti talude päritav kasutamisõigus ja õigus kaevata mõisarentniku peale. Pearaharahutused:
Nende eestvedamisel edenes usuelu ja ka kultuur. · Talupoegade olukord Talupoegade üle mõistsid kohut mõisnikud, riigimaadel staarostid. Talupojad oli pärisorjad. Kuna enamik maid oli riigi valduses, siis neil oli rõhumine väiksem. See sundis ka mõisnikke vähendama koormisi. Rootsi · Poliitika Rootsi valdusi nimetati Eestimaa hertsogkonnaks. Rootsi kuningad kinnitasid kõik aadli senised õigused. Riigimaid haldas kindralkuberner. Provints oli jagatud linnuseläänideks. Riigimõisaid valitsesid kohapeal foogtid. Korraldati maksude ühtlustamist. Aadlikud moodustasid Eestimaa rüütelkonna, mille kõrgemaks asutuseks oli maapäev. · Talupoegade olukord talupoegade arv oli vähenenud. Eramõisates olid aadli võimupiirid suured. Rootsi kuningad üritasid vastu astuda talurahva kaitseks, kuid need leidsid aadli poolt vastuseisu. Kuna riigil oli
mõõdukamad Eesmärgiks oli kujundada Venemaast aulakoosolek konstitutsiooniline monarhia, Eesti muuta selle sees ühtseks kubermanguks, eesti radikaalsemad keelele anda rohkem õigusi. Baltisakslaste õigusi taheti piirata, talupoegadel aidata talusid päriseks osta, Eesmärgiks oli muuta Venemaa anda riigimaid rahvale. demokraatlikuks vabariigiks. Eestlased peavad üle võtma kohaliku omavalitsuse. Peale riigimaade taheti rahvale üle anda ka kiriku- ja rüütelkondade maad. Taheti rahvast relvastada. Kumbki pool ei teadnud, kuidas oma eesmärke ellu viia.
kujundamist. Juhtnööre andis 1585. aastal Tartus olnud paavsti saadik Antonio Posevino. Kolleegiumi raames asutati gümnaasium. Lisaks asutati Tartus tõlkide seminar. Et vaimulikele eestikeelseks jumalateenistuseks juhtnööre anda, trükiti eestikeelseid raamatuid. Rootsi võim Põhja-Eestis: Rootsi valdusesse langenud Põhja-Eestit nimetati Eestimaa hertsogkonnaks. Suure mõju säilitas kohalik aadel. Rootsi kuningad kinnitasid kõik aadli senised õigused. Riigimaid haldas kuningavõimu kõrgeim esindaja kuberner, kes vajadusel täitis ka sõijapealiku kohustusi, hoolitses linnuste korrashoiu ja kaitse eest, samuti vägede moonastamise ja transpordi eest, jälgis ka, et aadel täidaks korralikult ratsateenistuse kohustust. Kuberneri teine ülesanne oli talupoegadelt maskuda laekumise valvamine. Kogu provints jagati seitsmeks linnuselääniks: Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere ja Lihula.
Presidentkonnad jagunesid staarostkondadeks (üks osa mitmest, milleks presidentkond jaotatud oli). Kohaliku aadli esindusorganiks oli Võnnus peetav maapäev (selles osalesid ka suuremate linnade esindajad, selle töö oli tihedalt seotud Poola-Leedu riigiorganitega). Poola tahtis muuta Eestit taas katoliiklikuks. Algas vastureformatsioon (reformatsiooni vastu suunatud liikumine). Eestimaa hertsogkond oli Rootsi valdusse langenud Põhja- Eesti. Riigimaid haldas kuningavõimu kõrgeima kohapealse esindajana Tallinnas asuv kuberner (täitis sõjapealiku kohustusi, hoolitses linnuste korrashoiu ja kaitse, vägede moonastamise, transpordi eest; jälgis, et aadel taäidaks ratsateenistuse kohutust;jälgida riigitalupoegadelt maksude laekumist). Linnuselään on üks seitsmest maa-osast, milleks Eestimaa hertsogkond jagati. Põhja-Eesti aadlikud moodustasid Eestimaa rüütelkonna. Foogtid valitsesid kohapeal riigimõisaid
1583-ordu liikmed alustasid kolleegiumi kujundamist. Kolleegiumi raames asutati gümnaasium(õpilaste arvav kasvas 70-le), jesuiidid asutasid Tartusse ka tõlkide seminari. Kolleegiumiliikmete tõlkimis- ja kirjastamistegevus oli küllaltki elav. Poola aeg Lõuna-Eestis polnud eriti pikk. Kavandatud ümberkorraldustel pikemaajalist mõju ei olnud (katoliiklik vastureformatsioon jäi pooleli).[ Rooti valdusse langenud Põhja- Eestit nimetati Eestimaa hertsogkonnaks. Riigimaid haldas kuningavõimu kõrgeima kohapealse esindajana Tallinnas asuv kuberner (täitis sõjapealiku kohustusi, hoolitses linnuste korrashoiu ja kaitse, vägede moonastamise ja transpordi eest; valvas riigitalupegade maksude laekumist).Kogu provints jaotati seitsmeks linnuselääniks: Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere, Lihula. Riigimõisaid valitsesid kohapeal foogtid (kogusid makse ja mõistsid kohut)
trükikunsti( arvestati kui tulevaste tõlkeraamatute väljaandjatega) jne. Õppetöö toimus nii gümn. kui ka seminaris ladina keeles. 1622 ladina keelne kirikuteenistuse käsiraamat ''Agenda Parva'' ROOTSI VÕIM PÕHJA-EESTIS. Rootsi valdusse langenud P-Eestit nimetati Eestimaa hertsogkonnaks. Suur mõju kohalikul aadlil.Rootsi riigile läksid kõik endised ordu-, piiskopi-ja kloostrimaad, samuti aadlike maavaldused, kes olid eestist lahkunud või rootsi vastu võidelnud. Riigimaid haldas kuningavõimu kõrgeima kohapealse esindajana Tallinnas asub kuberner- sõjapealike kohustus, hoolitses linnuste korrashoiu ja kaitse eest, vägede moondastamise ja transpordi eest, jälgis et aadlikud täidaks korralikult ratsateenistuse kohustust, valvas riiigitalupoegade maksuda laekumist. Kogu provints jagati seitsmeks linnuselääniks: Tallinn, Paide, Rakere, Narva, Haapsalu, Koluvere, Lihula. Riigimõisaid valitsesid kohapeal foogtid, kes kogusid makse ja mõistsid kohut.Kuna
1. Eesti kolme kuninga valduses. Taani aeg Saaremaal, Rootsi aeg Põhja-Eestis Rootsi valdusse langenud Põhja-Eestis nimetati Eestimaa hertsogkonnaks. Suure mõju säilitas siin aadel, kuna Rootsi kuningad kinnitasid siin kõik aadli senised õigused ja eesõigused. Esialgu läks Rootsi riigile palju maid, sest sinna alla kuulusid endised ordu-, piiskopi- ja kloostrimaad. Lisaks nende aadlite maad, kes olid sõja käigus lahkunud või Rootsi vastu sõdinud. Riigimaid haldas kuningavõimu kõrgeima kohapealse esindajana Tallinnas kuberner. Sagedate sõdade tõttu oli ta ka sõjapealik, hoolitses linnuste eest ja jälgis et aadel täidaks oma ratsateenistuse kohustust. Teine suurem ülesanne oli veel talupoegade maksude laekumise kontrollimine. Kogu provints oli jagatud 7. linnuselääniks: Tallinn, Narva, Haapsalu, paide, Rakvere, Lihula, Koluvere. Riigimõisaid valitsesid kohapeal foogtid, kes kogusid makse ja mõistsid kohut.
Trotski: 1879-1940. Vene bolsevike revolutsionäär ja marksismi teoreetik. Mõjukas poliitik, välisasjade rahvakomissar, sõjaasjade rahvakomissar, Punaarmee rajaja. Stalini võimule tulekuga tagandati valitsusest ja Venemaalt. Korraldas Oktoobripöörde. Stalin 13.küs 16. NEP: majanduse põhiosa- rahandus, pangad, maad, mets, suurettevõtted, kaevandused riigi käes. Lubati tegutsed väikestel eraettevõtetel. Talupojad said harida riigimaid- kindla suurusega toitlusmaks (naturaalmaks). Taastati toiduainetega kauplemise vabadus. Riiki kutsuti välismaised ettevõtjad, ettevõtteid anti rendile, metsa kontsessioonile. Tulemus- majanduslik tõus. I ms ja kodusõja aegsetest vaesusest ja majanduslikust madalseisust ülesaamine.
Igaühe etteotsa määras kuningas eluaegse presidendi. Vojevoodkond 1598: Presidentkonnad nimetati ümber. Staarostkond: Presidentkonnad jagunesid nendeks. Eestis 9. Vastureformatsioon: Taas katoliikluse levitamine. Reformatsiooni vastane. SIIT EDASI ROOTSI PÕHJA-EESTIS ja HIIUMAAL Eestimaa hertsogkond: Rootsi valdusse langenud Põhja-Eesti. Aadlid säilitasid suure mõju, nende endised õigused ja eesõigused kinnitati. Kuberner: Kuningavõimu kõrgeim kohapealne esindaja, haldas riigimaid, asus Tallinnas. Sagedaste sõdade olukorras täitis ka sõjapealiku kohustusi, hoolitses linnuste korrashoiu, kaitse, samuti vägede moonastamise ja transpordi eest. Kontrollis, et aadel täidaks ratsateenistuse kohustust. Valvas riigitalupoegadelt maksude laekumist. Linnuseläänid: Kogu provints jagati linnuseläänideks: Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere, Lihula. NÖ maakonnad. Foogt: ametiisik, kes seisis riigimõisa eesotsas. Riigimõisa mõisnik.
(pärisorjad). Eesti talupoegade positsioon on kirja pandud: 1. Eestimaa kubermangus 1645a. välja antud G. Oxenstierna uuendatud maakorraldusse. 2. Liivimaa kubermangus 1668 (anti välja)/71a. (hakkas kehtima) välja antud Claas Totti maapolitseikorraldusse. Need seadused ainult fikseerisid olemasoleva korra, mis tegelikult kehtisid juba varem. Reduktsioon - maade tagasi võtmine riigile. Rootsi oli välja (ära) andnud oma riigimaid, mistõttu hakkas riigile üha vähem raha laekuma. 1680a. Rootsi Riigipäev langetas otsuse reduktsiooni läbiviimise kohta. Maapäevad pidid reduktsiooni heaks kiitma, aga seda nad ei teinud. Kuninga käitumine oli vastumeelne, eriti Liivimaal. Nüüd otsustati reduktsioon Liivimaal veel ulatuslikumalt läbi viia kui Eestimaal. Peale reduktsiooni kuulus Eestimaal umbes 1/2, Saaremaal 1/4 ja Liivimaal 4/5 maadest riigile. Sellega seoses
aastal läksid siinsed alad algul Riia linnale, hiljem (1234) Lääne-Saare piiskopile. Võimu tugipunktideks said kirikud, mis tihti ehitati vanade maalinnade kõrvale. Piiskopi ajal kujunes muinasaegsest suurest Kaarma kihelkonnast Kärla ja Püha alade eraldumise tagajärjel Kaarma kirikukihelkond. Liivi ordu lagunes Liivi sõjas (1558-1583), Saaremaa läks taanlastele. Põhjalikult muutusid valdussuhted Taani ajal (1564-1645), mil uus valitseja hertsog Magnus asus riigimaid jagama. Rootsi aja (1645-1710) lõpul laastas Saaremaad Põhjasõda (1700- 1721) ja sellele järgnenud katk. Terved alad jäid tühjaks, kuhu hiljem rajati uusi kroonumõisaid. Saaremaast sai Venemaa provints, mis 1765. a Liivimaaga taasliideti. Valdade moodustumine seoses pärisorjuse kaotamisega Eesti Kubermangus algas 1816. a, Liivi Kubermangus 1819. a. Valdade piirid langesid kokku mõisate piiridega, kuid mõisamaad vallale ei kuulunud
Nendest koosnes rüütelkond, millel olid oma asutused ja ametiisikud. Toimis riigivõimu kõrvalt. Kõrgeim asutus oli aadli maapäev. Taani võim 1. Iseloomustage Saaremaa valitsemist Taani võimu ajal. Kinnistasid aadlite seniseid eesõigusi. Aadel moodustas Saaremaa rüütelkonna. See kitsendas riigiasutuste tegutsemisvabadust, kuid Taani pani riigikorra kindlalt maksma. Riik tegi reduktsiooni, st võeti mõnelt mõisnikult maa tagasi. Riigimaid hooldas kuninglik asehaldur. Talunikel olid suuremad õigused, kui mandril. Olid mõisa koormised ja teokohustus. Eesti alade minek Rootsi võimu alla ·1600.a. algas sõda Liivimaa pärast uuesti. ·Poola-Rootsi sõjad kestsid vaheaegadega ligi 30 aastat. Lõpuks saatis edu Rootsit. ·1629.a. sõlmisid Poola ja Rootsi Altmargi vaherahu, millega Poola loovutas Lõuna- Eesti ja Põhja-Läti alad Rootsile.
Kohalikud aadlikud said esindusorgani Maapäev. Poolastamise juures taheti maa muuta "vastureformatsiooniga" taas katoliiklikuks. Selles etendas suurt osa jesuiitide ordu, kes hakkasid preestrite kollegiume kujundama, rajasid gümnaasiumi ja tõlkide seminari, et eestikeelseid jumalateenistusi pidada. Rootsi ala, Põhja-Eestit, nimetati Eestimaa Hertsogkonnaks, jaotati aga seitsmeks linnuselääniks ja neljaks maakonnaks (kreisiks). Kohalik aadel säilitas suure mõju. Riigimaid haldas kohalik kuberner, kes sõdades täitis pealiku kohustusi. Makse kogusid ja kohut mõistsid mõisate foogtid. Anti korraldus maksude ühtlustamiseks, et foogtid nõrka järelevalvet ei kuritarvitaks. Rootsi aja algul kasvas talurahva teopäevade arv. Saaremaal kinnitati aadli senised õigused ning aadel moodustas Saaremaa rüütelkonna. Taanlased panid oma võimu aga kindlalt maksma. Teostati reduktsioon, mis tekitas aadlikes pahameelt. Maid haldas asehaldur
Asehaldur- kõrgeim ametiisik, laialdaste volitustega. Presidentkond- maad jagati kolme ossa (Tartu, Pärnu, Võnnu pdk.) Vojevoodkond 1598- presidentkonnad nimetati ümber nendeks. Staarostkond- presidentkonnad jagunesid omakorda nendeks Vastureformatsioon: peeti oluliseks luterluse vahetamist katoliikluseks. Algatati vasturevolutsioon, millega loodeti levitada katoliku usku ka Venemaale. Kuberner- kuningavõimu kõrgeim kohapealne esindaja, kes haldas riigimaid. Eestimaa hertsogkond- nii nimetati Rootsi valdusse langenud Põhja-Eestit. Provints jagati seitsmeks linnuselääniks: Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere, Lihula. Eestimaa jagunes 4 maakonnaks: Harju-, Viru-, Järva-, Läänemaa. Riigimõisaid valitsesid kohapeal foogtid, kes kogusid makse ja mõistsid kohut. Eestimaa rüütelkond- Moodustasid aadlikud. Olid oma asutused ja ametiisikud. Rüütelkonna
Majandust püüti ergutada. Koormistest hoiti kinni. Sadamalinnana kerkis esile Pärnu. Arengut piirasid pidevad tülid magistraatide ja staarostite vahel. Talurahva olukord paranes kuni Poola-Rootsi sõjani, mil asi läks veelgi halvemaks. 1584 loodi Tartusse Jesuiitide kolleegium, mille eesmärk oli levitada katoliiklust ja harida kohalikku rahvast, õpe ladina keeles. Taani: Keskvalitsuse roll oli väga nõrk. Siiski viid läbi reduktsioon. Kohalik aadel moodustas Saaremaa rüütelkonna. Riigimaid haldas asehaldur. Maa jagati ametkondadeks, mis omakorda vakusteks. Kuna Saaremaal oli talurahva olukord parem kui mandril, voolas sinna põgenikke. POOLA-ROOTSI SÕJAD (1600-1629) Põhjus: kumbki polnud rahul oma valdustega. 1611 Gustav II Adolf sõlmib Poolaga vaherahu, et ühineda sõjategevuseks Venemaa vastu. 1621 Rootsi hõivab Riia 1625 Rootsi hõivab Tartu 1629 Altmargi vaherahu. Poola loovutab kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile. ROOTSI AEG
Asehaldur- kõrgeim ametiisik, laialdaste volitustega. Presidentkond- maad jagati kolme ossa (Tartu, Pärnu, Võnnu pdk.) Vojevoodkond 1598- presidentkonnad nimetati ümber nendeks. Staarostkond- presidentkonnad jagunesid omakorda nendeks Vastureformatsioon: peeti oluliseks luterluse vahetamist katoliikluseks. Algatati vasturevolutsioon, millega loodeti levitada katoliku usku ka Venemaale. Kuberner- kuningavõimu kõrgeim kohapealne esindaja, kes haldas riigimaid. Eestimaa hertsogkond- nii nimetati Rootsi valdusse langenud Põhja-Eestit. Provints jagati seitsmeks linnuselääniks: Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere, Lihula. Eestimaa jagunes 4 maakonnaks: Harju-, Viru-, Järva-, Läänemaa. Riigimõisaid valitsesid kohapeal foogtid, kes kogusid makse ja mõistsid kohut. Eestimaa rüütelkond- Moodustasid aadlikud. Olid oma asutused ja ametiisikud. Rüütelkonna
Lõuna-Eestis vallataolised ühikud – vardjaskond. Vardjas või kubjas oli vahemikeks riigi ja talupoegade vahel. Kohaliku aadli esindusorganiks maapäev. Rootsi võim P-E: Eestimaa hertsog- e vürstkond, eesotsas asehalduri e kuberneriga. Provints jagunes 7 linnuselääniks, mis omakorda jagunes mõisaläänideks. Maa jagunes Harju, Viru, Järva ja Lääne maakonnaks e kreisiks. Foogtid kogusid makse ja mõistsid kohut. Siseküs-te otsust rüütelkonna käes. Taani võim Saaremaal: riigimaid haldas asehaldur. Kroonumaad jagunesid ametkondadeks eesotsas valitsejatega, kelle abilisteks talupoegadest valitud vanemad e kupjad ja kiltrid. Ametkonnad jagunesid vakusteks. Ka Saaremaal omaette rüütelkond. Rootsi aeg (1645-1710) Uus halduskorraldus. P-Eestis 4 maakonda, Liivimaa kubermangus Tartu, Pärnu ja Saare maakond. Kõrgemaiks valitsusametnikeks kindralkubernerid. Rüütelkonnad kaitsesid aadlikke õiguseid ja lahend kohalikke küs-i. Kokkusaamised maapäevadel
Rüütelkonna pealik(Liivimaal maamarssal) tegeles igapäevaste küsimuste lahendamisega. Kohtukorraldus: Rootsi kuningakohus Kubermangu tasandil (Eestimaa Ülemkohus, Liivimaa Õuekohus) Maakonna tasandil(Eesti- ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud) adrakohtunikud(Eestimaa), sillakohtunikud(Liivimaa) politsei Karl XI ajal tugevnes kuningavõim, kui Rootsil oli halb välispoliitika majanduslikud probleemid. Ta hakkas riigimaid tagasi võtma reduktsioon. Suur osa Eesti aladest riigistati(Liivimaal 80%, Eestimaal 50%, Saaremaal 30%). Tagasi saadi need renti makstes. Mõisnike hulgas tekitas see pahameelt. Patkul sai aadlipositsiooni juhiks, kuid ta mõisteti koos kaaslastega mässu õhtuamise tõttu surma. Ta aga põgenes välismaale. Vene aeg(1710/1721-1917) Halduskorraldus jäi samaks(Eesimaa (eelnevad + Paldiski mk) ja Liivimaa (eelnevad + Viljandi ja Võrumaa), kubermang).
Lisaks asutasid nad tõlkide seminar. Ladinakeelne õppetöö. Rootsi. Põhja-Eestit nimetat Eestimaa hertsogkonnaks. Kuningavõimu kõrgeim kohapealne esindaja kuberner. 7 linnuselääni: Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere, Lihula. Riigimõisasi valitsesid kohapeal foogtid. Maksude ühtlustamine, kindel viljamaks. Karl IX. Taani. Saaremaa sõjas vähem kannatanud. Aadel moodustas Saaremaa rüütelkonna. Riik teostas reduktsiooni st et võttis mõisnikelt maad tagasi. Riigimaid haldas kuninglik asehaldur. Maa oli jagatud ametkondadeks. Need omakorda jagunesid vakustekst(vakusekohus). 1611. Rootsi uueks kuningaks Karl IX poeg Gustav II Adolf, seejärel sõlmiti Poolaga koheselt vaherahu. 1625ndal aastal vallutasid rootslased Tartu. 1629. aastal Altmargi vaherahu - Poola loovutas kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile. 1643-1645 sõda Taani ja Rootsi vahel. 1645. Brömsebro rahuga Saaremaa ka Rootsile. Rootsi aeg Halduskorraldus
kuberner; kohaliku elukorralduse reguleerimisel püriti kokkulepetele rüütelkonnaga. Riigi maavaldus Eestimaal kujunes endistest ordu-, kloostri- ja piiskopimaadest, samuti omanikuta jäänud mõisamaadest; osa sõjas omaniku kaotanud maadest sai enda valdusesse ka kohalik aadel. Riigimaa haldamiseks jaotati see lääniasehaldurite juhitavateks linnuseläänideks, need omakorda riigimõisateks, mida juhtisid mõisafoogtid. Samas asusid Rootsi kuningad heldelt riigimaid eravaldusse annetama -- tasuks teenete või teenistuse eest. Nõnda oli 16. sajandi lõpuks enamik Eestimaa maid taas erakätes, peamiselt saksa aadli omanduses. See tagas Eestimaa aadlile ulatusliku mõjuvõimu nii majanduses kui ka poliitilises sfääris ning kuningavõimu hilisemad katsed seda piirata põrkasid rüütelkonna tugevale opositsioonile. Lisaks sellele oli lakkamatult sõdivale riigile tähtis säilitada kohaliku aadli
Liiduvabariikide pädevus Igal oma valitsus ja esinduskogu. Punaarmee liiduvabariikides sees. Puudus välissuhtlemise õigus, oma raha, välismajandussuhted. 1921 - 29 Uus majanduspoliitika NEP NEPi olemus: eraomandil põhineva ettevõtluse lubamine väiketööstuses ja põllumajanduses. Majanduse võtmevaldkonnad rahandus, pangad, maa, mets, suurettevõtted, kaevandused - jäid riigi kätte. Talupojad harisid riigimaid, maksid kindla suurusega toitlusmaksu (naturaalmaks). Ülejäänuga võisid vabalt kaubelda. Riiki kutsuti välismaiseid ettevõtjaid, ettevõtteid anti rendile, metsa ülestöötamisele. Tulemus majanduslik tõus. I maailmasõja ja kodusõja aegsest vaesusest ja majanduslikust madalseisust ülesaamine. Stalini ajastu NSV Liidus (1924 53) Jossif Stalini (Dzugasvili) (1879-1953) Eluloolisi andmeid Rahvuselt grusiin, sündis Gruusias Gori linnas.
Vojevoodkond 1598 - 1598 nim. presidentkonnad ümber vojevoodkondadeks, presidendid vojevoodideks, nagu Poolas. Staarostkond - vojevoodkonnad jagunesid omakorda staarostkondadeks eesotsas kuninga poolt nimetatud staarostitega, kusjuures need ei allunud presidendile. Eestis oli 9 staarostkonda. Vastureformatsioon - reformatsiooni vastu suunatud liikumine. Eestimaa hertsogkond - Rootsi valdusse langenud Põhja-Eesti. Kuberner Haldas riigimaid, kõrgeim isik, asus Tallinnas, kunni poolt määratud. Täitis sõjapealiku kohustusi, hoolitses linnuste korrashoiu ja transpordi eest, jälgis, et aadel täidaks korralikult ratsateenistuse kohustust. Teiseks tähtsaks ülesandeks oli riigitalupoegadelt maksude laekumise valvamine. Küsimustes abistas teda nõunik. Linnuseläänid - on üks seitsmest maaosast, milleks Eestimaa hertsogkond jagati. (Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere ja Lihula).
presidendid vastavalt vojevoodideks, nii nagu see oli poolas. *staarostkond- Presidentkonnad(hiljem vojevoodkonnad) jagunesid omakorda staarostkondadeks eesotsas kuninga poolt nimetatud staarostitega, kusjuures need ei allunud presidendile. Eestis oli 9 staarostkonda. *vastureformatsioon- reformatsiooni vastu suunatud liikumine *Eestimaa hertsogkond- Rootsi valdusse langenud langenud Põhja-Eesti. *kuberner- Riigimaid haldas kuningavõimu kõrgeima kohapealse esindajana Tallinnas asuv kuberner. Ta täitis sõjapealiku kohustusi, hoolitses linnuste korrashoiu ja transpordi eest, jälgides ka, et aadel täidaks korralikult ratsateenistuse kohustust. Teiseks tähtsaks ülesandeks oli riigitalupoegadelt maksude laekumise valvamine. Küsimustes abistas teda kuninga poolt määratud nõunik. *linnuseläänid- on üks seitsmest maa-osast, milleks Eestimaa hertsogkond jagati. (Tallinn,
laiali, et saaks ilusti koju. Poola võimud hakkavad 16.saj lõpul ise moodustama rüütelkonda. Õiguskorraldus: Eestimaal teostasid kohtuvõimu neli institutsiooni: 1) riik, 2) seisuslik kohtuorgan, 3) Tallinna linn, 4) kirik. Reduktsioon: 1640.aastatest probleemid: riigikassa tühjus, eriti suur probleem kuninganna Kristiina valitsemisajal, hakkas rõhuma kõrgaadlile ja otsima tuge, selleks läänistab veel riigimaid, mis tähendas samas, et nendelt maadelt enam maksu ei laeku. "Mässama" hakkasid mitteaadlikud, kes hakkasid nõudma, et riigis tuleb läbi viia reduktsioon, ehk aadlile antud maad tuleb võtta riigile tagasi. Kuninganna raskes seisus, ühelt poolt vaja aadli tuge, aga samas vaja tulla mitteaadlikele vastu. 1654.aastal kuninganna loobub troonist, asemele tuleb Karl Gustav, aga aadliseisus lahendust ei saa, sest ta on nõus läbi viima reduktsiooni, 1655
30-datel aastatel hakkati uusi talusid uuesti asustama. Eestisse hakkas sisserändama palju venelasi - vanausulised, keda Venemaal taga kiusati. Samas rädas sisse ka palju soomlasi ja lätlasi. 1695 - eesti rahvaarv 350'000 inimest. 1656-1661 Väike Rootsi-Vene Sõda. Lõppes tulemusteta Kärde rahulepingu allakirjutamisel. 1632 - Hukkus Rootsi Kuningas Gustav II Adolf Lützeni lahingus 30-aastase sõja käigus. Kuninganna Kristiina ajal jagati aadlikele riigimaid. Karl X alustas osalist reduktsioonim kuid seda peamiselt Rootsis, kus talupojad ei olnud pärisorjad. 1660 - Rootsi kuningaks sai 4-aastane Karl XI. 1680 aastal, tema valitsemis ajal, teostati suur reduktsioon (aadlikelt võeti maa riigi omandiks.) Patkul - astus ägedalt reduktsiooni vastu. 1645 - Põhja-Eestis kinnitati sunnismaisus ja pärisorjus. 1668 - Sunismaisus ja pärisorjus kinnitati Liivimaal. Kindral-kuberneriks oli Clas Totti. See oli kirjapandud
kaevandamise load. Looduskaitseosakonna (6 töötajat) põhiülesandeks on riigimaal loodusväärtuste säilimiseks ja taastamiseks vajalike looduskaitsetööde kavandamine lähtudes kaitsekorralduskavadest ning liigikaitse- ja ohjamiskavadest. Looduskaitseosakond koostab looduskaitsetöödele lähteülesanded ning hangib tööde tegemiseks vajalikud load ja kooskõlastused. Lisaks seirab looduskaitseosakond looduskaitsetööde nõuetelevastavust. Looduskaitseosakond kooskõlastab riigimaid hõlmavate kaitse-eeskirjade ja kaitsekorralduskavade tööversioonid. Jahindusosakonna (3 töötajat) põhiülesandeks on RMK majandatava metsa jahindusliku kasutamise kavandamine ja koordineerimine ning RMK kasutuses olevate jahipiirkondade jahiulukite asurkondade otstarbeka majandamise korraldamine. Maakorraldustalituse (6 inimest) põhiülesandeks on RMK valduses olevate kinnisasjade kasutusse andmise
Liivi sõda 1558-1583 (Eesti jagati Rootsi, Poola ja Taani vahel) pani aluse Rootsi valdustele Läänemere idakaldal. Vahepeal sai Rootsi troonipärija Sigismund ka Poola kuningaks (1592- 99). 16 sajandi alul liitis Rootsi Poolaga peetud sõdade tagajärjel endaga ka Liivimaa (Altmarki vaherahu 1629). Saaremaa liideti Rootsiga 1643-1645 Taaniga peetud sõja tulemusel. Gustav II Adolf (1594 – 1632).Tsentraliseeris Rootsi riiki, saavutamaks aadli tuge jagas välja riigimaid, eriti meie kandis. 4. Kolmekümne aastane sõda 1618-1648 Habsburge (Austria ja Hispaania) toetasid paavst, katoliiklikud saksa vürstid ja Poola- Leedu riik. Habsburgide vastasesse koalitsiooni kuulusid Prantsusmaa, Rootsi, Saksa protestantlikud vürstid, Taani, neid toetasid Inglismaa (ehkki ei soovinud samas Prantsusmaa liigset tugevnemist), Madalmaad ja Venemaa, aga ka Osmanid, kes olid huvitatud Habsburgide nõrgenemisest ja sidusid nende sõjajõude.
annaabi.ee 
