ringkonnamandaadiga. Kompensatsioonimandaatide jagamine toimub üsna keerulisel teel, kasutades modifitseeritud Viktor d'Hondti jagajate meetodit jagajate jadadega 10'9, 20'9, 30'9, 40'9 ... ning arvutades välja võrdlusarvud igas nimekirjas kõigi isiku või ringkonnamandaadiga mittesissesaanute jaoks. (Seda meetodit võib kutsuda ka Jeffersoni reegliks, kuna selle töötas välja Thomas Jefferson kongressikohtade määramiseks USA osariikidele veel enne, kui d'Hondt kasutas seda kohtade jagamiseks parteidele). Valituks osutuvad suuremate võrdlusarvudega kandidaadid. Võrdlusarvu suurus sõltub sellest, kui palju sai erakond hääli kogu riigis ning kus asus antud kandidaat oma erakonna üleriigilises nimekirjas. Kandidaat peab mandaadi saamiseks koguma ka ise 5% hääli lihtkvoodist ja erakond peab ületama üleriigiliselt 5% künnise. Kui mõni juba valituks osutunud liige lahkub Riigikogust või langeb välja (näit kinnitatakse
Proportsionaalse süsteemi peamiseks puuduseks on häältelugemise keerukus ning erakondade suur mõju valimistulemustele , eriti suletud nimekirjade puhul. Kritiseeritakse sedagi , et valimisnimekirjade ning häälte ülekandmise tõttu kipub hajuma saadiku isiklik vastutus, mida asendab üldsünaline erakondlik positsioon. Teisest küljest jälle ei lähe hääled kaduma nagu majoritaarse süsteemi puhul läksid. Lisaks nimetatakse plussina veel parteide võrdsemaid sansse saada parlamendis esindatud. EESTI VALIMISSÜSTEEM Eestis kasutatakse proportsionaalset valimissüsteemi nii europarlamendi, riigikogu kui ka vlikogude valimistel. Tüüpiliselt proportsionaalsele süsteemile moodustatakse mitmemandaadilised valimisringkonnad. Et osutada valituks, peab kandidaat koguma vähemalt niipalju hääli kui kvoot ette näeb. Kvoot seadusest tulenevalt kehtestatud häälte miinimumnorm Need hääled mis kandidaat kogub üle kvoodi kantakse tema nimekirjakaaslastele
Arvamus tekkis seisukohast, et kuigi riigid võivad väliselt sarnased olla, on nende poliitika ikkagi erinev. Seega tuleb iga riiki uurida lähtuvalt konkreetset poliitikast lähtuvalt. · Näide behaviouralistlikust uurimisest: Eesti on sarnane Läti ja Soomega, aga nende ühiskonnad on poliitiliselt erinevad (Lätis on erinevalt Eestist ja Soomest oligarhide suur roll; Soome on iseseisvam kui Eesti ja Läti; Lätis erakonnad riigilt rahastust ei saa). Näide annab tõestust, et kuigi tõdetakse sarnasust, ei panda neid veel ühte patta. · Behaviouralism pöörab tähelepanu käitumisele (poliitiline käitumine kõige aluseks), mitte institutsioonidele (nagu institutsionalism seda teeb) · Beh.lism on palju andnud juurde sotsiaalteadustele · Omaseks statistiline andmetöötlus (faktide põhisus) · Kaks koolkonda: o Psühholoogiline o Utulitaarne (musta kasti teooria)
Philipp ). Soome sai tema ajal oma parlamendi ning meil sel ajal ärkamisaeg. Alexander III ajal algab venestusaeg. Kreuzwaldi ja Jakobsoni surm 1882. Hurt lahkub Eestist. Sajandi lõpul uued liidrid Jaan Tõnisson (liberaal) ja K. Päts. Tõnissoni seostati kultuuri arenguga ja teda hinnati kui aatemeest. ,,Postimees``. Päts (reaalpoliitik) panustab majanduse edendamisele, Tallinnas ,,Teataja``. Kuni 1905 Vene impeeriumis poliitilised erakonnad keelatud (olid põrandaalused). 1898 Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei (VSDTP). Minskis selle partei esimene kongress (9 in.) imiteeriti sünnipäeva. 1903 lõhenemine enamikud e. polsevistid (revolutsioonilisem)(lõi Kalinin) / vähemlikud e. mensevistid (mõõdukama suuna esindajad). Stalini ajastu paradoks- suurmeeste naised vangilaagris (Kalinin ja Molotov). 1902 teine põrandaalune erakond- Sotsialistide-Revolutsionääride e. esseenide partei (SR)
Teisenenud on sotsiaalne keskkond, kus poliitikat tehakse, muutunud on ühiskonna kihitus ja põhiväärtused. Klassikalisele valijate suhtlemisele oma rahvasaadikuga on tänapäeval lisandunud mitmeid poliitika mõjutamise kanaleid. Uusimad neist on seotud e-demokraatiaga – nii saab interneti vahendusel jälgida parlamendi istungeid, suhelda poliitikutega, avaldada arvamust seaduseelnõude kohta ja hääletada. Samas on endiselt olulised poliitiliste huvide traditsioonilised vahendajad – erakonnad ja survegrupid. Valimised on jätkuvalt demokraatliku valitsemise kõige olulisem poliitikasündmus. 3 Kodanikud, huvid ja demokraatia 1. Demokraatia kui rahva võim Demokraatia tähendab otsetõlkes rahva võimu. Paraku jääb see tõlgendus liialt ebamääraseks. Parema iseloomustuse on andnud Abraham Lincoln, kelle sõnul on demokraatia rahva valitsemine, mida teostab rahvas enese huvides (government of the people by the people and
Ühiskonna valitsemine Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte
vastased. Kui sotsialistid püüavad kapitalismi puudusi leevendada, soovivad kommunistid kapitalismi täielikku hävingut ja uue ühiskondliku korra kommunismi võidukäiku. Hetkel on maailmas alles vaid kaks ultravasakpoolset (kommunistlikku) riiki Kuuba ja Põhja-Korea. Et aga kommunistliku Kuuba rajaja Fidel Castro suri novembris 2016, võime loota, et ka selles riigis võidutseb peagi demokraatia. EESTI SUURED POLIITILISED ERAKONNAD (PARTEID) Selleks, et üks või teine Eesti erakond saaks oma esinduse Riigikokku, peab see erakond saama parlamendivalimistel vähemalt 5% häältest. Viimastel parlamendivalimistel 1. märtsil 2015 pääses meie Riigikokku 6 poliitilist parteid. Need on: Eesti Reformierakond (esimees Kaja Kallas) jõukama elanikkonna (ettevõtjate ehk kapitalistide) parempoolne partei Eesti Keskerakond (esimees Jüri Ratas) eesti ja vene emakeelega keskklassi esindav tsentristlik partei
· suletud nimekiri uut pingerida ei moodustata. Proportsinaalse süsteemi peamiseks puuduseks on häältelugemise keerukus niing erakondade suur mõju valimistulemustele. Valimisnimekirjade ning häälte ülekandmise tõttu kipub hajuma saadiku isiklik vastutus, mida asendab üldsõnaline erakondlik positsioon. Proportsionaalse süsteemi plussiks on parteide võrdsem sanss saada parlamendis esindatud. Eesti valimissüsteem Kandidaadid seatakse üles valdavalt parteide valimisnimekirjades, kuid pole keelatud kandideerida ka üksikisikuna. Et osutuda valituks, peab kandidaat koguma vähemalt nii palju hääli, nagu seadusest tulevenalt on kehtestatud- häälte miinimumnormi nimetatakse kvoodiks.Hääled, mida kogutakse üle kvoodi, kantakse üle nimekirjakaaslastele. Hübriidne valimissüsteem (Venemaa, Itaalia, Saksamaa, Leedu, Ungari)
kõige äärmuslikumad vasakpoolsed poliitikud on KOMMUNISTID (communis on ladina keeles `ühine'). Kui sotsialistid pooldavad veel osalist eraomandit, on kommunistid igasuguse eraomandi vastased. Kui sotsialistid püüavad kapitalismi puudusi leevendada, soovivad kommunistid kapitalismi täielikku hävingut ja uue ühiskondliku korra kommunismi võidukäiku. Hetkel on maailmas alles vaid kaks ultravasakpoolset (kommunistlikku) riiki Kuuba ja Põhja-Korea. EESTI SUURED POLIITILISED ERAKONNAD (PARTEID) Kuid selleks, et üks või teine Eesti erakond saaks oma esinduse Riigikokku, peab see erakond saama parlamendivalimistel vähemalt 5% häältest. Viimastel parlamendivalimistel pääses meie Riigikokku 6 poliitilist parteid. Need on: Eesti Reformierakond (Andrus Ansip) jõukama elanikkonna (kapitalistide) parempoolne partei Erakond Isamaa ja Res Publica Liit (Mart Laar) kahe erakonna liit a) põhirahvuse huve esindav
ÜHISKONNA VALITSEMINE Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte
Selle süsteemi peamiseks puuduseks on häältelugemise keerukus ja erakondade suur mõju valimistulemustele, eriti suletud nimekirjade 4 puhul. Valimisnimekirjade puhul kipub hajuma saadiku isiklik vastutus, mida asendab erakondlik positsioon. Teisest küljest ei lähe tänu häälte ülekandmisele hääled kaduma ning parteidel on võrdsemad võimalused saada parlamendis esindatud. Eesti valimissüsteem- proportsionaalne valimissüsteem, moodustatakse mitmemandaadilised valimisringkonnad, kus eraldatud mandaatide arv tuleneb hääleõiguslike kodanike arvust ringkonnas. Et valituks osutuda, peab kandidaat koguma niipalju hääli, nagu seadusest tulenevalt on kehtestatud, seda miinimumnormi nimetatakse kvoodiks. Need hääled, mis kandidaat kogub üle kvoodi, kantakse üle tema nimekirjakaaslastele
.......... 12 4. Eesti riigipead läbi aegade..............................................15 Kasutatud kirjandus .................................................................................... 16 2 Sissejuhatus Avalik haldus on seotud avaliku võimu teostamisega, moodustades organisatoorselt, funktsionaalselt ja õiguslikult suletud üksuse, mis on selgesti eristatav haldusest muudest valdkondadest. Haldus organisatsioonilises mõttes on haldusorganisatsioon, mis koosneb halduse kandjatest, haldusorganitest ja muudest haldusasutustest. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, nt kohalik omavalitsus. Haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, st riigi tegevus, mille esemeks on haldusele pandud ülesannete täitmine. See on täidesaatev tegevus. Haldus formaalses mõttes on
Valimiskogus valimise plussid: Sümboolselt on tegemist omamoodi koguga terve Eesti elanikkonna esindajatest. Valimiskogus osutub valituks kandidaat, kes saab üle poolte kõigi hääletanute häältest <- nii on reaalsem võimalus, et keegi saab valituks. Valimiskogus valimise miinused: kohalike omavalitsuste esindajad määratakse valimiskogusse ebaproportsionaalselt elanike arvuga kohalikes omavalitsustes, kusjuures kohtade jaotus on jäetud seadusandja otsustada. Sellisel juhul on võimalik, et võimul olev koalitsioon manipuleerib esindajate arvuga eesmägiga saavutada enamus valimiskogus. Teiseks tähendab kohalike omavalitsuste volikogude esindajate kaasamine valimiskogusse, et kaudselt osalevad Vabariigi Presidendi valimistel välismaalased. 5. RK-s vähemalt 68 hääle nõude plussid ja miinused.
valimistulemuste süsteem, mis võib ka tulevatel valimistel iseloomulik olla, sest seda on juhtunud juba kaks korda järjest. Selleks, et seda järeldust teha, tuleb võrrelda Eesti Riigikogu valimisi teiste riikidega. Kahel viimasel valimisel on esindatuks saanud kuus erakonda, mis küll ei anna alust arvamiseks, et ka järgmistel valimistel samaarv erakondi esindatuks saavad. Küll, aga tekib küsimus, kas meil on piisavalt erakondi esindatud? Maailmakogemust silmas pidades on meil Riigikogus esindatud veel vähe erakondi. Kõige ligemal oli Eesti maailmakogemusele 1995. aastal, kui Riigikogus oli esindatud seitse erakonda. Kui meil ei oleks 5% künnist, siis oleks ka hetkel esindatud 8 erakonda, mis oleks päris ideaalne tulemus Rein Taagepera valemi põhjal. Mina aga leian, et hetkel Riigikogus esindatud kuus erakonda on meile väikesele riigile piisav
Parlamendi valib rahvas, presidendil mingit erilist võimu ei ole. Ta on riigi esindaja suhetes välisriikidega. Konstitutsioonilise monarhiaga riikides (Suurbritannias, Rootsis, Norras, Belgias ja Taanis) presidenti ei valita, sest riigi esindajad ülesandeid täidab monarh. Parlament on seadusandlik võim. Ta kinnitab valitsuse antud seaduseelnõu seaduseks. Parlament kinnitab valitsuse väljatöötatud riigieelarve seaduseks. Parlament määrab ametisse valitsuse, mille moodustavad need erakonnad, kes on saanud parlamendivalimistel enamuse. Parlament toetab valitsust, kuid võib korraldada valitsuse vastu umbusaldushäälestuse. Täidesaatev võim ehk valitsus ehk ministrite kabinet esitab parlamendile seaduseelnõu ning viib ellu parlamendi vastuvõetud seadused, so. juhib praktiliselt riigi elu. Parlament ja valitsus peavad teineteist toetama. Kui nende vahel tekib tõsine konflikt, võib see kaasa tuua uue valitsuse moodustamise või isegi uued parlamendivalimised.
Eesti põhiseadus. Kodanike ja välismaalaste jaoks kehtivad õigused ja vabadused. Kodanike osalemine avalikus elus. Demokraatia põhimõtted ja säilimise tugisambad. Kodanikuühiskond. Ühiskonnaelus osalemise võimalused. Huvi- ja survegrupid. Valimised. Valimiste vajalikkus. Üldmõisted. Valimisõiguse ajaloost. Valimissüsteemid: enamusvalimised ja võrdelised valimised. EV Riigikogu valimised. Kohalike volikogude valimised. Poliitilised voolud enne ja nüüd. Erakonnad. Poliitiline skaala. Parem- ja vasakpoolsuse mõiste tekkimine. Alalhoidlikkus ja vabameelsus 18. sajandil ja 19. saj alguses. Sotsialistliku voolu kujunemine. Parempoolsus tsentrism vasakpoolsus. Parem- ja vasakpoolsus tänapäeval. 20. sajandi ja tänapäeva vasakvoolud (sotsiaaldemokraatia, "kolmas tee"). Heaoluühiskond. 20. sajandi liberaalsed voolud (klassikaline liberalism, sotsiaalliberalism). 20. sajandi parempoolsed voolud (konservatism, kristlik demokraatia, neokonservatism)
Proportsionaalne süsteem, mida kasutatakse ka Eestis, on tunduvalt keerulisem. Samas peetakse seda süsteemi õiglasemaks, sest see annab parlamenti pääsemiseks lootust ka väikeparteidele, keda esimene valimisviis ei soosi. Põhimõte seisneb selles, et iga partei saab parlamendis kohti proportsionaalselt kogu riigi ulatuses kogutud häälte arvule. Proportsionaalse süsteemi puhul ei käi valimisvõitlus mitte üksikute kandidaatide, vaid erakondade vahel. Valimistel osalemiseks koostavad erakonnad oma valimisplatvormi või programmi, kus on sõnastatud nende olulisemad eesmärgid. Lisaks tasub meeles pidada veel teisigi Eestis kehtiva proportsionaalse süsteemi iseärasusi. Esiteks kandidaat pole sõltumatu, vaid esindab oma erakonna seisukoht. Ka saadikutöös tuleb järgida partei poliitilist liini. Seega ei tasu valida sümpaatset inimest, kui ta kandideerib niisuguse partei nimekirjas, mille vaated pole meelepärased.
veebruaril 1918 erakorraliste volitustega Päästekomitee, kuhu kuulusid Päts, Konik, Vilms. 24. veebruaril kuulutati Eesti iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Eestimaa Päästekomitee moodustas 24. veebruaril 1918 13-liikmelise Ajutise Valitsuse eesotsas Konstantin Pätsiga. See oli oktoobris 1917 moodustatud Maavalitsuse järglane. Eesti Ajutine Valitsus oli Eesti Vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veebruarist 1918 – 8. maini 1919. Valitsuses olid esindatud kodanlikud parteid, Tööerakond ja ESDTP (Ast, Rei), seega oli tegu koalitsioonivalitsusega. 2 25. veebruaril jõudsid Tallinna Saksa väeüksused. Kõrgem võim kuulus saksa sõjaväelastele. Saksamaa polnud tunnustanud Eesti iseseisvust. Eesti erakondade tegevus oli peatatud ning rahvusväeosad laiali saadetud. Esimene Ajutine Valitsus läks põranda alla ja ministrite nõukogu esimees Konstantin Päts viibis Saksamaa alistumiseni 11
veebruaril 1918 erakorraliste volitustega Päästekomitee, kuhu kuulusid Päts, Konik, Vilms. 24. veebruaril kuulutati Eesti iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Eestimaa Päästekomitee moodustas 24. veebruaril 1918 13-liikmelise Ajutise Valitsuse eesotsas Konstantin Pätsiga. See oli oktoobris 1917 moodustatud Maavalitsuse järglane. Eesti Ajutine Valitsus oli Eesti Vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veebruarist 1918 8. maini 1919. Valitsuses olid esindatud kodanlikud parteid, Tööerakond ja ESDTP (Ast, Rei), seega oli tegu koalitsioonivalitsusega. 2 25. veebruaril jõudsid Tallinna Saksa väeüksused. Kõrgem võim kuulus saksa sõjaväelastele. Saksamaa polnud tunnustanud Eesti iseseisvust. Eesti erakondade tegevus oli peatatud ning rahvusväeosad laiali saadetud. Esimene Ajutine Valitsus läks põranda alla ja ministrite nõukogu esimees Konstantin Päts viibis Saksamaa alistumiseni 11
tagatisi. Demokraatia tänapäeval Mõisteid "vabadus" ja "demokraatia" kasutatakse sageli sünonüümidena, kuid see ei ole õige. Demokraatia on ühiskondlikult korraldatud vabadus. Seepärast saabki eristada kolme nurgakivi, ilma milleta ei saa ükski ühiskond end demokraatlikuks pidada: põhiseaduslik valitsus, inimõiguste tagamine ja võrdsus seaduse ees. Tänapäeval on demokraatia kõige levinum vorm esindusdemokraatia, mille puhul võib rahvas oma esindajaid valida väga erineval viisil, kuid sellest sõltumata peavad valitud tegutsema rahva nimel ja andma oma tegevusest rahvale aru. Kõik demokraatlikud riigid on süsteemid, milles kodanikud teevad poliitilisi otsuseid, tuginedes enamuse võimule. Enamuse võimuga peab kaasnema vähemuse õiguste kaitsmine. Demokraatlikus riigis on valitsus ainult üks osake paljude teiste asutuste, erakondade, seltside ja ühenduste kõrval (pluralism - vaadete paljusus ja võrdsus)
valimisringkonnas kõige rohkem hääli (näiteks 30% häältest, kui konkurendid saavad vähem). Enamusvalimised väldivad seadusandliku kogu killustumist. Väikeparteid ei saa mandaate või saavad mõne juhusliku mandaadi, mis ei mõjuta parlamendi otsuseid. Soodustab erakondade ühinemist ja kaheparteisüsteemi kujunemist. Ühe erakonna enamus parlamendis tagab stabiilse valitsuse. Kaheparteisüsteem on kõige selgemini välja kujunenud briti poliitilise kultuuriga riikides. Erakonnad suunavad oma programmi keskmisele valijale, seetõttu on need mõõdukad. Väike ülekaal valimistel toob kaasa suured muutused erakondade mandaatide arvus ja valitsuse vahetumisel ka poliitikas. Valitsuse programmiks on võitja programm. Kaotsi lähevad kaotajatele antud hääled ja võiduks vajaliku määra ületanud võitjale antud hääled. Üheks valimistulemustega manipuleerimise meetodiks oli nn Gerrimander
valimiseelne kampaania. Järelikult tuleb valitsusel tagada kõikidele parteidele, valimisliitudele ja üksikkandidaatidele oma vaadete propageerimiseks võrdsed tingimused. Kuid kandidaadid võivad endale reklaamiaega osta ja sellisel juhul võrdsus kaob. Et niisugust ebavõrdsust piirata, seatakse sisse valimiskampaania maksumuse ülempiir või asutatakse riiklik fond valimiskampaania rahastamiseks. Peale valimiskampaaniat peavad kõik üksikisikud, erakonnad või valimisliidud esitama rahade laekumise kohta aruande. Samuti on kõik hääled võrdsed, s.t kõigil valijatel on üks hääl. Valimissüsteemid võib jaotada kahte järgmisesse suurde kategooriasse: majoritaarsed (sh pluraalsed) ja proportsionaalsed. Majoritaarse valimissüsteemi pooldajad rõhutavad järgmisi tegureid: ·süsteem tagab tugeva ja stabiilse valitsuse, kuna võimul oleks üks partei; ·valitsemise puhul on esmatähtis efektiivsus, alles seejärel proportsionaalne esindatus;
Konstruktiivset umbusaldushääletust üritatud kahel korral (1972 Brandt, 1982 Schmidt). Tihti ei vii valitsused asja umbusaldushääletuseni, vaid astuvad ise tagasi (skandaal, toetuse kaotus parlamendis) Vana valitsus formaalselt ametis, kuni uus astub ametisse Mis iseloomustab konsensuslikku tüüpi ja millistes riikides see levinud on? · Konsensuslik tüüp (konsensuslik demokr - Skandinaavia) Valitsused enamasti koalitsioonivalitsused, kus esindatud mitmed parteid või siis tegemist ühe partei vähemusvalitsustega Püüd pigem saada toetust väga erinevatelt jõududelt parlamendis ja ka opositsiooniga läbi rääkida Puhtaim näide Skandinaavia · Neid tüüpe võib tõlgendada ka poliitika tegemise stiilidena. Enamik riike langeb kahe vahele (Eesti, Prants) Mis iseloomustab Westmister'i (majoritaarset) tüüpi ja millistes riikides see levinud on? · Westmister'i tüüp (majoritaarne demokr näide UK):
tagada sotsiaalne integratsioon ühiskonnas; annab inimtegevusele sihipärase ja struktureeritud iseloomu Distributiivne - "võim kellegi üle" - power over Struktuurne - "võimuks millekski" - power to Riik - kujunes abstraktse mõistena 14-15.saj. Tuntumaid riigi kui mõiste määratlusi tuleb 1933.a Montevideo konventsioonist 4 tunnust: rahvas, territoorium, valitsus ja rahvusvaheline õigussubjektsus Mõistet riik võib käsitleda mitmel erineval moel. Sotsiaalsel tasandil käsitletakse riiki kui ühiskonna gruppide ühest kooslust, mis toimib kindlate reeglite ning struktuuride järgi. Õigulikult käsitletakse riigi märksa konkreetsemalt, nimelt on riigil kindlaks määratud territoorium, millel elavad antud riigi kodanikud ning millel on suveräänne avalik võim. Sealjuures on vastavalt riigi kodanikel ka kodakondsus. Samas on struktuur-funktsionaalses käsitluses riik sarnane masinaga, kus sisendiks
Valimised, kus võivad kandideerida erinevad poliitilised jõud, kuid tegelikult on opositsioonijõudude võimalused võita äärmiselt ebatõenäolised. Toimuvad valimispettused valitsusparteide kasuks. Meedia on valitsuse kontrolli all. Kodanikevabadused on piiratud, puudub võimudelahusus, presidendil on suur roll, puudub terviklik ideoloogia. 22. Nimeta diktatuuritüübid ja selgita lühidalt, mis on nende vahe. Autoritarism ja totalitarism. Autoritarismis domineerib sõjavägi vastupidiselt totalitarismile. Eesmärgiks on kodanike väline rahulolu. On osaline mobiliseeritus. Säilitatakse varasemad legitimeerimisvormid. 23. Iseloomusta totalitarismile ja sultanismile iseloomulikke tunnuseid ja võrdle neid omavahel. Toralitarismile iseloomulikud tunnused on Ideoloogia, Totaalne revolutsioon, Eesmärgiks kodanike sisemine rahulolu, Totaalne mobiliseeritus, Vanemate seadustamisvormide kõrvaldamine, Sõjaväe allutatus.
liidunõukogu Rootsi Riigipäev (Rikstag) Prantsusmaa kahekojaline ülemkoda Senat, alamkoda Rahvuskogu Inglismaa (1267) Parlament, 2 koda, alamkoda Alamkoda, ülemkoda Lordide koda USA Kongress 2 kojaline, alamkoda esindajate koda, ülemkoda: Senat Mille poolest erineb kahekojaline parlament ühekojalisest Kahekojalises moodustatakse alamkoda otseste üldvalimiste teel, ülemkoda komplekteeritakse kahel erineval põhimõttel, Esimesel seissuslikul - omandatud või päritud tiitli alusel, Teisel vajadus esindada keskvõimu tasandil regionaalseid huve Alamkoda kinnitab ülemkoja otsuseid Eesti Riigikogu formaalõiguslik struktuur Kuidas töötab, ametipostid ja komisjonid Valib kolmeliikmelise juhatuse, igal aastal, hetkel riigikogu esimees Ene Ergmaa, esimene ja teine aseesimeest, I koalitsioonist, II opositsioonist, I Keit Pentus II Jüri Ratas Komisjonid (11)
Mistahes siseriikliku ühenduse normid ei saa ületada õigusjõult asutamislepingust kui iseseisvast õigusallikast tulenevaid õigusakte. EL õigus murrab isegi põhiseaduse. 27. Mida kujutab endast poliitiline reziim? Millised on demokraatliku poliitilise reziimi tunnused? Poliitilise reziimi all mõistetakse neid faktilisi ehk tegelikke meetodeid, mille abil võimu teostatakse, ja milline on isiku tegelik õiguslik seisund ühiskonnas ja vahekorrad riigivõimuga. Poliitilist reziimi ei saa otseselt määratleda kehtivate õigusnormide kaudu, oluline on valitsev tegelikkus. Demokraatliku poliitilise reziimi tunnused on: 1) Isik saab tegelikult kasutada nii inimõigusi kui ka poliitilisi õigusi ja on olemas selliste õiguste kasutamise reaalsed tagatised (eeskätt tegelik võimalus vaidlustada oma õiguste rikkumist erapooletus ja sõltumatus kohtus). Selle tunnusega haakub põhiseaduse
opositsioon on enamasti ühtne. Peab olema kaheparteisüsteem või 2 suuremat erakonda. Nt USA, Suurbritannia 2. leppedemokraatia - ükski poliitiline jõud ei saavuta parlamendis selget enamust, valitsuse moodustamine eeldab mitme poliitilise jõu kokkulepet. Nii moodustatakse koalitsioon e valitsusliit, mis võivad laguneda enne uusi valimisi, kuna osapoolte huvid on erinevad. Opositsioon vastasrind, erakond või erakonnad, kel pole valitsuses esindajaid. Vähemusvalitsus moodustatakse siis, kui parlamendi kireva koosseisu tõttu ei saa enamuskoalitsiooni kujundada. Ametnikevalitsus koosneb poliitiliselt erapooletutest spetsialistidest (nt Tiit Vähi valitsus 1992) POLIITILISED REZIIMID Reziim on valitsemisviis. Demokraatia Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe.
valitsemise põhimõtted määratakse valitsemise vormi ehk režiimiga. Riigi ülesehitust ega võimuasutuste funktsioone ei muuda uute erakondade võimuletulek. Seetõttu on kõigi demokraatlike riikide valitsemises palju ühist. Kolmandaks seondub valitsemisega probleem „Mida otsustatakse?”. Parlamendis ja valitsuses tehtud otsustel on kohustuslikud ning nende põhjal kujunebki riigi poliitika. Poliitikasse jõuavad paraku vaid need huvid, mida kannavad mõjukad erakonnad või survegrupid. Huvide vormistamine seadusteks ja määrusteks ongi poliitilise protsessi esimese etapi sisuks. Poliitilise protsessi teisel etapil saavad põhitegijateks haldusinstitutsioonid ja ametnikud. Nende tegevusest ehk avalikust haldusest oleneb, kuidas otsused teostuvad. Headest seadustest on vähe kasu, kui puuduvad nende rakendusjuhised või kui pole asjatundlikke ja ausaid ametnikke. Viimastel aastakümnetel pälvib just demokraatia halduslik aspekt suuremat tähelepanu.
Riik ja partei on sellises riigis harilikult kokku kasvanud. Nt kompartei kontrollis NSVL-s seaduse loomet, jagas tarbekaupu, kortereid jne. Demokraatlikus ühiskonnas on ideoloogiaid palju. Erakondade vahel on valimiskonkurents. Erakonnad esindavad teatud gruppide huve. nt reformierakond on eraomanike huvide kaitsja (tööandjate partei). Selleks aga et grupi huve ellu viia, on vaja saada võimule. Sinna aga pääseb valimiste teel. Ajalooliselt kujunesidki erakonnad välja kui valimisvõitluse agentuurid, kelle ülesandeks oli koondada teatud gruppide huve ja propageerida oma õhiskonna programmi valijate hulgas. Programm ongi erakonna üks põhidokumente, mis esitab nägemuse kõigi ühiskonna valdkondade ja poliitika suhtes. Programmi aluseks on mingi ideoloogia. Tavaliselt vaadatakse programm üle enne valimisi. Kuna programmid on väga mahukad, siis koostatakse valijate jaoks lõhike ja lööv valimisprogramm ehk platvorm.
keel kultuurkeeleks. Hüppeliselt täienes trükiste arv, mis olid tõlgitud väliskeelest eesti keelde ja ilmusid eesti keeles, lisaks ajakirjad ja ajalehed. Kogu maa oli kaetud seltside, rahvamajade, raamatukogudega. Tihedalt külastati kino ja teatrit. Eesti levis Lääne- Euroopa mood ja teised mõjud. Iga 5 aasta tagant peeti üldlaulupidu. Soome tasemel raadiod(mis mõttes Soome tasemel?). 7. 1) Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Poliitilised ideoloogiad. Erakonnad ühendavad endasse ühesuguse ideoloogiaga inimesi ning erakondade eesmärgiks on soov tulla võimule ja selle nimel, et võimule pääseda, püüavad nad rahvahulki tõmmata oma ideoloogiaga kaasa. Erakondi võib klassifitseerida mitmel viisil. Üheks võimaluseks on lähtumine nende organisatsioonilisest ülesehitusest: Väikepartei - nõrga organisatsioonilise struktuuriga, vähe dokumentatsiooni, liikmed on lihtsalt mõttekaaslased ja nad peavad
sotsiaalset ehitust, parteistumist. Pluralism on veendumus, et eksisteerib või peaks eksisteerima ideede paljusus. Plootiline pluralism tunnistab erinevust sotsiaalses ja ideoloogilises praktikas. Avalik arvamus. Demokraatlikus riigis on kõigil õigus avalikule arvamusele. Näiteks Eestis, ja see on ka põhiseaduses kirjas. Huvide realiseerimine ühiskonnas. Huvide realiseerimine demokraatias ● ühiskondlikud liikumised, ● huvi- ehk survegrupid, ● erakonnad ehk parteid. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jms) Nimetatakse ebasoovitatavaid, kahjulike asjaolusid ning protsesse ühiskonna elus, mis võivad kahjustada inimeste heaolu, ühiskonna liikmete ühtekuuluvust ehk sotsiaalset sidusust, majandusliku edendamist, ühiselt tunnustatud väärtusi ja moraali. Heaoluriik. Riik, mis sekkub turumajandusse ja tulude jaotamise, et leevendada sotsiaalsete
1 POLITOLOOGIA Pilet 1. Poliitilised ideoloogiad - konservatism Termin pärineb ladina keelest (conservare- säilitamine, alalhoidlikkus, vanameelsus). Parempoolne ideoloogia, tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Konservatismi loojaks šoti filosoofi Edmund Burke’i, kes rõhutas, et muutuseid ei tohi teha kiirustades ega vägivaldselt, vaid ühiskond peab arenema rahulikult, stabiilselt traditsioonide vaimus. Pidas vajalikuks säilitada ühiskonnaelus palju endistest väärtustest, sest need on juba läbiproovitud ja toimivad, seevastu uute puhul ei või teada, kas need töötavad. Revolutsiooni pidas Burke halvaks, kaootiliseks ja ühiskonda lõhkuvaks nähtuseks. Leidis, et muudatused on paratamatud, aga neid tuleks kontrolli all hoida. Revolut
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
