Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Riigiarhitekt kui instituitsioon". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
riigiarhitekt, arhitektuur, visioon, kuulsad, arhitektid, arvavad, maksumaksja, linnaplaneerimise, konseptsioon, reguleeritud, õiguskantsleri, menetleja, autoriteediEKSAM: ARHITEKTUURI AJALUGU 19. saj. TÄNAPÄEVANI EKSAMITEEMAD Historitsistlik arhitektuur Euroopas Antiik-Kreeka ja Rooma stiili jäljendamine 6)Historitsistlik arhitektuur- toimub ajaloolis-filosoofiliste tõekspidamiste alusel 7) Histrotsismi enim mõjutanud * Mineviku idealiseerimine tulenevalt tööstsurev. esilekerkinud pahedest * Mineviku uurimine- tingisid muudatused suhtumises ajalukku
ametnikele, kellel tavaline süsteem jääks kitsaks Eelarvemudel: 1) avaliku sektori eelarve on suunatud liiga suures ulatuses tarbimisele; 2) arengule suunatud eelarve edendaks investeerimist (innovatsiooni) ja teadlikku arendustegevust. Eelarve seisukohalt sobiks arendusorganisatsioonile sihtasutuse või äriühingu vorm. SMIT on Siseministeeriumi hallatav asutus, mille... Visioon on: sisejulgeolek läbi avatuse, koostöö ja innovatsiooni. Missioon on: luua arenduskeskkond, mille kaudu oleks tagatud SM IKT keskne koordineerimine ja ühetaolised arendusprotsessid. Loeng: KOV + Kokkuvõte kohaliku omavalitsuse olemusest (ÕIS) Subsidiaarsuse põhimõttel (otsustamine võimalikult kodanikulähedaselt), kohalik demokraatia Eesti territoorium jaguneb maakondadeks, valdadeks ja linnadeks. Eestis on 15 maakonda ning 226 kohaliku
TARKVARATEHNIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on tarkvaratehnika? Software engineering ! “Engineers Australia” definitsioon: Tarkvaratehnika on tiimide poolt rakendatav distsipliin tootmaks kõrgekvaliteedilist, suuremastaabilist ja hinnaefektiivset tarkvara mis rahuldab kasutajate nõudmisi ja mida saab hooldada teatud ajaperioodi vältel. IEEE definitsioon: Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaraarendus on nõrgem termin, kus tingimata ei kasutata protsesse, tööriistu, standardeid, jne. Tarkvaraarendus on progemine + konfigursatsiooni haldus. Tarkvaratehnika ei ole ainult programmi kirjutamine, vaid teemad hõlmavad ka kvaliteeti, ajakavasid,
❏ võtab üle teatud rahvusvahelised õigused ja kohustused Nt kui üks riik on võtnud suure rahvusvahelise laenu ja see riik jaguneb nt kaheks, siis on loomulikult laenu andjate huvi selles, et saada oma laenu tagasi. Laenuandjaid huvitab see, kas uus riik võtab laenu tagasimaksmise kohustust ka endale või jääb kogu laen selle vana riigi kanda. Situatsiooni lahendamisel tuleb võtta arvesse: 1. kas riik peab ennast õigusjärglaseks või uueks riigiks 2. mida arvavad teised riigid Peaallikaks on rahvusvaheline tavaõigus. ÕIGUSJÄRGLUS SEOSES LEPINGUTEGA: ❏ territooriumi puuduvatest lepingutest tulenevad õigused ja kohustused lähevad alati täies ulatuses üle (nt piirilepingud Tšehhia ja Slovakkia puhul - uued riigid pidid tunnistama Tšehho-Slovakkia välisriigi lepinguid) ❏ reeglina lähevad järeltulijariigile automaatselt üle ka teised eelkäijariigi lepingud, v.a.
Kattuvad mõnevõrra teiste sellel alal tegutsevate institutsioonidega. On liigendatud vastavalt tehnoloogia tüübile: trükkimine, film, televisioon jne. Ja omakorda iga tüübi siseselt nt üleriigiline vs kohalik press. Meediainstitutsioonid muutuvad aja jooksul ning erinevad maade kaupa. (vt info, ideed, kultuur) loomine ja levitamine. Massimeedia institutsioon: 1) Põhitegevus on sümbolilise sisu loomine ja levitamine 2) Meedia toimib avalikus sfääris ja on sellele vastavalt reguleeritud 3) Osalus saatja või vastuvõtjana on vabatahtlik 4) Organisatsioon on professionaalne ja vormilt bürokraatlik 5) Meedia on korraga vaba ja võimutu Meedia peamised tunnused: 1) Meedia toimib avalikus sfääris ja on sellele vastavalt reguleeritud. Avatus kõigile vastuvõtjatele ja saatjatele. Meedia vastutab oma tegevuse eest laiema ühiskonna ees. 2) Publitseerimine ühiskonnaliikmete nimel on meediale kindlustanud suure vabaduse majanduslikes,
3 Kes peaks valitsema? Sissejuhatus Inglismaa rahvas peab end vabaks, kuid eksib rängalt; ta on vaba üksnes parlamendi liikmete valimise ajal. Niipea kui nad on valitud, saab orjus vabadusest võitu ja viimasest saab eimiski. See, kuidas rahvas neid lühikesi vabadusehetki kasutab, näitab tegelikult, et ta väärib nende kaotamist. (Rousseau, Ühiskondlik leping, III rmt, 15. ptk, lk 266) Ükskõik kas riik tundub meile olevat õigustatud või õigustamata, fakt on see, et riik on olemas. Ja meie praeguselt ajalooliselt positsioonilt vaadatuna on väga raske näha, kuidas saaks see olukord iial muutuda. Niisiis huvitab igaühte, isegi filosoofilist anarhisti, küsimus, mis laadi riik ja valitsus meil peaks olema. Missugune peaks olema valit
panna paika enda positsioon keskkonnas ning strateegilised tegurid, mis võivad tulevikus EV positsiooni mõjutada. Analüüsi abiga enda positsioneerimine peab andma vastuse, kuidas väliskeskkond kõigi oma muutujatega võib ettevõtet mõjutada, millised on ettevõtte enda võimekused ja võimalikud piirangud ning kuidas mõjutab EV tegevus erinevaid huvigruppe. Enne analüüsi juurde asumist sõnastada äriidee, ettevõtte visioon ning osaliselt ka missioon, mis paigutaks ettevõtte keskkonda, mida uurima asuda. Analüüs on strateegia formuleerimise aluseks ning annab samas õppimisprotsessina olulise panuse organisatsiooni enda arengusse. - strateegia formuleerimine; selles etapis fikseeritakse ettevõtte strateegilised valikud konkreetse tulevikuvisiooni ja pikaajaliste eesmärkidena ning fikseeritakse täpsemalt või alles luuakse ettevõtte esialgne äriidee ja missioon. Strateegiate väljatöötamisel peab samuti
Eelistan siiski, et minu prognoosid lükatakse ümber, kui elada maailmas, kus inimeste käitumine on niisama etteaimatav kui aatomid, millest me koosneme. Mõnikord esitatakse politoloogidele küsimusi, millele me kui teadlased peaksime jääma vastuse võlgu. Teadlase vastus küsimusele, milline on hea ühiskond, ei ole õigem kui vastus, mille annab tädi Maali. Mis on hea või halb, õige või vale, peitub vaataja silmades ning tuleks alati olla kahtlev ühiskonnateadlaste suhtes, kes arvavad teadvat, kuidas ideaalne ühiskond välja näeb. Kas ühiskonnas peab olema rohkem või vähem võrdsust? Kas me peame püstitama rohkem Vabadussõja monumente? Kas eesti keele kasutust peab kontrollima Keeleinspektsioon jne on poliitilised küsimused, mis demokraatlikus ühiskonnas peaks ideaalis paika pandama laiaulatusliku ühiskondliku debatiga. Sotsiaalteadlastel nagu ka kõikidel teistel inimestel võib nendes küsimustes olla oma arvamus, kuid see jääb nende isiklikuks arvamuseks,
· probleemide defineerimine · planeerimine ning programmi koostamine · suhtekorraldustegevus · programmi hindamine, tagasiside kogumine. Kõik mudeli osad on võrdselt tähtsad, kuid kogemusele tuginedes võib väita, et nn kodutöö tegemine on tegelikult programmi õnnestumise võti. Kahjuks on igapäevaelus just see etapp tihti vaeslapse osas ning nii nagu teistelgi elualadel tormatakse ka suhtekorraldustegevuses "pea ees tulle" teadmata, milline on tegelik probleem ning mida arvavad sihtgrupid, kellega suhelda tuleb. Seega on ettevalmistustöö tähtsust raske ülehinnata. Mitmesugused analüüsid ja uuringud, mida ettevalmistuseks kasutatakse, ei ole vajalikud mitte ainult probleemide ning suurte muutuste puhul. Nii pikaajaline organisatsiooni imago loomise programm kui ka ühekordne projekt vajavad kas suuremal või vähemal määral ettevalmistustööd. Igasuguse suhtekorraldusprogrammi eesmärk on üldjuhul kas olemasoleva positiivse olukorra
vararenessansi ideaalidele. Edward Burne-Jones. Kuldne trepp; stiliseeritud, meeleolutsevad ilmed,. Prerafaeliitide eesmärk polnud mitte ainult maalikunstile uut allikat leida, vaid kogu visuaalset keskkonda ümber kujundada uues visuaalses stiilis. Miks? Keskajaihalus. kogu visuaalne kunst oli läbi põimunud: maalikunst, skulptuur, arhitektuur, sisekujundus, kõik oli üks tervik. Eesmärk oli analoogiliselt keskajale luua üks visuaalne stiil. Toonitasid just käsitöö osa. Edward Burne Jones Flora 1885 Edward Burne Jones. Puuviljaaed Red house, William Morris ja Philip Webb. William Morrise kodu, 19saj. Keskpaik. Üks praktilisemaid
Kui kulud on väiksemad kui hind, mida tarbija on valmis maksma, siis on mõtet toota. Heaoluökonoomika põhiteoreemid: Arrow &Debreu 1. Iga konkurentsil põhinev turg on Pareto-efektiivne. 2. Iga Pareto-efektiivset jaotust on võimalik saavutada läbi turumehhanismide – kui alustada õigest jõukuse/sissetuleku jaotusest. Heaoluökonoomika = Edgeworthi traditsioon – riik kui maksimeerija. Kui on vaja mingit maksutulu, siis kellelt peaks seda võtma, et maksumaksja heaolu maksimaalselt säiliks? Turul toodetud ja tarbitud hüvise kogus on Pareto efektiivne, kui piirkasu (MB) = piirkulu (MC) ehk kui viimasest tarbitud hüviseühikust saadav kasu võrdub viimase hüviseühiku tootmiseks tehtava kuluga. Nt saame öelda, et sokolaadi kogus, mida turul tarbitakse ja toodetakse on efektiivne, kui 100nda tahvli puhul piirkasu =1euro, piirkulu= 1euro. Positiivne analüüs – püüab kindlaks teha põhjuslikke seoseid tegurite vahel,
Kaasaegne maastikuarhitektuur on end üles ehitanud muistsetele kujundustraditsioonidele: arhitektuuriline kujundus, aiakujundus, linnakujundus jne. Kaasaegne maastikuarhitektuur (tänapäevase erialana) pärineb alles 19. sajandi keskelt: - termini võttis kasutusele Frederick Law Olmsted, kes kujundas Central Park'i New Yorgis; - eriala hõlmas töid, mis loodi erinevate inimeste poolt: arhitektid, aednikud, planeerijad, taimekasvatajad jne; - see on kujunduseriala: mõeldakse esteetikale/ilule, mugavusele, vormile. Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 3 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a Käesolev kursus EMÜs
tunnustus. -‐ Deklaratiivse teooria kohaselt ei oma tunnustamine mingit õiguslikku tähendust ja riigi olemasolu on pelgalt faktiline küsimus. See mida teised riigid ültevad on pigem ilus, informatiivne žest. Mida teised sellest arvavad, ei ole tegelikult üldse tähtis. Valitsuse tunnustamine: Valitsuse tunnustamine kinnitab, et vastav valitsus on riigi õiguspärane esindaja ja/või teostab effektiivset avalikku võimu. Tavapärased otsustamise kriteeriumid: -‐ võime teostada efektiivset avalikku võimu
kõikidele rahvastele. Tylor esitab ka kriteeriumid, mille abil saab määrata rahva asendi sellel arenguskaalal. Kui Morgan töötas välja, milline sotsiaalne struktuur või ühsikonnakorraldus vastab mingile arenguastmele, siis Tylor töötas välja kohe tunnuste rea, mille olemasolu aitab aru saada, millisele astmele mingi rahvas võiks kuuluda. See rida algab nii: tööstuse olemasolu, selle eriharude eriti metallitööstuse arenguaste, põllumajandus, arhitektuur jne. Kõige esimene tsivilisatsiooni tunnus Tylori järgi on tööstuse olemasolu, metallitööstus on kõige tähtsam tsivilisatsiooni tunnus. Kogemata tuleb välja, et kõige tsiviliseeritum riik on Inglismaa, kuna seal on väga võimas metallitööstus. Ega need primitiivsed rahvad ei saagi iseseisvalt jõuda tsivilisatsioonini, ainult saab jõuda tsiviliseeritud rahva toel on kui kolonialismi õigustamise teooria. Tsivilisatsioonid arenevad madalamalt astmelt kõrgemale. Suurem
Ühiskond - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Industriaalne e tööstusühiskond 18. sajandu Inglismaa Tööstuslik tootmine *manufaktuurid asendusid vabrikutega Töötegemine muutus ratsionaalseks ("aeg ja raha") Tugevnes bürokraatia Tööaeg domineeris puhkaja üle Palgatöö (määras väärtused) Otsiti meelelohutust (kasiinod, kabareed, loterii jne) Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus Progressi sümboliks kujuneb linn (palgad, moodsad kaubad, transport) Muutus leibkonnamudel - väikepere Postindustriaalne ühiskond alates 20. sajandi viimasest veerandist Teenindussektori osatähtsuse kasv Tootmise mahu asemel tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Koveieritööliste asemel vajatakse haritud spetsialiste Riik reguleerib ka majanduse arengut (varem vaid poliitika ja õiguskord) Omanike asemel teevad otsuseid tegevjuhid (spetsialistid) Kujuneb keskklass Vabam töökorraldus Oluline loovus ja oskus töötada me
Euroopa Liit KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 2014 Arutlusküsimused: Kas föderatsioon USA moodi on võimalik? Mis on selle eeldused? Kas EL saab olla vaid majandusekeskne? Kas Eesti kodanikul on Euroopa kodaniku identiteet? Kas viimane suudab asendada esimest? Kas föderatsioon on realistlik perspektiiv? Kas klassik föderatsioonile on alternatiive? Kas igasugune lõimumine tähendab suveräänsuse kadu? Kuidas komisjon ametisse saab? Kas alati olnud igal riigil 1 volinikukoht? Mis saab siis kui liikmesriikide arv suureneb? Komisjoni miinused/plussid? Kui suur aga üldse on EL'i roll globaalselt? kas Euroopa Liidu näol on tegemist rahvusvahelise organisatsiooniga või on siin hoopis tegemist föderatsiooniga, millegi riigilaadsega? kas EL on midagi täiesti unikaalset? kas EL tähistab rahvusriikide kadu või hoopi
Kunstiteostes ei ole inimesi. Ei ole elu peegeldust meile tavapärasel moel. Sageli on ornamendid. Abstraktsed kujundid. Nimetatakse ka arabeskideks. Eelistatud värvid: sinine, roheline ja valge. Inimese keha kujutamise keeld tuleb sellest, et inimesest oleks võinud saada ebajumal ja kummardamise objekt. Seetõttu keelati ära. Allah on olulisim. Tema kujutamine keelati, sest ta on kõikvõimas. See, kuidas teda ette kujutada, seda ta ei ole. Ta on kõrgem. Arhitektuur. Juhtzanr. Sakraalne arhitektuur. Suured ja avarad õued mosseede ümber. Luksuslikud ja kaunid, palju purkkaeve jne. Mossee ise oma kuplitega on äärimselt kaunis ja moodustab kunstis olulise vormi. Ka sisemised ruumid kaunistatud arabeskide ja kalligraafiliste tsitaatidega koraanidest. Antiik-Euroopa Kreeka, Rooma antiik. Seostub ennekõike just Kreeka kultuuriga, sest roomlased eelkõige kopeerisid ja alles aegamööda suutsid vabaneda kreeka eeskujudest. Euroopalikku kunsti
1 POLIITILISEST MAAILMAST ARUSAAMINE James N. Danziger Selle asja tegemisel olid abiks Nele, Käsper, Rait, Risto, Raigo, Triin, Reet, Gert, Raimo Kristiina, Andre, Marius, Ene ja mina ise ka. ESIMENE OSA POLIITILISE MAAILMA TUNDMISEST 1. PEATÜKK Poliitika ja teadmised POLIITIKA Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitika kohta on välja öeldud järgmised definitsioonid: Poliitika on võimu teostamine/kasutamine Poliitika on väärtuste avalik jaotamine Poliitika on konfliktide lahendamine Poliitika on võistlus indiviidide ja gruppide seas oma huvide teostumiseks. Poliitika on selle määramine, kes saab mida, millal ja kuidas Kõik need definitsioonid kannavad ühist mõtet, et poliitika tegeleb võimu, huvide ja väärtustega, ehk siis asjadega millel on avalikku tähtsust. Ala, millega poliitika tegeleb on riigiti �
EESTI KESKERAKOND Eesti Keskerakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. Suur osa meist tuli poliitikasse Eestimaa Rahvarinde kaudu. Me koondusime ühtseks erakonnaks 1991. aastal. Oleme kaitsnud ja ellu viinud oma seisukohti, otsinud ja leidnud selliseid poliitilisi lahendusi, mis on aidanud Eesti ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Eesti omariikluse taastamisega 20. augustil 1991. a loodi eeldused kodanikuühiskonna ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie riigi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal. Meie peamised eesmärgid demokraatliku Eesti arendamisel 1. Eesti Keskerakond peab Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julge- olekupoliitika sisuks ja peaeesmärgiks riigi iseseisvuse ja s
aastal üheskoos sõnastanud Euroopa paberi taaskasutuse deklaratsiooni (European Declaration on Paper Recycling -EDPR). 2005. aastaks oldi EDPR mõjul võetud edukalt taaskasutusse 56% Euroopas toodetud paberist ja papist, lisaks moodustati taaskasutuse jälgimiseks spetsiaalne komitee. EDPR edu on innustanud püstitama isegi kõrgemaid eesmärke. Nimelt tahetakse aastaks 2010 jõuda Euroopas 66% paberi ja papi taaskasutuseni.Teised tootmisharud on mures, kuna arvavad, et jäätmete taaskasutuse kulud võivad halvata nende äri. Arvutitootjad peavad näiteks palkama lisatööjõudu, kes demonteeriks vanu arvuteid. See on aeganõudev töö. Ainuüksi ühe liitiumpatarei arvuti küljest lahtivõtmisel võib olla vajalik lahti keerata üle 30 kruvi (Chabrow, 2005). On selge, et oma toodangu taaskasutamise nõue on sellistele tootjatele ebatõhus ja kallis. Seetõttu arvavad mõned
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uuri
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR....................................................................................
(Gitelson jt, 1996, lk. 213-214) Kongressis on läbi läinud seadus, mis nõuab täidesaatvalt võimult regulaarselt raporteid, mis käsitlevaid selliseid tegevusi nagu seaduste jõustamine, kulud ja poliitikate hindamine. Siiski on selliseid nõutud raporteid raske leida ja veel raskem lugeda. Kui mõne raporti kohta on alustatud uurimist, siis saab see teenimatult palju meedia tähelepanu. (D. V. Edwards, 1998, p. 429) Hoolimata eelpool toodud võimalustest arvavad paljud vaatlejaid, et Kongress ei saa oma järelvalve tööga hästi hakkama, välja arvatud aeg-ajaliste dramaatiliste paljastustega nagu Watergate ja Iran-Contra. (D. V. Edwards, 1998, p. 429) Üheks põhjuseks võib olla asjaolu, et kongressi saadikutel ei ole järelevalve teostamine prioriteediks. Kongressi liikmetel on palju kohustusi ja hoolas järelevalve tegevus ei pruugi tuua poliitilist kasu. Initsiatiivi puudumisel võivad probleemid jääda aga tähelepanuta. Samuti on Kongressi
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühisko
Päikesevannide võtmine. Päikeseravil kasutatakse eelkõige naturaalseid päikesekiiri, mida võib vajadusel asendada tehisliku UV-kiirgusega. Mägisuusatamine ja matkamine. Värske õhu vannide võtmine ja mere ääres treenimine on reguleeritud. Hotellimajutus, sport, meelelahutus. Tervistumist toetavate meetmete kasutamine: interneerimine, tervislik toitumine, kehaline aktiivsus. Allikas: autori koostatud (Resort 2011; ISPA 2007; Thalasso 2011 põhjal) Üldiste mõistete sarnasusest rääkides on põhjendatud ka Eesti kuurortide tekkeloo ja eripära selgitamine
Koostöö- on kasulik nii majanduse kui moraali mõttes. Kuna inimene on kollektiivne olend, siis on vaja koostööd, mis suurendab kollektiivsust, mitte võistlust. Sotsiaalne klass- klassisüsteem tuleb kaotada. Klassierinevused on olulisemad kui religioon, rahvus või mõni muu. Klasside eristamise aluseks on omandus. Võrdsus- see on tähtsaim mõiste. Marksistide arvates tuleb eraomand kaotada. Sotsiaaldemokraadid aga arvavad, et kapitaliseerumist tuleb piirata. Ühiskonna omandus- eraomandi kaotamisel jääb alles ühisomand. Tuntumad esindajad- Vladimir Lenin, Jossif Stalin, Mao Zedong, Fidel Castro, Tony Blair, Gerhard Schröder. Riikide eesmärgid (turvalisus, stabiilsus, õitseng) Iga rahvusriigi poliitiline süsteem omistab erinevatele riigi eesmärkidele erineva tähtsuse. 3 tähtsamat on: 1) Turvalisus
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valitsuse majandus
pikaajalisema euroopa idealismiga, mis läheb tagasi 19nda sajandi keskpaika. Kommunism, sotsialism, heaoluriigi mudel- kõik nad jagavad samu väärtusi, ehk ühiskondliku vastutust nii individualistliku kui ka ühiskonna heaolu eest. Rahvusülesusest rääkides on olnud 2 põhilist vaadet. Üks on niiöelda Ühendriikide Euroopa, mis oleks Ameerika Ühendriikide kujul liiksmesriigid kaotav föderaalne superriik. Teine vaade, mis on ajalooliselt prevalveerinud on rahvusülene visioon, niiöelda kogukondlik vaade. Selle mudeli puhul on tähtis eelkõige kogukondlikus mitte ühtsus. Autor väidab, aga et see vaade on veelgi radikaalsem kui Euroopa ühendriikide mudel, sest erinevalt tollest mudelist, kus üritatakse lihtsalt muuta riikide piire, üritatakse siin ümberdefineerida nii riikide ja rahvuste omavahelisi piire kui ka rahvustesiseseid piire. Autor toob võrdluse, et praeguses olukorras on riik Euroopa Liidu sees võrdne inimesega rahvusriigi sees, kes
ei pea tingimata seda olema võib toimidaka ühepoolselt. Au osutatakse meile, mitte meie ei osuta seda teistele, aga kui me tunnistama, et igal inimesel on au, mida ei tohi riivata, siis kõiki inimesi me avalikult austama ei pea see loob inimestevahelise 1 hierarhia. Erinevalt sõprusest ja armastusest, mis soosivad võrdsust. Au seondub sageli kuulsusega kiputakse austama neid, kes on kuulsad või tuntud, kuid see ei ole hädavajalik tingimus. Riik 32. Keskaegse riigi põhitunnused. Erinevused uusaegsest riigist. Isikulisus ja hierarhilisus riik ei põhine mingitel abstraktsetel ametisuhetel, vaid individuaalsetel sidemetel (feodaalsed suhted, isanda ja vasalli truuduse side). Kogu riik on üles ehitatud suhete hierarhilisele võrgustikule. Killustumus riigivõimu funktsioone ei teosta mitte keskvõim vaid funktsioonid on laiali jagatud ja neid teostatakse kohapeal
Konspekti autor ei vastuta konspektis leiduvate vigade ning ebakõladega võrreldes lektori poolt räägituga. 40 loengut Hinne koosneb: Haldusõigusese eksam 2 teoreetilist küsimust Haldusprotsessiõigus eksam 1 kaasus Kirjandus: 1. Haldusõiguse õpik (ühtteist on muutunud) 2. Kehtiv õigus ning õigusteooria... 3. Administratsioon ja diskretsioon kohtulik kontroll 4. Vabariigi valitsuse seadus 5. Haldusmenetluse seadus (mitte halduskohtumenetluse seadus) Sisukord SISUKORD TEEMA I: AVALIKU HALDUS §1. Avaliku halduse mõiste §2. Võimude lahususprintsiip e haldusõigus formaalses mõttes § 3. Avaliku halduse tunnused §4. Avaliku halduse ülesanded §5. Avaliku halduse funktsioonid §6. Avaliku halduse seotus seadusega TEEMA II: HALDUS�
Üliõpilastel vahet ei ole. Nad on võrdsetes situatsioonides mõlemad elavad kohas, kus peab üüri maksma. Erinevaks kohtlemiseks puudus mõistlik seletus. See seadus tühistati. 5. Hea halduse printsiip Tuletatud PS §-st 14. Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt, efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiiresti, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Euroopa Liidu Põhiõiguste hartas on see reguleeritud. Haldusorgan peab käsitlema isikuga seotud küsimusi erapooletult, õiglaselt ja mõistliku aja jooksul. See hõlmab järgmisi küsimusi: - õigus pääseda ligi toimikule (dokumendid, mis on isiku probleemi lahendamiseks kogutud), kehtib ka kolmandate isikute suhtes - õigus olla ära kuulatud - haldusorgani kohustus oma otsuseid põhjendada - õigus saada hüvitist ametiasutuste tekitatud kahju korral 6. Demokraatia printsiip Tuleneb PS §1 lg-st 1; §-st 10
jne). 4. Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis kannab individualiseeritud, määratletud iseloomu. Õigussuhte pooled on alati konkreetsed isikud, personaalselt kindlaks määratud. Kokkuvõttes: õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjektide vastastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele. Lühidalt: õigussuhe on õigusega reguleeritud ühiskondliku suhte üks liik. Õigussuhte elementideks on selle subjektid ja objekt ning subjektide subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused. Õigussuhte põhiliigid Reguleeritavate suhete valdkonna järgi liigitatakse õigussuhted normide õigusharulise kuuluvuse alusel: riigiõiguslikud suhted (nt Vabariigi Valitsuse ametisse astumine); võlaõiguslikud suhted (nt ostu-müügilepingu sõlmimine); asjaõiguslikud suhted (nt teeservituudi sõlmimine);
1 loeng Geograafia jagunemine- suurjaotus inim-ja loodusgeograafia, tihti eraldi kartograafia ja geoinformaatika. Inimgeograafia jaguneb omakorda: loodusvarade geo, majandusgeo, poliitgeo, kultuurigeo, rahvastiku ja asulastiku geo, geo ajalugu, inimgeo rakendusharud. Inimgeograafia- antud mõitse eesti keeles uus. Geo on olunud traditsiooniliselt rohkem loodusteadus. Nõukogude perioodile jagunes loodus ja majandusgeoks. 1990 a. muudeti nimi inimgeoks, eelkõige O.Kursi eestvedamisel. Alguses oli harjumatu. Kultuurigeograafia- inimgeo üks allharudest. On ruumiline kultuuriteadus: piirkondlikud erinevused inimeste kultuuris, kultuuriline suhtlemine läbi ruumi, kultuuri mõju inimeste käitumisele, kultuuri materiaalsete jälgede paigutus ja ruumiline korraldus. Ohuks on see, et kultuurigeo valgub laiali kuna proovib hõlmata kõikke, kuna kõik on ju kultuur. Soomes ja rootsis tähistab kultuurigeo just inimgeograafiat. Seosed teiste teadusharudega-1) ajalugu-suur osa kultuurigeost p�