prognoositud ca 8,4 miljardi euro asemel laekus ligi 8 miljardit eurot. Põhjuseks oli eelkõige asjaolu, et Euroopa Liidu toetusi laekus prognoositust üle poole vähem: ligikaudu miljardi euro asemel alla 400 miljoni euro. Kuna Euroopa Komisjon eraldab toetusi tehtud kulude rahastamiseks n-ö tagantjärele Eesti esitatud taotluse alusel, viitab toetuste alalaekumine sellele, et toetuste kasutamine kulges arvatust aeglasemalt. Riigieelarve kulud moodustasid 2015. aastal ca 8,3 miljardit eurot. Oodatust parem maksulaekumine parandas nii keskvalitsuse kui ka kohalike omavalitsuste eelarvetasakaalu. Valitsussektori eelarve oli 2015. aastal ülejäägis 0,1% SKPst ehk 27 miljoni euroga. Sellele aitas peale oodatust parema tulumaksulaekumise kaasa ka Eesti Töötukassa ülejääk, kuna aktiivsetele tööturumeetmetele kulus prognoositust vähem raha.
Kohalik demokraatia, mis tagab ka aktiivse osaluse; o KOV on tihti esimene tasand, milles riik kodaniku jaoks väljendub (haridus, kultuur, sport, sotsiaalia jm.). KOV korralduse o Euroopa kohaliku omavalitsuse harta (Eesti ühines 1994); o Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (1993); o Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus (1995); o Riigieelarve seadus (1999); o Valla- ja linnaeelarve seadus (1993); o Kohalike maksude seadus (1994); o Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus (2002); o Kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seadus (2002); o Kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seadus (2002); o Avaliku teenistuse seadus (1995). KOV riiklik järelevalve o Riikliku järelevalve sisuks on kontroll kohaliku omavalitsuse üksuste poolt
3. Mis olid nendel aastatel põhitegurid arvude tekkimisel 3 Tiia Saarna, Kaili Olgo AK - 11 1. EELARVE JA SELLE VAJADUS Riigieelarve on riigi ühe aasta raha ja muu finantsvara sissetulekute ja väljaminekute plaan. Riigieelarve koostamise ja vastuvõtmise sätestab Riigieelarve seadus. Riigieelarve eelnõu koostamist koordineerib Rahandusministeerium. Rahandusministeerium on Eesti vabariigi valitsusasutus. Rahandusministeeriumi ülesanne on valitsuse maksu-, finants- ja eelarvepoliitika kujundamine ja elluviimine. Eesti rahaministeerium loodi 24. veebruaril 1918. Aastal 1990 taasloodi Eesti Vabariigi Rahandusministeerium.
Valitsus prognoosib aasta jooksul riigikassasse laekuva raha hulka, sealjuures seda, kui palju laekuvast rahast tuleb kodanike poolt makstavast tulumaksust, kui palju sotsiaalmaksust ja kui palju muudest tuluallikatest. (Riigi raha veeb) Volituse laekuva raha kasutamiseks annab valitsusele Riigikogu. Igal aastal töötab valitsus välj auue eelarveprojekti. Juhul kui riigieelarvetseadusena ehaks ei kiideta, saab järgneva aasta algusest valitsus raha kasutada vaid eelmise riigieelarve mahtude piires. (Riigi raha veeb) Riigieelarve koostamise alused. Riigieelarve koostamise aluseks on põhiseadus, riigieelarve seadus ja igaastaselt koostatav rahandusministri määrus. (Rahandusministeerium) Rigieelarve kohta käib põhiseaduse § 115: ,,Iga aasta kohta võtab Riigikogu seadusena vastu riigi kõigi tulude ja kulude eelarve. Vabariigi valistus esitab riigieelarve eelnõu Riigikogule hiljemalt kolm kuud enne eelarveaasta algust. Valitsuse ettepanekul võib
1. Finantsõiguse mõiste ja seosed teiste õigusharudega vt õppematerjal ÕIS Finantsõigus- Tegemist on avaliku õiguse haruga, mille objektiks on riigi raharingluse korraldamine, rahandusasutuste süsteem ja ülesehitus, riigieelarve ja kohalike omavalituste eelarvete koostamine ja vastuvõtmine ning täitmise kord. Lisaks reguleerib finantsõigus Eesti vabariigi ja kohalikule omavalitsusele ning avalik-õiguslikule juriidilisele isikule ehk avalikule sektorile rahaliste kohustuste võtmise korda ja mitmete erinevate rahaliste kohustuste võtmise korda, erinevate avalik- õiguslike rahaliste kohustuste
USD odavnemise miinused: 1)toob kaasa Eesti ekspordinõudluse alanemise; 2)Idaturgudele eksportivate ja/või idaturgude impordiga konkureerivate ettevõtete majanduslik olukord halveneb. See võib kaasa tuua töötajate vallandamist; 3)Eesti majanduse välistasakaal võib keskpikas perspektiivis halveneda, lühiajaliselt aga kaubandusbilanss aga paraneb. 41. Euroopa Liidu eelarve tulud ja kulud, kui palju on suurimate tulude ja kulude osatähtsused eelarvest. 42. Riigieelarve koostamise klassikalised printsiibid, mis on nende sisu. täielikkus kõik tulud ja kulud peavad kajastuma eelarves (kirjutatakse täielikult lahti); selgus tulud ja kulud tuleb rühmitada nii, et tulude päritolu ja kulude eesmärk oleks üheselt määratletud (klassifikaatorid) tulude ja kulude läbipaistvus; ühtsus kõik tulud koondatakse riigikassasse ja kõik kulud tehakse riigikassa kaudu. Eeldab
– maapiirkondade arenguks suunatud vahendid (a la külakiikude ehitus), Kodakondsus, vabadus, turvalisus - nt immigrantide toetuseks, varjupaigad; kodanike osaluse edendamine (kultuuriline, keeleline mitmekesistamine), EL kui ülemaailmne partner – EL osalemine erinevates rahvusvahelistes programmides, Haldus – Euroopa Liidu haldusaparaadi ülalpidamiskulud, töötasud. 37. Riigieelarve koostamise klassikalised printsiibid, mis on nende sisu. TÄIELIKKUS - tulud ja kulud peavad olema kajastatud täies ulatuses. SELGUS - tulude ja kulude läbipaistvus. Tulude päritolu ning kulude eesmärk oleks üheselt määratud. ÜHTSUS - rahandusoperatsioonide tulemused oleksid kajastatud ning tulude ja kulude klassifikatsioon oleks sarnane erinevatel perioodidel. TÄPSUS - tulud ja kulud võetud sellise täpsusega, et eelarveperioodil need kujunevadki selliseks. EELNEVUS -
järelevalve kolleegium), 5) ametnik, 6) üksikisik. Põhiseaduslikud institutsioonid: 1) Riigikogu, 2) Vabariigi President, 3) Eesti Pank, 4) Riigikontroll, 5) Õiguskantlser, 6) KOV ja 7) Kohus Täidesaatva riigivõimu asutused: 1) valitsusasutused; 2) valitsusasutuste hallatavad riigiasutused (ministeeriumite valitsemisalas, Riigikantlselei või maavalitsuse haldamisel) Valitsusasutused: 1) ministeeriumid, 2) kaitsevägi, 3) Riigikantselei, 4) maavalitsused, 5) ametid ja inspektsioonid ja nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused + 6) avalik-õiguslikud juriidilised isikud (ERR, Töötukassa, ülikoolid jt), 7) Riigi ,,osalusega" eraõiguslikud juriidilised isikud (sihtasutused, äriühingud) + TUTVUDA: Eesti riigi koduleht (http://www.eesti.ee) 2. VALITSUS JA VALITSUSE HALLATAV ASUTUS, EESTI HALDUSKORRALDUS Vabariigi Valitsuse seadus (3
kohta Eelnevus eelarve peab valmima eelarveperioodi alguseks Kvalitatiivne võib kulutada ainult selleks otstarbeks, mis eelarveseaduses ette nähtud Kvantitatiivne kulutada sellises summas nagu seadus ette näeb Avalikkus eelarvedebatid riigikogus Reaalsus kõik eelarvesse võetud arvud peavad olema põhjendatud reaalsete arvutustega 22.Riigieelarve funktsioonid. Riigieelarve on eeloleva perioodi tulude ja kulude plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Kinnitatakse seadusena. 23.Riigieelarvega seotud mõistete selgitused. Riigieelarve teatud perioodiks koostatav tulude ja kulude süsteemne kalkulatsioon Eelarve periood ajavahemik, mille kestel vastuvõetud riigieelarve kehtib Eelarve eelnõu valitsuse poolt esitatud eelarve kava, mida täiendatakse ja parandatakse kõrgema võimuorgani poolt ja reeglina võetakse vastu eelarvena
Kulude jaotus: Säästev kasv konkurentsivõime suurendamiseks, ühtekuuluvuspoliitika arendamiseks (erinevad struktuurifondid) Otsetoetused põllumajandustootjatele Maaelu areng maapiirkondade arenguks suunatud vahendid Kodakondsus, vabadus, turvalisus nt immigrantide toetuseks, varjupaigad, kodanike osaluse edendamine EL kui ülemaailmne partner EL osalemine erinevates rahvusvahelistes programmides Haldus EL haldusaparaadi ülalpidamiskulud, töötasud 37. Riigieelarve koostamise klassikalised printsiibid, mis on nende sisu. Täielikkus tulud ja kulud peavad olema kajastatud täies ulatuses. Selgus tulude ja kulude läbipaistvus. Ühtsus rahandusoperatsioonide tulemused oleksid kajastatud ning tulude ja kulude klassifikatsioon oleks sarnane erinevatel perioodidel. Täpsus tulud ja kulud võetud sellise täpsusega, et eelarveperioodil need kujunevadki selliseks. Eelnevus eelarve peab valmima eelarveperioodi alguseks.
Jelizaveta Sarafanova SOTSIAALMAKSU KAOTAMISE TULU-KULU ANALUUS Uurimistöö Oppekava TAAB02/15, peaeriala keskkonna- ja saastva arengu ökonoomika Juhendaja: Raivo Soosaar Tallinn 2018 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 0 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 1 1.SOTSIAALMAKS................................................................................................................. 2 1.Sotsiaalmaksu mõiste.........................................................
Üldiselt kehtib riigis turusüsteem - riik jaotab ümber tulusid. Ühiskonna summaarne heaolu peab kasvama. Stabilisatsioonifunktsioon. Eelarve- ja maksupoliitika kasutamine kõrge tööhõive, vastuvõetava hinnastabiilsuse ja majanduse arengutempo (sisemajanduse kogutoodangu kasvu) tagamiseks. 44.Riigieelarvega seotud mõistete selgitused. Riigieelarve on teatud perioodiks koostatav tulude ja kulude süsteemne kalkulatsioon. Eelarve periood on ajavahemik, mille kestel vastuvõetud riigieelarve kehtib. Eelarve eelnõu on valitsuse poolt esitatud eelarve kava, mida täiendatakse ja parandatakse kõrgema võimuorgani poolt ning reeglina võetakse vastu eelarvena. Koostatakse rahandusministeeriumi poolt. Eelarve menetlus on eelarve eelnõu koostamise, vastuvõtmise, eelarve täitmise, muutmise, aruande koostamise ja kinnitamise protsess, milleks kasutatakse eri meetmeid. Menetlus hõlmab kõike seda, mis eelarve juures teha tuleb.
rahulda ühiskonda, siis on võimalik seda ümber jaotada turumehhanismist loobumata. Üldiselt kehtib riigis turusüsteem - riik jaotab ümber tulusid. Ühiskonna summaarne heaolu peab kasvama. Stabiliseerimisfunktsioon - eesmärk on riigi majandusliku arengu tagamine läbi majanduskasvu, kõrge tööhõive. Seda funktsiooni võidakse ellu viia nii monetaar- kui fiskaalpoliitika kaudu. Eestis viiakse seda funktsiooni ellu monetaarpoliitika kaudu´ 42. Riigieelarve olemus Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Riigieelarve on ühtlasi ka valitsuse tulude plaan. 43. Riigieelarve koostamise klassikalised printsiibid, mida erinevad printsiibid tähendavad. · täielikkus kõik tulud ja kulud peavad kajastuma eelarves (kirjutatakse täielikult lahti); · selgus tulud ja kulud tuleb rühmitada nii, et tulude päritolu ja kulude eesmärk oleks üheselt määratletud (klassifikaatorid) tulude ja kulude läbipaistvus;
) Osatähtsused (kulud) 1) Säästev kasv – 47% 2) Otsetoetused – 29% 3) Loodusvarad, maaelu areng – 11% Osatähtsused (tulud) 1) Heaolumaks – 74% 7 2) Traditsioonilised omavahendid – 15% 3) Käibemaksul põhinevad omavahendid – 10% 23. Riigieelarve koostamise klassikalised printsiibid, nende sisu 1) täielikkus – kõik tulud ja kulud peavad kajastuma eelarves (kirjutatakse täielikult lahti); 2) selgus – tulud ja kulud tuleb rühmitada nii, et tulude päritolu ja kulude eesmärk oleks üheselt määratletud (klassifikaatorid) – tulude ja kulude läbipaistvus; 3) ühtsus – kõik tulud koondatakse riigikassasse ja kõik kulud tehakse riigikassa kaudu
Miinused: *Eesti ekspordinõudluse alanemine; *Idaturgude impordiga konkureerivate ettevõtete majanduslik olukord halveneb töötajate vallandamine; *Eesti majanduse välistasakaal võib keskpikas perspektiivis halveneda, lühiajaliselt kaubabilanss aga paraneb. 41. Euroopa Liidu eelarve tulud ja kulud. Kulud 47% säästev kasv, 29% loodusvarad, toetused, 11% loodusvarad, maaelu areng, 6% haldus, 6% EL kui ülemaailmne partner, 1% kodakondsus, vabadus, turvalisus. 42. Riigieelarve koostamise klassikalised printsiibid, mida erinevad printsiibid tähendavad. Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Riigieelarve on ühtlasi ka valitsuse tulude plaan. · Täielikkus kõik tulud ja kulud peavad kajastuma eelarves · Selgus tulud ja kulud tuleb rühmitada nii, et tulude päritolu ja kulude eesmärk oleks üheselt määratletud · Ühtsus kõik tulud koondatakse riigikassasse ja kulud tehakse riigikassa kaudu
• Maaelu areng [11% EL eelarvest] – maapiirkondade arenguks suunatud vahendid (a la külakiikude ehitus) • Kodakondsus, vabadus, turvalisus - nt immigrantide toetuseks, varjupaigad; kodanike osaluse edendamine (kultuuriline, keeleline mitmekesistamine) • EL kui ülemaailmne partner [6% EL eelarvest] – EL osalemine erinevates rahvusvahelistes programmides • Haldus [6% eelarvest] – Euroopa Liidu haldusaparaadi ülalpidamiskulud, töötasud (tõlgid!) 21. Riigieelarve koostamise klassikalised printsiibid, nende sisu • Täielikkus – tulud ja kulud peavad olema kajastatud täies ulatuses • Selgus – tulude ja kulude läbipaistvus. Tulude päritolu ning kulude eesmärk oleks üheselt määratud • Ühtsus – rahandusoperatsioonide tulemused oleksid kajastatud ning tulude ja kulude klassifikatsioon oleks sarnane erinevatel perioodidel • Täpsus – tulud ja kulud võetud sellise täpsusega, et eelarveperioodil need kujunevadki selliseks
Majanduse konspekt Tööturg. Aktiivne ja passiivne tööhõive poliitika; aktiivne ja passiivne elanikond Töötuskindlustus, töötukindlustusmakse, töötutoetus (erinevused, tingimused, summad). Kes on töötu? Riigieelarve. Kuidas tehakse riigieelarvet? Kui suur on Eesti riigieelarve. Kust tulevad riigieelarve tulud? Kuidas koostatakse eelarvet (eelarve defitsiit, tasakaal). Brutopalk, netopalk, tükipalk, ajapalk, avanss, miinimumpalk, keskmine palk, ametiühing, tööjõunõudlus, tööjõu pakkumine, töövõtja, tööandja, Sega-, turu-, käsumajandus. Majandussüsteemi toimimine (loodusressursid, inimressursid, kapital, ettevõtlikkus), Kaudsed ja otsesed maksud, riiklikud ja kohelikud maksud Progressiivne ja proportsionaalne maksusüsteem (plussid ja miinused.)
Karu avaldas lootust, et lepinguni Cleanawayga jõutaks veebruari kuul ning edasi kleindilepingutega saab ühele poole kahe või kolme kuu jooksul juhul kui teisipäevast otsust ei vaidlustata. Valga maakonnas on moodustatud kaks jäätmeveo piirkonda. Esimeses piirkonnas on Valga linna I piirkond, Hummuli, Tõrva linn, Helme, Põdrala, Puka ja Palupera ning teises piirkonnas Valga linna II piirkond, Taheva, Tõlliste, Karula, Sangaste, Õru, Otepää. Seni on Valga maakonnas tegutsenud kaks jäätmefirmat Cleanway AS ja RagnSells AS. Võlglaste osakaal kogu Swedbanki laenuportfellist kasvas mullu 7 korda 28.01.2009 Postimees Marina Lohk, vanemtoimetaja Võlglaste osakaal kogu Swedbanki laenuportfellist, mis hõlmab nii eraisikutele kui ka ettevõtetele väljastatud laene, kasvas möödunud aastal tervelt 7 korda.
Jätkub infomaterjalide levitamine KOV-ide ja meedia kaudu. g) Teenuse hindamise ning arendamise süsteem Teenuste hindamiseks kasutatakse väljatöötatud tagasiside süsteemi, mille alusel tehakse muudatusi üleskerkinud probleemide osas teenuste pakkumisel. h) Kuidas on kavandatav teenus seotud kohaliku või riikliku arengukavaga ning taotleja ühingu arengueesmärkidega? Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018 - http://www.just.ee/arengusuunad2018 23. Perevägivald on raske isikuvastane kuritegu, mille tunnistajaks ning ohvriks olemine lapseeas suurendab tõenäosust puutuda vägivallaga kokku täiskasvanuna nii ohvri kui ka toimepanijana. Laialdane teavitamine perevägivallast kui raskest isikuvastasest kuriteost aitab kaasa selle kuriteo suhtes negatiivse hoiaku kujundamisele ühiskonnas ning võitlemisele selle vastu, seetõttu tuleb
ning seisundi muutusi viimastel aastatel ning antakse ülevaade katete keskmistest vanusest sõltuvalt maantee liigist. Teehoiukava muudetakse ning esitatakse Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks juhul, kui kütuseaktsiisi laekumise suveprognoos järgnevaks aastaks muutub sedavõrd, et tingib riigimaanteede hoiuks kavandatud üldsumma muutuse 3% võrra. Lisas 2 riigimaanteede TEN-T võrgustikku kuuluvate põhimaanteede rekonstrueerimisobjektide nimekiri on koostatud 4 aastaks. 2017 aastal esitatakse Vabariigi Valitsusele muudetud teehoiukava riigimaanteede TEN-T võrgustikku 3 kuuluvate põhimaanteede rekonstrueerimisobjektide nimekirjaga aastateks 2018- 2020, juhul kui riigimaanteede hoiu üldsumma muutus ei tingi teehoiukava muutmist varem. Kattega riigimaanteede (va TEN-T) rekonstrueerimisobjektide nimekiri ja programmi "Eesti teed tolmuvabaks aastaks 2030" alusel koostatud kruusateede nimekiri, kuhu
Kohalikud maksud ja seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; maksumäärade muudatused kehtestatakse enne valla- või valla- ja linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse linnaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja teostamisel; vastutus oma ülesannete täitmise eest; tegevuse neid rakendatakse eelarveaasta algusest. Koormis on kohustus, avalikkus;avalike teenuste osutamine soodsaimatel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele tingimustel.Omavalitsusorganid on: volikogu - kohaliku isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla või linna omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla või linna territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks. Valla-
maksumaksjale tehtavatelt väljamaksetelt ning deklareeritakse ja kantakse üle maksu kinnipidaja poolt, kes peab maksumaksjale maksustamisperioodi lõpus andma tõendi väljamaksete ning ülekantud maksude kohta (üksikisiku tulumaks). 6) Eesmärgi alusel jagunevad maksud (maksu funktsioonide alusel) a. Üldised maksud üldjuhul taotlevad fiskaalset eesmärki ja ei too endaga kaasa tuntavat kõrvalmõju. Sellised maksud on peamised riigieelarve tuluallikad (tulumaks, käibemaks). b. Erieesmärgiga maksud (kujundamisfunktsiooniga maksud) lisaks fiskaalsele eesmärgile toovad endaga kaasa kõrvalmõjud, mille eesmärgiks on teatud tegevuse või kaupade piiramine või soodustamine. Piiravad maksud võivad olla seotud ühiskonna elukeskkonna soodustamisega (pakendiaktsiis, mootorsõidukimaks, tubaka- ja alkoholiaktsiis). 7) Maksumäära alusel (vt näiteid MAKSU ELEMENTIDE osa juures): a
Kordamisküsimused 1. Avaliku sektori ökonoomika aine ja põhimõisted Avaliku sektori ökonoomika (public economics) uurib avaliku sektori kulude, maksustamise ja majandusagentide (kodumajapidamiste, firmade ja valitsuse) vahelisi suhteid. Avalik haldus (public administration) keskendub riigi tegevuse korraldamisele, selle institutsionaalsele aspektile. Riigi rahandus (public finance) on orienteeritud maksudele ja riigi rahavoo (eelarve laekumiste ja kulutuste) juhtimisele. Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse ülekannetega (transactions). Valitsus saab tulu põhiliselt maksudena ja mõjutab majandust oma jooksvate kulude ja investeeringutega. Samuti mõjutab valitsus majandust kontrolli funktsiooni kaudu. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar- ja fiskaalpoliitikaga. Avaliku sektori institutsionaalne aspekt. Avalik sektor niisuguses tähenduses on see osa majandusest, kuhu kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutuse
5.2.-5.4. Munitsipaalõiguse erinevad allikad - (PS, seadus, Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrused, statuudid, KOV organite määrused riiklike kohustuste täitmiseks, observants ja piiriülene õigus) Eesti Vabariigi põhiseadus (PS) annab vahetult ja kaudselt tunnistust KOV õiguse olemasolust; seadused riik reguleerib KOV-d arvukate seaduste abil. Otseselt reguleerivad: KOV volikogu valimise seadus, KOV korralduse seadus, valla- ja linnaeelarve seadus, valla- ja linna ning riigieelarve vahekorra seadus, Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus, Vabariigi Valitsuse seadus. Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrused kohaliku omavalitsuse organite (volikogu; valitsus) määrused: a) statuudid Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. Kohalikele omavalitsustele on antud statuudiõigus kohaliku elu küsimuste ainuvastutavaks reguleerimiseks. KOV statuudiõiguseks on nende õigus
pädevuse alused ( Põhiseadus) RK (seadusandlik võim)- 101 liiget, valitakse vabadel valimistel. Hääletamine salajane. Kandideerida iga vähemalt 21.a. hääleõiguslik Eesti kodanik. Korra sätestab RK valimise seadus. Riigikogu: 1) võtab vastu seadusi ja otsuseid; 2) otsustab rahvahääletuse korraldamise; 3) valib VP 4) ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid 5) annab peaministrikandidaadile volitused VV moodustamiseks; 6) võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande; 7) nimetab VP ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, EP nõukogu esimehe, riigikontrolöri ja ÕK; 8) nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed; 9) nimetab EP nõukogu liikmed; 10) otsustab VV ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise; 11) esineb avalduste ja deklaratsioonidega ning pöördumistega Eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide poole;
I LOENG. I OSA Mis on majandus? Majandusteadus- on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Samuti on õpetus nappusest. Majandusteooria- tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega Rakenduslik majandusteadus- tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides ning hõlmab praktilisi valdkondi nagu turundus,juhtimine, majandusarvestus jne Majandusteooria jaguneb: Mikroökonoomika, mille uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Makroökonoomika, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majan
Sularahata arveldamine – kviitung ehk lihtveksel (1. Nimeline väärtpaber) - esitajaveksel (nimetu väärtpaber) Raha – üldine maksevahend ; selle vastu saab vahetada mistahes kaupu . Kaupraha – kasutatakse kaupa nagu raha Kaupa esindav raha – väärismetallid Usaldusraha – puudub materiaalne tagatis(kuid mitte täielikult), raha, mille ringlus baseerub ainult või osaliselt usalduses(nt.10% usaldus ja 90% kuld- usaldusraha). Puudub täielikult või osaliselt väärismetalli või valuuta kate. Tekkisid laeunandmiskohad. Tekkisid pangad, kuna nemad andsid laenu ja võtsid hoiusele ka. Inflatsioon – liigse raha ringlus(üleliigne) Formuleeritakse raha omadused : Raha aktsepteeritavus – raha peab olema kõigis majandustehingutes kõikide poolt vastuvõetav. Raharinglus toimub normaalselt vaid siis, kui tehinguosalised võivad olla kindlad,et saavad seda raha kasutada ka järgnevates tehingutes. Homogeensus – kõik ühesugused rahaühikud peak
Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine Politoloogia – Political Science Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitiline teadus on katse rakendada teaduslikke meetodeid, et saada paremini aru poliitilises maalimas toimuvast läbi süstemaatilise ja analüüsiva mõtlemise. Poliitikateadus aitab meil luua paremaid kontseptsioone, meetodeid ja üldistusi poliitilise maailma kohta. Poliitikateadus on teadus, mis uurib poliitilisi institutsioone. Lisaks uurib ta inimeste ja sotsiaalsete gruppide poliitilist käitumist. Poliitikateadus tegeleb poliitilise võimu analüüsiga. Veel aitab ta vähendada vastuolusid erinevate väärtushinnangute vahel. Oma poliitikaalaste teadmiste suurendamine aitab meil paremini poliitikamaailmas käituda. Politoloogia jaguneb klassikaliselt järgmiselt – poliitiline teooria, võrdlev poliitika, rahvusvahelised suhted, avalik haldus. Politoloogid ta
Maksude tõstmise-langetamise kaudu on võimalik mõjutada tarbimist ja tootmist. Otsesed maksud - lähevad palgast otse maha: tulumaks(20%), töötuskindlustus(töötaja 1,6%, tööandja 0,8%), pensionikindlustus(2%), sotsiaalmaks. Kaudsed maksud - toote või teenuse hinnas sisalduv ja tarbija poolt kinni makstud maks: käibemaks, aktsiisid, tollimaks, hasartmängumaks. Maksupoliitika määrab, milliseid makse ja mille eest riik kogub. Maksud on riigieelarve peamine sissetulekuallikas. Inflatsioon - keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil. Toob kaasa palkade tõusu. Laenu saab kergelt. Lahenduseks on maksude tõstmine ja intressimäära suurenemine. Säästja kaotab, laenaja võidab. Inflatsiooni põhjustab: - sularaha liigne käibele laskmine. (nt riigieelarvet ei suudeta tasakaalustada, kulud ületavad tunduvalt tulusid, maksude suurendamise asemel trükitakse juurde rahatähti ja lastakse need käibele).
otsuse tegemine lükkub edasi . Parlament on ajalooliselt kujunenud esindusorgan,mille ülesandeks on esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid. Teiseks ülesandeks on arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid . kolmandaks ül. On seaduste vastuvõtmine . neljandaks ül. Valitsuse ametissepanek ja kontroll tema tegevuse üle . Riigikogu võtab vastu riigieelarve. Parlamendil on aastas tavaliselt kaks hooaega ehk korralist istungjärku. Istungjärkude vaheajal võib pakiliste küsimuste otsustamiseks kokku kutsuda ka erakorralise istungjärgu. Parlamendi töö juhtimiseks valivad saadikud enda hulgast juhatuse, ( riigikogu esimees,kaks ase esimeest) ülejäänud kuuluvad kümnesse alalisse komisjoni. Iga komisjon arutab oma valdkonna probleeme. Fraktsioonerakondade parlamendiesindused
1 POLITOLOOGIA Pilet 1. Poliitilised ideoloogiad - konservatism Termin pärineb ladina keelest (conservare- säilitamine, alalhoidlikkus, vanameelsus). Parempoolne ideoloogia, tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Konservatismi loojaks šoti filosoofi Edmund Burke’i, kes rõhutas, et muutuseid ei tohi teha kiirustades ega vägivaldselt, vaid ühiskond peab arenema rahulikult, stabiilselt traditsioonide vaimus. Pidas vajalikuks säilitada ühiskonnaelus palju endistest väärtustest, sest need on juba läbiproovitud ja toimivad, seevastu uute puhul ei või teada, kas need töötavad. Revolutsiooni pidas Burke halvaks, kaootiliseks ja ühiskonda lõhkuvaks nähtuseks. Leidis, et muudatused on paratamatud, aga neid tuleks kontrolli all hoida. Revolut
kes on üks komisjoni asepresidentidest. • Iga liikmesriik võib otsustada vastavalt oma põhiseadusest tulenevatele nõuetele liidust välja astuda. 3) MÕISTAB EUROOPA LIIDU ERINEVATE POLIITIKATE OLEMUST NING RAHANDUSE TOIMIMISE PÕHIMÕTTEID. RAHANDUSE TOIMIMISE PÕHIMÕTTED • Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepinguga (jõust. 1958) nähti ette ühenduse rahandussätete osas järgmised üldpõhimõtted: 1. Iga eelarveaasta prognoosid koostatakse kõikide ühenduse tulude ja kulude kohta, ülejäänud tulud ja kulud kantakse kas halduseelarvesse või teadusuuringute ja investeeringute eelarvesse. 2. Kõikide eelarvete tulud ja kulud peavad olema tasakaalus. Agency tulud ja kulud, mis toimivad ärilisel põhimõttel, peavad olema eelarvestatud eraldi arvel. 3. Kõik tulude ja kulude prognoosid, koos tegevuskontode ja bilansiga peab esitama igal aastal eelnevalt komisjonile, nõukogule ja üldkogule ülevaatamiseks.
sotsiaalpoliitika olulisus valitsemistegevuses. S.t., et lisaks klassikalistele funktsioonidele (seadusloome, riigikaitse, õiguskord), on riik võtnud enda kanda ka sotsiaalseid ning majandust reguleerivaid funktsioone. Majandusliku efektiivsuse kõrvale seatakse siin alati sotsiaalne õiglus. Heaoluriigi kaks peamist tunnust: - Ressursse (rahalisi) võib kanda ühest valdkonnast teise (näit. tervishoidu ja haridusse) ja rikkamatelt vaesematele nn ülekandeühiskond - 40-50% avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks Heaoluriigi põhimudelid: - õpik lk.54-56 - konseravtiiv-korporatiivne - see ongi Bismarcki loodud saksa variant, mis on orienteeritud palgatöötajaile ja soosib just kõrge kvalifikatsiooni ja pika staaziga töötajaid. - sotsiaaldemokraatlik heaolumudel - Skandinaavia-tüüpi heaoluriik. Rõhutab solidaarsust ja pakub hüvesid kõigile kodanikele, olenemata nende sissetulekust või ühiskondlikust staatusest. Eesmärgiks on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
