Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Retsensioon Tormi Vahari teadustööle". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
teadustöö, vormistatud, retsensioon, tabelid, refereeringud, aastaste, comenius, harmony, nature, tegija, aktuaalne, rakenduslik, põhjendab, selgitatud, lugedes, teadlaste, vormistamisel, esinenudTöö eesmärkide, uurimisülesannete ja kirjandusega tutvumise alusel koostatakse töö esialgne kava. Selles näidatakse kavandatavate peatükkide ja alapeatükkide pealkirjad, nende plaanitav järjestus. Soovitav on kirja panna ka uurimistöö koostamise ajakava ehk kalenderplaan. 8 2. UURIMISTÖÖ STRUKTUUR Uurimistöö koosneb kindlatest osadest, seejuures nende järgnevus on teadustöö puhul oluline. Samas võib mingil määral uurimistöö ülesehituses esineda ka ainespetsiifilisi iseärasusi. Siinkohal tasuks õpilasel pidada nõu oma juhendajaga. Tartu Emajõe Koolis koosneb õpilasuurimus reeglina järgmistest osadest: 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Kasutatud lühendite loetelu (vajadusel) 4. Sissejuhatus 5. Kirjanduse ülevaade 6. Metoodika 7. Tulemused 8. Arutelu 9. Kokkuvõte 10. Kasutatud kirjandus 11. Lisad (vaid vajadusel)
Kuidas seostada teooria uurimusliku osaga; · anda õpilasele võimalus uurida põhjalikumalt mõnd probleemi või ainevaldkonda; · suurendada õpilase oskust iseseisvalt mõelda, luua seoseid, teha järeldusi ja kokkuvõtteid; julgust avaldada oma arvamust ja võtta vastu otsuseid; · arendada õpilase koostöö- ja ajaplaneerimisoskust; · korrektse kirjaliku väljendusoskuse (teaduskeele ja erialase terminoloogia) omandamine; · teadustöö korrektse vormistusoskuse omandamine; · suurendada õpilase avaliku esinemise kogemust uurimistöö kaitsmise kaudu. 6 3. UURIMISTÖÖLE ESITATAVAD SISULISED NÕUDED Teadustöödele, sealhulgas ka õpilastöödele kehtivad üldtunnustatud kriteeriumid: · uudsus ja aktuaalsus (kõige tähtsam kriteerium, mis nõuab seda, et uurimistöö sisaldaks midagi uut ja esmakordset, mida varasemates töödes pole esitatud);
........................30 3.8.8. Arhiivimaterjalid................................................................................................................................. 31 3.8.9. Muud juhud.........................................................................................................................................31 3.9. Teksti viitamine..............................................................................................................32 3.10. Tabelid......................................................................................................................... 36 3.11. Joonised........................................................................................................................37 3.12. Lisad ............................................................................................................................39 4. TEADUSTÖÖ KEEL..........................................................................
SISSEJUHATUS Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 31 lg 6 p 2 sätestab gümnaasiumi lõpetamise tingimused, milles on öeldud, et gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb rahuldavalt sooritada õpilasuurimus või praktiline töö. Õpilasuurimuse ja praktilise töö juhend (edaspidi UPTJ) on Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi (edaspidi KJPG) õppekava lahutamatu osa. Õpilasuurimuse koostamise, vormistamise, kaitsmise ja hindamise juhend on vormistatud uurimistöödele esitatud nõuetele, vastates KJPG õpilasuurimuse ja praktilise töö tingimustele ja korrale. Õpilasuurimus on õpilase või õpilaste poolt õppekava raames ette valmistatud kirjalik töö. Õpilasuurimus kajastab õpilase uurimistulemusi ja seisukohti ning ei piirdu üksnes refereerimisega. Praktiline töö on õpilase või õpilaste poolt õppekava raames või seda toetavana (üldpädevuste arendamiseks) loodud teos, õpilasfirma, tehnoloogiline lahendus,
.......................................................................... 16 3.3.1. Tiitelleht ................................................................................................................. 16 3.3.2. Sisukord .................................................................................................................. 17 3.3.3. Töö liigendamine ja pealkirjad ............................................................................... 17 3.3.4. Tabelid .................................................................................................................... 18 3.3.5. Joonised .................................................................................................................. 19 3.3.6. Valemid .................................................................................................................. 20 3.3.7. Loetelud ...............................................................................
Artiklipõhine töö on ülesehitatud sarnaselt teadusartiklile ja koosneb järgmistest osadest: a) lühiülevaade tööst (eesmärk, kasutatud metoodika, põhilised tulemused ja järeldused); b) sissejuhatus (probleemi taust, eesmärgid ja ülesanded, hüpotees); c) materjal ja metoodika (uuringu korraldus, kasutatud meetodite ja protseduuride kir- jeldus; d) tulemused- töö käigus kogutud andmed töödeldud kujul, tabelid, skeemid, joonised jms. e) arutelu e. diskussioon- tulemuste tõlgendamine, võrdlemine seniteatuga, ettepanekud edasiseks uurimiseks; f) kasutatud materjalide bibliograafilised kirjed. Väitekirjapõhine uurimistöö koosneb selgelt eraldatud struktuuriühikutest: tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, peatükid, kokkuvõte, kasutatud kirjandus jne. Vt. töö põhiosad. NB! Uurimistöö on kirjutatud lugejale, see vahendab teadmisi, mida on töö käigus omandatud
väitekirjapõhiseid ja artiklipõhiseid uurimistöid. Artiklipõhine töö on ülesehitatud sarnaselt teadusartiklile ja koosneb järgmistest osadest: a) lühiülevaade tööst (eesmärk, kasutatud metoodika, põhilised tulemused ja järeldused); b) sissejuhatus (probleemi taust, eesmärgid ja ülesanded, hüpotees); c) materjal ja metoodika (uuringu korraldus, kasutatud meetodite ja protseduuride kirjeldus; d) tulemused- töö käigus kogutud andmed töödeldud kujul, tabelid, skeemid, joonised jms. e) arutelu e. diskussioon- tulemuste tõlgendamine, võrdlemine seniteatuga, ettepanekud edasiseks uurimiseks; f) kasutatud materjalide bibliograafilised kirjed. Väitekirjapõhine uurimistöö koosneb selgelt eraldatud struktuuriühikutest: tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, peatükid, kokkuvõte, kasutatud kirjandus jne. Vt. töö põhiosad. NB! Uurimistöö on kirjutatud lugejale, see vahendab teadmisi, mida on töö käigus omandatud
tulemuste ja järelduste esitamiseni. Teoreetilise ja empiirilise analüüsi vahekord sõltub käsitletavast teemast ja eesmärgi püstitusest. 7 Teoreetilist uurimustööd koostades tuleb kasutada paljude autorite erinevaid või isegi vastakaid seisukohti, mida tuleb kõrvutada, võrrelda ja analüüsida. Refereeringud ja tsitaadid on omal kohal, kuid ainult neile uurimistöös toetuda ei saa. Tulemuste esitamisel on tähtis osa autoripoolsel tekstil. Arutlustes peavad selguma töö autori arvamused ja seisukohad uurimistulemuste kohta. Teoreetilise töö puhul sõltub töö liigendamine töö mahust ja iseloomust. Otstarbekas on piirduda alapeatükkide ja äärmisel juhul alapunktidega. Teksti põhjendamatult suur liigendus
andmetöötlus. 2.1.4. Tulemused, andmete analüüs. Esitatakse saadud tulemused ja nende analüüs, vajadusel esitatakse ka tulemustel põhinevaid hüpoteese. Rakendusliku töö puhul esitatakse kontseptsioon ja lahendite kirjeldused. Tulemuste liigendamisel on otstarbekas lähtuda metoodilisest liigendusest. Tulemused tuleb anda teaduskirjanduse jaoks väljakujunenud stiilis (kiretult, lakooniliselt ja täpselt, umbisikuliselt), nende tähendust kommenteerimata. 2.1.4.1. Tabelid ja joonised. Tulemuste ülevaatlikuma esitamise huvides kasutatakse tabeleid, jooniseid, skeeme, fotosid ja arvjooniseid (graafikud ja kaardid). Kõik töös esinevad graafilised lisandid nummerdatakse (Joonis 1, Joonis 2, jne). Igal joonisel peab olema üheselt mõistetav sisu ja lühendeid, tähiseid, ühikuid vms selgitav allkiri (vt näidiseid lisast 2). Iga töös esineva joonise kohta peab tekstis olema viide ja vajadusel selgitus. Näide: Lindude kehapikkuse ning massi
............................................................................... 4 2.1 Referaat ............................................................................................................................ 4 2.2 Essee ................................................................................................................................. 5 3. VORMISTAMISNÕUDED ................................................................................................... 6 3.1 Vormistatud töö koostisosad ............................................................................................ 6 3.2 Keel ja stiil ....................................................................................................................... 8 3.3 Lehekülje kujundus .......................................................................................................... 9 3.4 Pealkirjad ja sisukord ..............................................................................
............................................................................... 18 2.2.11. Lisa.............................................................................................................20 2.2.12. Töö stiil ja keel...........................................................................................20 2.2.13. Loetelud..................................................................................................... 20 2.2.14. Tabelid....................................................................................................... 22 2.2.15. Joonised......................................................................................................23 KOKKUVÕTE................................................................................................................. 26 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................29 LISA.................
........13 2.7.3 E-artikli (veebidokumendi) kirje....................................................................14 2.7.4 Aruande, dokumendi jms viide.......................................................................14 2.7.5 Arhiivmaterjali kirje.......................................................................................15 2.7.6 Intervjuu kirje.................................................................................................15 2.8 Tabelid, lisad, joonised, valemid ja loetelud.........................................................15 3 VIITAMINE..................................................................................................................18 4 UURIMISTÖÖ RETSENSEERIMINE JA KAITSMINE...........................................19 Lisa 1 Tiitellehe vormistamine.......................................................................................20 Lisa 2 Sisukorra vormistamine...................................
Alates 2011.a. sügisest tuleb kõigis koolides nii õpetajatel kui ka õpilastel nendele küsimustele mõelda: kas valida uurimuslik või praktiline töö, mil viisil töö protsess peaks olema ja saab olema korraldatud, et kõik gümnaasiumilõpetajad selle nõude täidaksid, kes on juhendaja, kuidas valida teemat või praktilise töö objekti jne. Haridus- ja teadusministri määruse kohaselt peavad reeglid olema koolis kokku lepitud ja kirjalikeks juhenditeks olema vormistatud, millega kõik õpilased tuttavad on. Teiste koolide juhendid saavad küll eeskujuks olla, kuid teame, et lihtsalt kopeeritud asjad ei pruugi uues keskkonnas loodetult rakenduda. See tähendab, et iga kool peab ikkagi ise oma juhendid ja eeskirjad, aruandlusvormid jne ise välja töötama. Kuid teiste kogemustest tasub õppida. Kindlasti tuleb arvestada ka sellega, et ei saa lootma jääda, et vaid üksikud õpetajad uurimus- ja praktilisi töid juhendama hakkavad, nagu see praegu
................................................................................... 11 3.2.2 Töö sõnastus ............................................................................................................. 12 3.3 Lisad ................................................................................................................................ 13 3.4 Lühendid, loetelud, arvud ja valemid referaadis ............................................................. 14 3.5 Tabelid ja joonised ......................................................................................................... 14 4 Viitamine ............................................................................................................................... 17 4.1 Viitamine ja keeleabi ...................................................................................................... 18 Kasutatud kirjanduse loetelu ........................................................................
märkmed arvutisse. Sõnastatakse oma seisukohad. Vaadatakse üle uurimuse esialgne struktuur, vajadusel tehakse selles muudatusi. 55 Illustreerivate materjalide koostamine. Jooniste, skeemide, tabelite, fotode jm illustreeriva materjali koostamine või otsimine. Uurimuse kirjutamine ja vormistamine. Töö osad: tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, uurimuse peateemade ja alateemade põhjal vormistatud tekst, kasutatud kirjandus, lisad. Sissejuhatuses antakse kokkuvõtlik ülevaade teemast ja probleemidest, selgitatakse uurimuse eesmärki, tutvustatakse kasutatud allikmaterjali ja selle kogumist, tutvustatakse töö ülesehitust. Töö sisuosa jaotatakse peatükkideks, vajadusel ka alapeatükkideks. Uurimuse kokkuvõte peaks kajastama peatükkide järeldusi ja andma vastuse sissejuhatuses püstitaud põhiideele (-väitele). Lisas esitatakse illustreeriv materjal, nt fotod, skeemid,
.......................................................................................................31 5.2. Loetelud.........................................................................................................31 5.3. Arvud.............................................................................................................32 5.4. Valemid......................................................................................................... 32 5.5. Tabelid...........................................................................................................32 5.6. Illustratsioonid...............................................................................................33 5.7. Viitamine.......................................................................................................33 6. Allikad..................................................................................................................35 6.1
5.6. Kasutatud kirjandus ................................................................................................... 10 6. UURIMISTÖÖ SÕNASTUSE PÕHINÕUDED .................................................................. 12 7. REFEREERIMINE JA TSITEERIMINE .............................................................................. 13 8. VIITAMINE .......................................................................................................................... 13 9. TABELID,JOONISED,VALEMID jms ................................................................................ 14 10. UURIMISTÖÖ VORMISTAMINE JA ÜLESEHITUS ................................................... 15 KOKKUVÕTE .............................................................................................................................. 17 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................................ 18 LISA 1
illustreerivas materjalis ja joonealustes on soovitav kasutada reavahet 1 ja väiksemat kirja. (Joonealustes 10 pt.) 2. Nimed Kõik tekstis esinevad nimed tuleb esmamainimisel esitada täisnimena, s.t eesnimi ja perekonnanimi. Edaspidi piisab perekonnanimest. Juhul, kui on sama perekonnanimega autoreid vms, tuleb segaduse vältimiseks kasutada eesnimetähte või vajadusel eesnimi välja kirjutada (L. Peterson, Maria Peterson, Marius Peterson). Näidete, tabelite jms vormistamine Kõik tabelid, joonised, fotod ja noodinäited peavad olema nummerdatud ja sisaldama selgitavat allkirja. Siinjuures võib soovi korral kasutada paksu kirja. Joonis 1. Rõhutute ja rõhuliste taktideosade vaheldumine Tabel 1. Õppeainete jaotus õppeaastal 2010/2011 Näide 1. Mozart, Klaverisonaat a-moll KV 310, I osa, t 1-8 Ka siis, kui tekstis on näide põhjalikult lahti seletatud, peab seda allkirjaga lühidalt kordama. Kui noodinäide on mingist teosest, siis tuleb lisada taktinumbrid vms
............................ 17 4.4.2. Viitesüsteemid................................................................................................... 18 4.5. Allikakirjete koostamine.............................................................................................. 19 2 1. MIS ON UURIMISTÖÖ? Uurimistöö on kirjalikult vormistatud töö, milles õpilane näitab iseseisva mõtlemise võimet. Uurimistöö eeldab oskust informatsiooni leida, eristada olulist ebaolulisest, kogutud materjali süstematiseerida, analüüsida, tulemusi interpreteerida ning järeldusi teha. Varem ilmunule tuleb natuke uut teavet lisada, st midagi ise välja uurida. Uurimistöö pole referaat, kus antakse üksnes kokkuvõtlik ülevaade avaldatud tekstidest. Selleks, et kirjutada uurimistööd, peab olema probleem või huviobjekt, mida või keda
Ära unusta märkimast lehekülje (- külgede) numbreid! Märki otse teksti, kui lehekülg vahetub. 3) Parem alumine nurk: märkus ülestähenduse olemuse kohta: kokkuvõte: parafraas, tsitaat, oma kommentaar või mingi nende ühendus. 4) Keskel: ülestähendus. Ülestähendusi tuleb teha konkreetsete ja spetsiifiliste asjade kohta: uurimuste kesksetest joontest, uurimismeetoditest, ainestiku analüüsist, tulemustest ja järeldustest. Märkmete põhjal vormib teadustöö tegija kirjanduse ülevaate uurimuse teoreetiliseks aluspõhjaks. Olemasolevat teemat tuleb liigendada ja mõistetavaks muuta. Kirjanduse ülevaate koostamine nõuab tööd: lugeda ja mõelda tuleb kriitiliselt, hindama peab erinevaid aspekte, uurimisvalimeid ja tulemusi, suhestada neid kriitiliselt üksteisega. Püüdma peab osutada ka uurimustes märgatud seisukohtade erinevustele, vastuoludele ja puudustele, selleks
...........................................................................................4 1.1Teadustöö põhimõisted..........................................................................................4 1.2Teaduskraadid ja nimetused.................................................................................. 8 1.3Teaduslik tunnetus.................................................................................................9 1.4Teaduslik tunnetus realiseerub teadustöö kaudu.................................................12 1.5Teadustöö tingimused..........................................................................................12 1.6Uurimuse kolm huvi............................................................................................13 1.7Mitmesugused uurimissuunad: induktsioon ja deduktsioon............................... 13 1.8Metodoloogia koolkonnad: stsientism (positivism) ja hermeneutika.................15 1.8
Teadusliku uurimistöö olemus Mis on teaduslik uurimus? Teooria – olemus ja vajalikkus uurimistöös. Teooria ulatus. Empiiria ja andmed. Riigiteaduste põhi-paradigmad. Sotsiaalteaduste omapära. Mis on teaduslik uurimus? • Teadus ei tegele mingite muljetega, stiilis: “Ma usun, et Keskerakond on eesti- vastane partei” • Et “Keskerakonna eesti-vastasust” teaduslikult uurida: – Tuleks kõigepealt väga selgelt defineerida, mis on “eestivastasus” – mis tunnused sellega kaasas käivad. Ühesõnaga,meil peaks olema eesti- vastasuse teooria – Seejärel tuleks koostada kindel, uurimiskava, kuidas Keskerakonna eesti-vastasust uurida: mida me täpsemalt teada tahame, mis on meie andmeallikad, kuidas me neid andmeallikaid analüüsime, jne. – Võtame näiteks ette erakonna programmi ning kindlate tekstianalüüsi meetoditega (kontentanalüüs, diskursuse ananlüüs) püüame leida eesti- vastasusele leidvaid kohti – Küsitleme erakonna liikmeid ja püüame oma küs
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SPETSIIFILISE KÕNEARENGUPUUDEGA LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Koostaja: Diana Pabbo Läbiv pealkiri: tekstiloomeoskuse õpetamine Juhendaja: Marika Padrik (PhD) ….………………… (allkiri ja kuupäev) Kaitsmiskomisjoni esimees: Marika Padrik (PhD) …..………….……. (allkiri ja kuupäev) Osakonnas regi
1. LOENG TEADUSLIKU UURIMUSE OLEMUS Mis on teaduslik uurimus? Teadus ei tegele mingite muljetega, stiilis: "Ma usun, et Keskerakond on eesti- vastane partei" Et "Keskerakonna eesti-vastasust" teaduslikult uurida: Tuleks kõigepealt väga selgelt defineerida, mis on "eesti-vastasus". Seejärel tuleks koostada kindel, uurimiskava. Kasutame näiteks erakonna programmi. Küsitleme erakonna liikmeid. Ühesõnaga, me üritame eesti-vastasust mõõta. Seega, mis on teaduslik uurimus ... Teaduslik uuring on seega: Miski, mis koosneb üksteisele selgelt järgnevatest etappidest Miski, kus peab olema selge, mida/keda me mõõdame/uurime ja kuidas uurime? Miski, kus on olemas ka eelnevad ideed (teooria). Sotsiaalteaduslik uurimus Riigiteadusi loetakse sotsiaal-teaduste hulka kuuluvaks Üks viisidest ajakirjandus, kirjandus, filmid... Keskendub sotsiaalselt olulistele probleemidele / nähtus
[3 lk 14] Kursuse materjalide kättesaadavus ja säilivus Raamatud, brosüürid, trükitud loengukonspektid ja muud teavikud on trükitult kättesaadavad kõigile neid saab osta, raamatukogudest laenutada. E-kursuse materjalidega on aga mitmeid probleeme [3 lk 14]: · nad võivad muutuda kättesaadavaks vaid kursustel osalejatele; · nende materjalide olemasolust isegi ei teata; · e-kursuste objektide säilimine hetkekujul tulevase õppetöö, teadustöö ja kui kultuuriväärtusena pole paika pandud. (Trükise "igavese" säilitamise ja kättesaadavuse garanteerib sundeksemplari seadus, arhiivraamatukogud); · e-kursus on ühe inimese arendatud ja tema puudumisel ei saa seda edaspidi kasutada. Lahendus: Arvestada vastavalt vormistatud, säilitatavaid, kättesaadavad materjale publikatsioonidena. Töötada välja vastavad lahendused, et e-materjalide kättesaadavus oleks mingil viisil võimalik ka teistele
Sügis/2011 · Praktilise väljundina saavad üliõpilased parema ettekujutuse ja baasi erinevate kodutööde ja bakalaureuse töö ülesse ehitamiseks ja läbiviimiseks, ning kogemuse teadustöö tegemiseks. Mait Rungi [email protected] Kursuse korraldus Kodutöö · Kodutöö 50% Kvantitatiivne uuring - 25% · Projektide portfellihalduse või dünaamiliste
Tallinna Pedagoogikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond Martin Sillaots Projektijuhtimise e-konspekt Magistritöö Juhendaja: Peeter Normak Autor: ............................................................ “ ....... “ ................... 2003 Juhendaja: ..................................................... “ ....... “ ................... 2003 Osakonna juhataja: ....................................... “ ....... “ ................... 2003 Tallinn 2003 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................
informatsiooni mõjust (tagasisidest) süsteemi juhtelementidele. Claude Shannoni informatsiooniteooria, avaldati kahes artiklis ja 1949a raamatuna, mille Shannon kirjutas koos Warren Weaveriga. See käsitle informatsiooni edastamise tehnilist efektiivsust. SÜNDMUSED 1948a Londoni Kuninglik Ühing Scientific Information Conference (Teadusliku Informatsiooni Konverents). Konverentsi põhiteemaks oli infoteenused teadustöö tõhustamiseks. 1958a International Conference on Scientific Information (Rahvusvaheline Teadusliku Informatsiooni Konverents). Sellel osales 1000 delegaati 25st riigist. Konverentsil oli suur mõju järgnevate aastate uurimissuundade kujunemisele ja professionaalsele tegevusele. Rahvusvahelistumine. Ingwersen. 1966a Annual Review of Information Science and Technology raamatu väljaandmine 1970a Tefko Sarasevici ülevaade infoteadusest. 1977a määratles G.Ford oma kirjanduse
Tartu Tamme Gümnaasium Angela Peeb Ideid multiuniversumi olemusest Uurimistöö Juhendaja Tanel Liira, füüsikaõpetaja Tartu, 2013 2. Sisukord 1. Sissejuhatus ......................................................................................................... 3 2. Üldine kosmoloogia tänapäeval ............................................................................ 5 2.1 Üldrelatiivsusteooria ........................................................................................... 5 2.2 Kvantmehaanika ................................................................................................ 6 2.3 Teooriate ühendamine ....................................................................................... 7 3. Multiversumite tüübid ............................................................................................ 9 3.1Lapiteki multiversum ..........
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste teaduskod Kasvatusteaduste osakond KOOPERATIIVNE PROJEKT KEELEKÜMBLUS KUI KASVATUSFILOSOOFILINE PROBLEEM KOOSTAJAD: JUHENDAJA: ENE-SILVIA SARV TALLINN 2008 Sissejuhatus. Meie grupi poolt valitud teema on väga aktuaalne tänapäeval, sest keelekümbluse programm on praegu viidud paljudes koolides. On huvitav teada, mis see termin, nagu ,,keelekümblus" üldse tähendab, selle plussid ja miinused ja milliste probleemidega selle programmi järgi õpivad lapsed kohtuvad. Meie leidsime selle raamatu, nagu ,,Keelekümbluse käsiraamat", kust võtsime palju huvitavaid fakte ja mõtteid. See raamat aitas meid koostada kooperatiivse projekti, kust saab leida erinevaid vastuseid tekkinud küsimustele. Mis motiveeris meid võtta sellise teema? N
Tahvel peaks olema 1/3 osas ruuduline, aga reaalselt neid ei ole enam. Seega pead 1.klassis iga hommik ruudud ise joonistama. Lisaks tahvlile peaks olema olemas värvilised kriidid (sinine, punane, roheline, valge), näitlike vahendite jaoks eraldi tahvel (praegu pannakse näitvahendid nätsuga seina külge). Näitvahenditena peavad seinal olema + ja märk, suurem-väiksem-võrdne, numeratsioon kuni 100, korrutustabel, teisenduse tabelid jne. Klassis peab olema kindlasti kell! Kellal peavad peal olema kõik numbrid ja väga hea oleks, kui on ka sekundiseier. Vähemalt 5.klassini peab olema klassi seina peal kalender. Kui tuleb sisse kaalumine õppesse, siis peaks klassis olema ka kaal. Nendele lastele on vaja sellist kaalu, nagu vanasti oli, et kaks poolt. 10. Ülevaade klassi ainekava koostamisest lihtsustatud õppes.
· Kirjandusallikas vastab uurimistöö eesmärgile ja annab vastuse vähemalt ühele uurimisülesandele. 8 Esmane allikate valik tehti allika pealkirja ning väljaande aasta järgi, seejärel loeti läbi kokkuvõte ning kui see sobis uurimisteemaga, siis loeti allikas täies mahus läbi ning võõrkeelsed allikad tõlgiti eesti keelde. Artiklites märgiti tekstisisese markeriga sobilikud lõigud. Sarnase sisuga lõikude refereeringud koondati kokku ja neile tuginedes kirjutati lõputöö erinevad peatükid. Antud töös kasutati 40 allikat, neist 38 olid tõenduspõhised artiklid, millest 22 olid ülevaateartiklid ning 16 empiirilised artiklid. 2.2 Uurimiseetika Kõik töös kasutatud allikad viidati korrektselt ja lisati kirjanduse loetellu vältimaks plagiaati. Lõputöös püüti teiste autorite seisukohti edasi anda oma sõnadega, esialgset mõtet muutmata
Töö käigus kasutati uurimismeetoditena teoreetilist sisuanalüüsi, statistilist analüüsi, küsitlust ning intervjuud. Intervjuu meetod valiti, kuna see võimaldab nähtusi põhjalikult uurida ning on paindlik, võimaldades andmekogumist vastavalt olukorrale ja vastajale reguleerida. Intervjuud viidi läbi struktureeritud, vabade vastustega intervjuu vormis. Intervjueeritavateks olid Viimsi Keskkooli eripedagoog ja algklasside õpetajad. Küsitlus viidi läbi Google Forms keskkonnas ning tabelid ja joonised tehti Microsoft Excelis. Töö vormistamisel kasutati APA viitamissüsteemi. 2.1 Valim Uurimistöö tarbeks viidi läbi küsitlus 2.-4. klassi, 6.-8. klassi ning 12. klassi õpilaste seas. Kokku osales uurimuses 52 õpilast. Küsitlus viidi läbi kolmes kooliastmes, et oleks esindatud kõik vanusegrupid. 2.2 Küsitlus Küsitluses on valikvastustega küsimused. Küsimustik sisaldab õpilaste sugu, vanust ning koolis toimetulekuga seonduvaid küsimusi. Uuring 12
annaabi.ee 
