üksuse äratundmine ,,gestaldina" assotsiatsioon mitteverbaalse stiimuliga (,,tähendus") Kõik see toimub neljal tasandil sama aegselt (tänapäeval sellega nõus ei olda, et operatsioondiel on ka mingi järjestus. 2) loome: ,,tähendus" + enesestimulatsioon alternatiivse ,,gestaldi" valik motoorne kood artikuleerimiseks ja realiseerida see. ET mõte on olemas, seda on vaja nüüd kodeerida ainult. Toimub kodeerimine ühelt tasandilt teisele. Problaks selles tänapäeval on nüüd, et lause on valmis enne kui seda hakatske sõnastama, et mõte ja semantika langevad kokku, aga nüüd on et mõtte produtseerimine toimub samal ajal. Osaliselt on assotsiatiivne seos on olemas, nt keegi ütleb tere, ütled kad kohe, ei pea mõtteid hakkama mtlema, mida nüüd öelda. Biheivoristidhe häda,et ei teata mis peas toimub, et võib ainult oletada.
ja määravad tulemuse jne. 4) Standardiseeritud ja normeeritud testid - tegemist spetsiifiliste ülesannetega, käitumisliku või psüühilise aspekti jaoks, et teada saada, kuidas need toimivad, kuidas lapse mälu toimib. TESTide omadused: Nt rühmitamine - teatud omaduse järgi saab asju /elemente jne rühmitada/kokku panna. Uurimisülesandeid välja möeldes, möeldakse, kas saab ka kuidagi rühmitada mingit teist omadust pidi (nt lilled ja tass, kus 2 lille ja tass on punased, ja kolmas lill on lilla). Võiks küsida ka alati, miks sa nii arvad. Nt lapsed tihti liigitavad, mis asjad nad on, mida nendega teha saab, aga ka neid, mida on koos nähtud (situatsioonipõhine liigitamine). Keegi on välja mõelndu, et võiks kasutada rühmitamist ja mis alusel on rühmitatud. Seega on teoreetiline taust olemas, seda ülesannet pole suvaliselt kokku pandud. Vahel pole teada, mida tulemusest täpselt järeldada, et analüüs pole väga põhjalik
mänglev, viina ja armastust ülistav luulevool. Uusajal on anakreontilist luulet kirjutanud näiteks prantslane Pierre de Ronsard (15241585), venelane Aleksandr Puskin (17991837), eesti kirjanduses leidub anakreontilisi luuletusi Kristjan Jaak Petersoni (18011822) loomingus. anekdoot lühike, vaimukas, üllatava lõpuga (puändiga) naljalugu, millel on kolm proosa põhitunnust: karakterid, süzee ning tegevuse aeg ja koht. Suur osa anekdoote on rahvusvahelised. Rännates ühelt rahvalt teisele, jäävad anekdootide süzeed tavaliselt muutumatuks, miljööd ja tegelasi aga kohandatakse tõepära ja parema vastuvõtu huvides. Populaarsed anekdootide tegevuskohad on kool, hullumaja, mets, sild, tunnel, meri, taevas jt. Tuntumad tüübid on anekdoodid rahvustest (kolm rahvust, tsuktsid), riigimeestest (Hitler, Stalin, Lenin, Breznev), isikutest (Juku, Tsapajev ja Petka), loomadest ja lindudest (elevant, lõvi, karu, kirp,
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
Kuid kirjanduse eristamiseks on olemas kriteeriumid. Suurteose ehk kaanon on kujunenud ilusa ja üleva kategooria põhjal. See arusaam on mõjustatud Platoni esteetikast, mille kohaselt kunst peab lähenema absoluutsele ilule. Kui kirjandus neile kategooriale vastab, on ta tõeline. Isegi tänapäeval, kus absoluutsed kategooriad enam ei kehti, kipuvad traditsioonilisemad seda liini järgima. Mõnikord räägitakse kirjandusele omasest struktuurist ja keelest. Retoorika määrab teksti kuuluvuse. Kirjanduse keel on kujundlik. Kui on tegemist mittekujundliku keelega, pole see enam kirjandus. Kuid ka teaduse keel võib olla kujundlik ja metafoorne. Samas on palju kirjandust, mille keel ei ole kujundlik. Viimasel ajal räägitakse esteetilise funktsiooni ajaloolisusest. Kunst on see, mida teatud ajastu kunstiks nimetab. J. Muzakovski: iga ese võib osutuda esteetilise 1
3 silpi: daktülriim: väraval/säraval 4 silpi: hüperdaktülriimid: täristades/ väristades Riimitüübid asendi järgi: Paarisriim: aabb, aa, bb cc Ristriim: abab, abcabc Süliriim: abba, abbba Ahelriim: aba bcb cdc Lausriim: aaaa Segariim: aaca, ababcc, aaabbb jne ? Tuntumad riimitüübid. Kõne-, lause ja piltkujundid (,,Poeetika", lk 3959). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia, kordus, parallelism, antitees, astendus, retooriline küsimus, ellips, sõnamäng, paradoks, ristlause. Salm. e. stroof on sarnase ehitusega rühmadeks liitunud värsid Salmi nimetused värsside arvu järgi on 1. kaksik ehk kaksikvärss (distihhon); 2. kolmik ehk kolmikvärss (tertsett); i.k. triplet (monoriim) ja tercett (erinevad riimiskeemid, nt. terza rima) 3. nelik ehk nelikvärss (katrään), ballaadistroof abcb 4. viisik ehk viisikvärss (kvint); 5. kuuik ehk kuuikvärss (sekstett) 6. seitsmikvärss (nt
4 silpi: hüperdaktülriimid: täristades/ väristades Riimitüübid asendi järgi: Paarisriim: aabb, aa, bb cc Ristriim: abab, abcabc Süliriim: abba, abbba Ahelriim: aba bcb cdc Lausriim: aaaa Segariim: aaca, ababcc, aaabbb jne ? Tuntumad riimitüübid. Kõne-, lause ja piltkujundid („Poeetika”, lk 39–59). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia, kordus, parallelism, antitees, astendus, retooriline küsimus, ellips, sõnamäng, paradoks, ristlause. Salm. e. stroof on sarnase ehitusega rühmadeks liitunud värsid Salmi nimetused värsside arvu järgi on 1. kaksik ehk kaksikvärss (distihhon); 2. kolmik ehk kolmikvärss (tertsett); i.k. triplet (monoriim) ja tercett (erinevad riimiskeemid, nt. terza rima) 3. nelik ehk nelikvärss (katrään), ballaadistroof abcb 4. viisik ehk viisikvärss (kvint); 5. kuuik ehk kuuikvärss (sekstett) 6. seitsmikvärss (nt
selle värvi vaja teada, vaid kuju. Aga kui on oma kohvitasse kätte saada, siis vaja just seda parem veidi rohkem kahjus). värvi/mustrit vaja teada. Tõenäoliselst kaardid eristavad sensoorseid erinevusi. Aga loogiline Kontralateraalne neglekt – maailma ignomine ühelt poolelt. Ja sellelt poolelt mis on ... 1 h. nt on, et sellelkes, et ajsadega opereedia, peab olema vaatlejakekskne kaart – ehk et vaateljale kui vasak jalad ja käed jäeti kinnasta ja sokkideta ja ka hügieen vasakult on halvem. Ehkmida paistavad asjad reaalselt peegeldatuna ajju. Nt kui on laud eriobjektidega. Ehk need
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID:
Mis on semiootiline uurimine ja milles on tema mõte? Eco Selline uurimine, kus kõiki kultuurifenomene vaadeldakse kui kommunikatsioonifakte ja üksikud teated organiseeritakse ja saavad mõistetavateks suhtes koodi. Semiootiline uurimus püüab näidata, et igasugune kommunikatiivne akt on küllastatud sotsiaalselt ja ajalooliselt tingitud koodidega ja sõltub neist. Algirdas Greimas Loomulikkude S all mõistetakse kahte laialdast tähendustavat hulka: ühelt poolt, loomulikud keeled, teisalt -- ,,ekstralingvistilised kontekstid", mida me vaatleme kui loomuliku maailma (looduse) S. Nad on loomulikud, sest eksisteerivad enne inimest ja temast sõltumatult. Inimene on sukeldunud oma emakeelde, ta on sündimisest saadik visatud tervemõistuslikkuse (common sense) maailma, kus võtab need S omaks, aga ei konstrueeri neid. Greimas Kuid piir selle vahel, mis on ,,loomulikult" antud, ja selle, mis ,,kunstlikult" loodud, on
Kuressaare Ametikool Sirje Pree 2001 / 2006 Sisukord Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 2 Sisukord SISUKORD Sisukord ............................................................................................... 3 Sissejuhatus ......................................................................................... 5 Kas suhtlemisoskus on vajalik? ............................................................. 7 Kontakt ............................................................................................... 12 Pertseptsioon ehk isikutaju ................................................................. 15 Välistunnuste taju ........................................................................... 24 Tundeseisundi taju ..............................................
Teenindussuhtlemine kliendikesksus Kosmoseuuringute alguspäevad.. Canaveraly neemel asuv NASA keskus. President Kennedy oli seal parasjagu kohtumas paljude kuulsate teadlaste ja uurijatega. Ta kohtus inimestega, kelle ülim eesmärk oli vallutada kosmos ning jalutada kuu pinnal. Ta kohtus raamatupidajate ja administraatoritega, kes olid andnud suure panuse projekti õnnestumisse. Seega oli kohtunud paljude sihikindlate, uhkete ja oma eesmärki uskuvate meeste ja naistega.
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu
Kirjandusteaduse alused 1.Kirjanduse mõiste muutumine ajalooliselt? Kirjanduse mõiste on ajalooliselt palju muutunud. Läbi ajaloo on peetud kirjanduseks erinevaid asju. Enne 1800 peeti kirjanduseks igasuguseid kirja pandud teadmisi, kirjutisi, nt matemaatikast, astronoomiast, maailma arusaamadest, kirjandusest jne. Alates 18.sajandi lõpust oli kirjandus pigem väljamõeldis/fiktsioon. Enne oli kirjandus kui retooriline vahend hea argumendi loomiseks. Praegu on kirjandus pigem tõlgendamine, mida kirjandus meile õpetab maailma kohta. 2.Kuidas määratleda kirjandust (4põhitüüpi)? (1) Kirjandus kui poeetiline keel. Ehk kirjandus kui teatud sorti keelekasutus. Kirjandus oma poeetilise keelekasutusega muudab ka igapäeva keelekasutust. Kirjanduse poeetiline keel on igapäevasest keelest hulga intentsiivsem. Kirjanduse keel erineb/võõrandub sellest, lugemisel tekib nn. võõrandumisefekt
kogukondade ja põlisrahvaste tarkuse, vaimsuse, ökoinnovaatiliste tehnoloogiate ja sotsiaalsete praktikatega, mida kasutatakse ka moodsates juhtimisteadustes. Ökokülad on väikse ökoloogilise jalajäljega, jätkusuutlikud ja inimestele rahulolu pakkuvad inimkogukonnad. Oma jalajälge vähendavad nad läbi vabatahtliku lihtsuse ja ökoloogilise disaini põhimõtete rakendamise. (GEN Europe 2010). GEN International’i endine president Jonathan Dawson toob välja, et ökokülad on ilmselt üheks parimaks ravimiks tänapäeva modernse ühiskonna üksilduse ja teineteisest võõrandumise ravimiseks. „Need [külad] vastavad inimeste näljale tulla taas teiste inimestega kokku tähenduslikuks kogukonnaks; olla inimliku tasandi ühenduste kasulikud ja hinnatud liikmed.“ (Dawson 2006, 34). Praegusel hetkel oleme tsivilisatsiooniga jõudnud hetke, mil vanad ühiskondlikud mudelid
ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused
1 Enne vaatlemist, miks see nii on ja kuidas madalam vaimne võimekus mõjutab kuritegelikku käitumist, on vaja täpsustada intelligentsuse kui isiksuse omaduse tähendust ja selgitada selle omaduse mõõtmist. Intelligentsuse ajaloost Intelligentsusest hakati kõnelema XIX sajandi teisel poolel esialgu küll vaid üksikute teadlaste poolt. Üks esimesi, kes hakkas uurima intellektuaalsete võimete jaotumist ja pärandumist ühelt generatsioonilt teisele, oli Francis Galton. F. Galton lootis leida küsimusele vastuse ilmsest seaduspärasusest, mille järgi nii vähene vaimne võimekus kui ka andekus päranduvad sageli vanematelt lastele. Tema jõupingutused leida objektiivset inimese tarkust,arukust näitavat indeksit, jäid aga edutuks. Saksa psühholoog Hermann Ebbinghaus (18501909) oli üks nendest, kes pidasid intelligentsuse põhikomponendiks meeldejätmise võimet
Suuline mõtlemine on ka tratsiooniline. Suulised kultuurid kalduvad stabiilsusele(homoöstaatilised). Pigem sitatiivne kui abstraktne. Mõte ja eneseväljendus on agoristliku(st võitlusliku) tonaalsusega. Samuti on suuline kõne lähedane inimse elumaailmale see peab olema jagatav, see peab olema jälgitav, ei tohi olla abstraktne. Tekstide tähendus sõltub lugemisviisist. Heebria piibel kujunes välja 1200 aasta jooksul, ühelt poolt soov taastada algtekstid, teisalt aja jooksul on tekstid noorematele edasi kandnud ja seeläbi ka muutnud. Piibli uurimine on ajaloolaste jaoks väga keeruline. Ideoloogiline ajalugu, piibliteadlaste poolt rekonstrueeritud ajalugu, kirjandusajalugu. Sel ajal kui piibli tekstid formalleerusid 600-300 eKr, oli kogu maailmas huvitav aeg. Slaidil skeem. Pentateuk´i nelja lademe e algallika teootia piibli tekst on mitmetasandiline mitmetel perioodidel kirja pandud tekst
Suhtlemine ja kasvatus neljandast kuuenda eluaastani 75 gistada. Poisil õnnestubki oma sobraja onu kaasabil va- vägivald ja naema kaablijupiga lämmatada ning nad varastavad brutaalne ALGKOOLIAEG 89 käitumine tema kõdust paar tuhat marka. puudutab Mida tunneb laps? 89 Vägivald koolis: Kaasõpilased sunnivad ühte 13-aastast otseselt meid Suhtlemine ja kasvatus algkoolieas 90 arglikku poissi umbrohtu sööma, pesupulbriga segatud kõiki.
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
EELK USUTEADUSE INSTITUUT AARE LUUP HEA JA KURJA KÜSIMUS CARL GUSTAV JUNGI KÄSITLUSES MAGISTRITÖÖ JUHENDAJA: dr. Arne Hiob TALLINN 2009 1 Saatesõna Hea ja kurja küsimus ühes või teises vormis on inimeste jaoks olnud aktuaalne aastatuhandeid. Erinevad ajastud ning käsitlused on sellele teemale lisanud varjundeid ning uusi tahke. Meie, elades tänapäevas, vajame samuti hea ja kurja küsimuse lahtimõtestamist siin, praegu ning meie käsutuses olevate vahendite ulatuses. Et nii tänamatu ning vastuolulise küsimuse juurde asuda, on vaja raamistikku, milles saame orienteeruda ning millest lähtuvalt ,,maailma avastada". Humanitaarteadusliku mõtlemise jaoks, mille üheks haruks on teoloogia, ei piisa ühestainsast nägemusest, mida meile pakub kristlik dogmaatika, vaid vajalik on võrdlus. Mida ulatuslikum on ,,baas", millelt alustame, s
teadmise oma haigusest, iseloomustab oma luulet, kirjutab endast, ei ole tunnustust vaja, arvab, et pööratakse liiga palju tähelepanu. Üheks läbiavaks teemaks surm "Raudtee", "Helin" -ülekantud tähendusega surm on sees. Armastusluule - "Üle vee" kordus motiiv on sees, "Sügis" ehk ka "Nõmm", "Rukki vihud rehe all" - viisistatud, "Talvine tihane". Isamaaluule- "Kui tume, kauaks veel ka sinu maa", "Ta lendab mesipuu poole" - viisistatud, "Ma lille sideme võtaks". Autobiograafiline luule - "Kui mina olin veel väike mees", "Lauliku talve üksindus", "Ei . näe enam" See on eelkõige mõtte päevik, toob välja teadmise oma haigusest, iseloomustab oma luulet, kirjutab endast ei oota tunnustust, arvab et pööratakse liiga palju tähelepanu talle üheks läbivaks motiiviks surm. Emast ja Liivi enda kirjanikusaatusest, masendus, on aimata surma. Liiv tajub selgelt oma vaimuhaigust ("Kerjaja", "Rändaja")
ja vihkas teda. Juba paari minutiga või isegi varem oli ta kõik oma mured unustanud. Mitte sellepärast, et tema mured oleksid talle karvavõrdki kergemad või vähem kibedad tundunud kui mehe mured mehele, vaid sellepärast, et uus võimas huvi surus nad seks korraks tagaplaanile ja tõrjus nad tema mõtteist välja -- samuti nagu täiskasvanu unustab oma õnnetused uute ettevõtete ärevuses. See uus huvi oli uudne kõrgelthinnatud vilistamiskunst, mille ta oli äsja ära õppinud ühelt neegrilt ja mida ta nüüd segamatult soovis harjutada. See meenutas linnu vidistamist, sulakõlalist lõõritamist, kusjuures keele otsaga tuli kiiresti suulage puudutada. Lugeja arvatavasti mäletab, kuidas seda tehakse, kui ta on kunagi poisike olnud. Usinus ja hool kandsid varsti vilja, ja Tom sammus tänavat mööda, suu täis helisid ja süda tulvil tänutunnet. Ta tundis end nagu täheteadlane, kes on uue planeedi avastanud. Mis puutub aga tõsisesse, sügavasse, puhtasse rõõmu, siis
Nastasja tuned olid ära ostetud , seepärast põlgas ta ühiskonna ära. Nastasja tapeti Rogozini poolt armukadeduse pärast. Kas iluga võib maailma segi pöörata? Kas üdini hea saab eksisteerida koos pahedega? Kas ilu on võimalik müüa? Kuidas elada pahelises maailmas? Kas raha eest saab kõike osta? Miks inimesed varjavad oma tõelist olemust? Kuidas valida hea ja halva vahel? PILET NR.9 - JUHAN LIIVI ELU, LOOMING + 1LUULETUS PEAST. Ma lille sideme võtaks -- Ma lille sideme võtaks -- sind köidaks sellega, sind köidaks sellega ühte, oh õnnetu Eestimaa! Ma taeva sina võtaks, võtaks päikese särava, võtaks eha, võtaks koidu -- sind köidaks sellega. Ja armastuse ma võtaks, võtaks truuduse, aususe ka, ja köidaks sellega ühte sind, kallis kodumaa. Ja vere sideme võtaks, võtaks venna südame ma -- ja köidaks sellega ühte sind, õnnetu Eestimaa!
„Ma ei mõelnud kunagi, et minust võiks saada õpetaja“ alla ja teel esimesse tundi panin selle salaja teadetetahvlile tagasi. Pisut hiljem samal hommi- kupoolikul vaatasid 4. klassi õpilased ülakorruse suures klassiruumis filmi. See oli mustvalge Haridus on lihtsalt ühiskonna hing, mis kandub ühelt põlvkonnalt teisele. loodusfilm – „Saarmad Kanadas“ või midagi sellist. See oli tõenäoliselt ajatäitmiseks mõeldud G.K. Chesterton, 1924 tegevus, kuna see toimus kooliaasta eelviimasel päeval. Me sosistasime pimeduses, teeseldes,
EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks? Kuidas on moraal seotud religiooni, seaduste ja etiketiga? Millega eetika tegeleb? Sõna "eetika" ja "eetiline" viitavad sellele, et kõne all on küsimused heast ja halvast, õigest ja väärast. Eetika puudutab seda, mida me ütlem
Stobaiose ja Simplikiose teostes. Hilisemateks antiikfilosoofe käsitlevateks allikateks on apostlikud isad, (kreeka) apologeedid ja patristika. Olulisemad on siin just apologeetidest, kirikuisadest ja kristlikest kirjameestest need, kes antiik ja kristliku maailma vahel sarnasust otsisid (Hippolytos, Origenes, Clemens Alexandrinus, Augustinus jt.) (4). Filosoofilised koolkonnad kujunesid eelsokraatilisel perioodil välja nö ääremail: ühelt poolt kreeka Väike Aasia joonia linnades ning teiselt poolt kreeka LõunaItaalia ja Sitsiilia kolooniates. Siit ka filosoofia traditsiooniline jaotus "joonia filosoofiaks" (Mileetose koolkond ja selle järglased) ning "itaalia filosoofiaks" (pythagoreism ja eleaadid). Kogu eelsokraatilist filosoofiat nimetatakse sageli ka eelklassitsistlikuks seda eeldusel, et klassikaline, st. teaduslik filosoofiline mõtlemine algab alles Sokratesega. Theophrastose süstemaatilist käsitlust, et
vahele jääb inimese areng, vananemine. Oma essees tahan välja tuua ühe ühiskonna probleemi, mis tänaseks on kasvanud väga suureks -- rahvastiku vananemine. Milles seisneb see probleem? Ühiskonna liikmete vananemine tähendab seda, et vanurite osakaal elanikkonna hulgas on mitmeid kordi suurem noorte hulgast. Võib küsida, mis on selles halba, olgugi, et tegemist on üsna lihtlabase küsimusega. Iseenesest pole vanurites midagi halba. Vanaisad, vanaemad -- kes meist neid ei armastaks. Probleem peitub hoopiski rahas. Pensionärid saavad pensioni, mida maksab neile riik. Raha eelarvesse tuleb aga maksudest, mis peetakse kinni töötava elaniku palgast. Seega põhimõtteliselt on noored need, kes peale oma pere toidavad ka ühiskonna vanureid. Siin ilmnebki probleem. Kui rahvastik on suhteliselt vana, siis rahva maksukoormus kasvab, tagamaks kõigile pensionäridele väljateenitud toetust.
missuguseid ohte peidab endas sõjajärgsetel aastatel laialdast poolehoidu leidnud informaalne kool Inglismaal. Kümmekonna aasta jooksul (1969-1977) ilmunud kirjutiste sarja hakati tagantjärele nimetama mustadeks kirjutisteks (The Black Papers). Neis kritiseeriti informaalse kooli lähtemõtteid ja teostusviise. Miks peaksid need kirjutised meid huvitama? Minu arusaamist mööda on tollane kaunisõnaline retoorika Inglismaal suures osas meie tänapäeva reaalsus Eestimaal. Toon näitena vaid ühe lõigu Plowdeni komitee raportist (Hytönen 1993), millega anti informaalse kooli levikule nn roheline tee. Kool püüab pakkuda lastele soodsat kasvukeskkonda, kus lapsed võivad rahulikult areneda endale sobiva kiirusega ja viisil. Kool püüab anda võrdsed võimalused ja kõrvaldada arengutakistused. Kool pöörab erilist tähelepanu õpetuse individualiseerimisele, nähtuste
Tallinnas alustas taas tegevust juudi kool. 1991 – Taastati Eesti iseseisvus. Taastusid kõik enne sõda Eesti juutidele kehtinud õigused. 1992 – Juudi kultuuriselts reorganiseeriti Eesti Juudi Kogukonnaks, mis koondab kõiki Eestis elavaid juute. 2000 – Rahvaloenduse andmeil elas Eesti Vabariigis 2 145 juuti. 2005 – Tallinnas hakati ehitama uut sünagoogi, sellele tõi Jeruusalemmast sümboolse nurgakivi Iisraeli president Moshe Katzav. 16 HOLOKAUST Ruth Bettina Birn Poliitiline ja ideoloogiline tagapõhi Mõiste holokaust tähendab süstemaatilist tagakiusamist ja massimõrvu, mida Natsi-Saksamaa saatis korda Euroopa juutide vastu Teise maailmasõja ajal. Natsiideoloogia heitis kõrvale valgustusajastu ja võrdsuse põhimõtted, asendades need rassiliste
kaheksa lauljat Sainte-Chapelle'is missa esimest salmi laulsid.» «Kenad lauljad,» vastas teine, «nende hääled on veel teravamad kui nende mütsid! * Enne kui püha Jeani auks missat teha, oleks kuningas pidanud järele kuulama, kas püha Jean armastabki ladina salme provansi aktsendiga.» «Ainult selleks ongi see missa, et neile Sitsiilia kuninga neetud lauljaile teenistust anda!» karjus sapiselt üks vanaeit akna all oleva rahva seast. «Palun väga, tuhat Pariisi naela * missa eest! Pealegi meie, kalanaised turul, peame seda oma maksudest maksma!» «Vait, vanamoor!» hüüdis tüse ja tähtis mees, kes oma nina kinni hoidis kalamüüjast naise poole pöördudes. «Missa oli väga tarvilik. Või tahate, et kuningas jälle haigeks jääks?» «Hästi öeldud, söör * Gilles Lecornu 3, kuninglik köös-ner!» karjus väike skolaar kapiteeli otsast. Kõik skolaarid tervitasid vaese kuningliku köösneri õnnetut nime naerulaginaga. «Lecornu
kuninga surmast kuni noore kuninga 9 täisealiseks saamiseni -- kui maha arvata sõjad ja piiramised -- seitse korda ja kuninga täisealiseks saamisest kuni tänaseni -- võib-olla oma sada korda! Ja nüüd on ta ediktidest, määrustest ja kohtuotsustest hoolimata saanud musketäride kapteniks, see tähendab tseesarite leegioni pealikuks, kellest kuningas väga lugu peab ja keda kardab isegi kardinal, kes muidu, nagu teada, ei karda kedagi maailmas. Veelgi enam, härra de Treville teenib kümme tuhat eküüd aastas; järelikult on ta väga tähtis isand. Aga peale hakkas ta nagu sinagi. Mine selle kirjaga tema juurde, võta temast igas asjas eeskuju, et jõuaksid niisama kaugele kui tema.» Seejärel sidus isa d'Artagnan oma mõõga pojale vööle, suudles teda õrnalt mõlemale põsele ja andis talle- oma õnnistuse. Toast väljudes leidis noormees ema ootamas kuulsa retseptiga, mille sagedast kasutamist tõotasid äsja kuuldud nõuanded.
· Hakkas vaikiv ajastu 1934 poliitilisi organisatsioone pole, erakondi pole, nad on keelustatud. Ühtegi poliitilist väljundit ei ole. See näitas, kui nõrk on tegelikult demokraatia ja nii lihtne on rahvast lollitada. · Loodi Isamaaliit asendas erakondi riigipartei. Nii valitses Päts Eestit umbes 2 aastat. 1936 otsustas Päts korraldada rahvahääletuse, pani küsmuse: Kas rahvas tahab uut põhiseadust? Kus on tugev president. Rahvas toetas Pätsi algatust, samas ei teata, kui vabad need valimised olid. Teatud skeptilisus on tervitatav. Kas rahvas tahab, et kutsutaks kokku rahvuskogu, kes tuleb ja võtab vastu põhiseaduse? Kehtisid veel sätted, et põhiseadust sai muuta vaid rahvahääletus. · 1936 koostati põhiseadus. · ,,Legaalsuse printsiip eesti põhiseaduse muutmises ja muutmiskavades" raamat, selgelt analüüsinud, miks 1937 põhiseaduse rikkumine..
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
