Retoorika - Eesti Vabariigi Presidendi kõne analüüs (1)

Retoorika
Eesti Vabariigi Presidendi kõne analüüs
Härra President Ilves esitab kõne Emadepäeva aktusel 13.mail 2012 Estonia kontserdisaalis, seega kõne on suunatud rahvale, eelkõike emadele, vanaemadele, vanematele ja lastele, kus tooksingi tema kõne välja:
Head kaasmaalased,
armsad emad ja vanaemad ,
kallid lapsed ja vanemad.
Suhteliselt kõne alguses esineb sõnade kordus, mis siis väljendabki retoorikat, kuna kordus on sõnarühma kindla rütmiga kordamine, kus ta kordab sõna „ tuhat ” mitu korda.
Tuhat tänu, tuhat embust, tuhat lille emale.
Samamoodi tooksin välja veel tema laused , kus tuleb ette sõnade kordust:
Emad on need, kes teevad nõudlikke valikuid laste hariduse ees.
Emad on need, kes kehtestavad peres õiged reeglid ja panevad paika õiged vastused.
Emad on need, kes enamasti panevad pere liikuma ja lapsed sportima.
Siin ta ei korruta mitte ainult sõna „ema” vaid tahab kuulajateni tuua, et just „emad on need”, kes mdagi teevad ja tänu selleni jõuab presidendi mõte kuulajateni paremini kui see kõlab mitu korda.
President on oma kõnes toonud välja mitu järjestikulist retoorilist küsimust. Retooriline küsimus esitataksegi stiilivõttena, mitte vastuse saamiseks. Antud juhul polegi ta nendele küsimustele vastanud vaid on jätnud mõttepausi kuulajatele:
Nõudes emadelt nii tohutult palju, kas anname ka piisavalt voli ja võimalust nende nõuetega toime tulla?
Kas emadel ja naistel on meie tänases elukorraldus piisavalt palju otsustamisõigust?
Kas nad saavad naiste ja emadena piisavalt mõjutada otsuseid, mis muudavad mitte ainult ühiskonda tervikuna , vaid ka naisi ja emasid endi, nende elukvaliteeti?
Tema kõnes esineb ka võrdlust, kus siis võrreldakse üht asja teisega, kus tooksin siis välja selle:
Ühelt poolt: Eesti on teinud küllalt selleks, et lahutada inimene tootmisliinist või bürokraadi ooterumist. Elektrooniline asjaajamine annab meile vabaduse mõtestada ümber nii tööd kui selle tegemist, nii töö tegemise kohta kui selleks kuluvat aega.
Ometi: kas kasutame seda kõike veel kõige optimaalsel määral? Ehk tuleb üle vaadata, kas meie töösuhte regulatsioon lubab uusi viise ja vorme ka tegelikult rakendada.
Sellest kõnest ei saagi kohe aru, et kas see on võrdlus või mitte, aga kuna ta läheb endaga vastuollu, kus ta arvabki, et ühelt poolt ja ometi, siis paneb see teistmoodi mõtlema.
Viimasena asjana tooksin tema kõnes välja hüperbooli, mida tuntakse teadliku kunstilise liialduse nime all. Minu meelest on see seik tema kõnest natukene kunstiliselt liialdatud, kuigi et tea kust algab see piir:
See jutt sai täna päris tõsine; peomeeleolu ja lillede merd arvestades liigagi töine. Lilled on asja ette, lilledega kõneleme me tunnete keelt. Arutelu nende teemade kohta on tarviklik ja kasulik.
Rohkem retoorlist kõne tema jutust ei leidnud.
Välja oli siis toodud 4 retoorilist kõne:
Kordus, võrdlus, retooriline küsimus ja hüperbool.