käiakse süstadega jõgedel kopraid vaatlemas. Suvel on võimalus matkata süstadega merel ning tutvuda Eesti väikesaartega, kuhu ilma süstata on keeruline ligi pääseda. Reimann Retked nimetab end ka Eesti suurimaks meresüstamatkade korraldajaks. Räätsamatku rabades korraldatakse peamiselt sügis-talvisel perioodil. Samuti on võimalik osaleda talvisel ajal tõukekelgumatkadel. 2) Teenuse sihtgrupp Reimann Retkede matkamarsruudid ja paketid on ettevõtte endi sõnul paindlikud ning igas vanuses loodushuvilistele on võimalik leida sobiv pakett. Matkal osalemiseks ei ole vajalikud eelnevad kogemused. Osaühingu kogenud matkajuhid teevad enne iga retke algust põhjaliku algõppe ja pajatavad retke käigus huvitavaid lugusid loodusest ja kultuurist. 3) Teenuse keskkonnasõbralikkus ja loodushoidlikkus Koduleheküljel on kirjas lühitutvustus Reimann Retked meeskonnaast, mille järgi kuuluvad
VIIKINGIDÜhiskonnakorraldus:Enamik inimesi olid isiklikult vabad, elasid suurte taluperedena, mida juhtisid taluperemehed ehk bondid, peredes peeti orje. Kogukonna ühisasju otsustasid bondid kohalikel koosolekutel ehk tingidel ja maakonna ühiskoosolekutel ehk alltingidel. Ülikuseisusesse tõusnud rikkamate bondide seast valiti omakorda kogukondade pealikud konungid, kellest tähtsamad said omakorda tervete maakondade ja nende liitude juhtideks Retkede põhjused:maapuudus, oldi sunnitud elatist teenima kaubandusest ja mereröövist, konungid tahtsid saada röövsaaki Retkede suunad:Briti saared, Reini jõu suudmeala, Põhja-Prantsusmaa, Hispaania Bütsants, araabia maad, Island, Põhjamere saared, Gröönimaa Maailmapilt: austasid loodusjõude, loodusobjekte, esivanemaid. Maailm oli nende kujutluses asustatud paljude müütliliste olenditega, kelle seas paistsid silma näiteks
palverännaku Mekasse. Peale Muhamedi? Surma jaguneb islam 2ks, kuna tekkisid erimeelsused järglase valimisel. Sunniidid( ei tunnista, nende meelest oli selleks väimees) ja suiidid ( tunnistavad järglaseks Abubakri). VIIKINGITE RETKED 9. 11.sajandil Skandinaavia sõdalased (Rootsi, Norra, Taani), kes ise nimetasid ennast viikingiteks, lääne eurooplased nimetasid neid aga normannideks. Viikingite retkede põhjusteks olid suur iive ja maa puudus Retkede peasuunad/viikingite rajatud riigid väljaspool Skandinaaviat. Läänetee (taanlased, norralased) Inglismaale, Lääne Euroopa rannikule ja sealt Vahemerre; Idatee (rootslased) läbi Venemaa Bütsantsi, avastasid IX saj. Islandi, X saj. Avastas Erik Punane Gröönimaa ja Leif Eriksson jõudis Põhja Ameerikasse Vinlandia Vana-Vene riik riigi teke: *normannistlik slaavlased kutsusid 3 normannist venda valitsema
Martelli ajal võeti kasutusele pikem ja raksem mõõk ja sadulajalused, mis võimaldas piigi- või mõõgajõudu mitmekordselt suurendada. · Kuidas tekkis normandis hertsogi riik -viikingid tegid retki erinevatesse paikadesse.prantsusmaale käis oma retki tegemas rollo,kes vallutas suurema osa maast.prantsuse kuningas kinkis ühe osa maast rollole ja seda hakati kutsuma normandis hertsogiriigiks.rollo pidi vasttasuks kaitsma prantsusmaad teiste viikingite rüüste retkede eest. · Varakeskaega nim. Tsivilisatsiooni allakäigu ajaks kuna riiki ei olnud,raha liikus vähe või ei olnudki ja kirjaoskajaid oli vähe(mungad) · Naturaalmajandusmille puhul kaubalis-rahalised suhted on kas vähe arenenud või puuduvad hoopis. Kõik, mis elamiseks vajalik toodetakse ühe majapidamis-üksuse (perekond, kogukond, mõis) piires. Raha praktiliselt puudub ning seetõttu vahetatakse kaupu kaupade vastu
13. Millist rolli etendasid Vana-Vene riigi kujunemisel varjaagid ja Bütsantsi riik Novgorodi esimeseks valitsejaks sai üks varjaagi vendadest Rjurik ning V-Vene riigi tekkeks nimetatakse seda, kui Rjuriku järglane Oleg vallutas Kiievi ja liitis kaks suuremat keskust koos ümbritsevate aladega ühtseks riigiks. Suurvürst Vladimir võttis Bütsantsist vastu ristiusu. 14. Viikingid. Kirjeldage viikingite riikikorda 15. Mis olid viikingite retkede eesmärk? Saada kergesti kätte midagi väärtuslikku. 16. Kuidas nimetati viikingeid erinevatel maadel? Lääne-Euroopas Normannideks, Ida-Euroopas varjaagideks. 17. Mil moel mõjutasid viikingid Lääne-Euroopa maade ajalugu? 18. Millised maad viikingid avastasid? Gröönimaa, Island, Põhja-Ameerika
Skandinaavias elama. Mitmesaja aasta pärast (8. saj) elasid Norras, Rootsis ja Taanis nende järeltulijad, keda nimetati viikingiteks ehk normannideks Skandinaaviast pärit ründajad ehk viikingid tulid oma pikkadel laevadel, mis mahutasid kuni 200 väljaõpetatud ja julma sõjameest. Esimestena läksid liikvele Taani viikingid. Algas see umbes 700 aastal viikingite retketest Shetlandi saartele. Umbes 790 aastat loetakse viikingite Euroopa-retkede alguseks. Viikingite nimi tuleb vananorrakeelsest sõnast vikingr, mis tähendab mereröövlit või riisujat, kuid seda nimetust kasutati üldiselt kõigi inimeste kohta, kes elasid praeguse Norra, Rootsi, Taani aladel. Aastatel 983-986 avastas kuulus viiking ja rändur Eirik Punane Gröönimaa ja soodsate tingimuste tõttu kolis sinna palju viikingeid, Eiriku poeg Leif Eiriksson jõudis aastal 1002 Põhja-Ameerikasse, kuid tülid indiaanlastega sundisid viikingeid sealt lahkuma. Umbes 1100
Havannasse, kuhu need jäid kuni Hispaania-USA sõjani. Siis toodi need 1898 uuesti Sevillasse. Ühtekokku maeti Kolumbuse luid väidetavalt ümber üheksal korral. On teada, et tal oli kolm venda - Diego, Bartolomeo ja Giovanni ning õde Bianchinetta ja kaks poega - Hernando (ka Fernando) ja Diego. Ma sain teada Christoph Kolumbuse kohta kõike - nii tema elust kui ka merereisidest.Minu referaadis peaks olema kõige tähtsam info Kolumbuse elu ja retkede kohta.Ma kasutasin selle referaadi kirjutamise jaoks nii raamatuid kui ka otsisin internetist. Kokkuvõte Kolumbuse elust on see ,et ta oli kuulus maadeavastaja ja ta sai kuulsaks kui Ameerika avastaja kuid ta tahtis hoopis Indiasse jõuda.Tema retked olid nii põnevad kui ka ohtlikud.Kuid ometigi ta ei hukkund oma merereisidel. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Kolumbus http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/3klass/6sihid/christoph.htm Ene nr.4 LK 665
senirüüstamata maades. Samuti maksab ära mainida, et eestlased olid terve sõja omal jalal, sest neil polnud kellegi peale loota, teisisõnu- neil polnud liitlasi. Sõja vältel tekkisid konfliktid naabritega, mille tõttu korraldati ka ida poolt Eestisse mitu sõjaretke, mis mõlemat, kuid eeskätt eesti poolt raskelt kurnas. Ka ristisõdijate relvaarsenal ja jõud polnud ammutamatu ning pärast katku puhkemist, sõlmiti 1212. aastal kolmeks aastaks vaherahu. Ristisõdijate retkede tagajärjed polnud vaid pelgalt verised. Siia toodi ka lääne kultuuri. Näiteid võib tuua mitmeid: linnades sai võimuorganiks raad, tekkisid gildid ja tsunftid, hakati hoogsalt rajama tosinate kaupa gootistiilis kirikuid ja kloostreid ning kuigi eestlased olid veendunud taaralased, nägid nad peagi selle usu võimsust ja suurejoonelisust, ja mõistsid, et uus usk on tugevam ja paljulubavam. Selle tulemusena muutusid peagi ka
......................................................11 LISA 1 Kirjalik küsitlus Elis Kotkaga ................................................11 LISA 2 Kirjalik küsitlus Rail Ageniga ................................................12 LISA 3 pildid..........................................................................13 2 Sissejuhatus See uurimistöö sisaldab uuritud fakte roheliste retkede kohta. Eesmärgiks on koguda võimalikult palju tähtsat infot roheliste retke kohta ja teha selge ülevaade. Selleks, et uurimistöö oleks huvitavam on kõrvutatud erinevaid jutte matkade kohta. On uuritud, mida ootavad retkedest korraldajad ja mida ootavad inimesed, kes lähevad seda nautima. Kuna ükski mõte ei tule iseenesest, siis on uuritud, kus sai see mõte aluse ja miks on valitud just need kohad, kus retked on toimunud. Teada on saadud, mis on üleüldse nende retkede
Viikingid käisid vallutusretkel ka Prantsusmaal ja Pürenee poolsaarel ning jõuti isegi Põhja - Aafrikasse. Kaugeim koht Lääneteed sõites oli Kreeka. Pireuse sadamas Ateena lähedal seisab antiik-Kreeka lõvi. Viikingite laeva osa Viikingite uisud Viiking Viikingite voodi Retkede toimumise kohad ja viikingilaev Kasutatud kirjandus 1. www.miksike.ee/lisa/4klass/7riik/viikingi.htm 2. www.miksike.ee/referaadid/viikingid.htm 3. hot.ee/sethos/materjalid/VIIKING.rtf
+ 1227 liikus saartele (muhu linnus vallutati) + Saaremaa Eestlaste allajäämise põhjused: -20 aastat kestnud sõdimised (Saksa, Taani, Rootsiga) -poolsada laastavat sõjakäiku -vastased olid sõjaliselt ülekaalus (edukamad + väljaõppega + kogemustega) -Liivimaale tulid iga aasta uued ristisõdijad (vallutajad head manipuleerijad, õhutasid omavahelisi riikide vastuolusid) -sõjaväekorraldus üksikute retkede jaoks planeeritud -mk'de vahel nõrgad sidemed Vana Liivimaa piiride kujunemine -eesti oli vallutatud, põhiraskus suruti lõunasse. Vahel alistuti, vahel sunniti vägesid lõunast lahkuma. Liivimaal alistati maad väga vaevaliselt alles 1290 lõpetati ÜLEMINEK MUINASAJAST KESKAEGA Maade jagamine -algne plaan = piiskop 2/3 maad ja M.V.O 1/3, aga M.V.O laiendas pidevalt oma piire. Piiskop suutis vallutada aga ainult koos M.V.O'ga, seega jäi nii
Üldiselt on arvatud, et eestlaste laevad sarnanesid viikingilaevadega, kuid kindlad andmed selle kohta puuduvad. Sõdimisviisid Muinasaja lõpul pidasid eestlased nii ründe- kui ka kaitselahinguid. Suuri strateegilisi lahinguplaane ei kavandatud. Naabrite alale ette võetud sõjakäigud kandsid kättemaksu- või saagiretke iseloomu. Tapeti vastuhakkajad ja kiirustati saadud varaga koju. Henriku kroonikast võib leida, et 13. sajandi algul olid just eestlased aktiivsemad sarnaste retkede koostajad, kuigi Baltikumis olid kõige aktiivsemateks leedulased. Röövretkedel käidi ratsa ja meritsi, talvel aga regedel. Mõnikord on eestlaste ratsavägi üsnagi arvukas, moodustades Muistse Vabadusvõitluse päevil Henriku andmete põhjal kolmandiku kuni poole malevast. Madisepäeva lahinguks suutis Lembitu kroonik Henriku andmete põhjal kokku koguda umbes 6000 meest. Erinevad asjaolud kinnitavad, et eestlastel polnud Muistse Vabadusvõitluse ajaks
3. Muistse Vabadusvõitlus/ Liivimaa ristisõda : aeg (aastates), osapooled, muistse eestlase allajäämise põhjused ja tagajärjed, olulisemad sündmused ( nimeta 2) Muistne Vabadusvõitlus : Aeg : 1208-1227 Osapooled : Eestlased, Saksa, Läti, Taani, Leedu Põhjused : Rüütlid olid elukutselised sõjamehed Sidemed Eesti maakondadega olid nõrgad Eestlaste sõjaväe korraldus, relvastus, maakaitse sobisid üksikute sõja retkede jaoks. Appi tuldi, kuid hilinemisega. Tagajärjed : Eestlased olid Euroopa osa ja rahval tekkis võimalus lähemalt tutvuda Lääne- Euroopa kultuuriga. Eestis hakkas levima kristlik usk. Algas keskaeg. Olulisemad sündmused : Madisepäeva lahing 21.09.1217 Tallinna vallutamine 1219 Liivimaa ristisõda : Aeg : 1196-1290 4. Liivi sõda. Aeg : 1558-1583 Osapooled : Venemaa, Rootsi , Taani, Poola, Eesti Põhjused :
Kodusadam NASVA. Orienteeruvad reisihinnad alates 3000-12000 EEK. Seisuaeg kokkuleppeliselt. Toit ja joogid tellimisel. Turvavarustus olemas. Reisi teostuseks vajalik sobiv mereilm. Riietus mereline. Giid sadamast sadamasse. Sõidame ka Ruhnu saarele. 21 LOODUSMATKAD - Hülge- ja linnusafarid väikesaartele ja laidudele kuni 12 reisijaga alustel. - Fotosafarite-retkede korraldus meresaartele - Retked kaitsealadele: Loode tammik, Linnulaht (vaatetornid, loodse õpperada, puisniit), Kuressaarest 3 km, Nasvalt 5 km. - Perepäevad-koolitusmerereisid. - Giiditeenus. - Sügis-talvel Saaremaa loodust tutvustavate loengute, retkede, slaidiõhtute korraldamine. 22 LISATEENUSED - Majutus, telkimine - Mereabi - Väikeujuvkaide ehitus
Sugukondades: bond vabakogukondlane ting bondide koosolek, kus arutati tähtsamaid sugukonna küsimusi, hakati pidama ka alltinge suuremate piirkondade(maakondade). konung- Sugukondade pealikud trääl- ori, aga mitte klassikaline, sõjakäikudelt kaasatoodud, eelkõige naised, olid koduorjad. 800-1050a. Oli viikingite ajastu, neid on kutsutud veel normannid, nii kutsusid neid peamiselt inglased ja nii. Venelaste jaoks olid varjaagid. Viikingite retkede peamiseks põhjuseks loetakse: Rahvaarvu suurenedes ei suudetud kõiki ära toita ja nii asusid aktiivsemad vennad otsima uut elamiskohta ja nii. Norra viikingite retked kulgesid kõigepealt Inglismaa ja Iirimaa rannikualad. Saksa, eelkõige Prantsusmaa rannikualad, Lõuna-Itaalia ja Tsitsiilia. Rootsi viikingid e. Variaagid peamine suund Venemaa, Ladoba järvest pikki jõgesid Konstanipoololini välja. Osa viikingeid(Norra) Island, Gröönimaa, Ameerika.
Asutasid seal mitmeid olulisi kauba punkte Kiievis ja Novgorodis. Kauplesid karusnahkade ja orjadega. Panid aluse vana Vene riigile. Taanlased- mõjutasid rohkem lõunapoolseid alasid Inglismaal j aFrangi riigis(845 ründasid Pariisi; 850-st hakkasid ründepaikades talvituma ja tugipunkte rajama. Vallutasid suure osa inglismaast. Norralased- hõivasid vähe tuntud piirkondi(sotimaa, Iirimaa, Fääri saared, Island, Gröönimaa) 10.saj lõpul randusid esimeste eurooplastena põhja-ameerikas. Retkede edukus tulenes suurepärastest laeva ehitus- ja meresõiduoskuses.(orienteeruti tähtede järgi; algeline kompass)madala süvisega laevad. Euroopa riikidel ei olnud Viikingitele merel midagi vastu panna. Kasuks tuli ka Euroopa feodaalne kihistatus, mistõttu puudusid suures tugevad sõjaväed. Olukord hakkas pöörduma Viikingite kahjuks seoses ristiusu misjonäride tegevusega skandinaavias. Järjest enam viikingeid vahetas muoinas usu ristiusu vastu. Ühiskonna korraldus
8-10: Olulisemad tööd ja saavutused 11: Kokkuvõte 12: Kasutatud kirjandus ja allikad Sissejuhatus Selles referaadis tuleb teemaks Anders Celsius, Rootsi füüsik ja astronoom Uppsalast. Juttu tuleb Celsiuse mõnedest retkedest ja ekspeditsioonidest, tema avastustest ja leiutistest ning elust. 'Eluloo' peatükis tuleb juttu A. Celsiuse elust ja haridusteest. Peatükis 'Tegevused Upssalas' on kirjas Celsiuse tegevused kodulinnas Uppsalas, näiteks observatooriumi ehitamine. 'Retkede ja ekspeditsioonide' osas on juttu mõnedest Celsiuse retkedest ja ekspeditsioonidest. Osas 'Tööd ja saavutused' saab räägitud mitmetest Celsiuse uurimustest ja tema tuntuimast leiutisest, elavhõbedatermomeetrist. Elulugu Anders Celsius oli Rootsi astronoom, matemaatik ja füüsik. Ta kirjutas ka luuletusi ja populaarteaduslikke tekste. Ta sündis Uppsalas 27. novembril 1701. Mõlemad ta vanaisad Magnus Celsius ja Anders Spole olid professorid Uppsala Ülikoolis.
sugukondliku korra ajal. Seega võib kaubanduse ajaloo vanuseks lugeda 7000 kuni 10 000 aastat. Kui võtta aluseks, et mõiste kaubandus tähendab vahetamist, siis ulatub tema ajalugu kaugele eelajaloolikku ajajärku. Ürgkogukondlikus ühiskonnas vahetati üks kaup teise kauba vastu. Toimus naturaalne vahetuskaubandus. Anti midagi ära et vastu saada. See oli vahetuse arenemise kõige algelisem staadium. Vahetuskaubandus oli organiseeritud retkede kujul naabrusesse. Kui naabrid olid kaitsevõimelt nõrgemad, siis kujunesid retked sageli röövretkedeks. Pärast esimest suuremat ühiskondlikku tööjaotust, milleks oli karjakasvatajate sugukondade eraldumine, muutusid vahetatavad hüvised mitmekesisemaks retkedeks, tekkisid alalised kokkupuuted teiste sugukondadega. Olid olemas pidevat vahetusväärtust omavad kaubad. Kujunes välja üldine vahetusvahend – raha. Arenenud
Lisaks õpiti astronoomiat, matemaatikat, astroloogiat, tarbekunsti, mitmeid mänge ja ja spordialasid. Paljudest poistest kirjutajaid ei saanud kirjutajad ja nad jätkasid isade tööd puuseppade või põllumeeestena. Tüdrukud koolis ei käinud. Nendele õpetasid emad majapidamistöid, muusikat ja tantsimist. 9 Rosette´i kivi Nn Rosette'i kivi leiti 1799. aastal Prantsuse vägede retkede ajal Põhja-Egiptusest Rosette´i linna juurest. Sellele on raiutud üks ja sama Egiptuse kreeklastest kuningale Ptolemaios Epiphanasele pühendatud tekst. See kivi on hea egiptuse kirja desifreerimiseks, kuna kivile oli kirjutatud kolmes keeles: egiptuse hieroglüüf kirjas, egiptuse hilisemas kirjas ja kreeka keeles. Neid keeli võrdles prantslane Jean Francois Champollionil ning tänu sellele tuntakse egiptlaste vana hieroglüüf kirja. Joonis 8
nimetatud. Mõlemat kroonikat on võimalik lugeda eesti keeles. Andmeid võib leida ka vene kroonikates. Lisaks kroonikatele on palju dokumente, mis pärinevad 13 sajandi I poolest, mis annavad teavet vallutajate taotlustest, omavahelistest suhetest. Aast Mis toimus? Sündmuse mõju Liivimaa arengule a 1143 Rajati Lübeck Linn kujunes sakslaste idaretkede väravaks. Sellest sai hilisemate retkede alguspunkt 1186 Piiskopiks sai Meinhard Hakati ristiusustama. Alguse sai rahumeelne misjonitöö 1198 Ristisõdijate lahing Riia all Ametlik luba paavstilt alustada ristiusustamist vägivallaga. 1199 Albert von Buxhoeveden sai Eestlaste, liivlaste ja latgalite usustamine ja piiskopiks maavallutus on seotud Alberti tegevusega
võitlustes. · Tähtsad kaubalinnad: Jüüti ps. Hedeby, Rootsis Birka ja Helgön, hiljem Sigtuna. · Enne viikingiaega oli Skandin. Välja kujun. maakonnad oma alajaotustega ja moodustunud hõimude yhendused. Rootsi jagunes svealaste ja götalaste vahel. Kummalgi oma kunn. Ka nende maakondadel ja osalt nende jaotistelgi. · Sisevõitlustest annavad tunnistust linnused Laevad ja retked · Retkede laevad lahtised merepaadid. Lainete eest katisesid parraste kõrgenduseks pandud ümmargused kilbid. · Mast nelinurkse purjega. Sai ka sõudes 40-60 meest. · Orienteeruti taevakehade järgi, kasutades ilmakaari, tuntud oli ka kristall mis näitas päikse asukoha pilvedes. · Juht kandis kunni või pealiku tiitlit ja oli tüürimees. · Läänemere rannikualad jagunesid laevkondadeks. Igaüks saatis retkele yhe laeva. Laevkond jagunes istekohtadeks rühm talusid pani välja yhe mehe
Talupoja elu korraldas teoorjuslik mõisamajandus, seepärast piirdus tema maailm oma talu ja mõisapõlluga. Raske töökohustus ei jätnud talupojale sõitudeks aega, selleks polnud kuigipalju põhjustki. Pikad sõidud olid talupojale keerulised ka kehvade teede ja sõidukite tõttu. Elukohast lahkumine võis olla isegi keelatud kuna mõisnikud pelgasid tööjõu pagemist. Oma toodangu müümiseks ja mõne vajaliku asja ostmiseks tuli vahel sõita turule. Mõisa veokohustus sundis lühemate retkede kõrval sõitma kaugemalegi, näiteks Riiga ja Peterburgi. Mõisast ja linnast omandas talurahvas käsitööoskusi, rõivamoode, ehteid ja elamusisustuse elemente. (Eesti Rahva Muuseum, 2010) Omavahel suheldi kõrtsis, vallamajas ja kirikus. Kõrtsis said kokku ühe küla, vallamajas ühe mõisa ja kirikus ühe kihelkonna inimesed. Sellepärast ongi eesti rahvariided kihelkonniti erinevad. Talurahva paiksus oli läbi sajandite siiski suhteline - nii poliitilised kui
ungarlased. Pärast seda umbes poole sajandi jooksul (10. Saj esimene pool) kannatas ülejäänud Euroopa ungarlaste rüüsteretkede all. Ajapikku võtsid ungarlased vastu ristiusu ja see tõi kaasa rüüsteretkede lakkamise. Põhjast ründasid Euroopat viikingid. Põhjus põllumaa vähesus, seda oli raske harida, võimuvõitluses allajäänud olid need, kes retkedele läksid. 800.-1050. oli viikingiaeg. Viikingite retkede puhul saab rääkide nn lääneteest ja idateest. Läänetee piki Lääne-Eroopa rannikut, Island, Gröönimaa. Nende retkedega tegelesid peamiselt Norra ja Taani aladelt pärit viikingid, need toimusid peamiselt mööda merd. Idatee tee variaagide jurest kreeklasteni, tee Skandinaaviast Bütsantsi läbi idaslaavi alade, seda kasutasid peamiselt Rootsi päritolu viikingid, kulges rohkem mööda jõgesid. Viiking = normann = varjaag = valged/mustad võõrad = taanlased = erinevad nimed
· Pärisori omas peret, majapidamist (mitte hooneid, vaid pigem tööriistu, mida oli tarvis igapäevaseks eluks) ja kariloomi. 6. VIIKINGID (800-1050) Viikingeid nimetati skandinaavias normannideks ja Ida-Euroopas varjaagideks. Viikingid skandinaaviast pärit meresõitjad, kaupmehed, sõdalased ja ka maadeavastajad. Retkede põhjused: 1. Maapuudus, mis oli tingitud sellest, et oli ülerahvastatus inimesi sündis juurde, aga neid ei jõutud ära toita. Teiseks oli maapuudus tingitud veel sellest, et uute maade juurdeharimine oli väga raske ning see motiveeris neid merereisidele minema. 2. Uudishimu, seiklushimu, kuulsusejanu 3. Rahulolematus poliitiliste oludega need koonungid, kes olid võimuvõitluses alla jäänud.
Sissejuhatus lk 3 Asteegid lk 4-8 Inkad lk 9-14 Maiad lk 15-17 Olmeegid lk 18-19 Kasutatud kirjandus lk 20 2 Sissejuhatuseks Ameerika 1500 350 eKr Sageli arvatakse, nagu oleks arenenud ühiskond Ameerikas tekkinud alles Kolumbuse retkede järel. Tegelikult aga olid Ameerikas välja kujunenud mitmed erinevad tsivilisatsioonid, koos oma eripärase keele, institutsioonide, arhitektuuri ja religiooniga. Esimesed inimesed saabusid Põhj-Ameerikasse maismaasilda pidi Aasiast juba jääajal, mil merepind oli palju madalamal. Ajapikku asustati ka Lõuna-Ameerika. Suurem osa muistseid ameeriklasi jäidki küttidekd, kalapüüdjateks ja korilasteks, kuid kahes piirkonnas tekkisid ka tsivilisatsioonid: Kesk-Ameerikas
tuntuimad Lascaux koopamaal, Altramira-põhja hispaanias. Koopamaalidel kujutati loomi keda kütiti, värviti naturaalsete materjalidega-luuüdi, rasv, muna muld. Kunsti tekke põhjused-uskumused jahiõnne kohta, taheti ümbrust kujundada meelepärasemaks, mäng kui inimese vaba tahte väljendus.koopamaalignute kõrval valmistati ka mitmesuguseid luus ja kivist kujusid. Pronksiaeg-4000aekr-5saj rajatisteks Menhirid-arhitektuuri teke. U.4 m kõrgused kivid, km pikkused rajad, arvatavad pühade retkede kohad. Tuntuimad menhirid prantsusmaal Bretagnes . Sellest ajast säilinud ka dolmenid-algelised hauakambrid. Kui menhirid või dolmenid paigutati ringina tekkis kromlehh, tuntuis on Stonehenge inglismaal. Mesopotaamia kunst Tähendab jõgede vahelist ala. Tänapäeval iraak, eufrati ja tigrise jõe vaheline maa-ala. 3000 a ekr võtsid Sumerid kirja kasutusele-kiilkiri, nendel oli ka kõrgetasemeline niisutuspõllundus, keraamika ja metallurgia.Sumereid peetakse ka ratta ja vankri leiutajateks
1. Viikingid ja nende aeg (800 1050) - Skandinaavia sõdalased (Rootsi, Norra, Taani), kes ise nimetasid ennast viikingiteks, lääne eurooplased nimetasid neid aga normannideks - Olid kaupmehed ja sõdalased, Euroopa hirm paarisajal aastal 2. Ühiskond - Enamik vabad inimesed BOND vaba talumees TING viikingite ühised suurkoosolekud, kus mõisteti kohut, sõlmiti lepinguid jne KONUNG jõukas ülik, hõimujuht - Viikingite retkede põhjusteks olid suur iive ja maa puudus 3. Retked üle mere: - Viikingilaev: kiire, madala süvisega, 1 mast ja 1 puri, ka aerud, meeskonnas 40 60 meest, lohepea laeva ninas - Läänetee (taanlased, norralased) Inglismaale, Lääne Euroopa rannikule ja sealt Vahemerre; Idatee (rootslased) läbi Venemaa Bütsantsi, avastasid IX saj. Islandi, X saj. avastas Erik Punane Gröönimaa ja Leif Eriksson jõudis Põhja Ameerikasse Vinlandia 4. Viikingite usund
Võitlus 1208-12: · Retk Ugandisse 1208 sügisel · Põhjendusels väide, et eestlased olid varem rünnanud Saksa kaupmehi · Maakond rüüstati põhjalikult paljud külad põletati, elanikud tapeti, Otepää linnus vallutati ja põletati · Eestlased korraldasid koos sakalastega kiire, kuid tulemusteta vasturetke · Võnnu piiramine 1210 · Tähtsamaid vabadusvõitluse sündmusi · Oli ordu tähtis tugipunkt siinsete retkede jaoks · Piirati 3 päeva, seejärel eestlased lahkusid · Saadi teade lisanduvate saksa abijõudude kohta · Sakslased asusid lahkuvat väge jälitamine · Ümera lahing · äkkrünnak eestlaste poolt neid jälitanud sakslastele Ümera metsas · jäi pikka ajaks ainukeseks silmlapaistvaks võiduks · Viljandi piiramine 1211 talvel · linnust vallutada ei õnnestunud · küll lubasid eestlased ennast ristida, nähti et ei suudeta kaua vastu pidada
Germaanlaste palkamine sõjaväkke. Sõjaväe barbariseerumine. Keisrid valitsesid vaid nime poolest.. 4 saj. ida poolt ründasid hunnid. Attila Germaanlaste hõimud liikvele suur rahvaste rändamine, tung Rooma aladele.Rooma alasid ründasid ka goodid(germaani hõimud) 410.a. goodid vallutasid Rooma. (vaesed roomlased aitasid neid, avasid väravad). Linn rüüstati. 455.a. rüüstasid Roomat vandaalid( ka germ. hõim) Ränk rüüstamine- vandalism.Attila surm, hunnide retkede lõpp. Kõik provintsid germ. käes, võimul germ. väepealikud.476.a. germ. väejuht Odoaker kukutas viimase Lä-Rooma keisri, 14- aastase Romulus Augustuse ja kuulutas end Itaalia kuningaks.
- Väliskaubanduses pöörati peatähelepanu ekspordiosa kasvatamine - eksportpreemiate maksmine. - Kaugkaubandusega seotud suurte tulude kindlustamiseks loodi kaubakompaniid esmalt Inglismaal ja Hollandis (16.sajandi lõpul ja 17.sajandi algul. Prantsusmaal tegutses valitseja merkantilismi põhimõtete kohaselt ise peaosanikuna. Kaubakompaniide tulud Prantsusmaal suunati õukonna ülalpidamisse, Inglismaal aga moodustasid need järgnevate retkede kapitali. Kaubakompaniidele lubati sageli piirkondlikke monopole (Prantsusmaal, Inglismaal ja Hollandis Lääne- ja Ida-India kaubakompaniid) või ainuõigusi teatud tootega kauplemiseks (näiteks Stockholmi tõrvakompanii). Koloniaalsüsteemide rajamine - Asumaade hankimine oli väga olulisel kohal merkantilistlikus riigimajanduses. Asumaad olid emamaade tööstustoodangule turuks ja odava tooraine allikaks. Mõningaid toor- ja
Kloostrites tekkisid uued tõlkimise ja käsikirjade ümberkirjutamise keskused. Vaimulikud ülikud ületasid ilmalikke mitmekordselt. ROLANDI LAUL. VIIKINGID JA NENDE KULTUUR KUST NIMI TULEB? - Viikingid olid Skandinaaviast lähtunud kaupmehed ja sõdalased. Nad rüüstasid ja vallutasid nad maid, rajasid kaubalinnu ning asustasid uusi territooriume. Viikingite ajaks loetakse ajavahemikku 800- 1050,vahel ka kuni 1200, eriti kui võtta peale skandinaavlaste retkede arvesse ka üldist olukorda Läänemerel. - Neid tunti eri nimetuste all. Lääne-Euroopas tunti neid enamasti normannide nime all. Sageli nimetati neid ka paganateks. Inglismaal tunti kõiki põhjamaalasti taanlastena. - Tegelikult polnud eri rahvaid veel välja kujunenud. Räägiti väiksemate kohalike erinevustega ühiskeelt, mida tunti taani keelena. - Ida-Euroopas nimetati neid varjaagideks. Meil tuntud viikingi nimetust on seostatud skandinaavlaste
Saksamaa. Esialgu pakkus impeeriumi võimsus taanlaste rünnete eest kaitset, aga kui riik 840. aastal kolme rivaalitseva pärija käes üksikuteks osadeks lagunes, siis kasutasid normannid juhust. 845. aasta ülestõusmispühal ründasid 160 km mööda Seine`i jõge ülespoole tunginud viikingid Pariisi. (Allan 2004:14). 7 Kui taanlased vallutasid kuningriike, siis Norra viikingid tegelesid maakera vähetuntud piirkondade hõivamisega. Nende retkede sihtkohaks olid enamjaolt Sotimaa ja Iirimaa, kus nad rajasid rannikuasundusi, millest said selle saare esimesed linnad- nii Dublin, Waterford, Limerick kui ka Wexford on norralaste asutatud. Ühtlasi seadsid nad ennast sisse rannikulähedastel saartel, mille hulka kuulusid näiteks Man ning Orkney ja Shetlandi saared. Need varustasid ka esimeste alaliste elanikega Norrast peaaegu 700 km lääne pool paiknevaid Fääri
PLEBEID ehk pleebsid on lihtkodanikkond, kes ei kuulu patriitside hulka Kaheteistkümne tahvli seadused: V sajandi keskel e.Kr. saavutasid plebeid võitluses patriitsidega mõningaid tulemusi. Pleebsi survel valiti kümneliikmeline komisjon seaduste kirjapanekuks. Kirjapandud seadused avaldati nn. Kaheteistkümne tahvli seaduste nimetuse all 2. Viikingiaeg 800-1050 Viikingiretkede põhjused. Normannid Lääne-Euroopas. Vana-Vene riigi rajamine. Viikingid maadeavastajate ja asustajatena Retkede põhjused- saada röövsaaki,maapuudus. Normannid Lääne-Euroopas- 911. Aastal andis Lääne-Frangi kuningas normanni pealikule Rollole Valitseda alasid Põhja Prantsusmaal. Selle eest võttis Rollo vastu ristiusu ja andis kuningale vasallivande. Nii tekkis Normandia hertsogkond. Normannid võtsid siin kiiresti omaks prantsuse keele ja kombed ning muutusid tüüpilisteks Lääne-Euroopa rüütliteks. Vana-vene riigi rajamine- Vana-Vene riigi kujunemisjärgus moodustasid selle elanikkonna
efektiivsuse on vaja arvestada paljude muude limiteerivate asjaoludega: alati pole energia omastamine peamine, mõnikord on defitsiitsed mikrotoitained (asendamatud aminohapped, karotinoidid, kaltsium vms.) limiteerivamad Kui toitumisalal on palju kiskjaid, siis on loomal kasulik toituda pigem agregeeritult paiknevaist kui hajusalt üle ala paiknevaist saakobjektidest. Põhjus: esimene toitumisviis võimaldab leida piisavalt toitu lühikeste efektiivsete retkede abil toidurikkaisse kohtadesse, teine aga sunniks viibima alal kaua, eksponeerides end kiskjaile 13. Rühmavaliku teooria, selle kriitika, tänapäevane seisukoht. Loomade käitumine on kõige paremini mõistetav, kui eeldada, et isend toimib liigi või loomarühma huvides, kuhu ta kuulub loomad hoidvat populatsiooni suurust sellisel tasemel, mis vastab saadaolevale toiduhulgale. looduslik valik toimib mitte niivõrd isendeile, vaid eelkõige loomarühmadele (nt. liikidele),
2. 1215-1221 3. 1222-1227 I etapp l208-1212 Ei sakslased ega eestlased suutnud saavutada otsustavat ülekaalu. Võitluse lõpetas Toreida vaherahu 1212. a. Läti Henriku kroonika järgi ilmneb sakslaste ja eeslaste sõjakäikude vastastikune tasakaal. Eestlaste sõjakäigud olid suunatud peamiselt Koiva jõe ümbrusesse, ka lätlaste aladele. Sakslased Rüüstasid samamoodi Eestit. Arvatavalt oli neid sõjaretki kummalgi poolel ligi 20, sealhulgas 2 retkede sarja: eestlaste oma Liivi aladele a. 1211 ning Ugandi laastamised sakslaste ja lätlaste poolt samal aastal. 7 Ka linnuste piiramised olid tasakaalus. Sakslased vallutasid ühe korra äraandmise läbi Otepää linnuse. Eestlased piirasid 2 korda Beverinot. 1 kord Võnnut ja 1 kord Kaupo linnust. Kui eestlased saavutasid suure võidu Ümera lahingus, siis sakslased lõid ridalasi ja saarlasi Kaupo linnuse all Koiva lahingus.
dite, häälitsuste, elutsüklite mitmekesisust. Looduskirjelduste vahele 260 Kadri Tüür, Timo Maran põimub märkmeid vaatlustehnikast, rakenduslikke küsimusi, mõtisklusi evolutsiooniõpetusest, eeskätt aga taotleb autor lugeja emotsionaalset nakatamist. Piiperi looduspildid on alati dateeritud (tekstis viidatakse sageli isegi kellaaegadele), samuti kirjeldab ta detailselt oma retkede marsruute, nii et nende järgi on veel tänapäevalgi võimalik Piiperi loo- dusretki korrata – seda muidugi kohtades, kus maastiku looduslikku ilmet viimase 70–80 aastaga tundmatuseni muuta pole jõutud. Piiper võtab oma looduspiltides enamasti vaatluse alla mingi väikese lõigu maastikust ning annab selle mikrokirjelduse: milliseid taimeliike ta märkab seal kasvamas, mis värvi, mis lõhnaga ning millises vegetatsioo-
Oli olnud oluline euroopa vaimuelu keskus. Algul korraldati retki röövimise eesmärgil kevadetti ja suvel. Peamiseks sihtmärgiks olid kirikud ja kloostrid seal oli nõrk kaite ja suurem varandus. 9saj teisel poolel retked sagenesid ja jäädi ka talvituma. 9saj lõpuks kujunes olukord kus rööv salgad ühinesid armeedeks mille suurus ulatus 10 000 meheni. Selliste jõudude ja hea laevastikuga suudeti vallutada kuningriike ingl ja france. Retkede edukus tulenes suurepärastest laeva ehitus ja meresõidu oskustest. Euroopa riikide viikingitele merel midagi vastupanna. Neile tuli ka kasuks euroopa feodaalne kindlustatus. Pidevate kodussõdude tõttu puudusid suured ja tugevad sõjaväed. Olukord hakkas põõrduma viikingite kahjuks 11 saj seoses kuningavõimu tugevnemisega. Mõju avaldasid ka ristiusu misjonäärid kelle tegevuse tulemusel järjest rohkem viikingeid vahetus muinasusu ristiusu vastu. Ühiskonnakorraldus.
Alati pole toitumisel peamiseks väljakutseks energia omastamine, mõnigi kord on limiteerivaks hoopis vajadus defitsiitsete mikrotoitainete järele, nagu asendamatud aminohapped, karotinoidid, kaltsium vms Kui toitumisalal on palju kiskjaid, siis on loomal tihti kasulik toituda pigem agregeeritult paiknevaist kui hajusalt üle ala paiknevaist saakobjektidest. Optimaalsusmudelite kohaselt on põhjuseks see, et esimene toitumisviis võimaldab leida piisavalt toitu lühikeste efektiivsete retkede abil toidurikkaisse kohtadesse, teine aga sunniks viibima ohtlikul alal väga kaua, eksponeerides end sellega potentsiaalseile kiskjaile. Ühine joon kõigile sellistele mudelitele on see, et sellisel moel püütakse selgitada, milline oleks isendi optimaalne käitumine antud situatsioonis, lähtuvalt alternatiivsete käitumisviiside poolt põhjustatud kasust ja hinnast. Altruismi ja headuse evolutsioon - Üheks suuremaks mõistatuseks loomade
Talupoja elu korraldas teoorjuslik mõisamajandus, seepärast piirdus tema maailm oma talu ja mõisapõlluga. Raske töökohustus ei jätnud talupojale sõitudeks aega, selleks polnud kuigipalju põhjustki. Pikad sõidud olid talupojale keerulised ka kehvade teede ja sõidukite tõttu. Elukohast lahkumine võis olla isegi keelatud kuna mõisnikud pelgasid tööjõu pagemist. Oma toodangu müümiseks ja mõne vajaliku asja ostmiseks tuli vahel sõita turule. Mõisa veokohustus sundis lühemate retkede kõrval sõitma kaugemalegi, näiteks Riiga ja Peterburgi. Mõisast ja linnast omandas talurahvas käsitööoskusi, rõivamoode, ehteid ja elamusisustuse elemente. Omavahel suheldi kõrtsis, vallamajas ja kirikus. Kõrtsis said kokku ühe küla, vallamajas ühe mõisa ja kirikus ühe kihelkonna inimesed. Sellepärast ongi eesti rahvariided kihelkonniti erinevad. Talurahva paiksus oli läbi sajandite siiski suhteline - nii poliitilised kui majanduslikud olud tingisid rahva ümberasumist
annaabi.ee 
