Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Christoph Kolumbus (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Koostaja :Liis Kaljuvee
8a klass
Paikuse põhikool
Christoph Kolumbus oli maadeavastaja ja kaupmees , kes 1492. aastal ületas Kastiilia ( Hispaania ) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse.Ta elas 1476-1484 Lissabonis ,Madeiral ja Porto Santol.Kolumbuse avastusretked 15. sajandi lõpul tulenesid soovist jõuda eelkõige Indiasse ,kulla ja vürstide maale.
Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele.
Hispaania kuningas lubas tal minna kolme laevaga :Santa Maria ,Pinta ja Ninaga. Laevad­-kolm galeassi ;üks karavell ja üks raske kogi tüüpi kaubapurjekas-moodustasid ühtekokku väheldase flortilli.Need olid relvastatud bombaride ja falkonettidega ,sest ikka leidus kusagil mõni vägev valitseja , kes sõdis mõne omasugusega.Pealegi polnud päris selge, kelle pooltgenualased parasjagu olid.Ka võis juhtuda , et merel tuleb tegemist teha piraatidega.Samas polnud koostöö mereröövlitega ühegi valitseja jaoks mingi häbitegu.Kokkuvõttes on meri nii ohtlik ,et iga järjekordne retk või ühele ausast kristlasesetmeremehele viimaseks jääda.
Juba kuu aega pärast merereisi algust jäid Kolumbuse teele väikesed saared.Ta uskus , et on jõudnud India lähedusse saarestikku ja pöördus võidukalt hispaaniasse tagasi.
Teisel reisil 1493-96 kuulusid tema meeskonda 17 laeva ja 1500 osavõtja.Sellise ohtliku sõidu tarvis vabatahtlikke aga värvata ei õnnestunud. Meeskonnad komplekteeriti enamasti seiklejatest.Teisel reisil avastas ta Domica jt. väikeseid Antillide saari ,Puerto Rico ning Jamaica .
Koos admiraliga, nagu Kolumbust nüüd nimetati, läks Palose sadamast teele ligi 90 meest. Reis algas 3. augustil 1492. Tee, mille Kolumbus valis, asus pidevate idatuulte - passaatide tsoonis. Vee- ja toidupuudust ei jõutud veel tunda, kuid hirm teadmatuse ees oli tugev. Seepärast tuli Kolumbusel mehi ühtelugu kas keelitada või karistada .
Mässuni siiski ei läinud. Septembri keskel hakkasid ookeanil ilmnema lähedase maa tundemärgid. Eskaadrile ujusid vastu mageveevetikate puhmad. Raadele istus linde. Kord tõmmati veest koos rohututiga välja jõevähk.
Kolmandal reisil alles ta astus esimest korda Ameerika maismaale.Kolumbus uskus elu lõpuni ,et jõudis Indiasse ja veel tänapäevani nimetatakse tema avastatud saarestikku Lääne-Indiaks.Kolumbuse avastused on maailmaajalooliselt tähtsad nii geograaafilistekujutluste laienemise;keskaegse maailmavaate ümberhindamise kui ka koloniaalimpeeriumidetekkimie seisukohast.
Kolumbus suri 20. mail 1506 Valladolidi linnas.
Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sängitati säilmed ümber Sevillasse. Lõpuks lubati Kolumbuse poja Diego lesel Maria de Rojas y Toledol transportida koos mehe põrmuga äi ümbermatmiseks Santo Domingo katedraali, kuhu säilmed jõudsid 1541. aastaks.
Sinna jäid mõlemad kuni 1795. aastani, mil Hispaania loovutas Haiti saare prantslastele ja Kolumbuse jäänused kaevati taas üles ja veeti seekord Havannasse, kuhu need jäid kuni Hispaania-USA sõjani. Siis toodi need 1898 uuesti Sevillasse. Ühtekokku maeti Kolumbuse luid väidetavalt ümber üheksal korral.
On teada, et tal oli kolm venda - Diego, Bartolomeo ja Giovanni ning õde Bianchinetta ja kaks poega - Hernando (ka Fernando ) ja Diego.
Ma sain teada Christoph Kolumbuse kohta kõike - nii tema elust kui ka merereisidest.Minu referaadis peaks olema kõige tähtsam info Kolumbuse elu ja retkede kohta.Ma kasutasin selle referaadi kirjutamise jaoks nii raamatuid kui ka otsisin internetist.
Kokkuvõte Kolumbuse elust on see ,et ta oli kuulus maadeavastaja ja ta sai kuulsaks kui Ameerika avastaja kuid ta tahtis hoopis Indiasse jõuda.Tema retked olid nii põnevad kui ka ohtlikud.Kuid ometigi ta ei hukkund oma merereisidel.
Kasutatud kirjandus:
http://et.wikipedia.org/wiki/Kolumbus
http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/3klass/6sihid/christoph.ht m
Ene nr.4 LK 665
Rainer Köthe „Nutikad küsimused,arukad vastused”
Siegfried Fischer Fabian ”Ameerika avastaja Christoph Kolumbus”
Christoph Kolumbus #1 Christoph Kolumbus #2 Christoph Kolumbus #3 Christoph Kolumbus #4 Christoph Kolumbus #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-10-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor liisxyx Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Rereraat Cristoph Kolumbus-maadeavastaja
6
odt

Rereraat Cristoph Kolumbus: maadeavastaja

Kuusalu Keskkool 5b Andree-Vilmar Reinvelt Christoph Kolumbus Maadeavastaja. Referaat 26.01.2014 Sisukord 1.Kolumbuse elulugu. 2.Kolumbuse pärand. 3.Kolumbuse retked. 4. kasutatud allikad ja leheküljed. Christoph Kolumbus teadmata päritolu Hispaania meresõitja, maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492 aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi- ookeani ja jõudis Ameerikasse., Ameerika taasavastaja (Genova-murdes Christoffa Corombo; itaalia keeles Cristoforo Colombo, hispaania keeles Cristóbal Colón portugali keeles Cristóvão Colombo sündis arvatavasti 1415 Genova, Itaalia ja suri 20. mai 1506 VAlladolid, Hispaanias

Ajalugu
Christoph Kolumbus
2
docx

Christoph Kolumbus

Christoph Kolumbus Christoph Kolumbus oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kagu-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele. Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sängitati säilmed ümber Sevillasse. Lõpuks lubati Kolumbuse poja Diego lesel Maria de Rojas y Toledol transportida koos mehe põrmuga äi ümbermatmiseks Santo Domingo katedraali, kuhu säilmed jõudsid 1541. aastaks. Sinna jäid mõlemad kuni 1795. aastani, mil Hispaania loovutas Haiti saare prantslastele ja Kolumbuse jäänused

Ajalugu
Christoph Kolumbus
3
rtf

Christoph Kolumbus

Viljandi Ühendatudkutsekool ehitusviimistleja Ivo Hovunova Christoph Kolumbus referaat Juhendaja: Olev Teder 19.09.2015 Christoph Kolumbus (Genova murdes Christoffa Corombo; itaalia keeles Cristoforo Colombo, hispaania keeles Cristóbal Colón ja portugali keeles Cristóvão Colombo) (arvatavasti 1451 Genova, Itaalia ­ 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania) oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes.

Geograafia
Christoph Kolumbus
1
doc

Christoph Kolumbus

Christoph Kolumbus Christoph Kolumbus oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja- Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele.

Ajalugu
Christoph columbus väike referaat
5
odt

Christoph columbus väike referaat!

Referaat Geograafia Pärnu Ühisgümnaasium 7b klass Kristi Tiido 2009 / 2010 õ/a Christoph Kolumbus (itaalia keeles Cristoforo Colombo, hispaania keeles Cristóbal Colónja portugali keeles Cristóvão Colombo) (arvatavasti 1451 arvatavasti Genova, Itaalia ­ 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania) oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes

Geograafia
Christopher Kolumbus ja Ferdinand von Wrangell
4
doc

Christopher Kolumbus ja Ferdinand von Wrangell

Maadeavastajad Christopher Kolumbus ja Ferdinand von Wrangell kool klass nimi 2008 Christhoph Kolumbus Christoph Kolumbus (arvatavasti 1451 arvatavasti Genova, Itaalia ­ 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania) oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu allAtlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse

Geograafia
Kolumbus
2
docx

Kolumbus

KOLUMBUS 1. Teema valisin kuna olen teadlik Kolumbuse Ameerika avastamisest aga kunagi pole olnud aega lähemalt lugeda Kolumbusest, et kuidas siis ikkagi avastati Ameerika. 2. Christoph Kolumbus (arvatavasti 1451Genova, Itaalia ­ 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania) oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. 3. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug- Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad võisid jõuda Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu

Ajalugu
Cristoph Kolumbus
2
txt

Cristoph Kolumbus

(arvatavasti 1451 arvatavasti Genova, Itaalia 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania) oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal letas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja judis Ameerikasse. Ta lhtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tttu peab laev judma Euroopast Kaug-Itta ka lne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad judsid Phja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal psiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tnu Kolumbuse avastusele. Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sngitati silmed mber Sevillasse. Lpuks lubati Kolumbuse poja Diego lesel Maria de Rojas y Toledol transportida koos mehe prmuga i mbermatmiseks Santo Domingo katedraali, kuhu silmed judsid 1541. aastaks. Sinna jid mlemad kuni 1795. aastani, mil Hispaania loovutas Haiti saare prantslastele ja Kolumbuse jnused kaevati taas les

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (2)

melody profiilipilt
melody: hästi kokkuvõttev.
00:04 03-11-2009
Lambada profiilipilt
Lambada: Ajas asja ära!
17:24 11-10-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun