1. Konstruktsioonide arvutusskeemid ja nende elemendid. Tooge näiteid elementidest. Arvutusskeem on ehituskonstruktsiooni lihtsustatud kujutis, mille alusel tehakse konstruktsiooni arvutus. 2. Kirjeldage tugede tüüpe. Skeemid. Võimalikud toereaktsioonid. Liikuv ja liikumatu liigendtugi, jäik tugi, liht- ja liitliigend. Võimalikud toereaktsioonid ∑X=0, ∑Y=0, ∑M=0 3. Seletage mõisteid „lihtliigend“ ja liitliigend“. Kahte kujundit ühendavat liigendit nimetatakse lihtliigendiks. Kui liigendisse suundub rohkem kui kaks varrast, siis on tegemist liitliigendiga, mis on leitav l=v-1 4. Mis on vabadusaste? Seos geomeetrilise muutumatusega. Keha vabadusaste on nende geomeetriliste parameetrite arv, mis keha liikumisel muutuvad üksteisest sõltumatult, liikumise suunad on x-suund, y-suund ja pööre. Vabadusaste on <=0 siis geomeetliselt muutumatu, ehk liikumine ei ole võimalik. 5. Mis on staatikaga mää
EHE010 „Ehitusstaatika“ teooriaküsimuste teemad kevadel 2019 1. Konstruktsioonide arvutusskeemid ja nende elemendid. Tooge näiteid. 2. Kirjeldage tugede tüüpe. Skeemid. Võimalikud toereaktsioonid. 3. Seletage mõisteid „lihtliigend“ ja liitliigend“. 4. Mis on vabadusaste? Seos geomeetrilise muutumatusega. 5. Mis on staatikaga määratavus? Seos vabadusastmega. 6. Varda ristlõike tunnussuurused W ja I. Milleks konkreetset suurust kasutatakse? 7. Deformatsioon, elastsusmoodul, Hooke’i seadus, paigutis. 8. Miks on talade puhul enamasti ristlõike kõrgus ristlõike laiusest suurem? 9. Millele kontrollitakse konstruktsioone kande- ja millele kasutuspiirseisundis? 10. Surutud varda stabiilsus. Probleemi olemus. 11. Mis on varda nõtkepikkus ja millest sõltub? Mis on saledus ja millest sõltub? 12. Euleri valemi kehtivuspiir. Kriitilised pinged. Nõtketegur. 13. Millele kontrollitakse surutud lokaalsete nõrgestustega varrast? 14. Mitmesildelise liigendta
Varda defromatsioonid Deformatsioon varda mõõtmete ja kuju muutumine (Pikijõud Pikkedef; Põikjõud Lõikedef; Väändemoment Väändedef; Paindemoment Paindedef; Need on varda põhideformatsiionid) Pikkedef: Väljendub kas varda ristlõigete omavahelises eemaldumises (tõmbejõud) või omavahelises lähenemises (survejõud) koos varda samaaegse ahenemise või jämenemisega.(Mõõduks otsristlõigete vahekauguse muuduga võrdne pikkuse muut) Pikkedeformatsiooni intensiivsus ehk pikkeprinkus deformeerumise intensiivsust vaadeldavas kohas saab iseloomustada kujuteldava ühikpikkusega lõigu pikenemisega. Ristlõike pikkejäikus Pikkeprinkus on võrdeline pikijõuga ja pöördvõrdeline korrutisega EA(x). Posit. tõmbejõule vastav pikenemine - posit/ Negat. Survejõule vastav lühenemine negat. 1) Konstantne pikijõud konstantse ristlõikega vardas 2) Astmeliselt muutuv pikijõud või ristlõige 3) Keerukalt muutuv pikijõud konstantse ristlõikega vardas 4) P
177 Tugevusanalüüsi alused 12. STAATIKAGA MÄÄRAMATUD KONSTRUKTSIOONID 12. STAATIKAGA MÄÄRAMATUD KONSTRUKTSIOONID 12.1. Konstruktsiooni staatika analüüs Staatikaga määratud süsteem = Staatikaga määramatu süsteem = konstruktsiooni toereaktsioonid ja/või tasakaaluvõrranditest ei piisa sisejõud on määratavad toereaktsioonide ja/või sisejõudude taskaaluvõrranditega määramiseks (Joon. 12.1) NB! Võrrandite arv peab võrduma tundmatute arvuga! Staatikaga määramatu Staatika Sisejõudude j
83 Tugevusanalüüsi alused 6. DETAILIDE TUGEVUS PAINDEL 6. DETAILIDE TUGEVUS PAINDEL 6.1. Varda arvutusskeem paindel Paindeülesannetes käsitletakse koormustena varrast otseselt või teiste detailide kaudu painutavaid pöördemomente, põikkoormusi või muude koormuste põikkomponente (Joon. 6.1). Varda paindumine = varda telje kõverdumine koormuse toimel Arvutusskeemi koostamine paindel Arvutusskeem Tegelik konstruktsioon Lihtsustatud mehaaniline süsteem Ideaalne mehaaniline süsteem · Võll on painduv (aga ei väändu); Ei arvesta tühise mõjuga
83 Tugevusanalüüsi alused 6. DETAILIDE TUGEVUS PAINDEL 6. DETAILIDE TUGEVUS PAINDEL 6.1. Varda arvutusskeem paindel Paindeülesannetes käsitletakse koormustena varrast otseselt või teiste detailide kaudu painutavaid pöördemomente, põikkoormusi või muude koormuste põikkomponente (Joon. 6.1). Varda paindumine = varda telje kõverdumine koormuse toimel Arvutusskeemi koostamine paindel Arvutusskeem Tegelik konstruktsioon Lihtsustatud mehaaniline süsteem Ideaalne mehaaniline süsteem · Võll on painduv (aga ei väändu); Ei arvesta tühise mõjuga
1 aksioome. Tasakaalu aksioom.Kui vabale kehale mõjub kaks jõudu saab keha olla tasakaalus kui nende jõud on võrdsed F1=F2 vastassuunalised ning mõjuvad piki sama sirget. Kehale millele mõjub üks jõud ei saa kunagi olla tasakaalus. ,,Aksioom antud jõusüsteemi mõju jäigale kehale ei muutu, kui sinna lisada või sealt ära jätta tasakaalus jõusüsteem.3.aksioom Keha ühes punktis rakendatud kahel mitteparalleelsel jõul on resultant, mis rakendub samas punktis ja mida kujutab nende jõudude kui rööpküliku külgedele ehitatud rööpküliku diagonaal.4aksioom ühe materiaalse keha mõjumisel teisele esineb suuruselt sama,kuid vastupidise suunaga vastumõju.5aksioom ehk jäigastamise aksioom.Deformeeruva keha tasakaal antud jõusüsteemi mõjul ei muutu,kui see keha lugeda jäigaks.6aksioomehk sidemete aksioom Aktiivsed jõud koos nende poolt põhjustatud toereaktsioonidega moodustavad välisjõud. 2. Koonduvtasapinnaline jõusüsteem koosneb ühele kehale rakendatud jõudu
Rakendusmehaanika kordamisküsimused. Teoreetiline mehaanika 1. Jõu mõiste. Suurust, mis on kehade vastastikuse mõju mõõduks, nimetatakse jõuks. Jõudu kui vektorsuurust tähistame tähisega F, selle vektori moodulit F. Jõud on kehade vastastikuse mõju mõõduks. 2. Jõusüsteemide ekivalentsus Kui ühe jõusüsteemi võib asendada teisega nii, et keha liikumises või tasakaalus mitte midagi ei muutu, siis neid jõusüsteeme nim ekvivalentseteks. 3. Jõusüsteemi resultant Kui kehale on rakendatud ainult üks jõud siis see jõud asendab tervet jõusüsteemi ning on vastava jõusüsteemi resultant. Resultandiks nim koonduvate jõudude geomeetrilist summat, resultant rakendub nende jõudude lõikepunktis. 4. Koondatud ja jaotatud jõud Koondatud jõud-mõjub kehale ühes punktis. Jaotatud jõud-mõjub mingile pinna või ruumi osale. Absoluutselt jäikade kehade puhul asendatakse jaotatud jõud üksikjõuga. 5. Sta
Kõik kommentaarid