Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ehitusmehaanika kordamisküsimused (0)

3 KEHV
Punktid

Lõik failist

1. Jõudude mõju sõltumatuse printsiip, millal seda võib rakendada, lk 30
Eeldused ja printsiibid :
Ehitusmehaanika on teadus, mis uurib konstruktsioonide kandevõimet sõltuvalt ehitusmaterjalide füüsikalistest omadustest. Ehitusmehaanika lähtub eeldustest:
  • materjal on elastne,
  • materjal on homogeenne , st materjali kõikides punktides on füüsik. omad. ühesugused,
  • materjal on isotroopne, st kõikides sihtides ühesuguste elastsus omadustega,
  • kehtib Hooke 'i seadus: deformatsioonid elastses kehas on võrdelised koormusega,
  • konstruktsioonielementide siirded on võrreldes elementide mõõtmetega väikesed.
  • konstruktsiooni materjal on ühtlaselt ja pidevalt jaotatud üle kogu mahu;
  • koormamata olukorras on konstruktsioon pingevaba (kui ei esine eelpingeid);

Kui kehtib Hooke'i seadus ja elementide siirded on suhteliselt väikesed, siis võib rakendada jõudude mõju sõltumatuse printsiipi ( superpositsiooniprintsiip ): konstruktsioonile mõjuvate jõudude süsteemi poolt põhjustatud sisejõud ja deformatsioonid võrduvad iga jõu poolt eraldi põhjustatud sisejõudude ja deformatsioonide algebralise summaga
Lagrange ’i võimalike siirete printsiipi: kehale rakendatud jõudude tööde summa lõpmata väikestel võimalikel siiretel tasakaaluasendist võrdub nulliga.Lagrange’i ja jõudude mõju sõltumatuse printsiibile tuginevad ehitusmehaanika arvutusmeetodid.
2. Lõikemeetod. Põhimõte lühidalt ja eesmärk. lk 32
Lõikemeetodi
Vasakule Paremale
Ehitusmehaanika kordamisküsimused #1 Ehitusmehaanika kordamisküsimused #2 Ehitusmehaanika kordamisküsimused #3 Ehitusmehaanika kordamisküsimused #4 Ehitusmehaanika kordamisküsimused #5 Ehitusmehaanika kordamisküsimused #6 Ehitusmehaanika kordamisküsimused #7 Ehitusmehaanika kordamisküsimused #8 Ehitusmehaanika kordamisküsimused #9 Ehitusmehaanika kordamisküsimused #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-02-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 215 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor egle32 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
docx

Staatika teooriaeksam

1. Konstruktsioonide arvutusskeemid ja nende elemendid. Tooge näiteid elementidest. Arvutusskeem on ehituskonstruktsiooni lihtsustatud kujutis, mille alusel tehakse konstruktsiooni arvutus. 2. Kirjeldage tugede tüüpe. Skeemid. Võimalikud toereaktsioonid. Liikuv ja liikumatu liigendtugi, jäik tugi, liht- ja liitliigend. Võimalikud toereaktsioonid ∑X=0, ∑Y=0, ∑M=0 3. Seletage mõisteid „lihtliigend“ ja liitliigend“. Kahte kujundit ühendavat liigendit nimetatakse lihtliigendiks. Kui liigendisse suundub rohkem kui kaks varrast, siis on tegemist liitliigendiga, mis on leitav l=v-1 4. Mis on vabadusaste? Seos geomeetrilise muutumatusega. Keha vabadusaste on nende geomeetriliste parameetrite arv, mis keha liikumisel muutuvad üksteisest sõltumatult, liikumise suunad on x-suund, y-suund ja pööre. Vabadusaste on <=0 siis geomeetliselt muutumatu, ehk liikumine ei ole võimalik. 5. Mis on staatikaga mää

Ehitusstaatika
thumbnail
8
docx

Ehitusstaatika-teooria

EHE010 „Ehitusstaatika“ teooriaküsimuste teemad kevadel 2019 1. Konstruktsioonide arvutusskeemid ja nende elemendid. Tooge näiteid. 2. Kirjeldage tugede tüüpe. Skeemid. Võimalikud toereaktsioonid. 3. Seletage mõisteid „lihtliigend“ ja liitliigend“. 4. Mis on vabadusaste? Seos geomeetrilise muutumatusega. 5. Mis on staatikaga määratavus? Seos vabadusastmega. 6. Varda ristlõike tunnussuurused W ja I. Milleks konkreetset suurust kasutatakse? 7. Deformatsioon, elastsusmoodul, Hooke’i seadus, paigutis. 8. Miks on talade puhul enamasti ristlõike kõrgus ristlõike laiusest suurem? 9. Millele kontrollitakse konstruktsioone kande- ja millele kasutuspiirseisundis? 10. Surutud varda stabiilsus. Probleemi olemus. 11. Mis on varda nõtkepikkus ja millest sõltub? Mis on saledus ja millest sõltub? 12. Euleri valemi kehtivuspiir. Kriitilised pinged. Nõtketegur. 13. Millele kontrollitakse surutud lokaalsete nõrgestustega varrast? 14. Mitmesildelise liigendta

Ehitus
thumbnail
3
doc

Tehniline mehaanika II

Varda defromatsioonid Deformatsioon ­ varda mõõtmete ja kuju muutumine (Pikijõud ­ Pikkedef; Põikjõud ­ Lõikedef; Väändemoment ­ Väändedef; Paindemoment ­ Paindedef; Need on varda põhideformatsiionid) Pikkedef: Väljendub kas varda ristlõigete omavahelises eemaldumises (tõmbejõud) või omavahelises lähenemises (survejõud) koos varda samaaegse ahenemise või jämenemisega.(Mõõduks otsristlõigete vahekauguse muuduga võrdne pikkuse muut) Pikkedeformatsiooni intensiivsus ehk pikkeprinkus ­ deformeerumise intensiivsust vaadeldavas kohas saab iseloomustada kujuteldava ühikpikkusega lõigu pikenemisega. Ristlõike pikkejäikus ­ Pikkeprinkus on võrdeline pikijõuga ja pöördvõrdeline korrutisega EA(x). Posit. tõmbejõule vastav pikenemine - posit/ Negat. Survejõule vastav lühenemine ­ negat. 1) Konstantne pikijõud konstantse ristlõikega vardas 2) Astmeliselt muutuv pikijõud või ristlõige 3) Keerukalt muutuv pikijõud konstantse ristlõikega vardas 4) P

Tehniline mehaanika
thumbnail
17
pdf

Staatikaga määramatud konstruktsioonid

177 Tugevusanalüüsi alused 12. STAATIKAGA MÄÄRAMATUD KONSTRUKTSIOONID 12. STAATIKAGA MÄÄRAMATUD KONSTRUKTSIOONID 12.1. Konstruktsiooni staatika analüüs Staatikaga määratud süsteem = Staatikaga määramatu süsteem = konstruktsiooni toereaktsioonid ja/või tasakaaluvõrranditest ei piisa sisejõud on määratavad toereaktsioonide ja/või sisejõudude taskaaluvõrranditega määramiseks (Joon. 12.1) NB! Võrrandite arv peab võrduma tundmatute arvuga! Staatikaga määramatu Staatika Sisejõudude j

Materjaliõpetus
thumbnail
27
pdf

Detailide tugevus paindel

83 Tugevusanalüüsi alused 6. DETAILIDE TUGEVUS PAINDEL 6. DETAILIDE TUGEVUS PAINDEL 6.1. Varda arvutusskeem paindel Paindeülesannetes käsitletakse koormustena varrast otseselt või teiste detailide kaudu painutavaid pöördemomente, põikkoormusi või muude koormuste põikkomponente (Joon. 6.1). Varda paindumine = varda telje kõverdumine koormuse toimel Arvutusskeemi koostamine paindel Arvutusskeem Tegelik konstruktsioon Lihtsustatud mehaaniline süsteem Ideaalne mehaaniline süsteem · Võll on painduv (aga ei väändu); Ei arvesta tühise mõjuga

Materjaliõpetus
thumbnail
27
pdf

Detailide tugevus paindel

83 Tugevusanalüüsi alused 6. DETAILIDE TUGEVUS PAINDEL 6. DETAILIDE TUGEVUS PAINDEL 6.1. Varda arvutusskeem paindel Paindeülesannetes käsitletakse koormustena varrast otseselt või teiste detailide kaudu painutavaid pöördemomente, põikkoormusi või muude koormuste põikkomponente (Joon. 6.1). Varda paindumine = varda telje kõverdumine koormuse toimel Arvutusskeemi koostamine paindel Arvutusskeem Tegelik konstruktsioon Lihtsustatud mehaaniline süsteem Ideaalne mehaaniline süsteem · Võll on painduv (aga ei väändu); Ei arvesta tühise mõjuga

Materjaliõpetus
thumbnail
2
docx

Teor. meh esimese kursuse spikker

1 aksioome. Tasakaalu aksioom.Kui vabale kehale mõjub kaks jõudu saab keha olla tasakaalus kui nende jõud on võrdsed F1=F2 vastassuunalised ning mõjuvad piki sama sirget. Kehale millele mõjub üks jõud ei saa kunagi olla tasakaalus. ,,Aksioom antud jõusüsteemi mõju jäigale kehale ei muutu, kui sinna lisada või sealt ära jätta tasakaalus jõusüsteem.3.aksioom Keha ühes punktis rakendatud kahel mitteparalleelsel jõul on resultant, mis rakendub samas punktis ja mida kujutab nende jõudude kui rööpküliku külgedele ehitatud rööpküliku diagonaal.4aksioom ühe materiaalse keha mõjumisel teisele esineb suuruselt sama,kuid vastupidise suunaga vastumõju.5aksioom ehk jäigastamise aksioom.Deformeeruva keha tasakaal antud jõusüsteemi mõjul ei muutu,kui see keha lugeda jäigaks.6aksioomehk sidemete aksioom Aktiivsed jõud koos nende poolt põhjustatud toereaktsioonidega moodustavad välisjõud. 2. Koonduvtasapinnaline jõusüsteem koosneb ühele kehale rakendatud jõudu

Tugevusõpetus
thumbnail
6
doc

Rakendusmehhaanika

Rakendusmehaanika kordamisküsimused. Teoreetiline mehaanika 1. Jõu mõiste. Suurust, mis on kehade vastastikuse mõju mõõduks, nimetatakse jõuks. Jõudu kui vektorsuurust tähistame tähisega F, selle vektori moodulit F. Jõud on kehade vastastikuse mõju mõõduks. 2. Jõusüsteemide ekivalentsus Kui ühe jõusüsteemi võib asendada teisega nii, et keha liikumises või tasakaalus mitte midagi ei muutu, siis neid jõusüsteeme nim ekvivalentseteks. 3. Jõusüsteemi resultant Kui kehale on rakendatud ainult üks jõud siis see jõud asendab tervet jõusüsteemi ning on vastava jõusüsteemi resultant. Resultandiks nim koonduvate jõudude geomeetrilist summat, resultant rakendub nende jõudude lõikepunktis. 4. Koondatud ja jaotatud jõud Koondatud jõud-mõjub kehale ühes punktis. Jaotatud jõud-mõjub mingile pinna või ruumi osale. Absoluutselt jäikade kehade puhul asendatakse jaotatud jõud üksikjõuga. 5. Sta

Füüsika loodus- ja tehiskeskkonnas




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun