Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Võnkliikumine ja gravitatsioonijõud (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Võnkliikumine
Võnkliikumiseks ehk võnkumiseks nimetatakse liikumist, mis kordub
kindla ajavahemiku järel.
Pendli amplituudasendiks nimetatakse pendli asendit, kus koormis pöördub tagasi.
Tasakaaluasendiks nimetatakse pendli asendit, kus koormis püsib
paigal.
Amplituudiks nimetatakse amplituudasendi kaugust tasakaaluasendist.
Täisvõnkeks nimetatakse pendli liikumist ühest amplituudasendist
teise ja tagasi samasse asendisse.
Võnkeperioodiks nimetatakse ajavahemikku, mis kulub ühe täisvõnke
sooritamiseks.
Sageduseks nimetatakse täisvõngete arvu, mida pendel sooritab ühe
sekundi jooksul.
Võnkesagedus=1/võnkeperioodiga
Sagedus=T
F=1/T
Sagedus näitab võngete arvu ühes sekundis.
Sagedusühik on 1Hz.
Sagedus on üks herts, kui pendel teeb ühe täisvõnke ühe sekundi
jooksul
1Hz=1/1s
Keha inertsus
Keha mass on keha keha inertsust väljendav füüsikaline
suurus.
Keha inertsuseks nimetatakse keha omadust, millest sõltub
tema kiirendus vastasmõjus teiste kehadega.
Inertsuse
kvantitatiivseks mõõduks on keha mass. Näide: kui inimene hüppab
paadist kaldale, mõjutavad inimene ja paat teineteist vastastikku.
Paat omandab kiiruse, mille suund on vastupidine inimese hüppe
Võnkliikumine ja gravitatsioonijõud #1 Võnkliikumine ja gravitatsioonijõud #2 Võnkliikumine ja gravitatsioonijõud #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-02-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 85 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kristian001 Õppematerjali autor
*Võnkliikumine*Keha inertsu*Kehade vastastikmõju*Gravitatsioonijõud*Hõõrdejõud

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
doc

Erinevad jõud

Gravitatsioonijõud!! Gravitatsiooniliseks vastastikmõjuks ehk gravitatsiooniks nimetatakse mistahes kehade vastastikuse tõmbumise nähtust. Mida suurem on kehade mass, seda suurem on gravitatsioonijõud. Mida suurem on kehade omavaheline kaugus, seda väiksem on gravitatsioonijõud. Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu nim raskusjõuks. Maapinna ligidal saab raskusjõudu arvutada valemist Fr=mg, kus Fr on kehale mõjuv raskusjõud, m on kehale mass ja g on tegur, mille väärtus maapinnal on g=9,8N/kg(kasut g=10N/kg). Elastusjõud!! Keha kuju muutmist nimetatakse deformatsiooniks. Elastseks kehaks nim keha, mille kuju peale deformeeriva mõju lakkamist taastub. Deformatsioon on elastne, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha

Füüsika
thumbnail
4
odt

Füüsika õpimapp

Jõuühik on 1 N. jõudu mõõdetakse dünamomeetriga. Jõud põhjustab keha kiiruse muutumise. Jõud looduses Gravitatsiooniks ehk gravitatsiooniliseks vastastikmõjuks nimetatakse mistahes kehade vastastikuse tõmbumise nähtust. Gravitatsioonijõu abil iseloomustatakse arvuliselt gravitatsioonilise vastastikmõju suurust. Gravitatsioonijõu suurus sõltub vastastikmõjus olevate kehade massist ja kehade kaugusest. Mida suurem on kehade mass, seda suurem on gravitatsioonijõud. Mida suurem on kehade kaugus, seda väiksem on gravitatsioonijõud. Raskusjõuks nimetatakse Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu. Raskusjõud sõltub keha massist ja teguri g suurusest F=mg Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. Seisuhõõrdejõuks nimetatakse hõõrdejõudu, mis takistab keha liikumahakkamist.

Füüsika
thumbnail
9
doc

Füüsika kordamine 8.klass

28. Mis on gravitatsioon? GRAVITATSIOONIKS ehk gravitatsioonliseks vastastikmõjuks nimetatakse mistahes kehade vastastikuse tõmbumise nähtust. Gravitatsioon on nähtus. Gravitatsioonijõud on füüsikaline suurus. Gravitatsioonijõu abil iseloomustatakse arvuliselt gravitatsioonilise vastastikmõju suurust. Gravitatsioonijõu suurus sõltub vastastikmõjus olevate kehade massist ja kehade kaugusest. Mida suurem on kehade mass, seda suurem on gravitatsioonijõud. Mida suurem on kehade kaugus, seda väiksem on gravitatsioonijõud. 29. Mis on raskusjõud? Valem. Ühik. RASKUSJÕUKS nimetatakse Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu. Raskusjõud sõltub kega massist ja teguri g suurusest. F = mg F ­ jõud (1 N) Jõuühik on 1 N m ­ mass (1 kg) g ­ raskuskiirendus (10 N/kg) 30. Miks tekib hõõrdumine?

Füüsika
thumbnail
6
odt

Füüsika teemad (7-9 klass)

massiga keha kiirus. Jõudu, millega üks keha mõjutab teist tähistatakse: F- Jõud Jõu ühik: N- Njuuton m1*V1=m2*V2 m1/m2=V2/V1 Gravitatsioonijõud, keha kaal Nähtus, et kõik kehad vastastiku tõmbuvad nim. ülemaailmseks gravitatsiooniks. Jõudu, millega kehad vastastikku tõmbuvad nim. gravitatsioonijõuks. Gravitatsioonijõud sõltub kehade massist (mida suurem on mass, seda suurem jõud) ja kehade vahelisest kaugusest (mida suurem on kaugus, seda väiksem on jõud). Taevakehade läheduses mõjuvat gravitatsioonijõudu nim. raskusjõuks. Raskusjõudu arvutatakse: F=m*g Maa g= 9,81 N/kg ~ 10N/kg Keha kaaluks nim. jõudu, millega keha Maa külgetõmbejõu mõjul mõjutab alust või pingutab riputusvahendit. Keha kaalu arvutatakse valemiga:

Füüsika
thumbnail
6
docx

Füüsika kordamine 7-9. klass

massiga keha kiirus. Jõudu, millega üks keha mõjutab teist tähistatakse: F- Jõud Jõu ühik: N- Njuuton m1*V1=m2*V2 m1/m2=V2/V1 Gravitatsioonijõud, keha kaal Nähtus, et kõik kehad vastastiku tõmbuvad nim. ülemaailmseks gravitatsiooniks. Jõudu, millega kehad vastastikku tõmbuvad nim. gravitatsioonijõuks. Gravitatsioonijõud sõltub kehade massist (mida suurem on mass, seda suurem jõud) ja kehade vahelisest kaugusest (mida suurem on kaugus, seda väiksem on jõud). Taevakehade läheduses mõjuvat gravitatsioonijõudu nim. raskusjõuks. Raskusjõudu arvutatakse: F=m*g Maa g= 9,81 N/kg ~ 10N/kg Keha kaaluks nim. jõudu, millega keha Maa külgetõmbejõu mõjul mõjutab alust või pingutab riputusvahendit. Keha kaalu arvutatakse valemiga:

Füüsika
thumbnail
2
doc

Gravitatsiooni- ja hõõrdejõud

Gravitatsiooni- ja hõõrdejõud Gravitatsioonijõud Kõik kehad tõmbuvad omavahel ning see nähtus kannab nimetust gravitatsioon, see tähendab: gravitatsiooniks(ehk gravitatsiooniliseks vastastikmõjuks) nimetatakse kehade vastastikuse tõmbumise nähtust. Gravitatsioonilist vastastikmõju, mis on alati vähemalt kahe keha vahel iseloomustatakse arvuliselt gravitatsioonijõu abil. Gravitatsioonijõud sõltub kehade massidest ja kaugusest. Mida suurem on keha mass, seda suurem on ka gravitatsioonijõud ning mida suurem on kehade

Füüsika
thumbnail
6
doc

Mehaanika põhimõtted

. · Sageduse ühik on 1 Hz. = 1/T - võnkesagedus T - võnkeperiood Sagedust saab määrata kahel viisil: 1. lugeda ära võngete arv ajavahemikus ja saadud tulemus jagada ajavahemiku kestusega. 2. mõõta pendli võnkeperiood ja arvutada selle pöördväärtus Gravitatsioonijõud Gravitatsiooniks nimetatakse mistahes kehade vastastikuse tõmbumise nähtust. · Mida suurem on keha mass, seda suurem on gravitatsioonijõud. · Mida suurem on kehade vaheline kaugus, seda väiksem on gravitatsioonijõud. Maa tõmbab enda poole kõiki kehi, mis asuvad maapinnal või selle lähedal: inimesi, vett meredes, ookeanides ja jõgedes, hooneid, Kuud jne. Need kehad tõmbavad aga ka Maad enda poole. Nii põhjustab Kuu külgetõmme Maal tõusu ja mõõna. Jõudu, millega Maa tõmbab enda poole mingit keha, nimetatakse raskusjõuks. Maapinnal saab raskusjõudu arvutada valemiga: F=mg

Füüsika
thumbnail
2
odt

10. klassi füüsika - dünaamika kordamine

Kehale mõjuva mitme jõu summat nimetatakse resultantjõuks. Resultantjõu leidmiseks samasuunalised jõud liidetakse ja vastassuunalised jõud lahutatakse. Gravitatsioon Gravitatsiooniliseks vastastikmõjuks ehk gravitatsiooniks nimetatakse mistahes kehade vastastikuse tõmbumise nähtust. Gravitatsioonijõu suurus sõltub: 1) kehade massist ­ mida suurem on kehade mass, seda suurem on gravitatsioonijõud 2) kehadevahelisest kaugusest ­ mida lähemal üksteisele on kehad, seda suurem on gravitatsioonijõud. Maapinna ligidal saab raskusjõudu arvutada valemiga: Fr=mg Fr ­ kehale mõjuv raskusjõud (N) m ­ keha mass (kg) g ­ tegur, mille väärtus maapinnal on 9,8 N/kg Raskusjõud. Keha kaal Raskusjõud, mille mõjul langevad kõik vabad kehad maapinnale, mis tingib pendli võnkumise, hoonete püsivuse jne Fg(N) - raskusjõud m(kg) - keha mass g(m/s2) - vaba langemise kiirendus Elastsusjõud Deformatsioon ­ keha kuju muutmine

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (2)

taurts profiilipilt
taurts: sain siit oma kysimustele vastused. just mõistete jaoks.
21:28 16-01-2011
risto123 profiilipilt
risto123: väga hästi oli kasu sellest :)
11:50 02-11-2008



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun