Füüsika õpimapp (0)

Liikumine ja vastastikmõju
kokkuvõte
Mehhaaniline liikumine- Mehhaanilisekks liikumiseks nimetatakse nähtust, kus keha asukoht muutub teiste kehade suhtes. Mehaanilist liikumist iseloomustatakse trajektoori, teepikkuse, aja ja kiiruse abil. Trajektoori kuju järgi liigitatakse liikumist sirgjooneliseks ja kõverjooneliseks. Kiiruse järgi liigitatakse liikumist ühtlaseks ja mtitteühtlaseks. Liikumist, kus keha kiirus muutub, nimetatakse mitteühtlaseks liikumiseks.
Trajektooriks nimetatakse joont, mida mööda liigub keha punkt.
Teepikkuseks nimetatakse trajektoori pikkust, mille keha läbib mingi ajavahemiku jooksul.
Ajavahemik näitab liikumise kestust.
Keha kiiruseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub keha poolt läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja jagatisega.
v= s:t
Liikumist, kus keha kiirus ei muutu, nimetatakse ühtlaseks liikumiseks.
Liikumist, kus keha kiirus muutub, nimetatakse mitteühtlaseks liikumiseks.
Keha kiirus on suhteline.
Võnkliikumine on liikumine, mis kordub kindla ajavahemiku järel. Võnkumise arvuliseks iseloomustamiseks on kasutusele võetud füüsikalised suurused: võnkeamplituud, periood ja sagedus.
Võnkeamplituudiks nimetatakse võnkuva keha(pendli) amplituudiasendi kaugust tasakaaluasendist.
Võnkeperioodiks nimetatakse ajavahemikku, mis kulub ühe täisvõnke sooritamiseks, perioodi tähistatakse tähega T. Perioodiühik on 1 s.
Võnkesageduseks nimetatakse võnkeperioodi pöördväärtust f= 1:T
Kehade vastastikmõju tõttu muutub vastasikmõjus olevate kehade kiirus, kusjuures suure massiga keha kiirus muutub vähem kui väikse massiga keha kiirus. Jõud, millega kaks keha teineteist mõjutavad, on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised.
Keha inerstus ja mass- inertsus väljendub selles, et keha kiiruse muutumiseks kulub alati teatud aeg. Keha inertsust väljendatakse arvuliselt massi kaudu. Mida inertsem on keha, seda suurem on keha mass. Massiühik on 1kg.
Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele kehale. Jõuühik on 1 N. jõudu mõõdetakse dünamomeetriga. Jõud põhjustab keha kiiruse muutumise.
Jõud looduses
Gravitatsiooniks ehk gravitatsiooniliseks vastastikmõjuks nimetatakse mistahes kehade vastastikuse tõmbumise nähtust.
Gravitatsioonijõu abil iseloomustatakse arvuliselt gravitatsioonilise vastastikmõju suurust. Gravitatsioonijõu suurus sõltub vastastikmõjus olevate kehade massist ja kehade kaugusest. Mida suurem on kehade mass, seda suurem on gravitatsioonijõud. Mida suurem on kehade kaugus, seda väiksem on gravitatsioonijõud.
Raskusjõuks nimetatakse Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu. Raskusjõud sõltub keha massist ja teguri g suurusest
F=mg
Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes.
Seisuhõõrdejõuks nimetatakse hõõrdejõudu, mis takistab keha liikumahakkamist.
Liugehõõrdejõuks nimetatakse hõõrdejõudu, mis tekib keha libisemisel teise keha pinnal.
Deformatsioon ehk keha kuju muutmine- deformatsioon on elastne, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju taastub . Deformatsioon on plastiline, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju ei taastu.
Elastsusjõuks nimetataksekehas tekkivat jõudu, mis on võrdne kuid vastassuunaline keha deformeeriva jõuga.
Rõhk on füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja keha kokkupuutepinna pindala jagatisega p= F:S.
Rõhuühik on 1 Pa( paskal )
Resultantjõuks nimetatakse jõudu, mille mõju kehale on samasugune kui sellele kehale üheaegselt rakendatud mitme jõu mõju kokku. Resultantjõu leidmiseks samasuunalised jõud liidetakse, vastassuunalised jõud lahutatakse.
Pascali seadus- vedelikus või gaasis kandub rõhk edasi igas suunas ühteviisi.
Vedelikusamba rõhk
Vedelikusamba rõhk on võrdeline vedelikusamba kõrgusega,
Vedelikusamga kõrgus h mõõdetakse keha pinnalt veepinnani.
Graafik väljendab rõhu sõltuvust vedelikusamba kõrgusest.
Vedelikusamba rõhk sõltub vedeliku tihedusest.
Rõhk vedelikus on võrdeline vedeliku tihedusega.
Raskusjõust põhjustatud vedelikusamba rõhk on võrdne samba kõrguse, vedeliku tiheduse ja teguri g korrutisega.
Vedelikusamba rõhu arvutamise valem:
p= p gh
p-rõhk
p- aine tihedus
h-vedelikusamba kõrgus
Rõhk vedelikus on võrdne õhurõhu ja vedelikusamba rõhu summaga.
Manomeeter
Manomeetriga mõõdetakse rõhku.
Olemas on:
Vedelik- ehk U-torumanomeeter.
Metallmanomeeter.
Aneroidbaromeeter.
Aneroidbaromeetriga mõõdetakse õhurõhku.