10. klassi füüsika - dünaamika kordamine (0)

Dünaamika 10. klass
Inertsus
Inertsus on füüsikas keha omadus, mis näitab, kui raske on keha liikumisolekut muuta. Keha inertsuse mõõduks on füüsikaline suurus mass. Suurema massiga keha liikumisolekut on raskem muuta.
(Inertsus aga on keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks peab sellele mõjuma teatud aja jooksul mingi jõud. Mida pikem on see aeg, seda inertsem on keha.)
Inerts
Inerts on nähtus, mis seisneb selles, et iga materiaalne keha säilitab välisjõudude puudumisel oma liikumise või paigalseisu .
Inerts on nähtus, mis seisneb selles, et keha säilitab oma liikumiskiiruse, kui talle mõjuvate jõudude summa on null.
Newtoni II seadus
Newtoni 2 seadus ütleb, et keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja
pöördvõrdeline massiga. a=F/m ( a= kiirendus, F=jõud, m=mass) F=am
KUI KEHALE MÕJUB MITU JÕUDU, LEITAKSE NENDE JÕUDUDE SUMMA EHK
RESUTANT
Newtoni III seadusetus
Kaks keha mõjutavad alati teineteist samasuurte jõududega, ainult need jõud on
vastassuunalised. F= -F
1) jõud tekivad alati paari kaupa. Jõud on loomusega. Kuna jõud on võrdne, vajatakse
ühte valemit.
Jõud. Jõu ühikud
Jõud on kehale suunatud toime, mis võib mõjutada tema liikumise iseloomu või tema kuju.
Jõu mõõtühik SI-süsteemis on njuuton (N). Jõud 1 N annab kehale, mille mass on 1 kg, kiirenduse 1 m/s².
Jõu määramiseks saab kasutada Newtoni II seadust, mille kohaselt keha kiirendus () on samasuunaline ja tugevuselt võrdeline talle mõjuva jõuga , kus võrdeteguriks on keha mass ():
. Kui kehale mõjub tundmatu jõud, siis tuleks eelnevalt leida keha (inetne) mass (see, mida kaaluga mõõdetakse, on raske mass). Selleks saab kasutatada Newtoni III seadust, mille kohaselt mõju ja vastumõju on võrdsed (ja vastassuunalised). Seega, kui kaks keha ( massidega  m1 ja m2) on interaktsioonis, siis
, mis lubab jõust sõltumatult määrata masside suhte
Resultantjõud. Liikumine mitme jõu mõjul
Kehale mõjuva mitme jõu summat nimetatakse resultantjõuks.
Resultantjõu leidmiseks samasuunalised jõud liidetakse ja vastassuunalised jõud lahutatakse.
Gravitatsioon
Gravitatsiooniliseks vastastikmõjuks ehk gravitatsiooniks 
nimetatakse mistahes kehade vastastikuse tõmbumise nähtust.
Gravitatsioonijõu suurus sõltub:
1) kehade massist – mida suurem on kehade mass, seda suurem on gravitatsioonijõud
2) kehadevahelisest kaugusest – mida lähemal üksteisele on kehad, seda suurem on gravitatsioonijõud.
Maapinna ligidal saab raskusjõudu arvutada valemiga: Fr=mg
Fr – kehale mõjuv raskusjõud (N)
m – keha mass (kg)
g – tegur, mille väärtus maapinnal on 9,8 N/kg
Raskusjõud. Keha kaal
Raskusjõud, mille mõjul langevad kõik vabad kehad maapinnale, mis tingib pendli võnkumise, hoonete püsivuse jne
Fg(N) - raskusjõud 
m(kg) - keha mass 
g(m/s2) - vaba langemise kiirendus
Elastsusjõud
Deformatsioon – keha kuju muutmine
Keha kuju muutmiseks on vaja kehale rakendada jõudu ( deformeeriv jõud), keha osutab sellele jõule vastupanu (ei soovi kuju muuta) – seda jõudu, mis kehas deformeerivale jõule vastupanuks tekib, nimetatakse elastsusjõuks
Elastsusjõud on võrdne ja vastassuunaline keha deformeeriva jõuga.
Hõõrdejõud
Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõud on alati vastassuunaline keha liikumisele.
Seisuhõõrdejõud – hõõrdejõud, mis takistab kehade liikumahakkamist. Keha hakkab liikuma vaid siis, kui lükata seda jõuga, mis on seisuhõõrdejõust suurem.
Liugehõõrdejõud – hõõrdejõud, mis tekib ühe keha libisemisel teise keha pinnal.
Veerehõõrdumine – kui ratas või rull veereb teise keha pinnal.