Maaturism Mis on maaturism: On maapiirkonnas toimuv, kohalikel ressurssidel ja nende taluvusel baseeruv väikesemahuline turismialane majandustegevus. On mitmekesine, selle alla paigutavad erinevad turismiliigid ja terminid; Kodu-, talu-, loodus-, säästev-, matk ja kultuuriturism. Maaturism toimub maapiirkonnas: funktsionaalselt omane väikeettevõtlus, selle mõõdukas kasv. Iseloomult traditsiooniline, seotud kohalike elanike igapäevase elu ja tegevusega. Vahetu kontakt looduskeskkonna ja kultuuripärandiga.
-Restoranid -Catering-ettevõtted 10.Äriturism on turismimajanduse haru, mis tegeleb ärireiside korraldamiseks vajalike turismitoodete ja - teenuste pakkumise ja äriklientide teenindamisega. Loomulik: majanduslik põhjus, limiteeritud töö aeg, aktiivsed majandusregioonid, linnad, transpordisõlmed 11.Konverentsisaali ruumi stiilid: -Teatristiil -Klassiruumistiil -Konverentsilaud -U-kujuline -Banketistiil 12.Maaturism on maapiirkonnas toimuv, kohalikel ressurssidel põhinev ja nende ressurssilde taluvusel baseerus väiksemahuline turismialane majandustegevus.
sooviksite, teate, et peate piirduma ühe või kahega. Igaüks peab kogu elu valikuid tegema. Iga ettevõte ning isegi spordimeeskond peab valima asjade hulgast, mida ta sooviks saada, sest ka nemad, nagu meie, ei saa kõike, mida tahavad. Kõike ei saa ka valitsused. Igal aastal peetakse olulisimad poliitilised vaidlused maksumaksjate raha kulitamise üle. Majandusteadlased ütlevad, et inimeste soovidel ei ole piire. Piir on aga ressurssidel, asjadel, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks, et inimeste vajadusi rahuldada. Kui see piir on saavutatud, ei saa enam midagi toota. Teiste sõnadega, kui riigi ressursid(kõik tema töölised, tehased,farmid jne) on täielikult hõivatud, on ainus võimalus mingi asja tootmist suurendada millegi muu tootmise vähendamine. Kokkuvõtteks: inimeste soovid on piiramatud, kuid nende soovide rahuldamiseks vajalikud ressursid on piiratud. Seega on kõigil
8. Sinu soovitud elustiil. Tossude kauplus 5 9. Isiklikud huvid, millega tahaks tegeleda ja Kiirtoidu teha seda hästi? kohaletoimetamine 3 10.Midagi, millest oled juhtunud lugema/nägema/kuulma ning millel võiks baseeruda äriidee . 11.Pereliikmete/sõprade jne poolt pakutud või nende oskustel/võimetel/kontaktidel/ressurssidel baseeruvad ideed. 12.Kasutada olev ressurss (nt teatud kohas paiknev hoone mis sellega peale hakata). 13.Mingi tegevus, mida oled teinud lisaraha teenimiseks töö või õpingute kõrvalt. 14.Tooted/teenused, mida oled palju kasutanud Mobiiltelefonide ning tunned seetõttu hästi nendega ümbrise pood 2 seonduvat. 15.,,Hullumeelne" mõttesähvatus
Sellise väiksem (siin on tema oleks olnud võimalik mõlemas riigis spetsialiseerumise kaudu suhteline eelis) ja omaenese võrdne ja muutub riikide importima kaupa, ressurssidel kahte kaubanduskolmnurga tootmisprotsess mille osas absoluutne efektiivsemaks. kaupa tootes. Täielik d tasakaalus. mahajäämus on
Majanduse 3 põhiküsimust Kuna ressursid on piiratud, siis seisab iga majanduse ees kolm põhiküsimust: Mida toota? Kuidas toota? Kellele toota (ehk kuidas ja kellele jaotada)? Esimene neist on küsimus ressursside ratsionaalsest paigutusest, tootmise alternatiivkulust ning tarbijate vajadustest. Teisele küsimusele vastamiseks on vaja infot kättesaadava tehnoloogia, tootmise efektiivsuse ning olemasolevatel ressurssidel baseeruva suhtelise eelise kohta. Kolmas küsimus puudutab jaotamise efektiivsusest ja õiglust ning kuna õiglus on suhteline kategooria, siis lõplikku tõde siin ei eksisteerigi. !Vastuste kujunemine eeltoodud küsimustele sõltub ka sellest, millise majandussüsteemiga on konkreetses riigis tegemist. Traditsioonilises majanduses toodab igaüks peamiselt iseenda tarbeks, toimub vaid vähene vahetus kaup-kauba vastu (nn. bartertehingud).
MAJANDUSTEADUS Üksikisiku edukus oleneb suurel määral tema majanduslikust edukusest. Majandusega puutume kokku iga päev. Me teeme iga päev majanduslikke otsuseid. Me teeme valikuid. Kõik peavad tegema valikuid. Iga ettevõte peab valima. Ka riik ei saa rohkem kulutada, kui ta teenib. Olulisemad poliitilised vaidlused peetakse maksude kogumise ja kulutamise üle. Inimeste soovidel ei ole piire. Piir on aga ressurssidel, mida kasutatakse toodete ja teenuste tootmiseks. Kunagi ei jätku kõike kõigile. Mõned saavad ja teised ei saa. See on reaalsus. Kuidas otsustada, kes mida saab? (Turg). Nappus! Ressursid või tootmistegurid on: Maa maavarad, mets, põllud, õhk ja vesi, maaomand. Töö vaimsed ja füüsilised pingutused, mida inimesed kasutavad toodete ja teenuste loomiseks. Kapital hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed kasutavad majanduses. On veel finantskapital (raha).
MAJANDUSTEADUS Üksikisiku edukus oleneb suurel määral tema majanduslikust edukusest. Majandusega puutume kokku iga päev. Me teeme iga päev majanduslikke otsuseid. Me teeme valikuid. Kõik peavad tegema valikuid. Iga ettevõte peab valima. Ka riik ei saa rohkem kulutada, kui ta teenib. Olulisemad poliitilised vaidlused peetakse maksude kogumise ja kulutamise üle. Inimeste soovidel ei ole piire. Piir on aga ressurssidel, mida kasutatakse toodete ja teenuste tootmiseks. Kunagi ei jätku kõike kõigile. Mõned saavad ja teised ei saa. See on reaalsus. Kuidas otsustada, kes mida saab? (Turg). Nappus! Ressursid või tootmistegurid on: Maa – maavarad, mets, põllud, õhk ja vesi, maaomand. Töö – vaimsed ja füüsilised pingutused, mida inimesed kasutavad toodete ja teenuste loomiseks. Kapital – hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed kasutavad majanduses. On veel finantskapital (raha).
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MAJANDUSTEDUSKOND Ärindus Äriidee Nimi Õppejõud: Juhan Teder Tallinn, 2013 Väljapakutud äriideed 1. Vaipade ja pehmemööbli puhastamine (äriidee allikas - sõprade poolt pakutud ja nende oskustel, ressurssidel baseerub idee) 2. Batuudi puhkepark (äriidee allikas - sellest olen juhtunud lugema ning sellel võiks baseeruda äriidee) 3. Pagaritoodete müügiautomaadid (äriidee allikas - olen näinud teistes riikides ja seda võiks ka Eestis rakendada) 4. Veo pood (äriidee allikas - muutused tegevuskeskkonnas (demograafilises, sotsiaalses muudatused)) 5. Laste kaalulanguse fitness laager (äriidee allikas - mingi probleem, mis vajab lahendamist) 6
aasta jooksul kirjutas Blau 11 raamatut ning rohkem kui 1000 artiklit, mistõttu sai temast oma aja üks peamisi õpetlasi. 1953 – 1970 oli ta Chicago Ülikooli professor ning 1970 – 1988 Columbia Ülikooli professor. 1973. aastal valiti ta Ameerika Sotsioloogia Assotsatsiooni presidendiks. Peter Blau suri 2002. aastal. (Appelrouth&Edles 2007) 3. TEOORIA ISELOOMUSTUS Sotsiaalteaduste seisukohalt põhineb inimeste võime mõjutada teisi nende mõtlemis- või käitumisviisi suhtes ressurssidel. Sellest lähtudes on välja arendatud sotsiaalse vahetuse teooria, mille kohaselt ühe isiku võime mõjutada teist sõltub esimese kontrollist ressursside üle, mida teine isik ihaldab. Ressursid võivad olla nii konkreetsed - sissetulek, haridus, füüsiline jõud, ametialane staatus - kui ka abstraktsed - füüsiline atraktiivsus, armastus, emotsionaalne sõltuvus. Sotsiaalsete ressursside vahetusega saab ja annab indiviid midagi, mida ta himustab või vajab. Niikaua, kui ühel
(Vormsi lugu 2013) Joonis 7. HulloSvibyRumpoMagnushofi teerist (Vormsi lugu 2013) Joonis 8. Hullo rahvas, 1919 (Vormsi lugu 2013) Vormsi tänapäeval Elu looduskaunil Vormsi saarel on rahulik ja turvaline. Meid ümbritseb miljööväärtuslik ja turvaline keskkond ning me elame looduslähedaselt. Meie lapsed õpivad renoveeritud koolimajas ja lasteaias. Vormsil on kaasaegsed infrastruktuurid: teedevõrgustikku ja sadamaid uuendatakse pidevalt. Kogukonnamajandus põhineb kohalikel ressurssidel (kartul, marjad, seened, mesi, koduloomad, metsamaterjal, ulukid, kala). Tegeleme üha hoogsamalt põllumajandusega, hooldame rannaniite ning kasvatame lihaveiseid ja lambaid. Toimumas on turismitaristu areng, külastajate ja nendega seonduv elavdab saareelu. Vormsi positiivne kuvand eestimaalaste hulgas meelitab suvekodusid ostma ning ehitama ka tuntuid inimesi. Kuna Vormsi rahvas ja üldse eestlased hindavad kõrgelt loodust on loodus biosfääri looduskaitseala Natura 2000 võrgustik.
Enamik maksumusplaanija poolt kasutatavaid maksumusplaanimise ja kontrolli põhimõtteid kasutavad hinda lõpetatud tööle ehk valmis toodangul põhinevaid hindu. Need hinnad võivad olla veidi suuremad kui ehitaja poolt tehtud pakkumus ja arvestavad rohkem turu mõju kui kulusid. 11 Kogemustega ehitajad suhtuvad eelarvamusega sellesse seisukohta ja väidavad, et maksumusplaanija peab olema enam seotud ,,(tegelike) kuludega" ehk kasutada ressurssidel põhinevaid hindu. See on oluline probleem, mille puhul pole lihtne teha vahet väljamõeldise ja tegelikkuse vahel. Tegelikult on iga selles kontekstiskasutatav suurus samaaegselt nii "hind" kui "kulu" sõltuvalt sellest, kuidas teda vaadelda. On välja kujunenud seisukoht, et "müüja hind on ostja kulu". Seega on ehitaja hind tellijale kulu, alltöövõtja hind on töövõtjale kulu ja materjalidega varustaja hind töövõtjale materjalide kulu.
võtnud ,,Ökoloogilise jalajälje" ja sellest lähtuva keskkonnauuringu. Minu ökoloogiline jalajälg on kokku 9,8173 ha-aastat, millest suurema osa moodustab transport. Seda on liiga palju ja üritan kulutada vähem energiat nii elekti kui ka soojus, kui ka transpordi vahendeid valida näiteks kasutada rohkem jalgratast või ühistransporte. Eelnevale lähtudes saan ma nii mõndagi teha, et hoida keskkonda puhtamana ning ressurssidel lasta pigem kasvada, kui neid pidevalt tarbida. Säästev keskkonda suhtumine aitab meil kõigil paremini elada ja hoida meie tervist. 11 Kasutatud kirjandus 1. Keskkonna aruande kasutamise käsiraamat, Eestimaa Looduse Fond http://vana.elfond.ee/fail.php?id_fail=442 2. Keskkonna aruandlus, Eestimaa Looduse Fond http://vana.elfond.ee/alaleht.php?id_kategooria=458&keel=eesti 3
Maarahvastik on pigem: noorem, haigem, põlisrahva keskne, elab väikeelamutes, elamispinna omanik, elab ruumikamalt, autoomanikud, vähem tippspetsialiste, vähemharitum, hõivatud primaarsektoris, töötab kodus, töötab kodust kaugemal, vaesem, elab teenustest kaugemal, vähem varustatud olmemugavustega. Maa ja linnade majanduse tunnused (Marini ja Mooney 2006). Linn Maa Mida toodetakse? Tööstuskaubad, Ressurssidel põhinevad Milliseid teenuseid tehnoloogilised tooted, põllumajtooted, pakutakse? Millistes teenused, keskkonnaga seotud kogustes? administratiivteenused teenused Kuidas toodetakse? Arenenud tehnoloogiaed Arenenud ja traditsioonilised tehnoloogiad Millal toodetakse
võrgustikes vm sotsiaalses struktuuris. Sotsiaalse võrgustiku kaudu ligipääsetavad ressursid ja nende mitmekesisus. Tihedad/ tugevad sidemed (siduv kapital): Vastastikususe normid, mis toetavad kollektiivset tegevust (organiseerumist) liikmete ühistes huvides (Coleman 1990); Usalduslikud (vabatahtlikud) koostöösidemed üksikindiviidide vahel (civic virtue) (Putnam 2000); Homogeensetel ressurssidel põhinev sotsiaalne solidaarsus ja sotsiaalne kontroll; Sageli iseloomustab lähedasi suhteid (nt pere- ja sugulussidemed, immigrant-grupid); Kasutatud nii mikro, meso- kui makrotasandi mõistena (üksikisiku, sotsiaalse grupi, ühiskonna ,,omadusena"). Avatud/ nõrgad sidemed (sildkapital): Nõrgad sidemed loovad võimalusi uuele informatsioonile ligipääsuks. Uued ettevõtlusvõimalused: struktuursed ,,tühimikud" ja nende sildamine, informatsiooni ja
mobiliseerimise kaudu kasutatavad ressursid (info ja sotsiaalsed vahetussuhted, staatus, identiteet) Tihedad, tugevad sidemed, siduv kapital Vastastikususe printsiip - normid, mis toetavad kollektiivset tegevust (organiseerumist) liikmete ühistes huvides • Usalduslikud (vabatahtlikud) koostöösidemed üksikindiviidide vahel • Põhineb teatud välistatusel • Homogeensetel ressurssidel põhinev sotsiaalne solidaarsus ja sotsiaalne kontroll; • Sageli iseloomustab lähedasi suhteid (nt pere- ja sugulussidemed, etnilised/immigrant-grupid); • Kasutatud nii mikro, meso- kui makrotasandi mõistena (üksikisiku, sotsiaalse grupi, ühiskonna „omadusena“) Avatud, nõrgad sidemed, sildkapital Nõrgad sidemed loovad võimalusi uuele informatsioonile ligipääsuks • Uued ettevõtlusvõimalused: struktuursed „tühimikud“ ja nende
arenguga. Mudel viitab ka asjaolule, et täidesaatva olemusega ülesannete realiseerimine eekdab, et grupp on jõudnud toimimisetapile, olles eelnevad läbinud. Suhtlemine ja teabe levik grupis: Suhtlemine koosneb kolmest komponendist: 1. Suhtluspartneri tajumine 2. Suhtluspartneri mõjutamine 3. Teabe edestamine ja vastuvõtmine ehk kommunikatsioon Sotsiaalsete ressursside vahetuse teooria: Foa. Idee, et vahetatavatel ressurssidel on inimeste jaoks erisugune tähendus. Nt raha, suudlus, hea sõna pole erinevatele inimestele erisugustes olukordades ühetähenduslikud. Sp saab inimeste suhtlemises vahetatavaid ressursse jagada universaalseteks(teave, raha, kaubad.. ehk nende tähendus on inimestele üheldaasem) ja eripärasteks(staatus, armastus, teenused.. ehk nende tähenduslikkus sõltub suurem määral isikust, kellele on suunatud).
Maarahvastik on vaesem – suhtelise vaesuse määr linnas on 17,5% ja maal 21,3%. Maarahvastik elab teenustest kaugemal – linnas 0,8% ja maal 9,7%. Maarahvastik on vähem varustatud olmemugavustega – jooksva vee olemasolu linnas 98,3% ja maal 85,3%. Maa ja linnade majanduse tunnused (Marini ja Mooney 2006) Linnas toodetakse pigem tööstuskaupasid ja pakutakse tehnoloogilisi teenuseid ja administratiivteenuseid, samas maal toodetakse ressurssidel põhinevaid tooteid, põllumajandustooteid ja pakutakse keskkonnaga seotud teenuseid. Linnas kasutatakse arenenud tehnoloogiaid ja maal arenenud ja ka traditsioonilisi tehnoloogiaid. Linnas toodetakse pideva tsüklina, aastaringselt, maal aga suurem sesoonsus, suurem suhteline ilmastiku mõju. Linnas toodetakse kontrollitud piirkonnas, maal vabas õhus. Linnas on tarbijateks kauged ja kohalikud turud, maal enne kohalikud turud ja siis kauged turud.
teenuseid ja eelkõige nende kasutamist puudutavaid statistilisi andmeid tuleb teatud määral koguda erinevatest allikatest, mis kõik ei ole raamatukogude otsese kontrolli all: tootjatelt ja tarnijatelt, arvutuskeskustelt ja raamatukogukonsortsiumitelt. · Raamatukogud peaksid jõudma kokkuleppele oma teenuste hindamiseks vajalike statistiliste andmete osas. Elektrooniliste teavikute kogu · Erinevalt traditsioonilistest ressurssidest ei ole elektroonilistel ressurssidel sageli füüsilist vormi ega piire, ning see mõjutab nii kogu kui ka selle kasutamise mõõtmist. Elektrooniliste teavikute kogu Elektrooniliste teavikute kogusid puudutavad kaks võtmeteemat on määratleda kogu (ulatus) ja tegeliku e-sisuüksuse (enamasti teavik e. dokument) piirid. Põhimõtteliselt koosneb raamatukogu elektrooniliste teavikute kogu kahest laiast kategooriast: · üksused, mida raamatukogu haldab otse (nt digiteeritud sisu, veebilehed, pildid)
Elamispinna kaugemal omanik Elab ruumikamalt Autoomanikud Vähem tippspetsialiste Maa ja linnade majanduse tunnused (Marini ja Mooney 2006) KÜSIMUS LINN MAA Mida toodetakse ja Tööstuskaubad, Ressurssidel milliseid teenuseid tehnoloogilised põhinevad tooted, pakutakse ning teenused, põllumajandustooted, millistes kogustes? administratiivteenu keskkonnaga seotud sed teenused Kuidas toodetakse? Arenenud Arenenud ja tehnoloogiad traditsioonilised
Mis tooteid või teenuseid peaksime talle pakkuma? Kuidas me seda tegema peaksime? Markides on seisukohal, et parima strateegia arendamise protsess koosneb osaliselt planeerimisest ja osaliselt katse-eksitus meetodist, kuni tabatakse, mis toimub. Analüüs ja planeerimine ei anna rakendusvalmis strateegiat, kuid aitavad võimaluste ringi kitsendada. Väiksema hulga võimaluste katsetamise käigus selgub lõplik strateegia. Postsioonil, ressurssidel ja lihtsatel reeglitel baseeruvate strateegiliste lähenemiste võrdlus Konkurentsieelise allikas positsioon ressursid ,,lihtsad reeglid" Strateegiline loogika Raja positsioon Tugine ressursside Otsi võimalusi mõjuvõimule Strat. sammud Määratle atraktiivne Loo visioon, raja Hüppa korratusse,
sotsiaalsetes võrgustikes vm sotsiaalsetes struktuurides. (II) Sotsiaalse võrgustiku kaudu ligipääsetavad ressursid ja nende mitmekesisus Tihedad/tugevad sidemed – “siduv kapital” Normid, mis toetavad kollektiivset tegevust, liikmete ühtsetes huvides Usalduslikud sidemed üksikindiviidide vahel Põhineb teatud välistatusel Sots. solidaarsus ja kontroll põhineb homogeensetel ressurssidel Sageli iseloomustab lähedasi suhteid Kasutatud mikro, maso ja makrotasandi mõistena Avatud/nõrgad sidemed – “sild kapital” Loovad võimalusi uuele infole ligipääsuks Struktuursed “tühmikud” ja nende sildamine, info ja kontrollpositsiooni kaudu Põhineb kaasamisel Heterogeensemad ressursid Põgusamad, instrumentaalsemad suhted Konkurentsieelise loomine turuvahetuses
tööd, siis mõnd teist tööd ja nii edasi… Töö tegemiseks ja töö lõpetamiseks kuluv aeg on kaks erinevat mõistet. Iga projekti huvides on muidugi võimalikult lühike lõpetamise aeg. Aga kuidas on ressursiga? Ressursi “isiklik efektiivsus” võib ju olla 100% ka juhul kui ta hüppab ühelt töölt teisele! Sellepärast, et kogu aeg saab teha midagi kasulikku. Lubame nüüd simulatsioonis 7 nn. multitaskingut. Rakendame “võrdsuse põhimõtet”: lubame ressurssidel 50% kordadest, kui neil on mitu tööd ootamas, hakata 5 päeva möödudes teist tööd tegema. Sõltumata sellest, kas eelmine töö sai valmis. Tulemused: Mediaan Määramatus Ajahinnangu hinnanguline (1000 (tõenäosus õletada
palju koostööpartnereid, kes kõik on pühendunud puhkehetkede põnevaks muutmisele. Meilt saab tellida jalgratta- ja ratsamatku, kardisõite, üritusi seiklusparkides, seiklusradu, hülgevaatlusretki ja palju muud põnevat. Talvisel ajal ka lume- ning mootorsaanimatku. Aktiivne Puhkus on loodud selleks, et tuua Sind ja Sinu sõpru toast välja metsa, merele ja värskesse õhku! Maaturism · Maapiirkondades toimuv, kohalikel ressurssidel ja nende taluvusel baseeruv väikesemahuline turismialane majandustegevus . Toimumine sihtkohtades, kus - elanike arv on väiksem kui 10 000 elanikku - elanike asustustihedus on väiksem kui 150 inimest / km2 Maapiirkonnale omane asukoha muster, looduskeskkond, ajalugu, kultuuripärand Maapiirkonnale omane väikeettevõtlus, mis kasvab
· arvavad, et piirkasulikkust absoluutarvudes mõõta on võimatu, küll aga võimalik eri kaupade ja teenuste piirkasulikkust järjestada ja iseloomustada järgarvudena, näiteks: o puhas õhk o puhas vesi o leib o banaanid 7. Keskkonna hindamine. Keskkonnakaubad. Probleem: Loodus- ja keskkonnaressursside inimesele kasutataval osal e potentsiaalidel on inimese jaoks väärtus. Enamasti tekib utilitaarsetel loodusressurssidel hind turul. Mitteutilitaarsetel ressurssidel aga sageli turul hinda ei teki, seetõttu võib nimetada neid ka turuvälisteks ressurssideks. Küsimuseks on, kuidas omistada turuvälistele ressurssidele väärtus, et teha nad otsustusprotsessis võrreldavaks teiste, turul osalevate kaupade ja teenustega. Otsuste tegemisel ei saa arvestada ainult nende tulude ja kuludega, mis on seotud rahaliste väljaminekutega. Nii jääksid näiliselt tasuta saadud keskkonnaväärtused, millel puudub rahaline ekvivalent, arvestamata
1. intellektuaalse omandi roll teadmusmajanduses (vmt) Teadmistepõhine majandus põhinebki intellektuaalsetel ressurssidel. IOga toimetamist nimetatakse innovatsiooniks, mis on oma olemuselt uuendus. Teadmistepõhises majanduses on oluline tähtsus informatsioonil kui ressursil. Teadmiste efektiivseimaks kontrollivahendiks ongi siin IO kujunemine. 2. autoriõigusega kaitstava teose eeldused Autoriõiguse eelduseks on tegelikult ainult teose originaalsus/ei tohi olla mõne teise teose koopia/, teos ei pea seejuures olema kasutatav, väärtuslik ega isegi mitte kaunis. 3
omandada oskus teha mitut asja korraga. Ajuteaduse perspektiivist on selline jutt praht. Aju on oma olemuselt väga vilets rööprähkleja. Seega teeb aju mõtlemist vajavaid tööülesandeid kahjuks alati jadamisi: iga kord, kui teile tuleb tööalane telefonikõne või on tarvis vastata sotsiaalmeedias esitatud küsimusele, peab aju lülituma ühelt ülesandelt teisele. Ühelt eesmärgilt teisele ümberlülitamine põhineb aga taas eesmise otsmikusagara piiratud ressurssidel. Niisiis 10 nõuab ümberlülitumine ise lisaressursse, lisaenergiat ja kulutab mõttetöö jaoks mõeldud varusid. Tasub mainida, et teadlik hinnang oma töövõime kohta on tihti ekslik. Näiteks arvab mõni, et teeb suurepäraselt mitut ülesannet korraga, ehkki faktid tõendavad vastupidist - rööpräheldes läheb asjatult kaduma energiat ja siblimine võtab pigem hoogu
Strateegiline juhtimine eksam 1. Selgitada strateegilise juhtimise uuemaid käsitlusi oma töökaaslastele. Strateegilise juhtimise uuemad suunad on: · Ressurssidel ja kompetentsidel baseeruvad strateegiad koolkonna lähenemise võtmeks on tuumkompetentsi mõiste. Tuumkompetents on oskuste, tehnoloogiate, teadmiste ja ressursside integreeritud kominatsioon, mis läbi organisatsioonilise õppimise on arendatud täiuslikkuseni. Sisemine oskuste, tehnoloogiate, teadmiste ja ressursside kooslus baseerub harva üksikisikutel või väiksematel ettevõttesisestel
nende mobiliseerimise kaudu kasutatavad ressursid (info ja sotsiaalsed vahetussuhted, staatus, identiteet) Tihedad/tugevad sidemed siduv kapital Vastastikuse printsiip normid, mis toetavad kollektiivset tegevust liikmete ühistes huvides Usalduslikud koostöösidemed inimeste vahel Põhineb teatud välistatusel Sageli iseloomustab lähedasi suhteid (pere, sugulussidemed, etnilised/immigrantgrupid) Homogeensetel ressurssidel põhinev sotsiaalne solidaarsus ja sotsiaalne kontroll (homogeenne nt kõik on haritud. Ja nt peab ajas püsima ja tegema seda, mida oled lubanud olema solidaarne) Avatud/nõrgad sidemed sildkapital Nõrgad sidemed loovad võimalusi uuele informatsioonile ligipääsuks Uued ettevõtlusvõimalused: struktuursed " tühimikud" ja nende sildamine, informatsiooni ja kontrollipositsiooni kaudu Põhineb kaasamisel Heterogeensemad ressursid
oluliselt. 56. Kuidas arvutatakse keskmine tegur-hinnaindeks Tegur-hinnaindeksit kasutatakse ressursside maksumuse muutust iseloomustava koondindeksi koostamiseks. Analüüsitakse tüüp-ehitusel kasutatud ressursse. Iga ressurssi jälgitakse mingi aja jooksul ning kujundatakse selle põhjal kombineeritud indeks, mis arvestab ehituse kogumaksumuse muutust samal perioodil. Selles tabelis pole arvestatud, et erinevatel ressurssidel on erinev osakaal. 57. Kuidas arvutatakse kaalutud keskmine hinnaindeks Ressursse on vaja kaaluda vastavalt nende olulisusele, et vastavate ressursside hinna muutus annaks tegeliku pildi maksumuse muutusest. Kaalumise tulemusel omab see komponent, mille maksumus muutus kõige enam, suurimat osakaalu. 58. Kuidas arvutatakse tootlikuse kasvu mõju tegur-hinnaindeksile Lisaks ressursside osakaaludele, on hinnaindeksi koondnäitaja leidmisel oluline arvesse võtta ka tootlikkuse muutused
C. Tagab, et tööde määramisel ressurssidele ei oleks viivitusi D. Uuendab pidevalt puhvrite andmeid (kestvushinnanguid täidetavate ja ootavate tööde kohta) ning tagab, et need jõuaksid andmebaasi 19 IT Kolledz E. Jälgib, et ressurssidel ei tekiks tudengi tööstiili, tööde hakkimist ja et teatepulk antaks üle nii kiiresti kui võimalik F. Koostab koos projektijuhiga varuplaane puhvri tagasi võitmiseks kriisi korral EHK 1. Kasutades puhvrite andmeid planeerib, milline ressurss saab millise avatud töö 2. Arvestab tööde määramisel, milliste tööde puhul on ressursi järjepidevus absoluutselt vajalik 3. Tagab, et tööde määramisel ressurssidele ei oleks viivitusi 4
Ei ole inimese vahetu omand, vaid suhete ja nende mobiliseerimise kaudu kasutatavad ressursid (info ja sotsiaalsed vahetussuhted, staatus, identiteet) 3) Tihedad/tugevad sidemed – „siduv kapital“ o Vastastikususe printsiip – normid, mis toetavad kollektiivset tegevust liikmete ühistes huvides o Usalduslikud (vabatahtlikud) kööstöösidemed üksikindiviidide vahel o Põhineb teatud välistatusel o Homogeensetel ressurssidel põhinev sotsiaalne solidaarsus ja sotsiaalne kontroll o Sageli iseloomustab lähedasi suhteid (nt pere- ja sugulussidemed, etnilised/immigrant-grupid) 4) Avatud/nõrgad sidemed – „sild kapital“ o Loovad võimalusi uuele informatsioonile ligipääsuks o Uued ettevõtlusvõimalused: struktuursed „tühimikud“ ja nende sildamine, informatsiooni ja kontrollipositsiooni kaudu o Põhineb kaasamisel o Heterogeensemad ressursid
Kinnikülmutamisest loobuti ainus jääv on muutused. Kiired muutused toovad ka töötajate õpitud oskuste kiiremini kasutuks muutumise. Uueks oluliseks väljakutseks personalijuhtimises stressitaseme vähendamine. Olulisteks väljakutseteks on ka globaliseerumine, töötajaskonna mitmekesisus (selle plussid ja miinused). Juht peab firma konkurentsipositsiooni parandamiseks kontrollima omahinda, parandama kvaliteeti, ja looma eristava kompetentsi mis põhineb ressurssidel ja võimetel. Leiab aset detsentraliseerimine ; isejuhtivate meeskondade loomine ; ettevõtete kokkutõmbumine töötajate arvu vähenemiseks ; väikeettevõtete arvu kasv ; ümberstruktureerimised. Tähtis on inimese ja organisatsiooni kokkusobitamine. Tootlikkus kui palju suudab 1 töötaja organisatsiooni tootele või teenusele väärtust lisada. Suureks ohuks on ajude väljavool konkuredi juurde. Töötajate ebakindlus töökoha säilimise suhtes. Kõik eelnev on eelduseks
ressursse (tööjõud, hooned, laoinventar, tõstukid, veotehnika, käibevahendid, aeg jne.), mille tulemusena tekitatakse tulu. Tulu kajastub kauba müügihinnas. Ressursside rakendamine toimingute sooritamiseks põhjustab alati kulude tekkimist. Määravaks teguriks on tekkinud kulu ja saadud tulu (lisaväärtuse) vahekord. Kõikide vahenditega on vaja pürgida sinnapoole, et minimaalse kuluga saavutada maksimaalne tulu ja efektiivsus. Ressurssidel on oma hind ja seda on võimalik rahaliselt väljendada. Efektiivsuse all mõeldakse üldjuhul võimet teostada teatud tegevused ja toimingud selliselt, et ressursikulu oleks rahalises väljenduses väiksem tulust, mis saadi ressursside rakendamise kaudu. Mida suurem on saadud tulu ja tekkinud kulu vahe rahalises väljenduses, seda efektiivsem on oldud. Efektiivsust võib väljendada ka kulu ja tulu suhtena. Mida väiksem see on, seda efektiivsemad on olnud toimingud.
üksiku ühiku tarbimisest saadav rahuldus (kasu) kujuneb suhteliselt väiksemaks. Saadav rahuldus e kasulikkus on kvantitatiivselt mõõdetav. 9) Keskkonna hindamine. Keskkonnakaubad. Probleem: Loodus- ja keskkonnaressursside inimesele kasutataval osal e potentsiaalidel on inimese jaoks väärtus. Enamasti tekib utilitaarsetel loodusressurssidel hind turul. Mitteutilitaarsetel ressurssidel aga sageli turul hinda ei teki, seetõttu võib nimetada neid ka turuvälisteks ressurssideks. Küsimuseks on, kuidas omistada turuvälistele ressurssidele väärtus, et teha nad otsustusprotsessis võrreldavaks teiste, turul osalevate kaupade ja teenustega. Otsuste tegemisel ei saa arvestada ainult nende tulude ja kuludega, mis on seotud rahaliste väljaminekutega
Enamik maksumusplaanija poolt kasutatavaid maksumusplaanimise ja kontrolli põhimõtteid kasutavad hinda lõpetatud tööle ehk valmis toodangul põhinevaid hindu. Need hinnad võivad olla veidi suuremad kui ehitaja poolt tehtud pakkumus ja arvestavad rohkem turu mõju kui kulusid. 11 Kogemustega ehitajad suhtuvad eelarvamusega sellesse seisukohta ja väidavad, et maksumusplaanija peab olema enam seotud ,,(tegelike) kuludega" ehk kasutada ressurssidel põhinevaid hindu. See on oluline probleem, mille puhul pole lihtne teha vahet väljamõeldise ja tegelikkuse vahel. Tegelikult on iga selles kontekstiskasutatav suurus samaaegselt nii "hind" kui "kulu" sõltuvalt sellest, kuidas teda vaadelda. On välja kujunenud seisukoht, et "müüja hind on ostja kulu". Seega on ehitaja hind tellijale kulu, alltöövõtja hind on töövõtjale kulu ja materjalidega varustaja hind töövõtjale materjalide kulu.
Võrdluseks olgu siinkohal toodud majandus ja juhtimisainete osakaalud teistes koolides Eestis, kus valmistatakse spetsialiste ehitussektorile: maaehitus Eesti Põllumajandusülikoolis (4a.) 8%, hoonete ehitamine Tallinna Tehnikakõrgkoolis (4a.) 10%, arhitektuur Eesti Kunstiakadeemias (4a.) 1%. 1.SISSEJUHATUS Majandusteadus uurib inimeste käitumist piiratud ressursside tingimustes. Ressursid on alati piiratud. Vajadused on piiramatud. Ressurssidel on hinnad. Vaja teha valikuid. Midagi ostes peame millestki loobuma. Loobumise hind on määrav - alternatiivkulu. Mis on eemärk? - inimene püüab maksimeerida oma heaolu - ettevõtja püüab maksimeerida oma kasumi Inimeste käitumine majandussüsteemis allub objektiivsetele seaduspärasustele ja tema enda ( riigi )poolt kehtestatud reeglitele Eesmärgi valikul on oluline õigluse printsiibi valik:
MI = ( Mi x Ri ) · MI Ökoloogiline seljakott · Mi Materjali kaal · Ri Seljakoti faktor Viis rikkamat maad vs Viis vaesemat · Tarbivad ca. 86% kogu maailma toodangust, viis vaesemat aga 1,3% · Tarbivad 45% kogu lihast ja kalast, viis vaesemat aga 5% · Tarbivad 58% kogu energiast, viis vaesemat vaid 4% · Tarbivad 84% kogu paberist, viis vaesemat aga vaid 1,1% · Omavad 87% kogu maailma sõidukitest, viis vaesemat aga 1% (UNDP, 1998). Ökoloogilise jalajälje plussid: · Ressurssidel on piirid- jätkusuutlikkuse indikaator · Näitab riikide vastutust-globaalne vastutustunne-võrdõiguslikkus · Võrdlusvõimalus teiste riikidega, terve maailmaga · Analüüsida ja hinnata tootmise ja reostuse bilanssi-jäätmete, heidete assimileerimiseks vajalikku territooriumi Ökloogilise jalajälje 6 komponenti-ruumi 1.Taimede kasvatamine 2.Loomade kasvatamine 3.Metsaraie 4.Kalapüüdmine 5.Infrastruktuur 6.Emissioonide absortsioon ( CO2) Ökoloogilise jalajälje rakendamine
aspektidega: • ABC kuluarvestus ei asenda, vaid täiendab traditsioonilisi kuluarvestusmetoodikaid. • ABC on traditsioonilistest kuluarvestuse meetoditest edasi arenenud ja võimaldab ettevõttel modelleerida kulude põhjuslikke allikaid, mis baseeruvad tegevustel, materjalidel, ressurssidel ning toodete või teenuste muudel elementidel. • ABC metoodika on instrument, millega saab määrata kindlaks püsivkulud korduvates protses- sides. ABC metoodika rajaneb planeerimise ja jälgimise süsteemi andmete juhtimisel.
annaabi.ee 
