Ettevõtluse koht majanduses (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

18

doc

Konspekt

.. · konkurentsieelise saavutamine- kasumit teenitakse selleks, et konkurentsis püsida. Kasumi maksimeerimine ei ole enam nii oluline. Konkurents muutub nii tihedaks, et kõik tuleb sinna suunata, et püsida. Meil ei ole asi veel nii hull. Mõtled lihtsalt esmalt sellele, kasumit teenitakse ikka. Kogukapitalirentaablus (KKR) näitab, kui palju teenitakse kasumit iga ettevõttes rakendatud kapitali ühiku kohta, 84 Omakapitalitulu maksimeerimises seisnebki ettevõtluse tegelik mõte. Omakapitali suurust mõjutab lisaks kapitali rakendamise üldisele nefektiivsusele ka laenuintressimäär., lk 84 II. osa ETTEVÕTTE FUNKTSIONAALSED VALDKONNAD PERSONALIMAJANDUS 20.10.2007 III loeng lk 89 Peatume personaliga seotud probleemide majanduslike probleemidega. LOENGU TEEMAD

Sissejuhatus ettevõttemajandusse

35

docx

Ettevõtluse konspekt

Arutlege rühmas, millised on majandussubjekti eesmärgi saavutamisel piirangud (raha, aeg, info ja teised ressursid või seadusandlikud kitsendused). majandustegevus majanduslik subjekt Piirang soodsa hinnaga kaubad ja teenused puhastamata reovesi avalikes veekogudes toodete ja teenuste kõrged hinnad, suur läbimüük stipendiumid ja toetused kõigile abivajajatele TARBIMINE ja ettevõtluse seos tarbimisega seonduvalt Vajadus on inimese puuduse tunne, mida saab rahuldada hüviste tarbimisega. Abraham Maslow (1908 ­ 1970) oli Ameerika psühholoog, kelle üheks tuntumaks ideeks on vajaduste kirjeldamine astmelises ehk hierarhilises struktuuris. Maslow järgi saavad kõrgema astme vajadused realiseeruda alles siis kui madalamad on rahuldatud. Joonis 2. Maslow vajaduste hierharhia. Ülesanne 3. Millised vajadusi rahuldad oma igapäeva tegemistes sina

Ettevõtlus

30

doc

Loengukonspekt 11 klassidele

13.3 Töö tähtsus inimese majanduslikus tegevuses. 14.1 Majanduslik töö 14.2 Majandusliku töö mõiste. 15.Tööviljakus. 16.Töövahendid - seadmed, hooned, rajatised, maa . 17.Kapitali mõiste. 18.Põhikapital ja käibekapital. 19. Sissetulek. 20. Makromajandus ja sisemine koguprodukt(kogutoodang) (SKP) 21. Tulude-kulude lihtsustatud skeem 22. Tööturg, tööaeg, töötasu. 23. Töö nöudmine ja pakkumine Tööturg 24. Inflatsioon ETTEVÖTLUSE ALUSED 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste 1.2. Ettevötjaks kujunemine 1.3. Naiste eripära ettevötjana 1.4. Väikeettevötte omamise plussid ja miinused 1.5. Ettevötlusega kaasnevad riskid 2. Keskkond 2.1. Keskkond ja jätkusuutlik areng 2.2. Ettevötluskeskkond 3. Ettevötlusega alustamise erinevad vöimalused 3.1. Frantsiis 3.2. Tegutseva ettevötte ost 3.3. Uue ettevötte asutamine 3.3.1.Äriühingu asutamise protseduurid 3.3.2.Äriühingu registreerimistoimingud 3.3.3

Majandus

116

pdf

Sissejuhatus majandusteooriasse

TARTU ÜLIKOOLI ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS ( ÕIGUSINSTITUUT) ÕPPEMATERJAL ÕPPEAINES SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE külalisõppejõud Raissa Kokkota  MAJANDUSE JA MAJANDUSTEADUSE OLEMUS, ANALÜÜSIMISE MEETODID JA VAHENDID 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus 1.2.Mikroökonoomika ja makroökonoomika 2.Majanduse põhiküsimused ja majandussüsteemid 3.Turg ja majandus 3.1.Majandusagendid 3.2.Majandussektorid 3.3.Tulu ja kulu ringkäik 4.Majandusteadlaste töö majanduse analüüsimisel 4.1.Teaduslik meetod = positivistlik ja normatiivne analüüs 4.2.Teooriad ja mudelid 4.3.Majandusanalüüsi keeled 4.4.Tüüpilised vead ehk eksi järeldused 5.Tootmisvõimaluste kõver 5.1.Olemus ja graafiline kujutamine 5.2.Tootmisvõimaluste kõvera nihked 5.3.Alternatiivkulu 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus

Majandusõpe

31

docx

Äriplaani koostamise juhend

ettevõtteid rahuldab klientide samu vajadusi ja kui paljud neist pakuvad meie toote/teenusega analoogset toodet. Esmalt tuleks välja uurida, kas antud tegevusharus domineerivad suurfirmad või on turg jagatud väikeste tegijate vahel. Samuti uuritakse, kas antud tegevusharu on kasumis või kahjumis, kuidas kasum ja käive on viimastel aastatel muutunud ning kuidas on muutunud ettevõtete ja tegevusharus töötavate töötajate arv. Mis on ettevõte, ettevõtlus ja kes on ettevõtja Lugedes praegu Aktiva portaalis erinevaid nõuandeid, kuidas äri alustada, võib nii mõnigi lugejatest mõelda, et ettevõte, ettevõtlus ja ettevõtja on terminid, mis kõigepealt seostuvad Äriseadustiku, Maksuameti ja teiste samast mastist sõnadega. Mõnesid teist võib see veidi kohutada. Küsimus, kas ettevõtlus sobiks mulle ja kas ma saaksin ettevõtjana hakkama mõlgub nii mõnegi lugeja peas. Võib-olla need küsimused isegi hirmutavad veidi

Majandus

24

pdf

Logistikaõpik

Logistikasüsteemi lülideks võivad olla erinevad ettevõtted: tootjad, tarnijad, hulgimüüjad, jaemüüjad, vahendajad, vedajad, ekspedeerijad, börsid, pangad, IT firmad jne. Mitmetest ettevõtetest koosnevat logistikasüsteemi, kus toimub koordineeritud ja eesmär- gistatud koostöö ning mis hõlmab vähemalt üht materjalitarnijat, valmistoodete tootjat ja hulgi- ning jaemüüjaid, nimetatakse tarneahelaks. Tarneahel on ettevõtluse traditsioonilisi protsesse ja tegevusi koordineeriv süsteem tarbijast kuni tarneahela alguseni (materjalide tarnijani) tagamaks toodete, teenuste ja informatsiooni kasulikkuse kliendile/tarbijale ja ettevõtte (tarneahela liikme) omanikule, ühtlasi täiustamaks tarneahelat kui tervikut. Tehakse vahet mikro- ja makrologistilistel süsteemidel. Makrologistilised süsteemid on

Kategoriseerimata

64

pdf

Majandusteooria

Sellist tulude ja kulude võrdlemist nimetatakse optimeerimiseks. See tähendab, et me kas püüame saavutada maksimaalse vajaduste rahuldamise astme piiratud vahenditega või otsime võimaluse mingi vajaduste rahuldamise astme saavutamiseks minimaalsete vahenditega. MIKROÖKONOOMIKA 2 Seega kujutab ka valiku tegemine endast teatud mõttes kulu. Majanduses kasutatakse sellises olukorras mõistet alternatiivkulu. See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Näiteks on õpilasel, kelle koolipäev algab kell 8.00, võimalik valida koolimineku ja magamise vahel. Kas magada või minna kooli? Kooli minemise alternatiivkuluks õpilasele, kes armastab magada ongi kaotatud uneaeg. Mitte kõik alternatiivkulud ei ole seotud meie individuaalsete valikutega

Majandus

80

pdf

Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse

Tehes valikut me võrdleme tulu, mida saame mingi täiendava hüvise omamisest kulutustega, mis tekivad seoses sellega, et peame mingist teisest hüvisest loobuma. Sellist tulude ja kulude võrdlemist nimetatakse optimeerimiseks. See tähendab, et me kas püüame saavutada maksimaalse vajaduste rahuldamise astme piiratud vahenditega või otsime võimaluse mingi vajaduste rahuldamise astme saavutamiseks minimaalsete vahenditega. Seega kujutab ka valiku tegemine endast teatud mõttes kulu. Majanduses kasutatakse sellises olukorras mõistet alternatiivkulu. See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Näiteks on õpilasel, kelle koolipäev algab kell 8.00, võimalik valida koolimineku ja magamise vahel. Kas magada või minna kooli? Kooli minemise alternatiivkuluks õpilasele, kes armastab magada ongi kaotatud uneaeg. Mitte kõik alternatiivkulud ei ole seotud meie individuaalsete valikutega. Mõnikord tekib

Majandus (mikro ja makroökonoomika)

Kommentaarid (0)