Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ettevõtluse koht majanduses (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis eraldi majandus ja ettevõtlus endast kujundavad?

Sisukord


Sissejuhatus 2
Mis eraldi majandus ja ettevõtlus endast kujundavad? 3
Ettevõtte olemus ja koht majanduses 3

Sissejuhatus


Üks asi, mida inimesed vanemaks saades avastavad, on see, et kõike ei ole võimalik saada. Seda tuletakse teile meelde iga poeskäigul. Kuigi te võite poes näha kaht-või kolmekümnend asja, mida te tõesti osta sooviksite, teate, et peate piirduma ühe või kahega. Igaüks peab kogu elu valikuid tegema.
Iga ettevõte ning isegi spordimeeskond peab valima asjade hulgast, mida ta sooviks saada, sest ka nemad, nagu meie, ei saa kõike, mida tahavad.
Kõike ei saa ka valitsused. Igal aastal peetakse olulisimad poliitilised vaidlused maksumaksjate raha kulitamise üle.
Majandusteadlased ütlevad, et inimeste soovidel ei ole piire . Piir on aga ressurssidel, asjadel, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks, et inimeste vajadusi rahuldada. Kui see piir on saavutatud, ei saa enam midagi toota.
Teiste sõnadega, kui riigi ressursid (kõik tema töölised, tehased,farmid jne) on täielikult hõivatud, on ainus võimalus mingi asja tootmist suurendada millegi muu tootmise vähendamine.
Kokkuvõtteks: inimeste soovid on piiramatud , kuid nende soovide rahuldamiseks vajalikud ressursid on piiratud. Seega on kõigil ühiskondadel üks ja sama probleem: napuse probleem.




Mis eraldi majandus ja ettevõtlus endast kujundavad?


  • Majandus on  inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbmisie võimalust. 

  • Ettevõtlus on uute ettevõtete või organisatsioonide loomine eesmärgiga oma äriidee ellu viia, täites seejuures ka seotud osapoolte huvid.

Ettevõtet tuleb vaadata kui tervikut . Kõik osad on ühtemoodi tähtsad. See on nagu ahelreaktsioon , ettevõte on just nii tugev, kui tema kõige nõrgem lüli.
 

Ettevõtte olemus ja koht majanduses


Ettevõttemajandusteaduse objekti määratlemisel diskuteeritakse kahe põhiküsimuse üle:
  • millised majandusüksused mahuvad ettevõtte mõiste alla ja 
  • millised nendes majandusüksustes esinevatest probleemidest on ettevõttemajandusteaduseuurimisobjektiks.
    Ettevõtte määratluse puhul vaieldakse põhiliselt selle üle, kas ühendada ettevõtte mõiste allatootmislike üksuste kõrval ka isiklikud ja ühiskondlikud majapidamised (e. tarbimisüksused)või mitte.
    Võib siiski öelda, et enamus teadlasi loeb ettevõttemajandusteaduse uurimisobjektiks vaidtootvaid majandusüksusi ning selles küsimuses ollakse ettevõtte defineerimisel põhiliseltüksmeelel. Ettevõtet määratletakse kui
    plaanipäraselt organiseeritud majandusüksust, mistoodab ja turustab materiaalseid esemeid või teenuseid.
    Süsteemiorientatsiooniga ettevõttemajandusteaduse kontseptsioonist lähtudes on ettevõteavatud, dünaamiline, kompleks -ne, autonoomne, turuorientatsiooniga tootlik sotsiaalne süs-teem.
  • Ettevõtluse koht majanduses #1 Ettevõtluse koht majanduses #2 Ettevõtluse koht majanduses #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-03-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor jekimtseva Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Konspekt
    18
    doc

    Konspekt

    .. · konkurentsieelise saavutamine- kasumit teenitakse selleks, et konkurentsis püsida. Kasumi maksimeerimine ei ole enam nii oluline. Konkurents muutub nii tihedaks, et kõik tuleb sinna suunata, et püsida. Meil ei ole asi veel nii hull. Mõtled lihtsalt esmalt sellele, kasumit teenitakse ikka. Kogukapitalirentaablus (KKR) näitab, kui palju teenitakse kasumit iga ettevõttes rakendatud kapitali ühiku kohta, 84 Omakapitalitulu maksimeerimises seisnebki ettevõtluse tegelik mõte. Omakapitali suurust mõjutab lisaks kapitali rakendamise üldisele nefektiivsusele ka laenuintressimäär., lk 84 II. osa ETTEVÕTTE FUNKTSIONAALSED VALDKONNAD PERSONALIMAJANDUS 20.10.2007 III loeng lk 89 Peatume personaliga seotud probleemide majanduslike probleemidega. LOENGU TEEMAD

    Sissejuhatus ettevõttemajandusse
    Ettevõtluse konspekt
    35
    docx

    Ettevõtluse konspekt

    Arutlege rühmas, millised on majandussubjekti eesmärgi saavutamisel piirangud (raha, aeg, info ja teised ressursid või seadusandlikud kitsendused). majandustegevus majanduslik subjekt Piirang soodsa hinnaga kaubad ja teenused puhastamata reovesi avalikes veekogudes toodete ja teenuste kõrged hinnad, suur läbimüük stipendiumid ja toetused kõigile abivajajatele TARBIMINE ja ettevõtluse seos tarbimisega seonduvalt Vajadus on inimese puuduse tunne, mida saab rahuldada hüviste tarbimisega. Abraham Maslow (1908 ­ 1970) oli Ameerika psühholoog, kelle üheks tuntumaks ideeks on vajaduste kirjeldamine astmelises ehk hierarhilises struktuuris. Maslow järgi saavad kõrgema astme vajadused realiseeruda alles siis kui madalamad on rahuldatud. Joonis 2. Maslow vajaduste hierharhia. Ülesanne 3. Millised vajadusi rahuldad oma igapäeva tegemistes sina

    Ettevõtlus
    Loengukonspekt 11 klassidele
    30
    doc

    Loengukonspekt 11 klassidele

    13.3 Töö tähtsus inimese majanduslikus tegevuses. 14.1 Majanduslik töö 14.2 Majandusliku töö mõiste. 15.Tööviljakus. 16.Töövahendid - seadmed, hooned, rajatised, maa . 17.Kapitali mõiste. 18.Põhikapital ja käibekapital. 19. Sissetulek. 20. Makromajandus ja sisemine koguprodukt(kogutoodang) (SKP) 21. Tulude-kulude lihtsustatud skeem 22. Tööturg, tööaeg, töötasu. 23. Töö nöudmine ja pakkumine Tööturg 24. Inflatsioon ETTEVÖTLUSE ALUSED 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste 1.2. Ettevötjaks kujunemine 1.3. Naiste eripära ettevötjana 1.4. Väikeettevötte omamise plussid ja miinused 1.5. Ettevötlusega kaasnevad riskid 2. Keskkond 2.1. Keskkond ja jätkusuutlik areng 2.2. Ettevötluskeskkond 3. Ettevötlusega alustamise erinevad vöimalused 3.1. Frantsiis 3.2. Tegutseva ettevötte ost 3.3. Uue ettevötte asutamine 3.3.1.Äriühingu asutamise protseduurid 3.3.2.Äriühingu registreerimistoimingud 3.3.3

    Majandus
    Sissejuhatus majandusteooriasse
    116
    pdf

    Sissejuhatus majandusteooriasse

    TARTU ÜLIKOOLI ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS ( ÕIGUSINSTITUUT) ÕPPEMATERJAL ÕPPEAINES SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE külalisõppejõud Raissa Kokkota MAJANDUSE JA MAJANDUSTEADUSE OLEMUS, ANALÜÜSIMISE MEETODID JA VAHENDID 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus 1.2.Mikroökonoomika ja makroökonoomika 2.Majanduse põhiküsimused ja majandussüsteemid 3.Turg ja majandus 3.1.Majandusagendid 3.2.Majandussektorid 3.3.Tulu ja kulu ringkäik 4.Majandusteadlaste töö majanduse analüüsimisel 4.1.Teaduslik meetod = positivistlik ja normatiivne analüüs 4.2.Teooriad ja mudelid 4.3.Majandusanalüüsi keeled 4.4.Tüüpilised vead ehk eksi järeldused 5.Tootmisvõimaluste kõver 5.1.Olemus ja graafiline kujutamine 5.2.Tootmisvõimaluste kõvera nihked 5.3.Alternatiivkulu 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus

    Majandusõpe
    Äriplaani koostamise juhend
    31
    docx

    Äriplaani koostamise juhend

    ettevõtteid rahuldab klientide samu vajadusi ja kui paljud neist pakuvad meie toote/teenusega analoogset toodet. Esmalt tuleks välja uurida, kas antud tegevusharus domineerivad suurfirmad või on turg jagatud väikeste tegijate vahel. Samuti uuritakse, kas antud tegevusharu on kasumis või kahjumis, kuidas kasum ja käive on viimastel aastatel muutunud ning kuidas on muutunud ettevõtete ja tegevusharus töötavate töötajate arv. Mis on ettevõte, ettevõtlus ja kes on ettevõtja Lugedes praegu Aktiva portaalis erinevaid nõuandeid, kuidas äri alustada, võib nii mõnigi lugejatest mõelda, et ettevõte, ettevõtlus ja ettevõtja on terminid, mis kõigepealt seostuvad Äriseadustiku, Maksuameti ja teiste samast mastist sõnadega. Mõnesid teist võib see veidi kohutada. Küsimus, kas ettevõtlus sobiks mulle ja kas ma saaksin ettevõtjana hakkama mõlgub nii mõnegi lugeja peas. Võib-olla need küsimused isegi hirmutavad veidi

    Majandus
    Logistikaõpik
    24
    pdf

    Logistikaõpik

    Logistikasüsteemi lülideks võivad olla erinevad ettevõtted: tootjad, tarnijad, hulgimüüjad, jaemüüjad, vahendajad, vedajad, ekspedeerijad, börsid, pangad, IT firmad jne. Mitmetest ettevõtetest koosnevat logistikasüsteemi, kus toimub koordineeritud ja eesmär- gistatud koostöö ning mis hõlmab vähemalt üht materjalitarnijat, valmistoodete tootjat ja hulgi- ning jaemüüjaid, nimetatakse tarneahelaks. Tarneahel on ettevõtluse traditsioonilisi protsesse ja tegevusi koordineeriv süsteem tarbijast kuni tarneahela alguseni (materjalide tarnijani) tagamaks toodete, teenuste ja informatsiooni kasulikkuse kliendile/tarbijale ja ettevõtte (tarneahela liikme) omanikule, ühtlasi täiustamaks tarneahelat kui tervikut. Tehakse vahet mikro- ja makrologistilistel süsteemidel. Makrologistilised süsteemid on

    Kategoriseerimata
    Majandusteooria
    64
    pdf

    Majandusteooria

    Sellist tulude ja kulude võrdlemist nimetatakse optimeerimiseks. See tähendab, et me kas püüame saavutada maksimaalse vajaduste rahuldamise astme piiratud vahenditega või otsime võimaluse mingi vajaduste rahuldamise astme saavutamiseks minimaalsete vahenditega. MIKROÖKONOOMIKA 2 Seega kujutab ka valiku tegemine endast teatud mõttes kulu. Majanduses kasutatakse sellises olukorras mõistet alternatiivkulu. See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Näiteks on õpilasel, kelle koolipäev algab kell 8.00, võimalik valida koolimineku ja magamise vahel. Kas magada või minna kooli? Kooli minemise alternatiivkuluks õpilasele, kes armastab magada ongi kaotatud uneaeg. Mitte kõik alternatiivkulud ei ole seotud meie individuaalsete valikutega

    Majandus
    Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse
    80
    pdf

    Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse

    Tehes valikut me võrdleme tulu, mida saame mingi täiendava hüvise omamisest kulutustega, mis tekivad seoses sellega, et peame mingist teisest hüvisest loobuma. Sellist tulude ja kulude võrdlemist nimetatakse optimeerimiseks. See tähendab, et me kas püüame saavutada maksimaalse vajaduste rahuldamise astme piiratud vahenditega või otsime võimaluse mingi vajaduste rahuldamise astme saavutamiseks minimaalsete vahenditega. Seega kujutab ka valiku tegemine endast teatud mõttes kulu. Majanduses kasutatakse sellises olukorras mõistet alternatiivkulu. See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Näiteks on õpilasel, kelle koolipäev algab kell 8.00, võimalik valida koolimineku ja magamise vahel. Kas magada või minna kooli? Kooli minemise alternatiivkuluks õpilasele, kes armastab magada ongi kaotatud uneaeg. Mitte kõik alternatiivkulud ei ole seotud meie individuaalsete valikutega. Mõnikord tekib

    Majandus (mikro ja makroökonoomika)




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun