kirjalikult vormistada”. Seega on haldusakti vormistamisel reegliks kirjalikkus. Sellest on kaks erandit: 1. kui seadus või määrus näeb otseselt ette mingi muu vormi; 2. kui on vajalik anda edasilükkamatu korraldus. Kuid ka neil kahel erandjuhul on isikul õigus nõuda, et haldusakt vormistatakse tagantjärele kirjalikus vormis. II Haldusakti kohustuslikud elemendid Haldusaktide puhul võib eristada järgmisi osasid: 1. põhjendus, 2. resolutiivosa ehk haldusaktiga kindlaksmääratavaid õigusi ja kohustusi sisaldav osa, 3. vaidlustamisviide, 4. muud haldusakti kohustuslikud andmed. Nimetatud osade eristamine on vajalik tulenevalt asjaolust, et neil on erinev õiguslik tähendus. Näiteks sätestab HMS § 60 lg 2, et resolutiivosa on kohustuslik igaühele, sealhulgas ka haldus- ja riigiorganitele; muudel osadel, sh põhjenduses tuvastatud asjaoludel on iseseisev õiguslik tähendus ainult seaduses sätestatud juhtudel.
5. millistele faktilistele asjaoludele akt toetub (fakt. alus) 6. millise seaduse või muu normatiivakti alusel on see akt vastu võetud (juriid. alus) 7. milles seisneb asja lahendamise olemus Õiguse rak. akti struktuur: 1. Sissejuhatav osa rekvisiitid 2. Kirjeldav (konstateeriv) osa esitatakse õ. rak. faktiline alus, asjaolud 3. Põhjendav (motiveeriv) osa esitatakse õ. rak. juriidiline alus, st õ.normid 4. Resolutiivosa (resolutsioon) sõnastatakse vastuvõetud otsus Õ. rak. akte liigitakse: 1. Reguleeritava suhte ja rakendatava normi iseloomu järgi: · Regulatiivsed aktid määravad inimeste õigused ja kohustused seoses nende õigupärase käitumisega; nende aktiga rakendatakse regulatiivseid norme (käskkirjad ja otsused) · Jurisdiktsioonilised aktid aktid, millega kohaldatakse kaitsvaid õigusnorme, seega seonduvad nad õigusrikkumisega 2
4) kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisega; 5) prokuratuur käesoleva seadustiku §-s 301 sätestatud alusel tehtud õigeksmõistva kohtuotsuse peale. Kriminaalmenetluse seadustiku §319 sätestab apellatsioonitähtajad: (1) Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka faksi teel. (2) Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. (3) Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele
Õigusaktid Õigusnorm · Õigusaktide struktuur: 1. Seadusandlike ja haldusaktide struktuur a. Pealkiri b. Preambula (sissejuhatus võib olla, ei pea) c. Üldsätted d. Regulatiivne osa e. Rakendussätted f. Signatuur ja saatum (kuupäev) 2. Kohtuotsuse struktuur a. Motiveeriv osa b. Resolutiivosa · Õigusaktide kehtivus 1) Jõusolek ja õigusjõud 2) Jõus on iga jõustunud õigusakt a) mida pole muudetud või tühistatud b) mis ei ole muutunud kehtetuks 3) Õigusjõud e. seaduse kollisioon a) Kõrgema õigusjõuga õigusakt b) Hilisem õigusakt c) Erinormidega õigusakt 4) Kehtivus ajas a) Määramata tähtaja b) Aktis endas määratud tähtajani
deklaratsioonid(ÜRO inimõiguste dekl 1948). Õigusakti struktuur- Seadusandlike ja haldusaktide struktuur: 1. Pealkiri 2. Preambula e sissejuhatus (EV PS) 3. Üldsätted 4. Regulatiivne osa(otsustav osa) 5. Rakendussätted(millal hakkab kehtima) 6. Signatuur ja daatum Kohtuotsuse struktuur: 1. Juristiktsioonilised aktid e õigusemõistmise aktid 1.1 Motiveeriv osa 1.2 Teo kirjeldus 1.3 Resolutiivosa e kohtulahend 2. Õigusaktide kehtivus 2.1 jõusolek 2.2 jõus on iga õigusakt 2.3 mida pole muudetud või tühistatud, mis ei ole muutunud kehtetuks 2.4 õigusjõud 2.5 kõrgema õigusjõuga õigusakt 2.6 hilisem õigusakt 2.7 erinormidega õigusakt 2.8 Kehtivus ajas 2.9 Määramata tähtajaga 2.10 Aktis määratud ajani 2.11 Aktis määratud sündmuseni või toiminguni 2
3) käskmenetluses tehtud kohtuotsuse peale; 4) kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisega; 5) prokuratuur käesoleva seadustiku §-s 301 sätestatud alusel tehtud õigeksmõistva kohtuotsuse peale. § 319. Apellatsioonitähtaeg (1) Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka faksi teel. (2) Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. (3) Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse
2) isikule samal kuupäeval samas müügikohas sama maksukohustuslase poolt võõrandatud kauba müügihind koos käibemaksuga ületab 38 eurot; Muudatused maksuvõlgade sissenõudmises, uue direktiivi rakendamine. Maksukorralduse seaduses tehakse mitmeid muudatusi ja täpsustusi, mille eesmärgiks on eelkõige regulatsiooni efektiivsus halduskoormuse vähendamine. Seoses dokumentide kättetoimetamisega väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu muudetakse seda, et dokumendi resolutiivosa loetakse kättetoimetatuks nüüdsest 10 päeva möödumisel selle avaldamisest. Maksukohustuslased on uuest aastast kohustatud maksuhaldurile viimase nõudmisel esitama elektroonilisel kujul säilitatavad dokumendid rahandusministri poolt ettenähtud kujul nn standardse auditfailina. Muutub ka maksuvõla avaldamise kord. Maksuvõla avalikustamist lubatakse edaspidi üksnes siis, kui haldusakti täitmist ei ole peatatud,
Millise konkreetse isiku kohta see akt on antud? Millistele faktilistele asjaoludele akt toetub? Millise seaduse või muu üldakti alusel on see akt vastu võetud? Milles seisneb asja lahendamise olemus? Õiguse rakendamise aktid 2: o Õiguse rakendamise akti struktuur: sissejuhatav osa kirjeldav osa põhjendav osa resolutiivosa Õiguse rakendamise aktide liigid: o Reguleeritava suhte ja rakendatava normi iseloomu järgi: Regulatiivsed jurisdiktsioonilised o Akti välja andnud organite järgi: seadusandliku võimu aktid täidesaatva riigivõimu aktid kohtuorganite aktid kontroll- ja järelevalveorganite aktid Seadusloome protsess: o Seaduseelnõu algatamine
4)lõppsätted ja/või rakendussätted 5)signatuur ning signeerimise daatum Kui on lisa, siis lisade paremal ülanurgas tehakse sel juhul kinnituspealdis, milles on viide kinnitavale aktile(andnud institutsiooni nimi, õigusakti liik, daatum ja number), mille juurde kuulub. Lisal peab ka olema signatuur. Kohtuotsuste struktuur: 1)sissejuhatav osa on kohtuotsuse motiveeriv osa 2)see osa, milles on formuleeritud otsus, on kotuotsuse resolutiivosa Actus contrarius printsiibi osad: 1) lex superior derogat legi inferiori õigusaktide hierarhias kõrgeima õigusjõuga õigusakt või norm. On ülimuslik madalama suhtes, vastuolu puhul kõrgema ning madalama õigusjõuga õigusakti vahel lähtutakse kõrgema õigusjõuga aktist. 2)lex specialis derogat legi generali erinorme eviv õigusakt on reeglina ülimuslik üldnorme eviva suhtes, ehk
• Jurisdiktsiooniline akt – seonduvad inimeste õigusvastase käitumisega, sisaldavad mingi käitumise kohustuse või määravad karistuse Õiguse rakendamise akti struktuur: • Sissejuhatus – andmed, organ, akti nimetus jne • Kirjeldav osa – õiguse rakendamise faktiline alus, vaidluse korral vaidluse sisu • Põhjendav osa – õiguse rakendamise juriidiline alus, õigusnormid • Resolutiivosa – vastuvõetud otsus 10. Kohustused tsiviilõiguses (Õigusõpetus, lk. 120-124) Tsiviilõiguslikud kohustused tekivad tehingutest, haldusaktidest, avastustest, leiutistest ja autorlusest, teisele isikule kahju tekitamisest ning sündmustest, millega seadus seostab tsiviilõiguslike tagajärgede tekkimise Tehing – õigustoiming, mis on suunatud tsiviilõiguste ja -kohustuse tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Võivad olla ühepoolsed, näiteks
elektrooniliselt (s.t ilma, et haldusakti prinditaks välja), kui adressaat on sellega nõus ja haldusakt ei kuulu avaldamisele. Elektroonilise haldusakti suhtes kohaldatakse kirjalikule haldusaktile esitatavaid nõudeid, arvestades dokumendi elektroonilisest vormist tingitud erisusi. Peamiseks selliseks erisuseks on digitaalallkirja andmine käekirjalise asemel. Haldusakti kohustuslikud elemendid Haldusaktide puhul võib eristada järgmisi osasid: · motivatsioon ehk põhjendus, · resolutiivosa ehk haldusaktiga kindlaksmääratavaid õigusi ja kohustusi sisaldav osa, · vaidlustamisviide, · muud haldusakti kohustuslikud andmed. Haldusakti põhjendamise kohustus teenib kolme eesmärki. Isiku seisukohalt on motiveerimine vajalik selleks, et haldusakti adressaat saaks aru, miks ja millisel õiguslikul alusel akt anti. Isik peab aru saama, kas tema õigusi on kitsendatud seaduslikult või mitte. Põhjendus peaks olema eesmärgipärane, loogiline, lihtne, arusaadav
vormistamise kohta see ei kehti: üldjuhul vormistatakse haldusakt kirjalikult. Eelkõige on see vajalik isiku õiguste kaitseks. Akti adressaadil peab olema võimalik talle haldusaktiga ettenähtud õigustest ja kohustustest üheselt aru saada. Samuti peab isik teadma, miks üldse otsustus tema kohta tehti see peab tulenema haldusakti põhjendusest. Haldusakti kohustuslikud osad Haldusakt koosneb järgmistest osadest: motivatsioon ehk põhjendus; resolutiivosa ehk haldusaktiga kindlaksmääratavaid õigusi ja kohustusi sisaldav osa; vaidlustamisviide; haldusakti muud kohustuslikud andmed. Põhjendus koosneb kahest osast: haldusakti andmise õiguslik alus, st viide õigusakti normile, mis lubab otsustuse teha. haldusakti andmise faktiline alus ehk kirjeldus tegeliku elu asjaoludest, mis on tinginud haldusakti andmise. Kui haldusakt on antud kaalutlusõiguse aluse, tuleb põhjenduses nimetada kaalutlused, millest haldusorgan on akti andes lähtunud.
kehti: üldjuhul vormistatakse haldusakt kirjalikult. Eelkõige on see vajalik isiku õiguste kaitseks. Akti adressaadil peab olema võimalik talle haldusaktiga ettenähtud õigustest ja kohustustest üheselt aru saada. Samuti peab isik teadma, miks üldse otsustus tema kohta tehti see peab tulenema haldusakti põhjendusest. Haldusakti kohustuslikud osad Haldusakt koosneb järgmistest osadest: motivatsioon ehk põhjendus; resolutiivosa ehk haldusaktiga kindlaksmääratavaid õigusi ja kohustusi sisaldav osa; vaidlustamisviide; haldusakti muud kohustuslikud andmed. Põhjendus koosneb kahest osast: haldusakti andmise õiguslik alus, st viide õigusakti normile, mis lubab otsustuse teha. haldusakti andmise faktiline alus ehk kirjeldus tegeliku elu asjaoludest, mis on tinginud haldusakti andmise. Kui haldusakt on antud kaalutlusõiguse aluse, tuleb põhjenduses nimetada kaalutlused, millest haldusorgan on akti andes lähtunud
juhtudel, kui see on haldusorgani otsusel vajalik asja kiireks ja õigeks lahendamiseks. 15) Haldusakt (Hms § 51) (Haldusakti kohustuslikud osad) - haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt Haldusakt koosneb järgmistest osadest: 1. motivatsioon ehk põhjendus 2. resolutiivosa ehk haldusaktiga kindlaksmääratavaid õigusi ja kohustusi sisaldav osa 3. vaidlustamisviide 4. haldusakti muud kohustuslikud andmed. 16) Haldusakti tühisus ja haldusakti kehtetuks tunnistamine - Tühine haldusakt on kehtetu algusest peale. Haldusakt on tühine, kui: 1. sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan; 2. sellest ei selgu haldusakti adressaat; 3. seda ei ole andnud pädev haldusorgan; 4. see kohustab toime panema õigusrikkumise; 5
5. rakendussätted, 6. signatuur (ka konsignatuur) ning daatum. Kohustuse struktuuri juhul kasutatakse teistsuguseid mõisteid: 1. sissejuhatav osa: esitatakse teo faabula ning põhjendus,mille alusel ja miks kohus jõuab just selle kvalifikatsiooni ning lahendini; tähistatakse fraseoloogilise mõistega kohtuotsuse motiveeriv osa. 2. See osa, milles on formuleeritud otsus (kohtulahend); tähistatakse fraseoloogilise mõistega kohtuotsuse resolutiivosa. §4 Õigusaktide kehtivus 19 Õigusaktide kehtivuse osas toimivad kaks põhiprintsiipi: 1.kontinuiteedi printsiip, 2. actus contrarius printsiip Õiguslik kintinuiteet tähendab õiguslikku järjepidevust. Sisuliselt tähendab see, et iga objektiivse õiguse norm, iga õigussuhe, iga subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus püsivad senikaua, kuni langeb ära nende alus või kuni neid muudetakse (Narits 1994,51)
4) kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisega; 5) prokuratuur käesoleva seadustiku §-s 301 sätestatud alusel tehtud õigeksmõistva kohtuotsuse peale. Kriminaalmenetluse seadustiku §319 sätestab apellatsioonitähtajad: (1) Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka faksi teel. (2) Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. (3) Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia
peatüki 2. jao sätete rikkumisega; 5) prokuratuur käesoleva seadustiku §-s 301 sätestatud alusel tehtud õigeksmõistva kohtuotsuse peale. Kriminaalmenetluse seadustiku §319 sätestab apellatsioonitähtajad: (1) Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka faksi teel. (2) Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. (3) Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele
õigusakti kehtivusaega, seaduse jõustumise aega ja tingimusi jne; 6) Signatuur ning daatum - EVs President oma otsusega. Fakulatiivne: kui seadus kuulutatakse välja teise selleks pädeva organi õigusaktiga, siis tuleb seaduse kehtivuse määramisel arvestada väljakuulutamise eriakti olemasolu ja ka selle õigusakti vastavust sätestatud korrale. Kohtuotsuste struktuur: sissejuhatuses teo faabula, põhjendus - kohtuotsuse motiveeriv osa; teises osas kohtulahend - kohtuotsuse resolutiivosa. Õigusaktide kehtivus: ¤ kontinuiteedi printsiip - õiguslik järjepidevus. Iga objektiivse õiguse norm, iag õigussuhe, iga subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus püsivad seni, kuni langeb ära nende alus või kui neid muudetakse ; ¤ actus contrarius printsiip - iga õigusakti võib tühistada või muuta see organ või isik, kellele õiguskord sellise võimaluse esimesena ette näeb. Õigusaktide kehtivust iseloomustavad faktorid: ¤ jõusolek ning õigusjõud; ¤ aeg; ¤ ruum;
tsiviilkostja ning seejärel sõna advokaadile(kaitsekõne) ja kohtualuse viimane sõna. Seejärel kuulutab kohus vaheaja ning läheb nõupidamistuppa kohtu otsust tegema. Seal viibivad ainult kohtunikud. Lõpuks kutsutakse sinna kohtusekretär, kes otsuse vormistab ja kirja paneb. Siis loetakse kohtusaalis otsus ette. 3 osa: 1)sissejuhatav osa 2)põhiosa e kirjeldav motiveeriv osa 3)resolutiivosa loetakse ette karistus ja edasi kaebamise kord. 49. Väärteo menetlus ja selle liigid. Kohtuväline ja kohtuväline väärteomenetlus. Kohtuvälised menetlejad on politsei prefektuurid, linna- ja vallavalitsused, keskkonna inspektsioonid, päästeamet, maksu- ja tolliamet. Isikuid nimetatakse menetlusaluseks isikuks. Kui tema suhtes on võetud vastu otsus, siis on ta süüdlane. Kohtulike menetluse käigus arutab asja maakohus sel juhul kui on tegemist vara
päeva möödumisel lähetamisest. Kättetoimetamine elektroonselt (§54) toimub menetlusosalise soovil ja nõusolekul nii siseriiklikult kui välisriiki. Kättetoimetamine perioodilise väljaande kaudu (§55) on erandkord ja rakendatakse, kui menetlusosalise aadressi kohta andmed puuduvad või ta ei ela ega asu maksuhaldurile teadaoleval aadressil ja muul viisil dokumente ei saa kätte toimetada. Maksuhaldur avaldab dokumendi resolutiivosa väljaandes Ametlikud Teadaanded ja dokument loetakse kättetoimetatuks 10 päeva möödumisel avaldamisest. 18
tsiviilkostja ning seejärel sõna advokaadile(kaitsekõne) ja kohtualuse viimane sõna. Seejärel kuulutab kohus vaheaja ning läheb nõupidamistuppa kohtu otsust tegema. Seal viibivad ainult kohtunikud. Lõpuks kutsutakse sinna kohtusekretär, kes otsuse vormistab ja kirja paneb. Siis loetakse kohtusaalis otsus ette. 3 osa: 1)sissejuhatav osa 2)põhiosa e kirjeldav motiveeriv osa 3)resolutiivosa loetakse ette karistus ja edasi kaebamise kord. 49. Väärteo menetlus ja selle liigid. Kohtuväline ja kohtuväline väärteomenetlus. Kohtuvälised menetlejad on politsei prefektuurid, linna- ja vallavalitsused, keskkonna inspektsioonid, päästeamet, maksu- ja tolliamet. Isikuid nimetatakse menetlusaluseks isikuks. Kui tema suhtes on võetud vastu otsus, siis on ta süüdlane. Kohtulike menetluse käigus arutab asja maakohus sel juhul kui on tegemist vara
2. Preambula e sissejuhatus (EV PS) 3. Üldsätted 4. Regulatiivne osa(otsustav osa) 5. Rakendussätted(millal hakkab kehtima) 6. Signatuur ja daatum Jurisdiktsioonilised ehk õigus mõistmise aktid : 10 1.kohtuotsus vaidlus lahendatakse 2.kohtumäärus korraldatakse menetlust aga asja sisuliselt ei lahendata. Kohtuotsuse struktuur: a) Motiveeriv osa b) Teo kirjeldus c) Resolutiivosa e kohtulahend. 13.ÕIGUSAKTIDE KEHTIVUS: · Õigusakt on jõus . a) mida pole muudetud või tühistatud, b) mis ei ole muutunud kehtetuks õigusjõud EHK SEADUSTE KOLLISIOON · kõrgema õigusjõuga õigusakt · hilisem õigusakt · erinormidega õigusakt Kehtivus ajas · Määramata tähtajaga · Aktis määratud ajani · Aktis määratud sündmuseni või toiminguni Kehtivus ruumis-
aeg, koht ning kellele akt on adresseritud 2) konstateeriv osa, kus esitatakse fakilised asjaolusid, st fikseeritakse õiguse rakendamise esimese staadiumi tulemused 3) motiveeriv osa, kus antakse vastu võetud otsuse faktiline ja juriidiline põhistatus. Motiveeriv osa hõlmab õiguse rakendamise teise ja kolmanda staadiumi 4) resolutiivosa, kus formuleeritakse vastuvõetud otsus 42. Õigusaktide tõlgendamine on tegevus, millega selgitakse välja õigusnormi tegelik sisu. Õigusakti keel on spetsiifiliselt formaliseeritud keel, kus igal mõistel on talle omane juriidiliselt erine ja kindel tähendus. Tõlgendamisel kasutatakse spetsiifilisi viise ja võtteid, mis peavad rajanema üksnes legaalsuse põhimõttel, st tõlgendada tohib üksnes reaalseid positiivse õiguse õigusakte
prokurör(süüdistuskõne), kannatanu ja tsiviilkostja ning seejärel sõna advokaadile(kaitsekõne) ja kohtualuse viimane sõna. Seejärel kuulutab kohus vaheaja ning läheb nõupidamistuppa kohtu otsust tegema. Seal viibivad ainult kohtunikud. Lõpuks kutsutakse sinna kohtusekretär, kes otsuse vormistab ja kirja paneb. Siis loetakse kohtusaalis otsus ette. 3 osa: 1)sissejuhatav osa 2)põhiosa e kirjeldav motiveeriv osa 3)resolutiivosa – loetakse ette karistus ja edasi kaebamise kord. 48.Menetlusosalised tsiviilasjades, nende õigused ja kohustused. Hagi esitamine kohtusse. Tsiviilasjade kohtulik arutamine. Tsiviilkohtumenetluses on osalisteks hageja(hagiavalduse esitaja), kostja(isik, kelle vastu on haginõue esitatud) ja kolmas isik(isik, kelle õigusi või kohustusi kohtulahend võib puudutada). 49.Tõendid ja uurimistoimingud kriminaalmenetluses.
Õiguse rakendamise akti struktuur Sissejuhatav osa – tuuakse ära rekvisiidi tähendusega andmed (organ, nimetus, aeg,koht, adressaat jms) Kirjeldav osa – esitatakse õiguse rakendamise faktiline alus, kõik need faktilised asjaolud, mis põhjustasid õiguse rakendamise/vaidluse sisu Põhjendav osa – eritatakse õiguse rakendamise juriidiline alus, st õigusnormid, millele toetub õiguse rakendamise akt Resolutiivosa – sõnastatakse vastuvõetud otsus Reguleeritava suhte ja rakendatava normi iseloomu järgi eristatakse regulatiivseid ja jurisdiktsioonilisi akte Regulatiivsed aktid – määravad kindlaks inimeste õigused ja kohustused seoses nende õiguspärase käitumisega; nendega rakendatakse regulatiivseid norme Jurisdiktsioonilised aktid – kohaldatakse kaitsvaid õigusnorme, seega seonduvad nad õigusrikkumistega
subjektile. Õiguse rakendamise akti struktuur: Sissejuhatav osa – rekvisiidi tähendusega andmed (akti välja andnud organ, akti nimetus, aeg ja koht jm.) Kirjeldav osa – õiguse rakendamise faktiline alus, kõik faktilised asjaolud, mis põhjustasid õiguse rakendamise Põhjendav osa – õiguse rakendamise juriidiline alus, st õigusnormid, millele toetub õiguse rakendamise akt Resolutiivosa – sõnastatud vastuvõetud otsus. Hea õigusloome põhimõtted ja nõuded on sätestatud „Hea õigusloome ja normitehnika eeskirjas“. Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 27 lõike 3 alusel. Teema 7. Õiguse rikkumine ja juriidiline vastutus. 1) Õiguse rikkumine: mõiste, tunnused ja liigid. Õiguse rikkumine on õigusnormidega vastuolus olev tegu, käitumine, milles sunjekt
et tegemist on kaebusega jõustumata kohtulahendi peale, mis takistab kohtuotsuse jõustumist. Erinevalt apellatsioonist aga on kassatsiooni puhul tegemist osalise kohtukaebusega selles mõttes, et kassatsiooni korras on võimalik kaevata juhul, kui ringkonnakohus on materiaalõigust ebaõigest kohaldanud või oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest või kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kaebus ise esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. 38. Jõustunud kohtulahendite peale esitatud kaebuste läbi vaatamine (teistmine) (1) Jõustunud kohtulahendi võib hagimenetluses poole avalduse alusel, hagita menetluses menetlusosalise või muu isiku, kelle kohus oleks pidanud asja lahendamisel kaasama,
Riigikohtult peab taotlema menetlusluba, mis antakse, kui asja lahendamine kõrgemas kohtus on õigusemõistmise ühtsuse seisukohalt vajalik. Õiguse kohaldamise vormistamine Riigikohtu lahendite struktuur: 1. sissejuhatav osa: kohtuotsus kui akti nimetus, kohtuasja number, otsuse kuupäev, kohtu koosseis, kohtuasi, vaidlustatud kohtulahend, kaebuse esitaja ja kaebuse liik, asja läbivaatamise kuupäev, istungil osalenud isikud; 2. resolutiivosa: vastuvõetud otsus ehk kohtulahend; 3. kirjeldav osa: asjaolud ja menetluse käik; 4. motiveeriv osa: kohtukolleegiumi seisukohad ja nende põhjendused. Kohtuotsuste suhtes kehtib motiveerituse ning kontrollitavuse põhiseaduslik nõue. 25
Õigusakti struktuur ehk ülesehitus Seadusandlike ja halduskatide struktuur Pealkiri (ntks töölepingu seadus, lastekaitseseadus jne) Preambula (meil on PS olemas) sissejuhatus Üldsätted (kes on tööandja, mis lepinguga tegu on, kes on pärija jne jne ) Regulatiivne osa otsustav osa (konkreetsed ) Rakendussätted Signatuur ehk allkiri Datum Kohtuotsuse struktuur Motiveeriv osa (alagab pealkirjast kuni otsuseni) Resolutiivosa ehk kohtuotsus Õigusaktideks ei ole Juhendid (kasutusjuhendid, kui ei loe seda siis ega riik ei sekku) Selgitused ehk kommentaarid (isegi kui nad on kirjalikus vormis) Ringkirjad ehk tsirkulaarid Deklaratsioonid Õigusaktide skeem (üldaktid ja üksikaktid) Seadusandliku riigivõimu õigusaktid on Riigikogu poolt vastu võetavad üld- või üksikaktid. Seadused, otsused.
seda klassikalist nõuet ei ole järjepidevalt järgitud. Kohtuotsuste struktuuri juhul kasutatakse teistsuguseid mõisteid: 1) sissejuhatavat osa, milles esitatakse teo faabula ning põhjendus (õiguslik motivatsioon), mille alusel ja miks kohus jõuab vastava kvalifikatsiooni ning lahendini, tähistatakse fraseoloogilise mõistega kohtuotsuse motiveeriv osa; 2) seda osa, milles on formuleeritud otsustus (kohtulahend), tähistatakse fraseoloogilise mõistega kohtuotsuse resolutiivosa. Muud rekvisiidid on sarnased ülaltoodud õigusaktide juhul iseloomustatuga, kuid tuleb meeles pidada: kohtuotsustel saab olla alati vaid signatuur(id), mitte kunagi aga kontrasignatuuri. 53 Skeem nr 8 Seaduse struktuur sisemise loogika poolest: ======================================================================
· toimub asja arutamine ilma sellise kohtualuse osavõtuta, kes viibib väljaspool Eesti AKKS § 57) ning lõpuks võimalust Vabariigi piire ja hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale; · kuulutada klassikaliselt kohtuotsuse resolutiivosa ja nimetada päev, millal tehakse · kohtuistungi korda rikkuv ja kohtuniku korraldust mittetäitev isik eemaldatakse kohtuotsus tervikuna kohtukantselei kaudu teatavaks (AKKS § 28 lg 4). kohtuistungi saalist; · üle kuulamata tunnistaja eemaldatakse kohtuistungi saalist (KrMK § 230 lg 3) jne. ATS § 28. Teabevaldaja kohustus teave avalikustada
Ei ole avalikkuse põhimõtte riivega tegemist kohtuliku arutamise puhul, kui: alati üksnes kohtukantselei kaudu teatavaks tegemise võimalust (TsMS § 356 ja toimub asja arutamine ilma sellise kohtualuse osavõtuta, kes viibib väljaspool Eesti AKKS § 57) ning lõpuks võimalust Vabariigi piire ja hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale; kuulutada klassikaliselt kohtuotsuse resolutiivosa ja nimetada päev, millal tehakse kohtuistungi korda rikkuv ja kohtuniku korraldust mittetäitev isik eemaldatakse kohtuotsus tervikuna kohtukantselei kaudu teatavaks (AKKS § 28 lg 4). kohtuistungi saalist; üle kuulamata tunnistaja eemaldatakse kohtuistungi saalist (KrMK § 230 lg 3) jne. ATS § 28. Teabevaldaja kohustus teave avalikustada
kriminaalmenetluse kulud ning maksma kindla summa riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides. Oportuniteediga saab lõpetada teise astme kuritegu. Pistis – Vara või muu soodustus, mille ametiisik võtab vastu vastutasuna mingi ametiseisundist tuleneva seadusliku teo toimepanemise või mingi seadusliku teo toime panemata jätmise eest. Näiteks, ametnik võtab raha selle eest, et menetleda elamisloa taotlust ettenähtust kiiremini. Resolutsioon ehk otsuse resolutiivosa – Otsus lühidalt ilma asjaolude kirjelduse ja kohtu põhjendusteta. Sisaldab kohtu otsustust, kas isik süüdi või õigeks mõista. Süüdimõistva otsuse puhul on resolutiivosas kirjas karistus ning edasikaebamise kord ja aeg. Süüdimõistetu – Süüdistatav, kelle suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Kurjategijaks võib kedagi nimetada siis, kui ta on karistusseadustiku paragrahvi alusel kohtus süüdi mõistetud ja see otsus on jõustunud.
See peabki rajanema erinevate ja üksteisega konkureerivate teooriate integreerimisele. Juriidlise argumentatsiooni doktriin pole ükskõik kui ulatuslik. Ta pole võimeline andma absoluutselt lõplikke vastuseid. Lõplikke ja täiuslikke lahendusi polegi olemas küsimustes, mis puudutavad sotsiaalset tegelikkust. Õiguse rakendamine lõpeb õiguse rakendusakti vastuvõtmisega, mis sisaldab endas: Kirjeldavat osa - tegelikkuse kirjeldus, mille õigusele vastavust me otsustama. Resolutiivosa korra kirjeldamine. Selle väljaütlemine ongi seotud argumenteerimisega. Läbi teatud argumentide kasutamise jõuamegi teatud õigusele vastava otsustuseni. Ratsionaalse juriidilise põhjendamise mudel see räägib sellest, et juriidilise otsustuse põhjendamise tuumaks on terve hulk korrastatud õiguslauseid, mille kohta kehtib see, millest kohe juttu teeme. 1. See vastab korrektsuse nõudele. See koosneb kahest disjunktiivsest ehk eralduvast osahulgast, mis
peatükis sätestatud lihtmenetlused võimaldavad prokuratuuril ja kohtul lahendada asju kiiremini ja ökonoomsemalt kui asjade menetlemisel üldises korras. Kuigi käskmenetluse normide puudumisel rakendataks muud lihtmenetlust või menetletaks asja üldkorras, on tegemist tegelikult isiku suhtes kohaldatud normidega - käskmenetluse normide alusel saadetakse süüdistusakt kohtusse ja isik mõistetakse süüdi (KrMS § 252 lõige 2, § 254 lõiked 1-4). Kui asuda seisukohale, et määrav on resolutiivosa erisus, ei oleks konkreetse normikontrolli raames võimalik paljude menetlusreeglite põhiseaduspärasust kontrollida - nende normide puudumisel kasutataks asja menetledes teisi menetlusnorme ja jõutaks samasuguse lõpptulemuseni. Seetõttu tuleb menetlusnormide asjassepuutuvusel lähtuda sellest, kas konkreetses menetluses pidi rakendatama neid menetlusnorme kohtuotsuseni jõudmiseks. 20. Arvestades eeltoodut, peaks isik saama oma kohtuasja läbivaatamisel taotleda käskmenetluse normide
3) haldusakt jääb vaatamata rikkumisele kehtima. Haldusakti kehtivus NB!!! Haldusakti kehtivuse küsimus ei ole samatähenduslik haldusakti õiguspärasuse küsimusega. Haldusakti kehtivus tähendab selle ühepoolse tahteavalduse võimet luua õiguslikke tagajärgi. Õigusvastasus ei tähenda iseenesest veel seda, et haldusakt on kehtetu. Õiguslikke tagajärgi loob ja täitmiseks on kohustuslik ainult kehtiv haldusakt. Kehtiva haldusakti resolutiivosa on kohustuslik igaühele, sh haldus ja riigiorganitele. Kehtivuse eeldused: HMS kohaselt kehtib haldusakt adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Haldusakt kehtib kuni: 1) kehtetuks tunnistamiseni; 2) kehtivusaja lõppemiseni; 3) haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni; 4) kohustuse täitmiseni; ...kui seadus ei sätesta teisiti. Tühine haldusakt
annaabi.ee 
