Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Relvaseadus Kaitseliidu liikmele". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
relv, moon, laskemoona, tulirelv, tulirelva, teenistus, relvi, relvaloa, tulirelvad, nuga, tera, kaliibri, kasteet, anta, veol, teenistusrelv, tsiviilrelv, liigitamine, külmrelv, toimik, tsiviilrelvad, politseile, relvaluba, püss, trummel, torke, lõhke, süüte, taotlemise, hoiule, füüsilisele, kahtlustatav, toimetamine, saatja, kaitseministerRelvade hoidmine, kandmine ja kasutamine. Karistused. Raivo Pehk 2006 KAITSELIIDU TEGEVLIIKME ELUKOHAS KAITSELIIDU JA ISIKLIKE RELVADE NING LASKEMOONA HOIDMISE TINGIMUSED JA KORD (VV määrus nr 277 22.09.1999.a.) 1. Kaitseliidu tegevliikme (kaitseliitlase) elukohas hoitakse relvi ja laskemoona tingimustes, mis tagavad nende säilimise ja ohutuse ümbrusele ning välistavad neile kõrvaliste isikute juurdepääsu. 2. Kaitseliitlasele antakse Kaitseliidu relvad hoidmiseks Kaitseliidu ülema, Kaitseliidu Peastaabi ülema või maleva pealiku vastavasisulise käskkirja alusel. 3. Relvade ja laskemoona elukohas hoidmiseks peab kaitseliitlane: 1) omama Kaitseliidu liikmekaarti; 2) Kaitseliidu relvade ja laskemoona puhul olema sõlminud nende kohta
5 Kirjelda püstol HK P30S tööpõhimõtet. (Kuidas toimub lask alates padruniga laadimisest?) Poolautomaatne püstol! Püstoli laadimiseks: 1.Laed padruni salve 2. aseta salv käepidemesse (kontrolli kinnitumist); 3. Tõmba kelk energiliselt tagumisse asendisse ning vabastada käe haardest (mitte saata kelku ette asendisse käe abil !); 5. ettepoole liikuv kelk haarab padrunisalvest padruni ning viib selle padrunipessa; 6. vabasta kaitseriiv (kui on rakendatud) 7. relv on laskevalmis. Lasu sooritamiseks: 8. vajutades päästikule kandub jõud üle päästemehhanismile, kukk vabaneb vinnastusest; kukk annab löögi lööknõelale; 9. lööknõel annab löögi padruni sütikukapslile, süütesegu plahvatab ning süütab püssirohulaengu; 10. püssirohugaasid lükkavad kuuli vintrauast välja; 6 Mitmeks osaks võetakse HK P30S lahti osalisel lahtivõtmisel, nimetused? 5 osaks salv, kelk, relva raam, vedru mehhanism, vintraud
- salved 1 instruktorile - nugatääk ja selle tupp 1 instruktorile - puhastusvahendite komplekt 1 instruktorile 3) õppevahendid - relvaalus ja osutaja 1 (kui on) - laud 1 (kui on) Ettevalmistused Seadke üles laud ja relvaalus. Kinnitage instruktori relvale nugatääk ilma tupeta ja salv ning asetage relv relvaalusele, suudmekaitse jätke lauale. Soovitused a. Kui tutvustate mingit relva osa, peab instruktor ütlema selle nimetuse ja funktsiooni, kuid selles etapis sõduritelt kõikide relvaosade meeldejätmist veel ei nõuta. b. Relvade ohutuskontroll peab olema tehtud enne õppetunni algust.. 2 B. TUNNI LÄBIVIIMINE Eeltööd Tehke kindlaks, et jaol on olemas salved vasakus salvetaskus ning salvetasku on kinni.
Kaitseliidu seadus (KaLS) võeti Riigikogu poolt vastu 08.02.1999.a. ning jõustus 05.03.1999.a. KaLS-ga sätestatakse Kaitseliidu koht riigikaitses, tema ülesanne, ülesehitus, tegevuse ja juhtimise õiguslikud alused ning koostöö teiste isikutega. Kaitseliidu seadus Kaitseliidu mõiste - Kaitseliit on kaitsejõudude osa, Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ning sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab temale käesoleva seadusega ja selle alusel pandud ülesandeid. Kaitseliit on 1918. aasta 11. novembril omakaitseorganisatsioonina loodud Kaitseliidu õigusjärglane. Kaitseliidu ülesanne - Kaitseliidu ülesanne on vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda.
· kaitse neid ülekohtu eest, kättemaksuaktid ja pantvangide võtmine on keelatud; · austa nende vara, ära kahjusta ega varasta seda; · tee nende kohalviibimisest ettekanne jaoülemale. 23 Langenud: · langenutelt võid eemaldada ainult relvad, neid röövida on keelatud; · vastaspoole langenutest tee ettekanne jaoülemale. Relvastus ja laskemoon: · on keelatud muuta laskemoona ja relvastust rohkem vigastusi tekitavaks. Käitumine sõjavangina: · ole rahulik ja täida kõik käsud ning korraldused mis ei ole seadusega vastuolus; · ära anna oma tegutsemisega põhjust arvata, et soovid põgeneda või sooritada kallaletungi; · kasuta võimalust edastada Punase Risti teateid; · edasta ülekuulamisel ainult oma nimi, vanus, auaste ja isikukood; · jälgi, et sinu isiklik vara ja kaitsevahendid sulle
kontrollimise ja tõenduseseme faktide varal. Kriminaalmenetlust nimetatakse hüpoteesi versiooniks. Kriminalistikamenetluse menetleja - uurija, juurdleja või kohtu poolt püstitatud versioone nimetatakse menetlusversioonideks. Veel eristatakse kriminaalmenetluses jälitus- ja ekspertiisis versioone, samuti süüdistus- ja kaitseversioone. VIII KOHTUBALLISTIKA 1. Kohtuballistika mõiste Kohtuballistika on menetlustehnika haru, mis käsitleb käsitulirelvi, laskemoona, lasu jälgi ja teisi tulistamisega seotud asjaolusid. Kohtuballistika rajaneb ballistikal kui sõjateaduse harule ja kasutab tema meetodeid. Seejuures kohtuballistika käsitleb tulistamise juures asjaolusid, millel sõjateaduse seisukohalt ei ole olulist tähtsust nagu: · tulirelvade identifitseerimine kuulide ja padrunikestade järgi · lasu distantsi määramine · tulistamisel tarvitatud püssirohu liigi välja selgitamine lasu jälgede järgi 2
Alles pärast süüdimõistmist sai ta teada, et kõrge veresuhkur mõjutab ka alkoholi väljaviimist organismist: jääkainete sisaldus võib olla kõrge, kuid enesetunne on hea. Matustel sõi V väga magusat torti ja see võis tõsta veresuhkrut ning mõjutada alkoholi imendumist. Pärast sellest teada saamist otsustas V üldse mitte alkoholi juua. V ei ole tarvitanud alkoholi süstemaatiliselt. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tunnistas seejärel otsusega V relvaloa relvaseaduse (RelvS) § 36 lg 1 p 6, § 43 lg 3 p 2 ning § 44 lg-te 1 ja 6 alusel kehtetuks. Sama otsusega kohustas PPA V-d hiljemalt otsuse teatavaks tegemisele järgneval tööpäeval relvaloa, relvad ja laskemoona üle andma PPA-le ning relvad ja laskemoona alates nende üleandmise päevast hiljemalt 3 kuu jooksul võõrandama. Palun hinnake, millise haldustegevuse liigiga on PPA otsuse puhul tegemist ning hinnake selle õiguspärasust. Kas PPA-l tuli kasutada kaalutlusõigust V relvaloa
mida ta vastavalt oma ettekujutusele teost peab vajalikuks süüteo lõpuleviimiseks (näiteks varas püüdis lahti murda korteriust varguse toimepanemiseks, kuid loobus ja jättis teo lõpule viimata). Tegemist on lõpetatud süüteokatsega, kui isik tegi kõik temast oleneva süüteo lõpuleviimiseks, kuid tagajärg ei saabunud (näiteks isik tulistab tapmise eesmärgil teist isikut, kuid ei taba, relvas esines tõrge, relv osutus ekslikult mittelaetuks ja lasku päästikule vajutamise jägselt ei toimunud). Kui süütegu ei saadud toime panna süüteo toimepanemiseks kõlbmatu eseme, subjekti, toimepanemise vahendi, riista või viisi kõlbmatuse tõttu, nimetatakse seda kõlbmatuks katseks. Süüteo katse on karistatav karistusseadustike eriosa paragrahvi järgi, kuid viitega karistusseadustiku üldosale (nt § 25 lg 1 ja § 113 järgi).
SAATEKS ehk üllatuslikultki keskkonnakaitsest kaitsejõududes. Selles mitmekesisuses väljendubki riigikaitse kui eri eluvald- kondadega tihedalt seotud terviku olemus. Meie ajal on tähtsal kohal rahvusva- heline riigikaitsekoostöö. Nii pole rii- gi kaitsmine pelgalt nende inimeste asi, kes oma igapäevaelus kannavad vormi, vaid iga kodaniku hool, ent ka kohustus, mille väljundiks ei pruugigi ilmtingimata olla just teenistus kait- seväes või kaasalöömine Kaitseliidu ridades. Riigikaitseõpetuse eesmärk pole propageerida militarismi. Tead- mised ja oskused, kuidas vajaduse korral kaitsta oma riiki, on parim ta- gatis, et neid oskusi pole tegelikkuses kunagi vaja rakendada. Nende igale kodanikule vajalike esmaste riigikait- Riigikaitseõpik aastast 2003 seteadmiste ja -oskuste kujundamine ja arendamine ning mõtlemisainese Paraku pole üht autorit ja õpiku välja-
2) kallaletungi korral, milleks kasutatakse lahingutehnikat, ujuvvahendit, õhusõidukit või muud transpordivahendit; 3) relvastatud vastupanu korral; 4) vahi alla võetud isiku koos relvaga põgenemise tõkestamiseks; 5) pantvangi vabastamiseks. 5 Relva, lahingutehnika, erivahendi või füüsilise jõu kasutamise viisi ja liigi piirivalvetoimkonna või -allüksuse poolt määrab toimkonna vanem või allüksuse ülem. 6 Politsei abistamiseks kaasatud piirivalveametnikud kasutavad relvi ja erivahendeid politseiseaduses ettenähtud juhtudel ja korras. 7 Igast relva, lahingutehnika, erivahendi või füüsilise jõu kasutamise juhtumist kantakse ette korras, mille kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitatud ametkond 8 Vabariigi Valitsus või tema volitatud ametkond kehtestab vajaduse korral relvade, lahingutehnika, erivahendite ja füüsilise jõu kasutamise eeskirjad, lähtudes nende kasutamise spetsiifikast, laadist ja ohutusnõuetest
le, arvestades rühmaülema lahinguplaani. Ta on oma käitumisega eesku- juks jao sõduritele. Jaoülem vastutab: ●● jaole antud ülesande täitmise; ●● jao lahinguvõimsuse ja -valmiduse; ●● distsipliini; ●● sõdurite varustuse komplekteerituse ja hoolduse eest. Jaoülema abi: ●● on jaoülema abiline ja vajadusel asendaja; ●● juhib oma pooljagu vastavalt jaoülema käskudele; ●● vastutab tuletoetusmeeskonna tegevuse eest jaos; ●● tegeleb laskemoona arvestamise ja ettekannete vastuvõtmisega sõdu- ritelt ning kannab jaoülemale (edaspidi JÜ) ja rühmavanemale (edaspidi RV) ette laskemoonast; ●● kannab RV-le ette, kui laskemoona on kulunud ½ ja ¾ kogusest; ●● tegeleb laskemoona tasajagamisega; ●● tegeleb jao laskemoona reservidega; ●● täiendab laskemoona koostöös RV-ga; ●● peab arvestust jao erilahingumoona (näiteks TT-miin, kaitselaeng) üle;
1. GATT on Riikidevaheline vabatahtlik kokkulepe omavahelise kaubanduse reguleerimiseks. Eesmärgiks oli kaotada järk-järgult tollitariifid ja piirangud kaubanduses ja kaupade impordis. GATT põhines vabaturul, ausal konkurentsil ja keskendus osapoolte majanduslikele eelistele. GATT-i tegevuse aluspõhimõtted: Eranditeta enamsoodustusrežiimi kehtestamine kõigi osapoolte vahel (MFN põhimõte), soodustused ühele osapoolele pidid automaatselt laienema kõigile Kohalikku tootmist ei olnud lubatud kaitsta sisseveotollide- ja kvootidega Hädavajalikke impordipiiranguid rakendav osapool pidi kõigepealt konsulteerima teiste liikmesriikidega. Tulevikusuund oli piirangute ja tollitariifide alandamine Erandid 4 põhimõttest: Ühiskonna moraali kaitsmine; Inim-, looma- või taimestiku kaitse; Riiklike ja rahvuslike väärtuste kaitse; Taastumatute riiklike maavarade säilitamine; Intellektuaalse omandi kaitse; Kohustuste täitmine, mis on tulenev mistahes riikidevahelis
Nagu juba eelpool mainitud - mida peenem on pulber, seda kiiremini ta läbi põleb. Pommide puhul on põlemisaste eriti tähtis. Kuna plahvatus kujutab endast järsku gaasirõhu tõusu piiratud keskkonnas, siis on selle tekitamiseks soovitav kasutada just kiirestipõlevat püssirohtu. Allpool on ära toodud kolm enimlevinud musta püssirohu marki koos tavaliselt sama margiga FFF. Ka teised margid ja nende kasutamine olgu ära toodud: MARK KALIIBER VASTAV TULIRELV F 50 v?i suurem mudelkahur, mõned vintpüssid FF 36 - 50 suured püstolid FFF 36 v?i väiksem püstolid, derringerid (tilluke, väiksekaliibriline püstol, sageli ühelasuline). Mark FFF on kiireima põlemisega, kuna väiksem tera annab suurema üldise põlemispinna. Ka suuremad margid annavad kasutada, millest teeme juttu veidi hiljem. Musta püssirohu hinnaskaala kõigub vahemikus 8.50-9.00 USD naela kohta. Hind ei sõltu margist ning seetõttu
koosseisud sätestatud erinevates paragrahvides. TAHTLUS – SUBJEKTIIVNE TUNNUS Objektiivsed tunnused – surmav tegu, surm ja nende vaheline seos. Ühe puudumisel kohaldatakse §117 – surma põhjustamine ettevaatamatusest. Otsene tahtlus – toimepanija teab, et tema tegu põhjustab surma. Kaudne tahtlus – toimepanija ei tea kindlalt, kuid peab võimalikuks, et tema tegu võib põhjustada kannatanu surma ( näiteks: kasutab kakluses nuga, lüües sellega kannatanut eluohtlikusse (nt. pea, rindkere, kõht) piirkonda. Kavatsetus – tapja peab kannatanu surma otseselt soovima (näiteks: eutanaasia, kättemaks, kuulsusjanu, seksuaalne rahuldatus, jne). Relva või muu vahendi sihipärane kasutamine (näiteks: sihtimine pähe, mürgi kasutamine, jne). Mõrv on tapmise raskem koosseis (enamohtlik e kvalifitseeritud), mille puhul peab esinema lisaks tahtlusele teise isiku surma põhjustamiseks veel mõni tunnus. Samuti peavad puuduma
1. RIIGI JA ÕiGUSE TEKKIMINE. RIIGI PÕHIMÕISTED Ürgkogukondliku korra ajal oli võimu organisatsioon suhteliselt lihtne. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, sellele vaatamata oli pealiku võim täiesti reaalne, sest pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Võimu pealesunnitud reegleid ürgühiskond ei tundnud, sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvkondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tavanormide täitmine tagatakse harjumuse jõuga, selleks ei tule kasutada sunniaparaati. Olles sügavalt juurdunud ja säilides inimeste teadvuses, on tavad väga konservatiivsed ja avaldavad uutele regul
pandi; nt. kui on ametiisiku süütegu, siis tegutsemisekeelu äravõtmine; nende tähtaeg algab pärast põhikaristuse kandmise): · tegutsemiskeeld; · juhtimisõiguse äravõtmine (seotud sõiduki juhtimisega; küsimus on selles, kas õnnetus on inimestega, siis on kuritegu; kui pole, siis väärtegu; seda võidakse ära võtta ka väärtegude eest, kui tähtaeg on erinev; kuriteo eest võib ära võtta kuni 3 aastaks, süütegude puhul kuni 1 aastaks); · relva ja laskemoona omamisõiguse võtmine (kuni 5 aastaks saab ära võtta; tuleb hoida nii, et ei oleks kättesaadav relva lohakas hoidmine; võetakse ära mitte ainult relva, kuid ka omamis- ja hoidmiseõigust; peab olema laskemoonid piisavas suuruses); · varaline karistus (kuriteod, mida on toime pandud enne 01.02.2007; kui on hiljem, siis seda ei saa enam kohaldada, kuna kehtib konfiskeerimisevõimalus); · väljasaatmine (võidakse kohaldada mitte suvaliselt kelle vastu; tingimused
1. õppenädal Riigi ja õiguse tekkimine Tootmise arenedes tekkis ülejääk võitlus/varastamine malev, kellest kujunes pealiku lähikond. Ühiskonda oli tekkinud grupp, kelle peamiseks tegevusalaks ei olnud tootmine, vaid juhtmine. See oli riigiaparaadi algkuju, ühiskonnast eraldunud avalik võim. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist 1) Ühiskonnast eraldunud avaliku võimu tekkimine 2) Selle võimu teostamine territoriaalsel, mitte sugukondlikul alusel 3) Võimu kandjana ja selle objektina oli veresuguluses oleva sugukonna asemele tekkinud uus inimkooslus rahvas. Avalik võim, territoorium ja rahvas riigi tunnustena Avalik võim on riiki riigieelsest ühiskonnaorganisatsioonist eristamise esmatähtis tunnus. Selle all mõeldakse kogu riigi juhtimisaparaati. Riigi territoorium on ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu, see on riigi eksisteerimise ja riigivõimu rakendamise looduslik ruumiline eeldus. Rahvas on üh
ÄRIÕIGUS Lektor Harland Paas ÄRIÕIGUSE LOENGUKONSPEKT Üldmõisted Õigus on sotsiaalne norm (üldise määratluse järgi mõeldakse normi all juhist või reeglit), millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tagama. Õigust kui nähtust iseloomustab rida tegureid: 1. Õigus
Õiguse alused 1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE RIIGI PÕHIMÕISTED 1.1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE Ürgkogukondliku korra ajal teostas sugukonnas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvakondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujune
Seadusandlus ja õigusregulatsioonid noorsootöö kontekstis 1. Millised on laste õigused? Viited õigusaktidele. Lapse õigused on kirjas ÜRO lapse õiguste konventsioonis, Eesti Vabariigi põhiseaduses, lastekaitse seaduses. ÜRO laste õiguste konventsioon Vastu võetud ÜRO Peaassambleel 1989. aastal. Eesti Vabariigi Riigikogu ratifitseeris konventsiooni 1991. aastal. https://www.riigiteataja.ee/akt/24016 Igaühel on õigus kõigile neis esitatud õigustele ja vabadustele ilma mis tahes vahetegemiseta rassi, nahavärvi, soo, keele, usu, poliitiliste või teiste seisukohtade, rahvuse või sotsiaalse päritolu, varandusliku või sünnistaatuse või mingi muu kriteeriumi alusel. Kaitsele, millega ta võib võtta täielikult enda kanda talle kuuluva vastutuse ühiskonnas. * Õigus elule. * Sünnihetkest peale on tal õigus nimele, õigus omandada kodakondsus ja võimaluse piires ka õigus tunda oma vanemaid ja olla nende poolt hooldatud. * Õigust säilitada oma se
töösuhete regulatsiooni alusel on võimalik poolte vahel välja kujundada töösuhe, mis arvestab mõlema lepingupoole vajadusi ja huve. Rohkem võimalusi kasutada kaugtööd, osalise tööajaga jne. TLS normid laienevad ainult tööle, mida tehakse töölisena või teenistujana. Ta ei laiene riigi ja kohaliku omavalitsuse (KOV) asutustele, saadikutegevusele, kaitsejõudude tegevteenistujale jne. Nende teenistussuhteid reguleerib avaliku teenistuse seadus (ATS). Avalik teenistus on teenistus, kus töötatakse riikliku või KOV asutuses, mis teostab avalikku võimu ja mida finantseeritakse riigi või KOV eelarvest. Tööõiguse allikad on: 1.Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonid. 2. Euroopa sotsiaalharta teostab või reguleerib Euroopa Liidu (EL) sotsiaalpoliitikat, sh töösuhete reguleerimise aluspõhimõtteid. Töösuhte reguleerimine EL-s on vajalik ühtse siseturu toimimise huvides. 3. Euroopa Liidu töösuhteid reguleerivad aktid. 4
Tahtlik tegu ei ole õigusvastane, kui isik seda toime pannes kujutab endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse. 7) Kannatanu nõusolek. Teatud juhtudel välistab teo õigusvastasuse kannatanu nõusolek, nt omaniku nõusolek tema omandi kasutamiseks välistab seda omandit kasutanud isiku süüdistamise omandiõiguse rikkumises. 8) Teenistus- või kutsealaste kohustuste täitmisel toime pandud tegu. Nt politseiniku teenistus. 9) Oma õiguste teostamisele suunatud tegu. Õigusvastane ei ole tegu, mis on suunatud oma õiguste teostamisele, kuigi sellega tekitatakse kahju teistele isikutele. Nt sunnivahendid mida vanemad kasutavad oma laste kasvatamisel. 10) Alluva poolt temale antud kohustusliku käsu täitmine. Käsu täitmise tagajärgede eest vastutab käsu andja. Õigusrikkumise liigid. Süütegu, tsiviilõigusrikkumine, distsiplinaarüleastumine.
alusel kasutada liikluses erandkorras või selle mootorsõiduki või haagise kasutamine on keelatud käesoleva paragrahvi punkti 6 alusel; 7) vajaduse või ohu korral keelata liiklus või piirata seda; 8) toimetada õigusrikkuja või õigusrikkumises kahtlustatav isik seaduses ettenähtud juhtudel ja korras politseisse või muusse ametiasutusse; 9) pidada kinni dokumente ja esemeid seaduses ettenähtud juhtudel ja korras; 10) kasutada sõiduki sundpeatamiseks tulirelva ja erivahendit seaduses ettenähtud juhtudel ja korras; 11) kasutada liiklusjärelevalve teostamisel foto- ja videosalvestusvahendeid; 12) liiklusjärelevalve teostamisel võib kasutada mootorsõidukit jäädvustavat liiklusjärelevalveseadet, mille salvestist on võimalik vajaduse korral kasutada ka mootorsõidukijuhi tuvastamisel. Salvestisi on õigus kasutada järelevalve teostamisel ning vaiete ja kaebuste lahendamisel. Salvestisi säilitatakse vähemalt üks kuu, kuid mitte kauem kui
4) kahtlustatav või süüdistatav on surnud või juriidilisest isikust kahtlustatav või süüdistatav on lõppenud; 5) samas süüdistuses on isiku suhtes jõustunud kohtulahend või kriminaalmenetluse lõppemise määrus kriminaalmenetlust välistava asjaolu ilmnemise tõttu; 6) kahtlustatav või süüdistatav on parandamatult haigestunud ja ei ole seetõttu võimeline kriminaalmenetluses osalema ega karistust kandma; 7) isik loovutab vabatahtlikult enda ebaseaduslikus valduses oleva tulirelva, lõhkeseadeldise või selle olulise osa, laskemoona või lõhkeaine; 8) kriminaalmenetlus on koondatud teise riiki, sest paralleelselt kriminaalmenetluse läbiviimist mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis välditakse ja koondatakse kriminaalmenetluse läbiviimine ühte riiki. 1.3. Kriminaalmenetluse printsiibid (süütuse presumptsioon, menetluse keel, avalikkus, õiguste tagamine, vahenditus- suulisus, taandamine):
3. Huvidekonflikti korral peab otsustamisest loobuma. 4. Ei tohi võtta tasu teenuste eest, mis on ette nähtud tasuta. 5. Kingituste vastuvõtmine on piiratud Notariaadi seadus Notariamet on vaba elukutse, kuid tema tasu kehtestab seadus. Tingimused, et saada notariks: 1) Akadeemiline õigusteaduslik kõrgharidus. 2) Eesti kodanik 3) Teovõimeline 4) Eesti keele oskus 5) Aus ja kõrgete kõlbeliste omadustega 6) Notari eksam (üsna karm) 7) Kanditaadi teenistus Keda ei või nimetada notariks: 1. Kui ta on notari või kohtunikuametist varem tagandatud 2. Kui ta on kandidatuurist välja heidetud. 3. Kui ta on pankroti võlglane. 4. Kui temal on pooleli kriminaalmenetlus. 5. Kui ta on vabastatud avalikust teenistusest distsiplinaarsüüteo tõttu 6. Kui ta on istunud vangis tahtlikult toime pandud kuriteo eest. Notari ametikoht: 1. Notarite arvu määrab justiitsminister 2. Notari ametikoht täidetakse konkursi alusel 3
ASJAÕIGUS I Loeng Asjaõigus- tsiviilõiguse üks instituut, õigusnormide kogum, mis reguleerib asjaga seotud õigussuhteid, seda nii palgaseisus kui ka nende muutmises. Objektiivne- reguleerib asjadega seotud õigussuhteid (nt omaniku ja hüpoteegipidaja õigused, võõrandamine) st õigusnormide kogum Subjektiivne- mõistetakse õiguslikku seisundit, mis konkreetsel isikul on konkreetse asjaga seoses. Õigus kas ise teatud viisil käituda või nõuda teistel isikutel vastavat käitumist. Eristatakse ajalooliselt kahte süsteemi: 1.Institutsiooniline süsteem, kus normid jaotatakse kolme ossa: a) Isikud-suhete subjektid b) Asjad-suhete objektid c) Hagid- omandamise viisid, suhted isikute vahel asjade pinnal 2.Pandektiline süsteem, kus tsiviilõigus jaotatakse viieks osaks:Üldosa, Asjaõigus, Perekonnaõigus, Pärimisõigus ja Võlaõigus. (EESTI) Asjaõigusele on iseloomulikud
Kriminaalmenetlus Sotsioloogilises plaanis võib kriminaalmenetluse põhiolemuseks lugeda teatud napi sotsiaalse ressursi jagamist sel viisil, et jagamise tulem oleks legitiimne, st ühiskonnas siduvana aktsepteeritav. Kriminaalmenetluses jagatavaks ressursiks on: 1) riigipoolne karistusõiguslik reageering toimepandud kuriteole e nn kuriteo järelmid; Riigipoolsed võimalikud karistusõiguslikud reageeringud toimepandud kuriteole järgmised: 1. Kriminaalkaristuse kohaldamine (KarS § 44-46 ja 49-54) 2. Kriminaalkaristuse asendamine üldkasuliku tööga (KarS § 69-70) 3. Kriminaalkaristusest tingimuslik vabastamine (KarS V ptk.) 4. KarS-i VII ptk-s sätestatud nn muude mõjutusvahendite kohaldamine 5. Iseseisvaks riigipoolseks reageeringuks toimepandud kuriteole tuleb lugeda KarS-i §-s 80 sätestatud ja humanismist kantud kohtu võimalust vabastada karistusest kuni vi
isikule kes on kaotanud kodakontsuse alaealisena, kaotatakse Eesti kodakondsusest vabastamise, selle äravõtmise või mõne muu riigi kodakondsuse vastuvõtmisega. Samuti ka eriliste teenete eest Eesti riigi vastu nt saavutused teadus, kultuuri ja spordi alal Eesti kodakontsust võib ära võtta: 1) astunud Eesti kodanikuna välisriigi riigi- või sõjaväeteenistusse Vabariigi Valitsuse loata; 2) astunud välisriigi luure- või julgeolekuteenistusse või relvi valdavasse ja sõjaväeliselt korraldatud või sõjalisi harjutusi harrastavasse välisriigi organisatsiooni; 3) püüdnud vägivaldsel teel muuta Eesti põhiseaduslikku korda; 4) Eesti kodakondsuse saamisel või taastamisel varjanud valeandmete esitamisega asjaolusid, mis oleksid välistanud talle Eesti kodakondsuse andmise või taastamise; 5) mõne muu riigi kodakondsuses, kuid ei ole vabastatud Eesti kodakondsusest. 6
ÕIGUSE ALUSED 1. Õiguse mõiste ja olemus 1.1 Õiguse tekkimine Ühiskonna arengu käigus tekib organiseeritud ühiskond, mida iseloomustab sotsiaalse võimu esinemine, sotsiaalse juhtimis ja allumissuhete olemasolu. Ilma nende tingimusteta ei ole võimalik inimtegevus ühise tegevuse suunas. See organiseeritud ühiskond ja sotsiaalne võim tekkis ammu enne riigi tekkimist. Ta esines riigieelarves ühiskonnas erinevates vormides. Tänapäeva tingimustes, kus on välja kujunenud riik, on võimu teostamine lahutamatult seotud juba poliitilise tegevusega. Poliitilise tegevuse eesmärgiks on alati riigivõimu omandamine, kasutamine ning säilitamine. Selles poliitilises tegevuses esinevad aga erinevate huvidega inimeste rühmad (poliitilised parteid, ühingud, seltsid, huvigrupid). Võimu organisatsioon ja võimu teostamise vahendid on inimühiskonnas ajaloo vältel läbi teinud olulise arengu. Ürgkogukondliku korra ajal oli võimu organisatsioon suhteliselt lihtne. Ig
ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS(ÕIGUSAJALUGU,ÕIGUSPOLIITIKA,RIIK JA ÕIGUS) Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riigile omased 3 tunnust: Avalik võim. Territoorium, millel avalik võim kehtib. Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia – Riigivalitsemisvorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. // Vabariik – Riigivalitsemisvrom, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. // Presidentaalne vabariik – Iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. // Parlamentaarne vabariik – Rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik – Riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervi
välistaksid teo õigusvastasuse. Ekslik arusaam oma käitumise aluseks olevatest asjaoludest, olukorra ebaõige hindamine. 7) Kannatanu nõusolek Näiteks oaniku nõusolek tema omandit kasutada. Nõusolek peab olema õiguspärane ja ei tohi olla suunatud sotsiaalselt kahjulike tagajärgede saavutamiseks. Nõusolek peab olema vabatahtlik ja antud teovõimelise isiku poolt. 8) Teenistus või kutsealaste kohustuste täitmisel toime pandud tegu. 9) Oma õiguste teostamisele suunatud tegu. 10) Allluva poolt temale antud kohustusliku käsu täitmine Üldine põhimõte on, et käsu täitmise tagajärgede eest vastutab käsu täitja. Mis on juriidiline vastutus? Juriidiline vastutus on retrospektiivne vastutus, mis on seotud õigusnormidega. See on riiklik sunnivahend, mis seisneb õigusrikkuja ja tema käitumise
Õiguse Alused: 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riiki iseloomustatakse tavaliselt kolme tunnuse kaudu 1) avalik võim 2) territoorium, millel see avalik võim kehtib ja 3) rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. 2. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: A. Monarhia on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. B. Piiramata monarhia selle korral kuulub monarhile kogu võimutäius C. Piiratud monarhia on monarhia alaliik, milles isevalitseja suva on kitsendatud mingi riigiorgani või seisusliku esinduse poolt. D. Sei
SISUKORD HÄDAOLUKORRA SEADUS Vastu võetud 15. juunil 2009. a............................................................................................... 4 1. peatükk.................................................................................................................................. 4 ÜLDSÄTTED............................................................................................................................. 4 2. peatükk HÄDAOLUKORRAKS VALMISTUMISE KORRALDUS....................................................... 5 1. jagu Hädaolukorra riskianalüüsi koostami
annaabi.ee 
