Gekod koostas: Robin ja kristofer Iseloomulikud tunnused Gekod on harilikult väikesed, mõned neist kauni värvusega, hästi suure pea ja silmadega sisalikud. Enamik gekosid heidab hädaohu korral saba küljest. Hiljem kasvab asemele uus lühem saba. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Nad püüavad mardikaid, liblikaid, sajajalgseid, ristikaid, prussakaid, väiksed sisalikke, hiiri ja väikesi linde. PALJUNEMINE: Nende paaritumine kulgeb olenevalt konkreetsetest liigist erinevalt. Suurimal osal eelneb paaritumisele kurameerimine, mille puhul loomad uhkeldavad oma värvusega või teevad spetsiaalseid hääli. Nad munevad mai- ja augustikuu vahelisel perioodil 2- 4 päeva. Mõningad Uus-Meremaal elutsevad gekod sünnitavad eluspoegi pojad kooruvad emaihus. ERIKOHASTUMUS: SILMAD: Öögekodel on liikuvate laugudeta suurenenud silmad, mille vertikaalne pupill pimeduses laieneb. Päeval aheneb see kitsaks piluks. VÄRVUS JA MASKEERING: Mõningad on suutelised muutma oma naha värvust nagu kameeleonidki. Kameruni pantergeo on päeval tumepruun, öösel aga kollast värvi. Madagaskari lamesabagekol on aga nii lame keha, et puutüvel on teda raske märgata.
Palju istandusi, kus kasvatatakse teed ja vürtse Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Rahvastik Sri Lankal elab üle 21 miljoni inimese Peamiselt räägitakse singali ja tamili keelt Sõbralikud ja heatahtlikud inimesed Loomad Sri Lankal liikudes näeb igal sammul loomi Hotellides sibavad ringi gekod jms Paljude loomade elupaik on rahvusparkides Palju elevante Dzunglis maod ja mürgised putukad Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Majandus Ainuüksi tee annab 65% Sri Lanka ekspordituludest. Peamiselt eksporditakse teed, kookosõli ja maitseaineid.
suuremasse majja, sest maasikaroosa maja oli liiga väike. Järgmine maja kuhu koliti oli tibukollane maja. See maja oli kõrge ja kandiline ning seisis mere kaldal künkal. Talvel juhtus seal majas tulekahju ning pere pidi jälle kolima. Nüüd koliti lumivalgesse majja. See maja seisis künkal keset oliivipuid. Seal majas tegi Gerry tutvust palvetajaritsikatega. Nende viie aasta jooksul kogus Gerry kokku palju huvitavaid loomi. Näiteks gekod, kärnkonnad, ritsikas, harakapojad, kolm koera ja palju teisi loomi veel. Gerry väga huvitus Korfu saare loodusest ning seda käis ta uurimas koos Theodoresega, kes oli samasugune loodushuviline nagu Gerry. Kõik raamatutegelased olid raamatus väga omapärased ja huvitavad. Kirjanik oli neid väga hästi kirjeldanud. Peategelane Gerry on kümne aastane poiss, kes huvitub väga palju erinevatest loomadest ning loodusest. Ta on väga seiklushimuline. Teda huvitasid kas või
kinnisvarast. *Austraalia on mürgiste liikide arvukuse poolest maailmas esirinnas. Sain palju huvitavat teada ka seal pesitsevate loomade kohta: Esiteks polnud mul õrna aimugi ,et Austraallased eelistavad kodubasseini rohkem kui imeilusaid rande, sest meres on väga palju ohtusid .Need on : meduus,kelle kombitsad võivad surmata, krokodill,soolase vee madu,haid,kivikala,mille otsa võite astuda kivi peal. Ka mainit seda ,et Austraallaste kodudes pesitsevad väga paljud loomad.Need on: gekod (kiired sisalikud,kes pesitsevad köögis),possumid(öösiti nahistab prügikastide kallal) , goaan(poolemeetrine kassist suurem krokodilli sarnane roomaja,kes pesitseb koduaedades) ,maod,Austraaila koovitaja(välimus sarnaneb eesti kurele, liiguvad koduaedades ringi) Kaart 1 : Reisi marsuut ,mille Airi läbis. Alustas ta oma reisi maandudes Darwini lennujaamas, sealt edasi hääletades jõudis ta Townsville ümbrusesse,kus ta mõndaaega töötas. Edasi reisis ta
Imetajad: Grislikaru, baribal, ilves, koiott, pesukaru, hunt, ahm ehk kaljukass, ameerika soobel, urson, ondatra, oravik, muskusveis, ameerika nugis, hüppur, viiksjänes, lendorav, vöötorav, ümiseja, kobras, valgejänes, lumekits, harksarvik, lumelammas ehk pakssarv, põder, vapiti. Linnud: Männileevike, männi-käbilind, sinitihane, rästas, porr, pasknäär, karvasjalg, kõrvukräts, teder, kaljukotkas, valgepea-merikotkas, suur-konnakotkas. Kahepaiksed ja roomajad: Leeguanid, gekod, salamandrid. KALJUMÄESTIKU LOODUSVARA Veevarustus: Mõnedes Kaljumäestiku paikades napib vett, eriti lõunapoolses kuivas piirkonnas. Mägede eri pooltele on ehitatud veehoidlaid vee kogumiseks, ent head paisukohad on juba ära kasutatud. Arvatavasti tuleb üsna pea tuua vett Columbia jõest ja Kanada lääneosast. Põhja- Ameerikat kaheks osaks jaotav Kaljumäestik on ühtlasi kogu Ameerika mandri suurim veereservuaar.
Ohus olles avab ta lõuad ja näitab eresinist keelt, et vaenlast ehmatada. Sageli ka sisiseb seejuures ähvardavalt. Pikksabaskink hakkab ohu korral oma erksinist värvi sabaga peksma, muidu säilitab ta aga rahu. Kui vaenlane ta sabast haarab, heidab skink selle küljest ja kaob peitu. Kui hädaoht on möödas, naaseb ta sageli sündmuskohale ning paneb oma saba nahka. Niisugust põgenemisviisi nimetatakse autotoomiaks. (Parish 2003:36-39) 3.3.2. Sugukond: Gekolased Gekod asustavad kõige erinevamaid biotoope troopilistest vihmametsadest kõrdete mägedeni. Paljud neist on ebatavalise välimusega, mõningad liigid häälitsevad nagu linnud. Gekod on harilikult väikesed, mõned neist kauni värvusega, hästi suure pea ja silmadega sisalikud. (Parish 2003:34) Austraalias elav Nupp-sabaga gekol on sileda neerukujulise sabaga. Geko pikkus on 9cm. Elutseb poolkõrbelistel aladel. Nupp-sabaga geko suudab sõltuvalt tujust ja
märkimisväärsed ja ohustatud liigid. Nende seas leidub ka maailmas ainulaadseid linde - sealhulgas tuuletallaja keda saab näha ainult seal. Samuti väga harva nähtav roosa tuvi, rohelised gekod ja Aldabra hiigel kilpkonnad. Koos pealinna Port Louisiga on Mauritiuse pindalaks 2040 km2. Teised tähtsad linnad on Rose-Hill, Beau- Bassin, Curepipe, Vacoas, Phoenix, Quatre Bornes. Tegemist on parlamentaarse vabariigiga. Mauritiusel on valitsevaks riigikorraks demokraatia. Valitsus vahetub regulaarselt iga viie aasta tagant. Peamised keeled on Mauritiuse kreool, inglise ja prantsuse keel. Ametlik keel on inglise keel.
Saarel asub ka Garajonay rahvuspark. [10] El Hierro on arhipellaagi suurtest saartest seitsmes. Saar moodustus umbes 1.2 miljonit aastat tagasi ning selle kõrgeimaks kohaks on Malpaso 1501 m.[3] 3.5 Kliima Kanaari saarestikus valitseb kogu aasta subtroopiline kliima. Samas valitseb igal saarem oma mikrokliima.[2] 3.6 Loodus Kanaari saartel elutsevad eksootilised loomaliigid ja taimeliigid. Saarte sümboliteks on kanaarilind ja kanaari datlipalm. Muuhulgas elutsevad saarel gekod, sisalikud, närilised, nahkhiired, siilid ja erinevad kabjalised. Arhipellaagi vee-elustik on segu Põhja-Atlandi, Vahemere ja endeemsetest liikidest. Populaarseimad kalad on haid, raid ja erinevad korallriffide kalaliigid, muuhulgas käsnad, molluskid, krabid ja meritähed. Saarestiku rannikuvetes leidub viit eri liiki merekilpkonni. Kanaari saartele on rajatud neli rahvusparki, millest kaks on kantud ka UNESCO maailmapärandi nimistusse. 3.7 Majandus
annaabi.ee 
