Reklaamitegevuse peamine fookus tänapäeval on brändiloome. Bränd – kokkuvõtvalt tootele omistatavad isiksuseomadused ning visualisatsioon. Peale Teist maailmasõda Kuni tänaseni on kaks peamisr teaduspõhist lähenemist: 1) Sotsio-kognitiivne – toetus sotsiaalpsühholoogia ja kommunikatsiooniteooriatele; 2) Psühhoanalüütiline, pertseptuaalne lähenemine – Freudi, Jungi töödele (instinktid, vajadused, sümbolid, emotsioonid jne). Alates 20.saj II poolest Lisaks eelmistele – intuitsiooni ja loovust puudutavad teemad; teemad, mille käsitlemisel toetutakse neurofüsioloogiale; reklaami efektiivsuse mõõtmise temaatika. 1953 Hovland’i mudel: „uinumisefekt“ 1949, sõnumi „allika usaldusväärsus“ kui olulisim tegur hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 1961 Lavidge, Steiner’i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine emotsioonid/tundedhoiaku muutusotsus
Tsentraalne mõjustustee kõrge osalusmäär (high elaboration) - hind, tooteomadused, ostukoht, lisanväärtused jne. Hard sell palju täpsed ja tootepõhist infot ning ratsionaalsed argumendid. NB! Perifeerne mõjustustee - madal osalusmäär (low elaboration) - Allika usaldusväärsus, atraktiivsus, slogani tabavus, märgilisus, elustiil, esteetika jmt. A soft sell narratiivid, emotsioonid, esteetika, muusika, seduction (võrgutamine). 2 Tavaliselt mõlemi kombinatsioon suurema panusega ühele · 1985 Snider, Bono: raske ja kerge müügi toime sõltub mh sellest, kuivõrd inimene ennast ise vaatleb/kontrollib (self- monitoring).
MIS ON REKLAAM? Carl Linnè: Genus proximum – üldtunnus, differencia specifica - spetsiifiline erinevus Reklaam on mitteisiklik infoedastus, mille eest tuleb kanda kulutusi, mis on tavaliselt sisendava (veenva) iseloomuga ja mis edastab teavet toodete, teenuste, juriidiliste isikute või ideede kohta kasutades selleks üht või teist meediakanalit. (C.Bovee, W. Arens. (1989). Contemporary Advertising) • Reklaam on tarbijale suunatud kaupade või teenuste tasuline avalikustamine. (D. McQuail. Massikommunikatsiooni teooria) • Reklaam on levitaja kasule orienteeritud teateedastus, milles formuleeritakse nii probleem kui ka selle lahendus. (L. Priimägi. (2007). Reklaam & imagoloogia, mõistevara) • Reklaam on teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse
...........................................................8 II Reklaamipsühholoogia lähtealused......................................................................9 2.1 Reklaami psühholoogiline olemus......................................................................9 2.2 Reklaamipsühholoogia ,,kuldreeglid"................................................................11 2.3 Reklaamsõnumi ülesehitusest............................................................................12 2.4 Reklaam, kui protsess.........................................................................................14 2.5 Reklaam ja hoiakute muutmine..........................................................................15 2.6 Margiteadvus......................................................................................................17 III Mõjumehhanismid & psühholoogilised efektid................................................18 3.1 Mõjumehhanismide üldliigitus................................
Reklaamipsühholoogia Talis Bachmann - Reklaam - see, kui õnnestub müüa kaupa, mida inimene tegelikult ei vaja, raha eest, mida tal endal parajasti ei ole. - Reklaam - tegevus, mille eesmärgiks on sisendada inimesele ootusi ja hoiakuid reklaamitavate kaupade või teenuste suhtes, nii et see lõppkokkuvõttes mõjustab ka inimese käitumist nende kaupade või teenuste suhtes. - Reklaamipsühholoogia - psühholoogia oskusteabe ning vaimuelu nähtuste ja inimkäitumise alaste kogemuste kasutamine reklaami tulemuslikkuse suurendamiseks. Reklaami funktsioon - eristada produkti või teenust teiste hulgast ning teha seda toote jaoks soodsalt.
Reklaami peamised motiivid on informeerida ja mõjutada inimest. · Reklaamispetsialistile on oluline teada neid toote spetsiifilisi omadusi, mida ta kavatseb rõhutada. · Reklaamispetsialistile on oluline arvestada, et informeerimine ise sisaldab juba mõjutamist. · Reklaami eesmärgiks on soodalt müüa oma kaupa või teenust. Kuldreeglid · Tooda seda mida inimesed tahavad osta, mitte ära püüa müüa seda, mida sa juhtumisi toodad! · Reklaam algab firma nimest · Hea idee on kõige alus · Iga reklaam peab välja tooma tootele ainuomase ,,lubaduse", väljavaate või omaduse. · Selgus ja mõistetavus on reklaami suurimaid voorusi · Reklaam peab eristuma teiste reklaamiteadete seas, olema omanäoline · Reklaam olgu lühike, aga lööv · Reklaamis peab valitsema kooskõla reklaamielementid vahel; reklaam kujutagu endast lõpetatud tervikut.
analüüsimiseks, seletamiseks, ennustamiseks ning reklaamide ja inimtüüpide liigitamiseks reklaamitegevuse sisulistest probleemidest lähtudes. -Reklaamipsühholoogia - psühholoogia osakusteabe rakendamine reklaami efektiivsuse tõstmiseks -Reklaamipsühholoogia tegeleb järgmiste mõistetega: • Hoiak • Taju • Mõjustamine • Mõtlemine • Otsustamine • Mälu • Tähelepanu • Emotsioonid • Imidž Käitumine -Reklaamipsühholoogia ei ole isoleeritud valdkond -Kõigega, mis puudutab tarbijas e. inimeses eelduste kujundamist kaupade vahetuseks. -Bränd- • Objektiivsed omadused sh toode ning selle füüsikalised omadused ka disain, graafilised/visuaalsed standardid ning eeldatav tarbimisväärtus; • Subjektiivsed omadused sh selle imidž e kujutlus, maine, hoiak selle suhtes, avalik arvamus selle kohta, selle koht/positsioon inimese
Emotsioon: reaktsioon stiimulile ja selle väljendus. Näen inimesi asju selle pilguga, kuidas minu emotsioon on. Komponendid: füsioloogiline, Füsioloogiline nt käed higistavad käitumuslik, Käitumuslik nt väljendab kuute põhiemotsiooni subjektiivne Subjektiivne nt tunne, mis inimest emotsiooni puhul haarab Emotsioonide lugemine Sõltuvalt sellest, milline on minu emotsionaalne seisund, see on filtriks minu nägemisele/tajumisele teisi inimesi. Kui on nt negatiivne emotsioon (ülemus sõimab), siis koju minnes näeb naist halvana, lapsi kiuslikena jne. Paul Ekman 6 põhiemotsiooni - rõõm, hirm, kurbus, viha, üllatus, vastikus. 6 põhiemotsiooni on UNIVERSAALSED ning neid võib aru saada ka teistes kultuurides sama moodi. Kultuuriuniversaalid. Emotsioon kui taju vahendaja: armas ja tüütu laps! Empaatia Empaatia võime asetada end teise inimese positsioonile ja näha maailma teise inimese silmade läbi.
Sõnum on põhiliselt see, et tootega peab tekkima hea ja tuttav side, nii visuaalselt, kui kuulates seda reklaami. Ka leian, et sidusus oleks selle, olles ise Lõuna-Eestlane ja igal külapäeol ikkagi tuleb ka saarema valsi laul esitlusele, siis ka sellel hetkel kuulates ja vaadates seda reklaami tulevad väga hästi meelde suvised peod külaplatsil. Kui need meenuvad minule, siis olen enam kui kindel, et ka mõnele teisele vaatajale või kuulajale, mis aga seob antud tootega hea sideme, kus emotsioonid on positiivsed, nende najal võib inimene ka seda ostma minna. Siin on näha ka reklaamiga identifitseerimist, sest kui inimesel on juba positiivne mõju all, ehk mälestus, siis võib tal tekkida soov vastavalt reklaamile toimida, ehk toodet tarbida ja üldjuhul seda ka tehtakse. Seda pean ka alateadvuse mõjutamiseks, mõni inimene on väga tuundllik ka rütmine, võib mõjuda kui hünoos, ehk tegelikult leian mina isiklikult, et
..................................................................................105 Kõne arengu toetamine.......................................................................................106 3 Kõneeelne suhtlemine........................................................................................107 Väikelapse emotsioonid.........................................................................................109 Temperament..........................................................................................................113 Perekond kui kasvukeskkond.................................................................................122 Ema.....................................................................................................................123 Hooldaja........................
Kaugõpe 10B klass Nelly Valdmets PSÜHHOLOOGIA poolaasta referaat Rakvere 2009 SISUKORD Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid 6.1 Isiksus 6.2 Psühhoanalüütilised teooriad 6.3 Tunnusjoonte teooriad 6
ID (tema) - kaasasündinud (tahan praegu ja kohe naudinguid rahuldada); kehalised rahuldused (söök) EGO (mina) - toimib reaalsuse printsiibil; suudetakse rahuldust edasi lükata (söön kui saan); tekib imikueas SUPER EGO (üli mina) - moraali kogum (ootused, väärtused - võetakse omaks tavaliselt vanematelt); agressioon vanemate vastu - lapsed ei saa vanemate vastu ja seepärast jääb see hinge ning see on üks super ego osa; peamine emotsioon - süütunne S.Freud psühhoseksuaalsed arenguastmed: kus on naudingu piirkond hetkes; milles toimub konflikt, et areng hakkab toimuma? Soov naudingu ja teadmine moraali vahel. Oraalne faas - esimene nauding söömine (suukaudne); seotud imemisrefleksiga; eesmärk sõltuvussuhte loomine (usaldus ema ja lapse vahel); faasi läbimine - usaldus nii enda kui teiste vastu Anaalne faas - umbes 18.elukuud-3.eluaastat; naudingu allikas on enesekontroll (nt
Nõustamispsühholoogia Nõustamise mõistet kasutatakse erinevates valdkondades: juriidikas, ettevõtluses, meditsiin jne. Nõustamine on kahe inimese vaheline suhtlus. Tegemist on koguaeg inimesega ja koguaeg lisanduvad mingid psühholoogia aspektid. Psühholoogiline nõustamine on pidev. Kus lõpeb psühholoogiline nõustamine või kus algab? Koguaeg toimub psühholoogiline nõustamine näiteks motiveerimine jne. Sõna psühholoogia seal ees müüb! Arvatakse et see professionaalsem etc, aga võib ka ära ehmatada. Müüb vähemalt tähelepanu osas. Eestis on psühholoogiline nõustamise reglement puudub. Teoreetiliselt ei tohi ilma magistrikraadita teha, tuleb end täiendada jne, siiski on see üsna hägune. Vaja oleks ülesehitada. Nõustamispsühholoogia seisukohti rakendavad paljud erinevad spetsialistid: arstid, juristid, psühhoterapeudid, psühholoogid, nõustajad, sotsiaal-töötajad jne. Nõustamispsühholoogia olemus * Nõustamine on sama vana kui inimkond ? Teaduslik
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu
a) vennalik armastus (brotherly love). armastus kõigi vastu. võrdsus, teiste armastuste alus, teistele suunatud. b) emalik armastus (maternal love). hädavajalik tingimus lapse arenguks, tingimatu lapse elu ja vajaduste jaatus. armastus elu vastu. ebavõrdsus, teistele suunatud. sügavam olemus: soov, et laps eemalduks. c) erootiline armastus (erotic love). petlik - suguiha=armastus. iha tekitajaks on igasugune intensiivne emotsioon. piiratud iseloom - ühele suunatud. d) enesearmastus (self-love). vajalik tingimus teiste armastamiseks.enesearmastus vs. Nartsissism.ensesearmastuse puudumine - omakasupüüdmatu armastus, isekus, enesevihkamine. e) jumalaarmastus (love of God). ema aspekt - kaitstus, hoolitsus. isa aspekt - õiglane, karistav, väljavalitud. tootem, ema, isa, tõde, partner. Ebavõrdsus. • Armastuse kunst
Melooditate ära tundmne ja viisipidamine on paremas ajupoolkeras. Rütmitunnet on vasakus kahjustus on kõige halvem kahjustus! Frontaalagaras on ka isiksus (kas ärritute kergesti v poolkeras ehk hemisfääris. Palju on visuaalse 1.04 algab TS-i kokk õte. mitte). Kui tS on kahjustatud: kõne, mälu, emotsioonid. Kui on haigused selle muutsega, siis Broedmann 4 ehk primaarne motoorne korteks. isiksusemuutused, psühhoosid, amenstilised sündroomid, skisofreenua, epilepsia. (nt osad Tema tegelikult kontrollib, kas liigutused ja asjad mis tegime, kas see oli õige või tuleb asjad võivad enne epilepsiat minna suuremaks või väiksemaks.
kasutatavad ka poliitilises propagandas ja olmelises psühholoogilises mõjustamises. Reklaami ja propagandainformatsioon on mõjustav/informeeriv ning kuulub kellelegi kui autorile. Reklaami edastamise vahendeid on palju Internet, raadio, TV, ajalehed, ajakirjad, plakatid, pakendid, tooted ise, reklaamiprospektid, reklaamkirjad, videokassetid jm. Reklaami esmaseks funktsiooniks on eristada produkti või teenust teiste hulgast ning teha seda toote jaoks soodsalt. Reklaam peab ärgitama tarbijaid kasutama uusi tooteid/teenuseid, kaasa aitama toote/teenuse levikule ning kujundama välja teatud püsivad eelistused mingi kauba või teenuse suhtes, kujundades seega oma kindla tarbijaskonna, kes on sellele firmale või tootele lojaalne. Eduka reklaami üheks aluseks on toote või teenuse erilise nime loomine või kasutuselevõtmine. Laiemas mõttes kujutab reklaamipsühholoogia endast kogu psühholoogia metoodilisteoreetilise arsenali rakendamist reklaami
inimene eksib sageli seetõttu, et kaldub soovitavat pidama tegelikkuseks. OBJEKTIIVNE VÄÄRTUS ja SUBJEKTIIVNE KASULIKKUS on eri kategooriad ning mõjutavad otsustamist sageli erinevalt. Inimajus on KÕNEFUNKTSIOONI MEHHANISMID lokaliseeritud enamikul inimestest vasakusse poolkerra – oimusagaras kõnetaju ja kirjaliku kõne mõistmise peamised mehhanismid ja oimusagaras kõne produktsiooni mehhanismid. 3. MOTIVATSIOON JA EMOTSIOONID 3.1 VAJADUSED JA MOTIVATSIOON Vajadused väljenduvad objektiivselt ja subjektiivsel Objektiivselt – toimingutes, mis aitavad saavutada vajaduste rahuldamise ja selleks tingimuste loomise ning lõppkokkuvõtteks eksisteerimise ja kohanemise Subjektiivselt – mingi elutingimuse või vajaduste puudutamine Vajaduste peamised liigid: 1) Orgaanilised vajadused – nõuavad elutegevuse esmatingimuste täidetud olemist 2) Funktsiooni- ja füüsilise aktiivsuse vajadused
1.küsimus Õiguspsühholoogia aine,objekt,meetodid Õiguspsühholoogia ühte ossa kuulub kriminaalpsühholoogia. Keerulised on õiguse ja psühholoogia vahekorrad.On väidetud,et õigus ja psühholoogia tegelevad paljuski ühiste asjadega,sest mõlemad distsipliinid püüavad mõista(seletada),ennustada ja reguleerida inimeste käitumist sotsiaalses keskkonnas.Nende vahel on mitmeid erinevusi: Õigus rõhutab konservatiivsust,psühholoogia rõhutab arengut,muutlikkust; Õigus on autoriteedile tuginev,psühholoogia empiiriline; Õigus põhineb poolte vastandumisel,psühholoogia tugineb ekspereminteerimisele; Õigus on ettekirjutav,psühholoogia kirjeldav; Õigus on reaktiivne,psühholoogia proaktiivne; Õigus on operatiivne,psühholoogia akadeemiline Defineerime kriminaalpsühholoogiat kui psühholoogiliste lähenemiste,teooriate ja meetodite kasutamist kriminaalse käitumise mõistmisel,selgitamisel,prognoosimisel ja kontrollimisel.Kriminaalpsühhol
Inimesel on kaks kogemusvoogu: subjektiivne: emotsionaalne, mõte. Objektiivne - bioloogiline. Ei saa piiri tõmmata objektiivsele ja subjektiivsele. Kasutatakse psühhosomaatiline jne.. Kehalised häired esinevad, kuid ei seleta sümptomeid. Bioloogilised põhjused puuduvad. Täiskasvanute puhul seostatakse psühhosomaatiliste häirete põhjuseks rolli konflikte. Oma mina seostada omandatud rollidega. Tekib rollikonflikt. Konversiooninähud: emotsioonid epuhul, mis sotsiaalselt ei tohiks välja näidata. Näiteks arts: kes ei tohiks olla ebakindel, kui on seda. Kliiniline psühholoogia: Käsitleb isiksuse kohanemist haigusega, käitumuslike reaktsioone, mis haigusega kaasneb. Tegeleb peamiselt vaimse tervise probleemidega. Depressioon. Sõltuvusteemad. Meditsiiniline psühholoogia: Suunatud puhtalt ravile, põhineb mehhanistlikul, reduktsionistlikkul mudelil. Arsti patsiendi suhe tuuakse sisse.
” (Kuhn, 1962, lk.59). Teadus ei ole läbinisti objektiivne ettevõtmine. Oluline on paradigma valik. Paradigma e. kontseptuaalne võrgustik e. mudel on lähte-eelduste kogum, mille raames teadlane töötab. Paradigma määrab, milliseid mõisteid peetakse õigustatuiks ja milliseid meetodeid kasutatakse andmete kogumiseks ja tõlgendamiseks. Ehk teisiti öeldes, missuguseid probleeme uuritakse ja kuidas neid uuritakse. Seega on teadusele loomuomane tendents näha teatud tegureid ja mitte näha teisi tegureid. Kui psühholoogia on teadus, siis kehtib nii ülalmainitud võimetus kui tendentslikkus ka psühholoogia kohta. Kliinilise psühholoogia kohta sealhulgas. Kokkuvõtteks: vähem tähtis on need teadmised, mis siit saate; rohkem tähtis on mõtlemisviis, mis siit saate - vastuolusid ja ebakindlust tunnistav ning taluv. Nii tähtsad polegi erinevad teadmised, mis selles kursuses mingi häire üldiste seaduspärasuste või
Wolfgang Köhler. Lähtuti ideest, et psüühilisele nähtusele on omane strutureeritus ja terviklikkus. Tervik on primaarne ning domineerib osade üle; tervik on enam kui osade summa. Panus taju, õppimise, mõtlemise ja grupiprotsesside uurimisse. Humanistlik psühholoogia. Carl Rogers, Abraham Maslow jt. Roll ennekõike teraapiate ja nõustamise ideede kujunemisel. Rõhk inimese abistamisel. Inimese põhimotivatsiooni allikaks on tendents ennast aktualiseerida. (vt lisaks pdf Ramul 1937) Näiteid käitumise selgitamisest erinevate perspektiivide valguses: Psühhodünaamiline perspektiiv käitumine on mõjutatud teadvusest välja surutud teadmise ja impulsside poolt Biheivioristlik lähenemine käitumist vormib ja kontrollib keskkond Humanistlik lähenemine käitumist juhib inimese enda maailmatunnetus ja isiksusliku kasvu vajadus Bioloogiline lähenemine käitumine on biokeemiliste protsesside tulemus
Mõtlemise ja keele seos mõtlemine ja keel tekkisid koos ning mõtlemine toimub keelelisel alusel. Mis keelt inimene oskab selles keeles ka mõtleb. MÕTLEMINE TOIMUB KEELE VAHENDUSEL 8.Tahe on psüühiline funktsioon, mis avaldub sihiteadliku püüdlusena ja võimena teha valikuid ning mõtteid teoks teha, üldisemalt igasuguste tegevusimpulssidena. Tahe võimaldab kontrollida oma käitumist. Tahtlikku tegu tajutakse isiklikult kontrollituna Emotsioonide liigid · afekt - lühiajaline tormiliselt kulgev emotsionaalne reaktsioon, mis mõjutab inimest tervikuna; · kirg - sügav, tugev, pikaajaline seisund, mis on suunatud mingi vajaduse rahuldamiseks; · frustratsioon - psüühiline pingeseisund , mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel; · ärevus - iseloomulik ootuse ja ebamäärasuse elamused ja abitus- ning hirmutunne.
Sümboolne- Hõlmab teadlikku sotsiaalset tähendust omavate signaalide edastamist, seda õpitakse, sümbolite abil saab varjata spontaanse suhtlemise tähendust. Mitteverbaalsed sümbolid on vanemad ja usaldusväärsemad, emotsionaalsed, väljendavad universaalseid tähendusi, olemuselt on loomulikumad ja pidevamad, defineerib suhte, võimaldab väljendada emotsioone ja hoiakuid, toetab verbaalset kommunikatsiooni, on tagasiside vahendiks. 11. Universaalsed emotsioonid (6) Rõõm, kurbus, viha, hirm, üllatus, vastikus. 12. Topeltsõnumi mõiste Verbaalne ja mitteverbaalne sõnum vastanduvad, vastuolude tõlgendamine nõuab kogemust, lapsed lähtuvad tõlgendamisel sõndest, täiskasvanud mitteverbaalsest käitumisest. 13. Isikutaju mehhanismid (stereotüpiseerimine, eelavamused, haloefekt, projektsioon, empaatia, loogiline järeldamine, välimuse ja isiksuse omaduste seostamine, tavatõdedest lähtumine) (ülesanne) 1
langema senine tugev vägivaldsus hakkab täiskasvanuea algusest langema väljendunud vägivaldne käitumine algab alles täiskasvanuea alguses Kalduvus reegleid rikkuda, sh vägivaldselt käituda on väga varieeruv erinevate indiviidide vahel ühe indiviidi elu jooksul Vägivaldse käitumise neurobioloogilised alusfaktorid: - emotsionaalne ja käitumuslik düsregulatsioon - emotsioonid ei reguleeri inimese käitumist, vaid düsreguleerivad - ei vallandu emotsioone, mis võiksid käitumist reguleerida - kognitiivsed häired - kogntiivse defitsiidi tõttu saab inimene ümbrusest halvasti aru Probleemid alusfaktoritega - miks samade alusfaktorite olemasolul on indiviidide käitumine siiski erinev? - kuidas alusfaktoreid mõõta? - alusfaktorid ei ole tegelikult muutumatud, aju areng on mõjutatav sotsiaalsete interaktsioonidega
Edu ja ebaedu seletused: Sisemine: psüiv: Võimed „Ma olen tark“/“Ma olen rumal“ – Ebapüsiv- jõupingutus – „Ma pingutasin kõvasti“/“Ega ma eriti püüdnudki“ Väline: Püsiv – Ülesande raskus- „See oli kerge“/“See oli raske“ – Õnn- „Mul vedas“/“Mul ei vedanud“. 28.Emotsioonide omadused. Emotsionaalse käitumise osad. Millised on põhiemotsioonid Ekmani järgi? Mis on emotsioonide otstarve? Emotsioonide omadused: Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks Emotsioonid on protsessid, mis haaravad kogu keha: Nendega kaasnevad: muutused inimese füsioloogias, Emotsioone võib kirjeldada üldise modaalsuse alusel (positiivsed, negatiivsed) või üksikute kategooriate kaudu (rõõm, kurbus, viha , üllatus jne) Emotsionaalse käitumise osad: • Sündmus • Sündmuse kodeerimine – Alandus, solvang, oht, … • Hinnang
Laps omandab lihtsab vilumused, tekib mõtestatud taju ja taastundmine.Määrav tegevuse liik on emotsionaalne ja praktiline suhtlemine ema ja lapse vahel. 2) Maimikuiga ( 1.-3.eluaastani) õpitakse kõndima ja kõnelema; seetõttu laieneb ümbritseva maailma tunnetamine. Hakatakse eristama üksikuid esemeid ja nendevahelisi seoseid. Tärkab kaemuslik-motoorne mõtlemine. Teise eluaasta lõpuks saavad määravaks verbaalsed signaalid. Maimik on väga liikuv , tema emotsioonid on pidurdamatud. Arenema hakkab mittetahteline , kuid vahendatud mälu. 3) Mudilasiga (3.-6.eluaasta) Põhitegevus on mäng.Arenevad fantaasia, tahe ja iseloom. Mängus mõtestatakse tegelikkust .Mängides pidevalt räägib; vanemate ja õpetajate poolt temale öeldut jäljendades ning seda vastavate olukordadega seostades annab laps iseendale korraldusi või kommenteerib oma tegevust. See periood on soodne võõrkeelte
Psühholoogia mõiste - teadus, mis uuri inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning selle avaldumise viise. Psühholoogia harud. Teoreetiline psühholoogia – teoreetilised harud töötavad välja teooriad ja üldised seaduspärasused. üldpsühholoogia - psüühika ja käitumise üldised seaduspärasused arengupsühholoogia - inimese areng viljastamisest surmani sotsiaalpsühholoogia - inimene suhetes teistega kognitiivne psühholoogia - inimese tunnetuslikud protsessid (taju, mälu, mõtlemine) isiksusepsühholoogia - inimeste psüühilised erinevused (vaimsed võimed, isiksuseomadused, huvid, soolised erinevused) psühhopatoloogia (patopsühholoogia) - psüühilised häired, nende põhjused, kujunemine, vormid pedagoogiline psühholoogia – õppimine jm Rakenduslik psühholoogia – rakenduslikud harud kasutavad teoreetilisi teadmisi konkreetses praktilises valdkonnas kliiniline psühholoo
Psühholoogia · Psühholoogia o Rahvapsühholoogia Igal inimesel olemas, elu jooksul omandatud o Filosoofiline psühholoogia Antiikaajal olid kõik teadused filosoofia osad Hingeline käsitlus Mis on hing? Kas hing on surematu? Kust tulevad mõtted? Pythagaras · Tegeles geomeetriaga · Aravas, et hing on harmoonia ja täiuslikkus · Arvas, et vaimuhaigust ja purjus olekut saab ravida muusikaga Platon · Uskus hingederändamist · Hing sünnib ümber o Teaduslik psühholoogia Mis on psühholoogia? Psüholooiga- Teadus inimese mõtlemisest ja käitumisest jne Rahvapsüholoogia- Praktiliste teadmiste kogum inimese käitumise kohta. Omandatud kogemuse teel. Kasutatakse igapäevases elus. J. J.
Keskaju automaatsed liigutused, temp. reguleerimine ja valu tajumine. Väikeaju asendi, lihaskoordinatsiooni, tasakaalukeskus, ruumis orienteerumine. Vaheaju kehast ja meelelenduitest tulevneva info põhiline vastuvõtja, sorteerija, vahendaja. Taalamus virgus ja tähelepanuseisund. Hüpotaalamus kehatemp., ainevahetus, nälg. Amügdala e mandelkeha emotsionaalsed sündmused. Kukla e. oktsipitaalsagar nägemine Oimu e. temporaalsagar emotsioonid, mälu, kuulmine Kiirusagar info, mis tuleb seljaajust, selle vastuvõtmine Otsmiku e frontaalsagar mõtlemine, arutelu, sihipärase tegevuse kavandamine ja elluviimine Närviraku ehitus ning info liikumine närvirakus. Igal närvirakul on tuuma sisaldav rakukeha e perikaarüon, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja akson pikk jätke, mis juhib
Ülevaade psühholoogiast Õpikud: "Psühholoogia alused" Bachmann, T ja Maruste, R Ilo kirjastus 2003,2008,2011 (veider ülesehitus) "Psühholoogia" Gleitmann, H., Gross., J.,&Reisenberg, D (2014) Tallinn: Hermes (liiga põhjalik) "Psühholoogia gümnaasiumile". Tartu Ülikooli kirjastus (mugavam) Psühholooga kui aine: sissejuhatuseks: Psyche(kreeka k.): hing,vaim Logos (kreeka k.)-õpetus Psühholoogia-teadus, mis uurib käitumist ja vaimsed protsesse ehk psühhikat. Psühhika-organismi kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Psühholoogia jaguneb: Protsessid Seisundid:üleüldine meeleolu, aktiivusus tase Omadused:nt: vaimsed võimed, hoiakut Psühholoohia eesmärgid: 1.kirjeldada ----2mõista----3prognoosida Psühholoogia: Psühholoogia: teaduslik-eelteaduslik-filosoofiline (ring diagramm) Psühholooga harud teoreetrilise orientatsiooniga: psühhofüüsika psühhofüsioloogia (aju ainevahtus
1) rünnak, agressioon (kes/mis ei lase eesmärki saavutada rünnatakse) 2) regressioon: tagasilangemine lapsikutele käitumisviisidele (nutt, jonnimine) 3) fiksatsioon: fikseerumine lahenduste juurde, mis tulemust ei anna (nt auto kasutu käivitamine) 4) eemaldumine: situatsioonist loobumine/põgenemine. Antakse alla (nt tööl puudumise/hilinemise suurenemine, töö vähene tegemine) Kui probleemi lahendamine on oluline, siis reageeritakse rohkem Sisemine ja väline motivatsioon: Sisemine: emotsioonid ja psühholoogiline rahulolu Väline: majanduslik tasu ja sotsiaalsed suhted Rahapsühholoogia: Rahaga seotud uskumused, väärtused ja käitumine Raha tähendus: 1) võim 2) kontroll eelarve üle: nt turvalisus ja vabadus 3) armastus 4) rahulolu (isiklik): nt ärevus/muretsemine Rahasse suhtumine on individuaalne, sõltub elus kogetust. Minakontseptsioon ja raha: impulsiivne kulutamine- sundostlemine, et oma enesehinnangut tõsta
objekte omavahel * suletus objekti osade ühendamine tervikuks, hoolimata sellest, et tegemist ei ole suletud figuuriga. * hea jätkuvus kalduvus pidada üheks objektiks sellist objekti, mis järgib teatud loogilist rada/jätkumist. * sümmeerilisus ühtekuuluvana tajutakse neid objekte, mis kujutletava keskpunkti suhtes sümmeetriliselt asetsevad. * ühine saatus tendents pidada ühtseks tervikuks sellised objekte, mis näiteks liiguvad ühes suunas. * hea terviklikkus objekte peetakse ühtseks tervikuks, kui nad moodustavad regulaarse, lihtsa ja korrapärase mustri. * mineviku kogemus objekte tajutakse tervikuna, kui neid esitatakse näiteks väga lühikese ajalise järgnevusega. Maksimaalse tõenäosuse või sarnasuse printsiip: tendents interpreteerida proksimaalset
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
