Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Reklaamid ajakirjas National Geographic". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
reklaamid, geographic, retsensendi, reklaamides, reklaame, lugedes, esinenud, vormistus, retsensioon, aktuaalne, asjakohane, sissejuhatuses, otstarbekas, autorit, huvitab, käsitletud, hüpoteesid, allikaid, teemale, avastused, laused, korrektne, tähenduselt, lauset, järjekord, asjalik, uurimistöös, sinus, jaanus.................................................................................. 25 7. UURIMISTÖÖ JA PRAKTILISE TÖÖ HINDAMINE .......................................................... 26 KASUTATUD KIRJANDUS .......................................................................................................... 29 Lisa 1. Uurimistöö vahearuande vorm ............................................................................................. 30 Lisa 2. Retsensendi hinnanguleht ..................................................................................................... 31 Lisa 3. Juhendaja hinnanguleht ........................................................................................................ 33 Lisa 4. Kaitsekõne elemendid .......................................................................................................... 34
................................................................................ 18 6.8.Lisad............................................................................................................................ 19 7.UURIMISTÖÖ VORMISTAMINE........................................................................................ 19 7.1.Üldnõuded uurimistöö vormistamisel........................................................................... 19 7.2.Uurimistöö keeleline vormistus.................................................................................... 20 2 7.3.Viitamine...................................................................................................................... 21 7.4.Tabelite ja jooniste vormistamine................................................................................. 23 7.5.Kasutatud kirjanduse loetelu vormistamine...........................
· Kaitsmiskomisjoni liikmed istuvad näoga kaitsja poole. · Publiku toolid asetsevad teatristiilis kaitsmiskomisjoni selja taga. · Ruumis valitseb akadeemiline õhkkond. Nõuded kaitsmiskomisjonile · Kaitsmiskomisjon määrab kindlaks uurimistööde kaitsmisjärjekorra, kus igale kaitsjale on ettenähtud maksimaalselt 15 minutit, millest 5 minutit kaitsekõnele ja 10 minutit retsensendi ja komisjoni arvamustele, küsimustele ning nendele vastamisele. · Kaitstav töö tuleb läbi töötada vähemalt ühel komisjoniliikmel, kes ei ole kaitstava töö juhendaja. · Uurimistööde kaitsmise juhatab sisse komisjoni esimees, kes tutvustab publikule ja kaitsjatele komisjoniliikmeid ning kaitsmise korda. Nõuded juhendajale · Kaitsmisele pääsevad tööd, mis on juhendaja poolt retsensendile esitatud vähemalt viis päeva enne kaitsmist.
..................................................63 Lisa 3. Tiitelleht..............................................................................................................................65 Lisa 4. Sisukord..............................................................................................................................67 Lisa 5. Kasutatud kirjandus (näidis)...............................................................................................68 Lisa 6. Diplomitöö retsensioon......................................................................................................70 Lisa 7. Diplomitööde hindamine....................................................................................................72 TABELID: Tabel 1. Õendusprotsessi ja uurimisprotsessi võrdlus. ............................................................36 Tabel 2. Osakonniti anketeeritud patsientide sooline jaotus.....................................................37 Tabel 3
Loo Keskkool Uurimistöö koostamise juhend Loo 2012 SISUKORD 1 UURIMISTÖÖDE KOOSTAMISEST...........................................................................4 1.1 Uurimistöö mõiste...................................................................................................4 1.2 Töö korraldus...........................................................................................................5 1.3 Teema valik ja eesmärgi püstitus.............................................................................6 1.3.1 Töö kava...........................................................................................................7 1.4 Kirjanduse valik ja läbitöötamine............................................................................7 2 TÖÖ VORMISTAMINE JA ÜLESEHITUS..................................................................8 2.1 Tiitelleht..................................................
näpunäidetest, on juhendajal õigus end juhendaja kohalt taandada. Kui õppija ei pea kinni lõputöö kirjutamise kalenderplaanist, on koolil õigus juhendaja avalduse alusel tühistada õppijale antud uurimistöö või praktilise töö õigus. Kui õppijal puudub kooli kinnitatud juhendaja, ei pea kool õppija lõputööd arvestama. Kui lõputöö on valmis, kuid sellel puudub retsensendi hinnang, ei pääse töö kaitsmisele. Kui lõputöö ei vasta sisulistele nõuetele, loeb lõputööde komisjon esitatud töö mittearvestatuks. Kui lõputöö ei ole vormistatud käesolevas juhendis esitatud nõuete kohaselt, võib lõputööde komisjon sisu tugevusele vaatamata töö tagasi lükata ja nõuda selle vormistusnõuetega kooskõlla viimist. 1.5. Lõputöö autor ja juhendaja
võõrsõnade leksikonis. Lisaks nendele eesmärkidele andis töö võimaluse mingil määral otsustada Eesti erinevate väljaannete keele korrektsuse üle. Vaatluse all olid Eesti trükiväljaanded. Ajalehtedest Postimees (PM), Eesti Päevaleht (EPL), SL Õhtuleht (SLÕ), Eesti Ekspress (EE), Sakala ning nende väljaannete lisad: Arter, Versus, Areen, Hip. Ajakirjadest Muusika, Teater. Muusika. Kino (TMK), Kroonika, Stiina ja Eesti Naine. Uurimismaterjaliks said tekstides esinenud muusikateemalised võõrapärased sõnad ja sõnaühendid. Sõnad on kantud sedelitele koos viitega. Sedeleid sai kokku 164.Kõrvale jäid vanemad muusikaalased sõnad, mis on varasemast ajast kasutusel olnud, sest need on oma kindla koha ja väljakujunenud kirjapildiga stabiilselt keelekasutuses käibel (enamasti pärinevad need itaalia keelest). Uurimise aluseks said uuemad ingliskeelsed mõisted ja sõnad. Sedelid on jaotatud viide alagruppi (......järgneb gruppide kirjeldus)
- - TALLINNA ÜLIKOOL KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT MATERJALE ÜLIÕPILASTE KASVATUSTEADUSLIKE TÖÖDE KOOSTAMISEKS, VORMISTAMISEKS JA KAITSMISEKS TPÜ KIRJASTUS TALLINN 2004 SISUKORD SAATEKS......................................................................................................................4 I. TÖÖ KAVANDAMINE.............................................................................................5 1. Eesmärgid...............................................................................................................5 2. Kasvatusteaduslike tööde iseloomustus................................................................. 6 3. Kasvatusteaduslike tööde liigid..............................................................................8 3.1. Kasvatusteaduslikud uurimused..................
1.2. Töö teema valik Teema valib õpilane iseseisvalt vastavalt oma eelistustele ja huvidele või teemapangast. Teemat valides tuleb silmas pidada, et valmiv töö on autori originaallooming, mis ei põhine juba olemasolevate uurimuste ümberkirjutamisel. Ei ole soovitav valida juba korduvalt ja laialdaselt läbi uuritud teemat, mille kohta on ilmunud põhjalikku kirjandust (nt olümpiamängude ajalugu). Teema valikul tuleb arvestada, et teema/tegevus on: 1) aktuaalne, 2) konkreetne ja piiritletud, 3) õpilasuurimuse korral uuritav (teema kohta on võimalik hankida erialast infot, koguda ja analüüsida andmeid, teostada katseid vms), 4) õpilasele jõukohane. 4 1.3. UPT juhendamine Igale õpilasele kinnitatakse direktori käskkirjaga koolipoolne juhendaja. Soovi korral võib õpilane lisaks koolipoolsele juhendajale kaasata eksperdi väljastpoolt. Kinnitatud juhendaja
(töö teemale vastav uurimisprobleem, eesmärk, ülesanded või küsimused); töö põhiosa 46 (metoodika kirjeldus, uurimistulemuste vastavus püstitatud ülesannetele, töö tulemustel baseeruv arutelu); järeldused, mis tulenevad töö tulemustest ja annavad vastuse püstitatud tööülesannetele või küsimustele; kasutatud kirjanduse loetelu. Autor on töö ise koostanud. Töö vastab eesti keele õigekirja nõuetele. Vormistus vastab käesolevas juhendis esitatud nõuetele. Üliõpilane kaitseb kursusetööd komisjoni ees. 47 Kursusetoo maht on 20-25 lehekulge ilma lisadeta. Kirjandusallikaid peab olema vahemalt 15, neist voorkeelseid 7 ja kirjandusallikate uldmahust teadusartikleid vahemalt 3. · isiklikest tähelepanekutest esilekerkinud probleemid- vähene tähelepanu pööramine inimese sisemaailmale (stabiilsus, harmoonia, rahulolu, eneseteostus, emotsionaalne intelligentsus-tundmuslik arukus).
Retsensent tutvub praktilise töö kirjaliku osaga ja praktilise tööga vähemalt kaks nädalat enne kaitsmist. Retsensentideks võivad olla kooli õpilased, kes tutvuvad juhendis püstitatud punktide nõuetekohase täitmisega. Retsensendid määratakse vähemalt kuu aega enne praktilise töö kaitsmise tähtaega. Retsensenti abistab arvamuse vormistamisel koolis õpetaja, kes pole otseselt seotud retsenseeritava õpilase juhendaja õpetaja rolliga. Retsensioon võib olla suuline või kirjalik (kui retsenseerija ei osale praktilise töö kaitsmisel). Määratud tähtajaks (soovitavalt kursuse või õppeperioodi lõpuks) esitatakse praktiline töö koos kirjaliku osaga hindamiseks komisjonile, kuhu kuuluvad kooli juhtkonna liikmed ja aineõpetajad (vähemalt kolmeliikmeline komisjon). Komisjon kinnitatakse kooli poolt direktori käskkirjaga. Praktilise töö esitamisel ja kaitsmisel osalevad õpilasi õpetanud ja juhendanud aineõpetajad.
NB! Uurimistöö teema valitakse 11.klassi sügisel ning peab olema valmis 11.klassi lõpuks. Millest alustada? Teema valik (mis mind üldse huvitab?) Materjalide valik ja läbitöötamine Kava/plaani koostamine Andmete kogumine, uurimine, vaatluste läbiviimine Andmete töötlemine, tõlgendamine Töö teksti kirjutamine Töö vormistamine ja korrektuur Töö esitlus, kaitsmine ja retsenseerimine Teema Aktuaalne Eluline Teaduslikkus ja mitteteaduslikkuse eristamine Huvi tekitamine Lahendatav Mis peaks olema eesmärk? Tulemus? Sobiv metoodika Arendab ainevaldkonnale omaseid pädevusi Kuidas leida sobivat teemat? Milline õppeaine või teema sind huvitab? Mida tahaksid selle kohta täpsealt teada saada? Kuidas seda saaks uurida? Uurimistöö liigid
Pannakse paika esialgne uurimistöö struktuur. Teemakohase allikmaterjali kogumine ja bibliograafia koostamine. Õpilane uurib õpetaja juhendamisel teemakohaseid materjale internetist, raamatukogust jm, küsitleb vajadusel teemaga seotud inimesi. Huvipakkuvate materjalide põhjal koostatakse allikmaterjalide nimekiri koos vajalike viidetega (autor, pealkiri, Interneti aadress jm). Kui uurimistöö aluseks on ilukirjandusteos, loeb õpilane teose läbi ja täidab lugedes uurimisteemat silmas pidades erinevaid ülesandeid. Materjali läbitöötamine, süstematiseerimine, liigendamine. Valitakse teemakohane materjal, mida töös refereeritakse või muul moel kasutatakse, viidates allikale. Korrastatakse vajalik kogutud allikmaterjal: sisestatakse küsitluslehtede sisu ja muud märkmed arvutisse. Sõnastatakse oma seisukohad. Vaadatakse üle uurimuse esialgne struktuur, vajadusel tehakse selles muudatusi.
Uurimusest peavad selguma õpilase seisukohad ja järeldused. Seega peab töö autoril olema teadmisi, kuidas uuritavat probleemi läbi töötada: probleemi määratlemine, kirjanduse ja teiste allikmaterjalide valik ja analüüs, sealhulgas fotode, dokumentide jmt näitmaterjali kogumine, küsitlus jm. Valmis uurimistööd retsenseerib kirjalikult õpetaja, kes ei ole uurimistöö juhendaja. Retsensent ei pea olema tingimata oma kooli õpetaja. Retsensioon esitatakse eksamikomisjonile kirjalikult. 2. ÕPPEOTSTARBELISED TÖÖD Õppeotstarbeline töö on õpilase poolt teostatud kirjalik, iseseisev töö, mis algab probleemi püstitamise ning allikate kogumisega. Töö eesmärgiks on mõne probleemi rõhutamine, lahendamine või teemas selgusele jõudmine. Õppeotstarbelisi töid on palju erinevaid: referaat, essee, õpimapp, kursuse töö, bakaureusetöö, magistritöö jne. Käesolevas peatükis keskendutakse neist kahele enam
viibijate küsimustele vastamine. Hindamisel arvestab komisjon kirjalikult vormistatud töö vastavust nõuetele, retsensendi hinnangut ja hinnet, esitlustaset ja üliõpilase väitlusoskust lõputöö kaitsmisel oskust vastata küsimustele, kaitsta ja põhjendada oma seisukohti, oskust orienteeruda töös püstitatud eesmärgi ja ülesannete täitmise ja lahendamise osas. Üliõpilane tuleb lõputöö kaitsmisele hea tava kohaselt korrektselt riietatult, kaasas lõputöö, retsensendi kirjalik arvamus, dokumendid. Registreerub õigeaegselt, paigutab ettekande arvutisse, tutvub ruumi ja esinemiskohaga ning osaleb võimalusel lõputööde kaitsmise päeval kõikide kaitsmiste toimimise lõpuni. Kaitsmiskomisjoni esimees või tema poolt volitatud isik teatab lõputöö kaitsmis- tulemuse samal päeval. 11 2. ÜLIÕPILASTÖÖDE LIIGID, KOOSTISOSAD JA VORMISTAMINE 2.1. Üliõpilastööde liigid
........................................................................... 52 UURIMISTÖÖ LÜHIKOKKUVÕTE .......................................................................................... 58 SUMMARY .................................................................................................................................. 59 SISSEJUHATUS Käesoleva uurimistöö teemaks on ,,Lugemisharjumused Tallinna Reaalkooli eri vanuses õpilaste seas". Noorte lugemise teema on praegu väga aktuaalne, sest Interneti igapäevaellu tungimise tõttu loetakse üha vähem ja vähem raamatuid. Teema valikul on lähtutud sellest, et see pakuks huvi nii töö autorile kui ka laiemale üldsusele ning arendaks võimalikult palju uurimistöölaadsete kirjutiste koostamise oskust tulevikus tuleb sarnaseid töid kindlasti veelgi teha. Tallinna Reaalkooli uurimistööde raames on varem mitmeid kordi uuritud mõne konkreetse klassi
- riimid ja alliteratsioon - kokkupressitud kõne kasutamine -kordused - reklaami korratakse lotuses, et see tabab vaatajat lõpuks soodsates tingimustes. Optimaalseks peetakse 3-t vastuvõtukorda, kuigi meeldejäämine kasvab pidevalt. -aktiivne osalemine teate töötlemisel parandab meeldejäämist -Genereerimisefekt - paremini jääb meelde, kui inimene ise on teadmiseni jõudnud. Kõrge osalusmäära korral on efektiivsemad "lahtise lõpuga" reklaamid. Määravaks on küsimus, kas soovitakse kohest reaktsiooni või pikemaajalist mõju. -Mälu paraneb kui omandatav on mõistetav. -Hea meeldejäämise tagavad emotsionaalsed apellatsioonid. -Unikaalset mäletatakse paremini. -Meelde jääb paremini see, mis on alguses või lõpus. -Meeldejäämist pärsivad eelnevad või järgnevad segavad teated. -Mida suurem on reklaami naudinguline väärtus, seda parem meeldejäämine. -Äratundmine on efektiivsem kui meenutamine. 9
10) Omadussõnad ja nende võrdlusastmed 11) Põhjuslikud side- ja määrsõnad (seetõttu, sellepärast, järelikult, niisiis, seega) Tekstiliigid ehk –žanrid ja nende tekstitunnused, tekstide rühmitamine eri liigituste alusel Keelekasutusvaldkonnad: - Argikeel - Ilukirjanduse keel. Ilukirjanduse žanrid on romaan, novell, luuletus. - Tarbekeel: ajakirjandus-, ameti- ja teaduskeel. Tarbeproosa žanrid on referaadid, protokollid, ametikirjad, reklaamid, teaduslikud artiklid. Ajakirjanduse žanrid on uudised, reportaažid, intervjuud, juhtkirjad, arvamused, retsensioonid, artiklid. Keelekasutajad tajuvad kohta, kus suhelda ametlikult ja mitteametlikult. Teadmised mõjutava tekstide tõlgendamist ja loomist. Tekstide loomise seisukohalt on oluline, millisele žanrivormile peab tekst vastama, missugust teksti me teeme. Ajakirjandusžanrite (uudis, juhtkiri, arvamus) tekstitunnused
augud, kontrollitakse sisu järjekindlust. Kavandades on kirjutajal ohjad enda käes ja tal on võimalus muuta mõtted sõnadeks leida oma kirjutajahäält. Uurimuse edenemise kohta tuleks pidada uurimispäevikut, kuhu panna kirja kõik mõtted ja leiud, loetud tekstid. Mõnikord ei ole kirjutamine kerge, kõige raskemaks peetakse alustamist. Teha võib ka mõistekaarte ja skeeme, kirjutada teemakohast teksti vabalt. Kirjutama õpib ka lugedes. Lugemine aitab paremini näha, mõista ja ütleda. Enne kirjutamise alustamist võib lugeda asjakohased tekste mõtete kogumiseks. II Uurimisprotsess UURIMISE KÄIK Plaaniline ja eesmärgipärane uurimistöö on eri etappidest koosnev loov protsess. Uurimise käiku saab kujutleda ka viieastmelise süsteemina: 1) teema valimine, 2) teabe kogumine, 3) materjali hindamine, 4) ideede, tulemuste, märkmete korrastamine,
SISSEJUHATUS. Valisin oma kursusetöö teemaks ,,Reklaamipsühholoogia". Teema on igati kohane, arvestades seda, et elame ju puhtalt reklaamimaailmas. Ükskõik, kus me ka pole, saadab meid kõikjal reklaam. Meedia, pakendid, reklaamilehed, isegi ühistrantsportides on ekraanid, kus jookseb reklaam (vahel tunnen õelat rõõmu, kui see ekraan katki on saab lihtsalt natukenegi puhata reklaamiuputusest). Internetiportaalides on meeletult reklaame, isegi meilidega tuleb reklaame kaasa, sõidukid on reklaame täis. Seda rida saab veel täiendada, kuid aitab. Minu kursusetöö uuring on tehtud reklaamidest, mida näidatakse teles, vastajasgrupp oli vanuses 13-63 ning kokkuvõtet on siis näha töö lõpus tabelitena. Kahju on inimestest, kes langevad reklaamide ohvriteks, mida teles näidatakse ja reklaamilehtedena laiali jagatakse. Olen rääkinud inimestega ning mõned üritavad mulle
.. "Eurole üleminek oli peamine tegur, mis võimaldas praegusel Ansipi valitsusel võita 2011 a. valimised" pigem hüpoteesi moodi... "Vähene haldusvõimekus on mõjutanud Tõrva linna efektiivsust avalike teenuste pakkumisel" Pigem konstateering, fakt... "Deliberatiivse demokraatia praktikaid on Eestis vähe uuritud ja ka rakendatud." Pigem uurimisprobleemi moodi... Nõuded uurimisküsimusele Laiemalt huvipakkuv ja aktuaalne Teaduslikult relevantne ja teatud mõttes uudne Empiiriliselt uuritav Piisava konkreetsuse astmega Vastatav Hästi formuleeritud Uurimisküsimus sisaldagu ÜHTE küsimust korraga Uurimisküsimused... Ei tohi olla faktiküsimused Ei tohi olla liialt kitsad ja tehnilised Ei tohi olla "kas" küsimused Ei tohi olla normatiivne Ei tohi olla puudutada tulevikusündmusi ja ennustada Ei tohi olla kallutatud
pikkuse osas (Soodla jt, 2010; Teiter, 2010; Soodla, 2011). Nende jutustused sisaldavad vähem liitlauseid, rohkem morfoloogilisi, grammatilisi ja süntaktilisi vigu (Soodla jt, 2010; Teiter, 2010; Soodla, 2011). Vormiline sidusus on võrreldes eakohase kõnearenguga laste narratiividega väiksem ja viitesuhete võrgustiku kasutamise adekvaatsuse adekvaatsus madalamal tasemel (Teiter, 2010; Mäesaar, 2010). Swanson jt (2005) tõdevad oma uurimuses, et lapsed, kellel on esinenud Tekstiloomeoskuse õpetamine 11 kõnearengu probleeme koolieelses eas, võivad vajada sekkumist, mis keskendub nende narratiivsete oskuste arendamisele. Laste oskus sidusalt ja loogilises järjestuses oma mõtteid väljendada võib vähendada võimalikke raskusi koolis. (tsit, Fey, Catts jt, 2004). Tekstiloomeoskuse õpetamine 12 II. Uuritava arengulugu ja kõneuuringu tulemused 2.1
tunnevad ja kasutavad programmide erinevaid funktsioone. 1.5. Ainevaldkonna õppeainete lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega Keele ja kirjanduse valdkonna õppeained toetavad pädevuste saavutamist teistes valdkondades. Keele- jakirjandustundides arendavad õpilased kõikides õppeainetes vajalikku suulist ja kirjalikku väljendus- ning suhtlusoskust, õpivad lugema ja mõistma eri liiki tekste, sh teabe- ja tarbetekste, arendavad kirjandustekste lugedes sõnavara ning avardavad maailmapilti; õpivad kirjutama eri tüüpi tekste, kasutades kohaseid keelevahendeid ja õpitud termineid ning sobivat stiili; õpivad koostama ja vormistama uurimistööd, kasutama allikaid ja viitama neile; harjuvad kasutama eri liiki sõna- ja käsiraamatuid. Arutlusoskust ning info hankimise, tõlgendamise ja kasutamise oskusi arendatakse nii keele ja kirjanduse valdkonna kui ka teiste ainete õppes, töötades sisult erinevate tekstidega, samuti
üldisi probleeme (poliitikas, ühiskonnas, valitsemises, rahvusvahelisel areenil, jne.). • Uurimistööl peab olema laiem sõnum, tulemustel laiem tähendus. Mõelge, kellele see huvi võiks pakkuda? Uurimisprobleem • Uurimistöö algab uurimisprobleemist! • Oluline selgitada, miks me valitud teemat uurime – mis on selle olulisus ühiskonna/poliitika/teaduse, jne jaoks • Uurimisprobleem – ehk uurimuslik intriig! • Hea uurimisprobleem peaks olema nii uudne, aktuaalne kui ka oluline ning andma tausta peamisele uurimisküsimuse, millele tööga vastust otsitakse. • Uurimisprobleemi lahtikirjutuse viisid: – Rõhutatakse probleemi ühiskondlikku olulisust (nt. kaasamise puudulikkus Eestis, ebaefektiivselt töötav organisatsioon, jne.).Iseloomulik “D” ja “C” hinnatavatele BA-töödele. – Rõhutatakse probleemi teadusliku uurimise olulisust: ebakõlad teooriates, teooria ja empiiria ei lähe kokku, mingi oluline aspekt on teoreetiliselt jäänud
". Kõnelejal on kasulik pakkuda oma kõnes * uudset lähenemisnurka, * värsket informatsiooni, * huvitavat teemakäsitlust. 5.2. Materjali kogumine Materjali kogumine on kõneks valmistumise oluline osa. Vastavalt kõne tüübile on tarvis otsida kas tõestusmaterjale väidetele (veenmiskõne), erinevaid käsitlusi mõne probleemi lahendamiseks (informeeriv kõne) või sobivaid tsitaate ning kujundeid (olmekõne). Hea lähtematerjal, mida ettevalmistusel kasutada, peab olema aktuaalne, kasutajale mõistetav ning pärit korrektsetest allikatest. Lähtematerjal tuleb kriitiliselt üle vaadata ning vähemoluline kohe kõrvale jätta, sest kõnepuldist igavlevaid kuulajaid nähes on juba tunduvalt raskem ümber orienteeruda. Kõneks valmistumisel on kasulik materjali hinnata ka selle pilguga, mis tuleb kindlasti vaatluse alla võtta ning mille võib ajanappusel kõrvale jätta. Hea kõneleja peab teadma, mida kõnest välja saab jätta. Kuulajatele tuleb esitada ainult see
Eesti keele õpe erivajadustega lastele I 1. Eesti keel kui õppeaine – olulised põhimõtted õpetamisel Eesti keele kui õppeaine ülesanded sõltumata koolitüübist: Arendada kõiki kõnevorme ja kõnefunktsioone (teabevahetus, reguleeriv-planeeriv, tunnetuslik). Kõne kirjalik vorm (lugemine ja kirjutamine) tuleb vajaduse korral kujundada koolis algusest (laps ei pea kooli astudes lugeda ja kirjutada oskama, kuigi seda oodatakse). Teadvustada (seda küll erinevas mahus sõltuvalt koolitüübist) spontaanselt kasutatavat keelt: anda teadmisi keelest ja kujundada metakeelelised analüüsioskused. Anda teadmisi emakeele kaudu. Olulisemad on koduloolised teadmised ning teadmised rahvuskultuurist, suhtlemisest ja inimeste käitumisest (käitumisaktide analüüs ja hinnangute andmine). Kujundada oskused õppimiseks emakeelsete tekstide abil, s.t. oskused tekste analüüsida, tekstides orienteeruda, t
SISUKORD Sissejuhatus 4 1. SRATEEGILISE TEENINDUSKONTSEPTSIOONI TEOREETILINE OLEMUS 6 1.1 Kättetoimetamissüsteem 7 1.2 Rajatise kujundus 12 1.3 Asukoht 15 1.4 Järjekordade haldamine 17 1.5 Teenindustase 20 1.6 Kvaliteet 24 1.7 Mahu ja nõudluse juhtimine 29 1.8 Informatsioon 32 2. ESMOFON AS TEGEVUSE ANALÜÜS 33 2.1 Esmofon AS lühitutvustus 33 2.2 Esmofon AS teenusepakett 35 2.3 Strateegilise teeninduskontseptsiooni o
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Versioon 1.2 kavand Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. töörühm. 6. november 2003 MINERVA 5. töörühm Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Tegevuse eestvedaja Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler, Belgia) Koordinaator Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia) Liikmed: Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano Polütehnikum, Itaalia); Hubau
9/6/2011 Eesmärk · Kursuse läbinud üliõpilane: omab teadmisi teadusfilosoofia sissejuhatusest, äriuuringute spetsiifikast, uuringu ülesehitusest ja uurimisprotsessi etappidest; teadmisi kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete andmete kogumise ja Majandusalased uurimismeetodid
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Ettevõtluse õppetool Tõnis Teinemaa TALLINNA BÜROOHOONETE ARENDUSPROJEKTIDE FINANTSEERIMINE JA SEOTUD MÕJURID Bakalaureusetöö Juhendaja: emeriitprofessor Ene Kolbre Tallinn 2014 Olen koostanud töö iseseisvalt. Töö koostamisel kasutatud kõikidele teiste autorite töödele, olulistele seisukohtadele ja andmetele on viidatud. Tõnis Teinemaa ................................. (allkiri, kuupäev) Üliõpilase kood: 112529 Üliõpilase e-posti aadress: [email protected] Juhendaja emeriitprofessor Ene Kolbre: Töö vastab bakalaureusetööle esitatud nõuetele Ene Kolbre ................................. (allkiri, kuupäev) Kaitsmiskomisjoni esimees
Need väljakutsed on seda teravamad ja eripärasemad, mida tihedam on asustatus, arenenum infrastruktuur ja kõrgem elatustase (maailmastumine). Üheks uuemaks väljakutseks, millele kriisireguleerijad peavad vastu astuma, võib pidada terrorismi, sh küberterrorismi. Riigi kohus on võtta kasutusele meetmed tagamaks kodanike elu, tervise ja vara kaitse võimaliku kriisi puhul. Sellest tulenevalt on kriisireguleerimise teema tänapäeval kogu maailmas väga aktuaalne. Paljud riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid teevad suuri jõupingutusi, et luua paindlikum ja tugevam ühiskond, mis suudaks vastu seista hädaolukordadele. Hädaolukorda ei saa ennustada ega tihti ka ära hoida. Vaatamata sellele peab riigil olema meetmete süsteem, mille valmistavad ette asjaomased pädevad riigiasutused koostöös teiste osapooltega, et tagada hädaolukorra turvaline lahendamine.
HTEP.01.047. MATEMAATIKA ÕPE ERIVAJADUSTEGA LASTELE I (Küsimused kehtivad alates 2013. a. kevadest) 1. Matemaatika elementaaroskuste omandamisraskuste uurimise neuroloogiline suund. Neuropsühholoogia kujunemise algusetapil püüti iga füsioloogilise ja/või psühholoogilise funktsiooni juhtimine siduda mingi lokaliseeritud keskusega ajus. Henseheni arvates paiknevad peamised aritmeetikakeskused vasakus kuklasagaras. Alluvad keskused võivad paikneda teistes ajuosades, näiteks kiiru- või oimusagaras või tsentraalkäärus, juhtides arvude lugemist ja kirjutamist ning võimeid sooritada arvudega operatsioone. Kokkuvõttes rõhutab Hensehen aju optilise funktsiooni tähtsust. Tänapäeval ollakse seisukohal, et iga psühholoogilise funktsiooni juhtimine toetub paljudele ajukeskustele, millest igaüks vastutab toimingu sooritamisel konkreetse operatsiooni eest. Kokku moodustavad need lülid funktsionaalsüsteemi. Nimetatud süsteemid on muutuvad. Kõrgem
teise omana" ehk teise inimese asemele asumist. ,,Klassikaliseks" võib nimetada Schleiermacheri selgitust hermeneutilise kunsti olemuse kohta: interpretaatori eesmärk on mõista kogu teose terviklikkust. Selleks peab ta selle osadeks lahutama ja taastama kui terviku. Kõigepealt tutvub interpretaator esialgse osaga (loeb fragmendi teosest) ja selle alusel loob esialgse hüpoteesi terviku kohta. Ilma tervikut ette kujutamata pole võimalik tegeleda kogu tekstiga. Lugedes edasi, korrigeerib interpretaator esialgseid hüpoteese terviku kohta ning loob selle alusel uue terviku kui tunduvalt terviklikuma adekvaatsema. Järgmiste lõikude lugemisel kordub protseduur ja nii kuni teksti lõpuni. Seega on kogu sellel tegevusel kahestunud iseloom: (a) ühelt poolt liigutakse üksikult üldisemale, tervikule, ning iga osaga tutvumise järel luuakse selle alusel hüpoteetiline tervik, mis astme-astmelt läheneb lõpptulemusele;
annaabi.ee 
