sekku turul toimuvasse ka riik. Turumajandus siis tähendab majandusviisi, kus ettevõtjate ja tarbijate suhted kujunevad vastavalt nõudmise ja pakkumise vahekorral. Ressursside jaotus toimub kodumajapidamiste ja ettevõtete otsuste põhjal. Neid otsuseid vahendab hind (hinnamehhanism) turult saadud signaalide kaudu. Selle kaudu teevadki ettevõtted otsuseid, mida toota, kui palju toota, kuidas ressursse kombineerida jne. Raha ja rikkus kujunevad sinna, kus osatakse paremini neid kasutada. Turg annab objektiivse hinnangu läbi saadava turu kaudu. Ettevõtte ja juhtkonna otsused tulevad seega osalt turu seadustest. Turumajanduse postulaadid 1) turg on ise regulatiivne st, turumajandusel on olemas mehhanism, mis viib turu automaatselt tasakaalu. Turumajanduses ei ole ka erilisi hüppeid. Turumajandus kätkeb endas ratsionaalset käitumist st, asjadel tuleb lasta käia oma rada. 2) hinnainformatsiooni efektiivsus informatsioon, mis liigub
SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................1 1. SISSEJUHATUS..............................................................................................................................2 2. TURG...............................................................................................................................................3 2.1. Turu liikide jagunemine:................................................................................................................3 2.2. Nõudmise peamised tegurid:.........................................................................................................4 3. KONKURENTSILIIGID......................................................
Koostaja: Oskar Liiber Klass: 12b Juhendaja: Liisa Vals Kärdla 2014 Sisukord Turustruktuur........................................................................................................................................1 Täiskonkurents.................................................................................................................................1 Mittetäielik konkurents....................................................................................................................3 Konkurentsipoliitika.............................................................................................................................6 Kokkuvõte............................................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus.................................................................
Tallinn 2015 KONKURENTS Konkurents on võitlus klientide pärast, mida peavad kõik samu vajadusi rahuldavad ettevõtted. Konkurents ettevõtete vahel muutub üha teravamaks ja seda põhjustavad eelkõige ettevõtete arvu suurenemine, tootehindade üleüldine alanemine ning tarbijate ja ettevõtjate targemaks muutumine. Konkurents majanduses on müüjate (tootjate) võitlus ostjate pärast. Konkurents on majandustegevuses osalejate püüdlemine sama eesmärgi poole olukorras, kus ühe edu tähendab teise ebaedu. Ettevõtte konkureerimise viisid sõltuvad turu struktuurist ehk turu ülesehitusest. Selleks, et välja töötada konkureerimise strateegia, on vaja turu kohta informatsiooni, mis sisaldab nõudlust, hinda, konkurente. Konkurentsi kasulikkus: 1. Madalamad hinnad- ettevõtjad võistlevad turul tarbijate pärast ning seetõttu peavad hoidma hinnad madalamad 2
Turunduse põhifunktsioonid: keskkonna analüüsimine, turu uurimine, tarbijate eristamine, toote ja brändi arendamine, hindade kujundamine, soodustuste pakkumine, turustuskanali ja vahendaja valimine, müügi- ja reklaamitöö, suhete korraldamine, kliendiinfosüsteemi loomine ja kasutamine jne. Turunduse ülesanded: Otsesed - turu-uurimine, brändi juhtimine, reklaam, müük. Kaudsed - allahindluse arvutamine, laovarude kontrollimine, tootearendus, müügijärgne teenindamine. Turunduse eesmärgid Müügieesmärgid: • Absoluutsed: käive rahas, müük koguseliselt • Suhtelised: turuosa Vahe-eesmärgid: • Turundusmiksi osade eesmärgid: toote-, hinna-, turustus-, toetuseesmärgid Raameesmärgid: • Tasuvuseesmärgid: kulu- ja tulueesmärgid Turunduse juhtimine
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Merendusteaduskond Sadamamajandamine ja meretranspordi juhtimine Mikro- ja makroökonoomika Konkurents ettevõtluses Referaat Õppejõud: Maret Güldenkoh Üliõpilane: Anna Koltsova Tallinn 2015 1 Sisukord Konkurentsi mõiste ja olemus.................................................................................3 Konkurendid............................................................................................................ 3
töötajate puudumine, konfliktid töösuhetes, töötajate ebakompetentusus, ebaausus, ebalojaalsus, laiskus, lohakus, distsiplineerimatus. Poliitiline risk- muutumine seadusandluses Esmaspäev- 16. Sept. Konkurentsivormid. Konkurents- on kahe või enama inimese püüdlemine eesmärgi poole. Iseloomustamiseks vaadeldakse: · Müüjate arv turul · Kauba omapära · Uute tulijate võimalused turule sisenemiseks · Võime mõjutada hindu 1. Täielik konkurents. Müüjate arv turul suur, kaup on ühetaoline, uutele tulijatele takistusi ei tehta, hindu mõjutada ei saa. Selle puhul on välistatud suured kasumid ja kahjumid. Hind on sellisel juhul nii madal kui võimalik.(sest turg on stabiilne) 2. Monopol Ettevõtjaid üks, kaup ainulaadne,uutele tulijatele suured takistused, mõju hinnale suur. Turule minek: Juriidilised piirangud Valitsuse litsensid Patent-leiutise kaitsmise vorm
ulatuses. 12.Aktsionäride häälte arv proportsionaalne aktsiate arvule, aktsiate kontrollpakk on otsuste vastuvõtmisel määrab 13.Võim kuulub aktsionäridele,kontrollpaki omanik dikteerib oma tahte. 14.Esiplaanid aktsionäride rahalised huvid 15.Eesmärk Raha teenimine aktsionäridele,Kontrollpaki omanik kontrollib oma huvides raha liikumist. 16.Tegevuspoliitika määravad aktsionärid,sisuliselt aktsiate kontrollpaki omanik. Konkurents Eraomandus, Ärisaladus ja Konkurents need on kolm turumajandusliku ühiskonna alusala, ja ühtlasi seda edasiviivat faktorit.Kui üks neist puudub ei saa rääkida hästiarenenud turumajandusest. Konkurents on ettevõtlusega tegelevate juriidiliste ja füüsiliste isikute,nende liitude ja muude ühenduste omavaheline võitlus mis soodustab: 1)Tegevus ja isikuvabadust 2)Teenuste, kaupade ja tehnoloogiate uuendamine. 3)Kaupade vastavusse viimist turunõudmisele. 4)Turu intensiivistamist
Tehing kujutab endast väärtuste vahetamist kahe osapoole vahel (kaup raha vastu). Bartertehingu puhul kaup kauba vastu, tehing eeldab vähemalt kahe väärtust omava kauba olemasolu, kooskõlastatud lepingutingimusi, tehingu realiseerimise kohta ja aega. Suhtlusturundus on kindlate vastastikku kasulike suhete loomine, hoidmine ja arendamine tarbijate ja teiste huvigruppidega. 3. Turunduse juhtimise kontseptsioonid. Tootmiskonseptsiooni realiseerub situatsioonis, kus turg vajab massiliselt tooteid, mida seni nende kõrge hinna tõttu ei suudetud osta, ostustiimuliteks on madal hind ja toodete kerge kättesaadavus, tähelepanu suunatakse masstootmisele jaotuse paremale organiseerimisele. Tootekonseptsioon: loosung ,,andke ostajtele valida'', inimestel tekkis soov millegi erineva järele, seda põhejendatakse suurema mugavuse, parema kvaliteedi, kõrgema töökindluse või ilusama kujundusega. Loodeti, et
Ressursside efektiivse kasutamise all mõeldakse seda, et pole olemas ühtki
võimalust ressursside ümberpaigutamiseks ühe kauba tootmismahu suurendamiseks, ilma et teise kauba tootmismaht ei väheneks.
Efektiivsus tähendab maksimaalselt võimaliku toodangukoguse saamist olemasolevate ressurssidega.
Näide:
Turumajanduse lihtsustatud mudel: Majanduses on kaks majandussubjekti. Ettevõtjad ja pered
Pered > kulutus
reguleerimise tugevnemine. Kaasaja majanduselu iseloomulikud tunnused: kaupade pakkumises suureneb teenuste osakaal suureneb väikeettevõtluse osakaal suureneb sissetulekute erinevus tarbija keskmine jõukus kasvab Turunduse mikrokeskkond: Firma Hankijad (tarnijad) Turundusvahendajad Organisatsioonid ja isikud, kes aitavad firma toodangut turule toimetada ja seal sealiseerida. Tarbijad = turg Konkurendid üldised - konkurents tarbija soovide tasemel lähedased - firmad, kes pakuvad peaaegu samu tooteid, kuid erinevatele tarbijatele kaudsed - firmad, kes pakuvad samadele tarbijatele erinevaid kaupu vahetud - firmad, kes pakuvad ühesugust kaupa sarnastele tarbijatele Huvigrupid SWOT-analüüs Oluline on: mitte jätta kasutamata keskkonna poolt pakutavaid võimalusi mitte jätta kahe silma vahele selle ähvardavaid ohtusid olla teadlik oma tugevatest külgedest
suurendada tootmismahtu ja vähendada toote ühiku valmistamiseks vajalikke kulutusi; · välisturgudelt võib saada häid ideid oma toote või teenuse täiustamiseks või hoopis uute toodete arendamiseks. Mõned kodumaise ja rahvusvaheline turunduse erinevused Kodumaine turundus Rahvusvaheline turundus üks keel ja rahvus erinevad keeled ja kultuurid suhteliselt ühtne turg erinevad turud andmed tarbijate kohta kättesaadavad ja andmete kogumine tarbijate kohta kogumine lihtne keeruline ning kulukas poliitiliste tegurite hindamine poliitiliste tegurite hindamine lihtsam keerukas Ärikeskkond on hästi tuttav ja selle Ärikeskkonnad on erinevad, mõnes arengusuundi lihtsam ennustada riigis väga ebastabiilsed
............................. 14 LOENG 5 ORDINAALSE KASULIKKUSE E ÜKSKÕIKSUSKÕVERATE TEOORIA ....................................................................................................... 17 LOENG 6: TARBIMISVALIKUTE MÕJURID.............................................. 26 LOENG 7: SISEND JA TOOTMINE......................................................... 35 LOENG 8: TOOTMISKULUD................................................................. 42 LOENG 9: TÄIELIKU KONKURENTSI TURG............................................. 53 LOENG 10: TÄIELIK KONKURENTS PIKAL PERIOODIL............................ 59 LOENG 11 MONOPOL......................................................................... 65 LOENG 12. MONOPOLISTLIK KONKURENTS.......................................... 74 LOENG 13 OLIGOPOL......................................................................... 80 Loeng 2 Turg. Nõudlus ja pakkumine Turg on mehhanism/korraldus ja/või institutsioon
Lojaalsete tarbijate säilitamine Kaotatud tarbijate tagasivõitmine Uute ostjate ligi meelitamine Väljakujunenud tootepildi muutmine Olemasoleva toote kasutusviisi muutmine Tähtsus ühiskonnale Loob firmasid ja tooteid puudutava kiire infosüsteemi Õhutab konkurentsi Avab uutele äridele tegutsemisvõimalust Distsiplineerib tootjaid Stabiliseerib hindu Reklaam kaitseb tarbijat kehva toodangu eest Reklaam aitab kaitsta kodumaist majandust välismaiste konkurentide vastu Reklaamitakse mitte ainult äriettevõtteid vaid ka mittetulundusorganisatsioone Reklaam harib ja kasvatab noori inimesi (oleneb mis suunas) Reklaami eelarve Väga kulukas firmale kui kogu ühiskonnale USA-s üle 2% SKP-st Kulutused 1 elaniku kohta suuremad väikeriikides
kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundus on üks juhtimisfunktsioone. Turundustegevus algab ammu enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Sageli arvatakse ekslikult, et turundus hõlmab vaid toodete reklaami ja müüki. Tegelikkuses on müümine ja reklaam turundusest vaid nagu jäämäe tipp, turundus tervikuna on märksa keerukam elementide kombinatsioon. Turundus on ettevõtte juhtimise väga oluline alustala nii strateegilisel kui taktikalisel tasandil. Konkurentsi tihenedes ja turgude arenedes on turunduse roll muutunud järjest olulisemaks. Seda ka Eesti kontekstis – seoses sisendite (eelkõige tööjõu) hindade tõusuga ei ole üldjuhul enam võimalik oma äri üles ehitada kulueelsele ja rahvusvaheliste brändide
Sellist olukorda nimetatakse tasakaaluseisundiks. (Majandusteoorias kasutatakse mõistet tasakaal erinevates tähendustes.) Nõudlus ja pakkumine võivad tasakaalustuda turu vahendusel. (Kuid on ka teisi reguleerimisvõimalusi, kuid neil siinkohal ei peatuta.) Mikroökonoomikas defineeritaksegi turgu tihti hüviste nõudluse ja pakkumise kohtumisena. See definitsioon ei ole vale, kuid on siiski liiga üldine. Täpsemalt on turg mehhanism (institutsioon), mis viib kindlal ajal ning kindlas kohas kokku tootja ja tarbija, et need saaksid kindla hinnaga müüa ja osta fikseeritud omaduste ning kvaliteediga kaupa. Seda institutsiooni ehk turgu iseloomustavad järgmised omadused: · ostjad ja müüjad teavad, kus nad saavad midagi nõuda ning pakkuda (koht); · ostjad ja müüjad teavad, millal nad saavad midagi nõuda ning pakkuda (aeg);
väärt kaupa, pakkuja suunab energia toote parandamisse mitte turundusse). 3 3. Müügikontseptsioon Aluseks on ettevõte ja tooted. Vahenditeks igasugused müügi- ja reklaamivõtted ja eesmärgiks kasum käibe kasvult (tarbija ostab seda, mida tootja on suutnud talle n-ö pähe määrida, agressiivne müük). 4. Turunduskontseptsioon Aluseks on turg koos tarbijate vajaduste ja soovidega. Vahendiks suunatud turundus 4P mudeli kasutamisega ning eesmärgiks kasum tarbija rahulolult. Firma peab tundma tarbija vajadusi ja soove. 5. Sotsiaalse turunduse kontseptsioon See on oma olemuselt sarnane eelmisega, tarbija vajadustele lisanduvad ka ühiskonna vajadused. Eesmärgiks on ühiskonna elukvaliteedi säilitamine ja parandamine. 6. Suhtlusturunduse kontseptsioon Siin tuleb tarbija asemele klient, mis tähendab personaalset lähenemist
hinda. Et ettevõte kasumit saaks, peab keskmine kulu olema madalam kui hind. Seega on kolm võimalust: saada kasumit (keskmised kulud on madalamad kui hind); saada nullkasumit (keskmised kulud võrduvad hinnaga); saada kahjumit (keskmised kulud ületavad hinda). MAJANDUSTEADUSE ALUSED 33 8. Konkurents 8.1. Turustruktuur ja hindade kujunemine Kõik me oleme puutunud kokku olukorraga, kus keegi teine on saanud endale midagi mida ihaldasime. Selleks võib olla istekoht bussis või esikoht saja meetri jooksus. Ka kõige igapäevasemates elusituatsioonides puutume me kokku konkurentsiga. Omavahel konkureerivad nii inimesed, kui ka ettevõtjad. Tänapäeval räägitakse, et ka riigid konkureerivad omavahel. Meie eesmärgiks on vastata
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse li
Kasutatakse sotsialistlikes ja diktaatorlikes riikides. Majanduslik võim koondub riigi kätte ja otsuseid teeb võimul olev ladvik. Kuuba, Põhja-Korea, Iraan. 3.Turumajandus on süsteem, kus ressursse jaotavad eraisikud. Eksisteerib eraomandus. Hinnad kujunevad konkurentsi tingimustes. Riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. 3 Nn. puhta turumajanduse korral on reguleerivaks jõuks turg. A. Smith majandusklassik nimetas seda "nähtamatuks käeks" e turu iseregulatsiooniks. Tegelikult ei eksisteeri turg täieliku konkurentsi tingimustes ja seetõttu vajab riigi sekkumist majandusregulatsiooni. Lihtsustatud turumajanduse mudel. Majanduses toimub pidev tulude ja kulude ringkäik. Luuakse uusi kaupu, nende müügist saadakse tulu, mida kasutatakse omakorda uute kaupade loomiseks, sellest saadakse jälle tulu jne. Loodud rikkus on ringluses kord raha kord kaupade näol
muutust, mis järgneb hinna muutusele; hinnamõju mõõt, näitab nõudluse tundlikkust hinnamuutuse suhtes. E= nõutava kauba koguse %-ne muutus / kauba hinna %-ne muutus (jagamistehe). Defitsiit NÕUDLUS > PAKKUMINE Ülepakkumine PAKKUMINE > NÕUDLUS Pakkumise ja nõudluse tabelid ja graafikud. Konkurents Turg mehhanism, kus saavad kokku hüviste müüjad ja ostjad. Konkurents võistlus ostjate ja müüjate seas ressursside ja kaupade ostmise ja müümise pärast. Täielik konkurents ehk täiskonkurents konkurents, mis kujuneb turul, kus on palju müüjaid, kaubad on identsed, informatsioon on täielik ning soovijatele on tagatud vaba sissepääs. Palju osalejaid, üks tegija ei määra hinda ega muuda ka koguturu müügikogust, toodang on ühetaoline, turule tulek ja sealt lahkumine on lihtne (toorpiim, teravili). Monopol konkurentsivorm, kus turul on vaid üks müüja. Turul on ainult üks ettevõte,
Tarbimisahel on ahel, mille tulemusena turustaja jälgib kliendi käitumist turustuskanali valikul. Kuskohast hangitakse toode, kuidas seda kasutatakse, mismoodi see hävitatakse jms Transportida saab: Maantee, õhu, raudtee, vee, toru, interneti, robotite ja droonide kaudu Turustuskanalite liigid • Jaemüük (võib minna ka kaupluse suuruste tasemelegi, hüpermarket, supermarket, säästukauplus, apteek, tankla, turg jne) • Hulgimüük • Internet (konkreetne portaal) • Mobiili kaudu • Otseturundus Otseturundus on turundusmeetodite süsteem, mille eesmärgiks on teenida ettevõttele kasumit müües tooteid võimalikele ja olemasolevatele klientidele tõhusa isikliku suhtlusega. Otseturunduses võidakse kasutada vajadusel ka vahendajaid. Otseturundus võimaldab: Keskenduda kasumlikele klientidele; Luua eeliseid konkurentide ees; Kujundada klientidega
· Ressursside kasutamise loobumiskulude kohta · Ressursside väärtuste kohta · Tootmiskulude kohta Hinnad moriveerivad: 1) Ettevõtjaaid 2) Tarbijaid 3) Ressusiturge (tööjõu hind) Turumajandus on hindade poolt dikteeritud süsteem Motiiv millegi tegemise ajend Turumajanduses on majanduslikuks motiiviks kasum Kasum on raha, mis jääb järele, siis kui on tasutud äritegevuse kulud. Kasum on firma kogutulude ja kogukulude vahe. Toodete ja teenuste turg: · Vabatahtlikud vahetused tarbijate ja ettevõtete vahel. Ressursiturg kujutab endast vabatahtlikku vahetust ressursiomanike ja ettevõtete vahel. Ettevõtete vahel. Ettevõtted vahetavad oma raha tarbija ressursside vastu. Raha areng · Bartermajandus bartertehing vahetati asju omavahel jne. · Väärismetallid · Paberraha · Arveldusraha · Elektrooniline raha Raha ja selle roll majanduses · Vahetusvahend · Vara kogumise ehk akumulatsioonivahend
Turunduse majandusteooriast eristavad momendid. Turundus on ideede, kaupade ja teenuste kontseptsiooni, hinna, müügitoetuste ja jaotuse planeerimise ning teos- tamise protsess loomaks soodsaid vahetusi individuaalsete ja organisatsiooniliste eesmärkide saavutamiseks.Turundus jaguneb: praktiliseks tegevuseks ja teoreetiliseks käsitluseks. 2.Turunduse tuummõisted (vajadus, soov, nõudlus, toode, vahetus, tehing, turg) Vajadused- tarbed, soovid- nõudlus- tooted- vahetus- tehingud- turg 3. Turunduse arenguprotsess: põhilised kontseptsioonid (tootmiskontseptsioon, tootmiskontseptsioon, müügi-kontseptsioon, turunduskontseptsioon, ühiskondliku turunduse kontseptsioon).Tootmiskontseptsioon: tarbijad on soodsalt meelestatud nende kaupade suhtes, mis on massiliselt levinud ja odavad. Fookusesse tõuseb kulude kontroll, mille poole püüeldakse läbi tootmisprotsessi täiustamise
Muu maailm - teiste riikidega toimuv kaubavahetus. Eksport-import. Turusektor kauba/teenusega otse turule Turuväline tulud saab riigieelarvest (koolid, politsei jne) Tulude-kulude ringkäik od Custom Hüv iste turg(v almistooted) Valitsus Maj apidamised Ettev õtted Tootmistegurite turg Tootmistegurid: - töö (tööjõud) - tootlusressurss e maa - kapital e seadmed - ettevõtlikkus (firma juht) Teaduslik meetod= positivistlik ja normatiivne analüüs Analüüsimisel ei kasutata erinevaid lähenemisi Positivistlik - selgitab maj toimimist - nähtuste omavahelised seosed - ei sisalda hinnanguid - tulemuseks maj. institutsioonide ja protsesside mudelid ja prognoosid - võimalik kontrollida vaatluse teel Normatiivne - siis hinnangut või kriteeriumi
kasutamise loobumiskulude kohta 3)Ressursside väärtuste kohta 4)Tootmiskulude kohta Hinnad motiveerivad: 1) Ettevõtjaid 2)Tarbijaid 3)Ressursiturge(tööjõu hind) ja vastavad kolmele põhiküsimusele. Turumajandus on hindade poolt dikteeritud süsteem. Motiiv Millegi tegemise ajend. Turumajanduses on majanduslikuks motiiviks kasu. Kasum on raha, mis jääb järele, siis kui on tasutud äritegevuse kulud. Kasum on firma kogutulude ja kogukulude vahe. Miks tekib konkurents? Kuna kõikide soove pole võimalik rahuldada, siis inimesed võistlevad ehk konkureerivad olemasolevate nappide ressursside pärast. Ettevõtjaid püüavad saavutada edumaad, tooted kaupu ja teenuseid, mida ostjad nende arvates ostavad. Selle tulemusena teenivad ettevõtjad vahetustehingus kasumit. Ka ostjad konkureerivad üksteisega ostes kaupu ja teenuseid. Konkurents on müüjate võistlus ostjate pärast ja ostjate võistlus müüjate pärast.
reguleerib mingil moel äritegevust: ettevõtlust reguleeriv seadusandlus, töösuhteid reguleeriv seadusandlus, konkurentsitingimusi reguleeriv seadusandlus, maksuseadused; î rahvusvahelisel turul tegutsev ettevõte peab arvestama seda, et paljudes riikides on läbi seadusandluse piiratud kommunikatsioonialast tegevust. Turundusuuring peab andma vastuse: kuidas on reguleeritud lastele suunatud ja võrdlev reklaam,millised on reklaamipiirangud, kas reklaamil on mahulised ja ajalised piirangud. D majanduslik keskkond - majandusliku keskkonna uuringud peavad andma vastuse, millised on: î turu potentsiaal ja maht î kasutatavad protektsionistlikud meetmed: toetused, riiklik hankepoliitika, sisseveo jälgimine, kvantitatiivne impordi piiramine, dumpinguvastased meetmed, miinimumhinnad impordile, rahvuslikud normid jms.
ja kaitseb seda. 9 Turumajanduse iseloomustus. Turutüübid ja nende iseloomustus Eraisikud jaotavad ressursse, kusjuures riik sätestab omanduõiguse ja kaitseb seda. Piiratud hüviste kasutusõiguse tagab turuinstitutsioon, kus hinnad kujunevad konkureerivate indiviidide vabas konkurentsis. Tegelikult kujutab enamik turumajandusi endast segamajandust, kus ressursside jaotuse määravad ära riik, traditsioonid ning turg käsikäes. 10 Mis on turunõudlus ja kuidas iseloomustatakse turunõudluskõverad. Nõudlusseadus Turunõudlus on teatud hüvise nõutavate koguste summa iga vaadeldava turuhinna korral. Turunõudluskõver on kõigi indiviidide nõudluskõverate horisontaalsumma. Nõudlusseadus väidab, et inimesed ostavad rohkem kui hüvise hind langeb ja vähem kui hüvise hind tõuseb. 11 Nõudlust mõjutavad faktorid Tarbija sissetulek Teiste antud hüvistega seotud hüviste hinnad
kapitali; 4. ETTEVÕTLIKKUS (inimressurss, mis ühendab teisi ressursse hüviste valmistamiseks). Tootmisprotsessi väljundid - on hüvised (kaubad ja teenused). Ressursside piiratus võimaldab toota ka hüviseid piiratud koguses. Siit tuleneb valiku tegemise vajadus. Majandusagendid - on 1) kodumajapidamised; 2) firmad; 3) avalik sektor (riik, valitsus) 4) välismaailm. Turg - 1) hüviste e. toodanguturg 2) ressursside e. tootmistegurite turg. Mikro- ja makroökonoomika Mikroökonoomika - uurib majandusagentide valikuid, neid valikuid mõjutavaid majandusjõude ja nende valikute mõju konkreetsele turule ning majandusele tervikuna. Makroökonoomika - uurib majandust kui tervikut. Majanduslik valik - Valiku peamine põhjus: vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel. Valiku alus:inimeste ratsionaalne käitumine. Valik põhineb loodetava marginaal- e. piirkasu ja tehtava marginaal- e. piirkulu võrdlusel.
· Uute ostjate ligi meelitamine · Väljakujunenud tootepildi muutmine · Olemasoleva toote kasutusviisi muutmine Tähtsus ühiskonnale · Loob firmasid ja tooteid puudutava kiire infosüsteemi · Õhutab konkurentsi · Avab uutele äridele tegutsemisvõimalust · Distsiplineerib tootjaid · Stabiliseerib hindu · Reklaam kaitseb tarbijat kehva toodangu eest · Reklaam aitab kaitsta kodumaist majandust välismaiste konkurentide vastu · Reklaamitakse mitte ainult äriettevõtteid vaid ka mittetulundusorganisatsioone · Reklaam harib ja kasvatab noori inimesi (oleneb mis suunas) Reklaami eelarve · Väga kulukas firmale kui kogu ühiskonnale · USA-s üle 2% SKP-st · Kulutused 1 elaniku kohta suuremad väikeriikides
Võistlus piiratud ressursside pärast iseloomustab nii inimeste kui ka firmade igapäeva. Turumajanduse tingimustes väljendub majanduslik “võistlus” turukonkurents , mis tekitab tarbijale valiku ja võimaldab pakkuda turule rohkem vajalikke hüviseid. Kuigi ettevõtluses ei pruugi alati kõik olla n-ö võitja rollis, on mitme osalise üheaegne kasu täiesti võimalik. Turustruktuur - Hinnakujundajad ja turu mõjuvõim - Täiskonkurents - Mittetäielik konkurents - Monopolistlik konkurents - Oligopol - Monopol Loomulikud monopolid Autoriõigus ja kaubamärk kui monopolid - Monopson Firmad püüavad hoida oma kulud kontrolli all (st piisavalt madalad), et saavutada võimalikult suur kasum kehtivate turuhindade tingimustes. Kasum on ettevõtluse peamine eesmärk. Ent ettevõtted konkureerivad üksteisega mitte ainult hinnatasemes, vaid ka näiteks oma toodete omadusi reklaamides
KONKURENTS ESITLUS SISSEJUHATUS Käesolev esitlus annab ülevaate majandusteooria kontekstis ühest turu olulisimast mõjurist Turukonkurentsist. ,,Konkurents on alati hea asi. See sunnib meid andma meist parima. Monopoolne seis muudab inimesed enesega rahuolevateks ja paneb neid rahulduma keskpärasusega" (Nancy Pearcey) KONKURENTS Konkurents on ettevõtlusega tegelevate füüsiliste ja juriidiliste isikute ning nende liitude, assotsiatsioonide ja muude ühenduste selline omavaheline võistlus, mis soodustab näiteks: 1) tegevus- ja valikuvabadust; 2) kaupade, teenuste ja tehnoloogia uuendamist; 3) kaupade ja teenuste pakkumise vastavusse viimist nõudlusega; 4) turu intensiivistumist, turutoonuse tõusu. (EV Konkurentsiseadus §3) KONKUREERIMISE VORMID 1. Täielik konkurents ·. Palju osalejaid; ·
Enamiku toodandust tarbitakse kohapeal või vahetatakse välja. Suur tähtsus traditsioonidel ja kommetel, väike tähtsus ratsionaalsusel ja efektiivsusel. Aafrika ja Aasia vaesemates piirkondades. Plaani- ehk käsumajandus NL-is ja teistes diktatuuririikides. Määrab plaan. Hinna kehtestab valitsus. Kaupade ja teenuste valik on väike või puudub. Tarbimisvõime oleneb sotsiaalsest positsioonist. Valdavalt riiklik omand ja suurettevõtted. Turumajandus määrab konkurents. Hinna kujundab turg. Kaupade ja teenuste valik on lai. Tarbimisvõime oleneb rahalistest ressurssidest. Mitmesugused omandi- ja ettevõttevormid. (vabaturumajandus vabadus teha kasulikke valikuid ja otsuseid). Tootja jälgib alati tarbija soove ehk nõudlust. Nõudlus ja pakkumine peavad olema taasakaalus. Turg kaupade ja teenuste vahetamine raha vahendusel. Olukorda, kus mitmed tootjad omavahel ostjate pärast võitlevad ehk konkureerivad, nimetatakse konkurentsiks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
