Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Regionaalne kihistumine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
majanduskriis, haridus, statistikaamet, toimetulek, pendelränne, majandustõus, leibkond, tööpuudus, siseministeerium, pank, töötud, mistõttu, hõive, brutopalga, ettevõtlus, maakonnas, majanduskriisiga, toimetulekutoetus, võrdlen, hüved, inimvara, raport, tööhõive, töötukassa, brutopalk, infrastruktuur, tendents, alev, koole, kihistumineAutor soovib ka analüüsida, kas regonaalarengu strateegiad on olnud edukad. Autor alustab tööturu analüüsiga, millele on ta kõige rohkem rõhku pannud, sest see mõjutab inimese elu ja heaolu kõige enam. Selles osas võrdleb töötasusi ning töötute arvu piirkonniti. Lisab juurde ka nii absoluutse vaesuse kui ka suhtelise vaesuse näitaja. Autor üritab leida põhjuseid, miks on erinevused nii suured. Edasi uurib autor hariduse kättesaadavust ning taset Eesti eri paigus. Haridus on tihedalt seotud palkadega ja vaesusega. Autor analüüsib ja võrdleb, kas ja kui palju on maa piirkondades hariduse omandamine raskem kui linna piirkondades. Viimaseks uurib autor kultuuri kättesaadavust ning tarbimist nii maa kui linna piirkondades. Kuna kultuur on oluline osa meie elust ning pakub inimestele rahulolu on see inimese heaolu perspektiivist oluline valdkond. Lisaks on kultuuri tarbimine seotud nii
PIKAAJALISE TÖÖTUSE KASV (probleemi analüüs) Tänase Eesti kõige suuremaks probleemiks on tööpuudus ja väikesed palgad. Enne 2008. aastat, kui Eestis oli majanduskasv märgatav, siis tööd oli palju ja pidevalt vajati tööjõudu juurde. Vaatamata sellele, et Eesti Panga prognoosi kohaselt on 2010. aastast alates majandus tõusulainel1, on töötuse määr olnud kõrgel. Suurimaks probleemiks on pikaajaline tööpuudus ja selle kasv. Pikaajaline tööpuudus on suur probleem, millega puutuvad kokku paljud riigid. Pikka aega kestev töötus toob endaga kaasa raskeid tagajärgi nii töötule endale, tema perekonnale kui ka ühiskonnale tervikuna. Mida kauem vältavad tööotsingud, seda keerulisem on töötul uut töökohta leida. On hulk sotsiaalseid ja majanduslikke põhjuseid, miks peaks pikaajalise töötuse kasvu pärast muret tundma. Antud töö eesmärk on analüüsida töötuse kasvu algprobleeme ning
tööpuudust noorte seas. Eesmärgiks on ka jõuda lõpuks järeldusele, et kui kriitiline on olukord tööpuudusega ning mis seda põhjustab. Uurimuseks vajalik informatsioon kogutakse enamasti eestimaistest, kui ka välismaistest artikklitest. Töös kasutatakse statistilisi andmeid, mis pärinevad kõik Statistikaameti andmebaasidest. SISUKORD 1. TÖÖPUUDUS JA TÖÖOTSIMINE 1.1. Tööpuudusest üldiselt Maie Pihlamägi (2010) arutleb täpsemalt tööpuuduse olemuse üle. Tööpuudus sündis käsikäes turumajandusega: turumajandus areneb tsükliliselt, mistõttu kõigub ka nõudlus tööjõu järele. Teatud tingimustes, näiteks kriisiajal või tehnilise progressi tulemusel, väheneb see järsult. Töötust mõjutab ka mõnede tootmisharude sesoonsus, ja seda isegi majanduse tõusuaastatel, samuti räägib kaasa rahvastiku kiire kasv. Kui sellises tempost rahvastikukasv aina kasvab, siis võib lähitulevikus oodata erinevaid kriisi moemente. 20
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Avaliku sektori majanduse instituut Majanduspoliitika õppetool NOORTE TÖÖPUUDUS Kodutöö õppeaines majanduspoliitika Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................... 3 1. ÜLEVAADE NOORTE TÖÖPUUDUSEST ............................................................ 4 1.2 Noorte tööpuudus Euroopas ............................................................................................ 4 1.2 Noorte tööpuudus Eestis .................................................................................................. 7 2. TÖÖPOLIITIKA TÖÖPUUDUSE VÄHENDAMISEKS ...................................... 11 2.2 Noortele suunatud tööpuuduse leevendamise meetmed Eestis ..................................... 13 KOKKUVÕTE ........................................................
Töötutoetus - On õigus saada inimestel, kes töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul on olnud hõivatud vähemalt 180 päeva tööga või tööga võrdsustatud tegevusega. Stipendium - Makstakse töötule, kes osaleb kas 40 tundi kestval tööturukoolitusel, tööpraktika teenuses või tööharjutusel. Sõidu- ja majutustoetus - Makstakse töötule, kes osaleb tööturukoolitusel või tööpraktikas. Eesti tööpoliitika enne majanduskriisi Enne Eesti taasiseseisvumist tööpuudus praktiliselt puudus või oli seda väga vähe ja 1991. aastal oli tööpuudus vaid 1,5%, siis 2000. aasta I kvartaliks oli tööpuudus kasvanud juba 14,6%-ni. 1990. Aastate teise poole suure tööpuuduse tingis olukord, kus Eesti ühiskond oli siirdeprotssessis ja majanduses toimusid suured struktuursed ümberkorraldused. 2000. aastate alguses hakkas struktuursetest muutustest tingitud tööpuudus vähenema. Töötuse määr vähenes iga aastaga jõudes 4,7%-ni 2007. aastal
liikumine................................................................................................... ................ 6. Kokkuvõte................................................................................................... ..................................... 17 1. Sissejuhatus Struktuurse tööpuuduse all mõistetakse tööjõu kvalifikatsiooni ja geograafilise asukoha mitte kattumist nõudlusega tööturul. Struktuurne tööpuudus tingib olukorra, kus eksisteerivad koos vabad töökohad ja töötud. Struktuurse tööpuuduse tekkimist selgitatakse tööjõu vähese mobiilsusega nii vähese regionaalse kui ka sektoriaalse mobiilsusega. Vähene sektoriaalne mobiilsus tingib situatsiooni, kus vabade töökohtade ja töötute kvalifikatsioon ei lange kokku ja töötutel puudub võimalus ümberõppeks. Vähene regionaalne mobiilsus tähendab olukorda, kus töötu ei taha vahetada elukohta
aasta, mis iseloomustavad kõige paremini turul toimunud muutusi. Makromajanduslikeks indikaatoriteks on valitud korteromandi tehingud Viljandi linnas, sisemajanduse koguprodukt (SKP), töötuse määr, keskmine brutopalk ning keskmine ruutmeetri hind. Majandustõusu perioodi alguses tundus inimestele, et kõik läheb paremaks, kui kunagi varem. Inimestel oli tööd, vaba raha mida investeerida, palgad tõusid jõudsalt, võeti laenu teadmisega, et kinnisvara hind tõuseb enam veel. Majanduskriis sai alguse laenudest, mida anti küllaltki kerge käeliselt, samal ajal kui intressid tõusid laenasid inimesed veel enam. Aastatel 2003 – 2008 olid kinnisvara ning muude teenuste hinnad kõrged, mis tõstis ka kinnisvara turuväärtust. Antud perioodil kasvas jõudsalt keskmine brutopalk ning vähenes ka töötuse määr mis oli tingitud elulise heaolu paranemisest. Kõrgete kinnisvara hindadega kasvas ka keskmine ruutmeetri hind mis oli aegade kõrgeim 2008 aastal
Juhendaja: Indrek Saar Tallinn 2012 Piret Jänes SISUKORD Piret Jänes Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärgiks on anda ülevaade töötuskindlustusmaksu otstarbest ja arengust Eestis. Esimene osa tööst uurib, miks tekkis Eestis vajadus töötuskindlustusmaksu järele ning kuidas selle teke kulges. Olles alles käsumajanduselt üle läinud turumajandusele, tekkis tööturul tööpuudus. Inimesed said küll asendussissetulekut, kuid see ei olnud piisav, mistõttu tekkis vajadus mingisuguse süsteemi järele, mis tegeleks selliste probleemidega. Selleks loodi töötuskindlustus, mis on üks sotsiaalkindlustuse liik. Seda finantseerib töötuskindlustusmaks, mida kogub töötukassa, et tagada töö kaotanud kindlustatud isikule sissetulek seni kuni ta leiab uue töö. Töö teine osa uurib, kuidas on kulgenud kümme aastat töötuskindlustusmakse kehtestamisest.
Kokku 115.9 38.0 25.3 52.6 19.3 2011 Kokku 86.8 26.5 11.0 49.3 27.5 Märkus: Mõõtühik: tuhat aastakeskmine Linnaliste asulate hulka on arvestatud linnad, vallasisesed linnad ja alevid, maa-asulate hulka alevikud ja külad. Tabel 1. Allikas: Statistikaamet Samuti on Eesti puhul probleemiks ka regionaalne töötus, kus äärealadel (n: Ida-Virumaa) on töö kaotanud inimestel tööturule naasmine raskendatud. Selle põhjusi on palju, aga ennekõike võib välja tuua kaks põhilist. Esiteks, olukord kus ühes regioonis on töö kaotanud konkreetse eriala ja majandusharu töötajad. Teiseks keelebarjäär, mis on kindlasti takistuseks uue töö leidmisel. Inimene, kes on olnud pikka aega töötu, kaotab usu töö leidmiseks
Tartu Ülikool Riigiteaduste instituut Reet Pärgma KREEKA JA ISLANDI MAJANDUSKRIISIDE VÕRDLUS Uurimistöö Juhendaja: Andro Kitus Tartu 2014 Sissejuhatus Ameerika Ühendriikidest 2007 aastal alguse saanud ülemaailmne majanduskriis mõjutas tugevalt kõiki arenenud majandussüsteeme. Krediithoiuste kasv ja kinnisvara turu tohutu edu kombineeritud riskantsete laenudega aastatel 2002- 2007 panid alguse majanduse järsu ning järjepidevale langusele. Kuigi kriisis said kannatada kõikide riikide majandused, tõusevad tugevalt esile kaks riiki keda kriis mõjutas tugevamalt ning kelle probleeme kajastati meedias kõige enam. Islandi majanduskriis algas juba 2008 aasta sügisel kui riigi kolm suurimat panka
2.3 CV-Online töökuulutused 10 2.4 CV keskuse töökuulutused 11 2.5 Tähelepanekud töökuulutuses 13 Kokkuvõte 14 Kasutatud kirjandus 16 2 Sissejuhatus Eesti majanduses on toimunud viimastel aastatel kiired arengud ning ka tööturul on olukord oluliselt muutunud - kui mõned aastad tagasi oli probleemiks suur tööpuudus, siis aastatel 2004-2007 räägiti töötajate puudusest. Soodne turuolukord ning konkurentsivõimeliste ettevõtete edu oli võimaldanud luua palju uusi töökohti. Tööga seotud probleemid majanduskriisi perioodil on täna aktuaalsed kogu maailmas. Tehnoloogia areng ja majanduse globaliseerumine on tekitanud olukorra, kus traditsioonilised vahendid ja pingutused tööpuudust vähendada ei kanna enam vilja ning
40%, aastal 2009 u 32%. Teise haridustasemega töötuid oli aastal 1991 50% ja aastal 2009 60%. Kolmanda haridustasemega töötuid oli aastal 1991 10% ning aastal 2009 8%. Töö-alase pendelrände suundumused ja selle põhjused Eesti maakohtades Elanike töö-alane liikuvus (pendelränne ja töölkäimise kaugused) on Eestis viimasel kümnendil kiiresti kasvanud. Põhiliseks geograafiliseks suunaks on pendelränne maalt linna, samas on pendeldajate kasv olnud kiirem linnast maale (seotud linnapiirkondade laienemisega). MAARAHVASTIK (L9) Maakohtade rahvuslik koosseis. Eestlaste vähemusega vallad. Rahvuslikult koosseisult elavad maal enamasti eestlased. Eestis sündinud mitte-eestlasi ning mujalt pärit rahvast on vähe (u 10%). Eestlaste vähemusega vallad on nt Peipisiääre vald (eestlasi 10%), Piirissaare vald (eestlasi 17%).
Uuesti on tekkimas nähtus nimega töötus. Ka Eestis paraku ei ole lood kuigi head,siin on juba üle 10% inimestest kodused või on rännanud praimaid 4 pakkumisi otsima.Need,kes on jäänud peavad kahjuks rabelema,et toime tulla.Eestis on väga palju inimesi,kes ei tahagi kahjuks tööd teha,kuna puudub sotsiaalne kaitse. 1.4.PIKAAJALISTE TÖÖTUTE VALMIDUS JA TAGASITULEMISE VÕIMALUSED. 2012. aasta III kvartalis vähenes töötute arv 68 000-ni ja töötuse määr 9,7%-ni, teatab Statistikaamet. Üle kolmandiku töötutest on tööta olnud kaks aastat või kauem. Tööjõu-uuringu andmetel põhinev töötute hinnanguline arv, mis tänavu II kvartalis oli 71 000, vähenes III kvartalis 3000 võrra. Töötuse määr oli III kvartalis 9,7%, mis on väiksem nii eelmise kvartali kui ka eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes (siis oli töötuse määr vastavalt 10,2% ja 10,9%). Alla 10% oli töötuse määr viimati 2008. aastal.
Kinnisvara hinnad saavutasid lae 2007. aastal, millele järgnes märkimisväärselt kiire langus ja 2010. aastal oli ostu-müügitehingute keskmine väärtus ligi poole (48%) väiksem kui 2007. aastal. Aastal 2010 ergutas Eesti kinnisvaraturgu kinnisvara ostu- müügitehingute koguarvu ja väärtuse kasv, andes lootust, et kriisi põhi on saavutatud. 1 Joonis 1. Kinnisvara tehingud Eestis 2003-2011. Allikas: Statistikaamet Kinnisvaraturu elavnemist võib siiski seostada pigem eurole üleminekuga 2011. aasta alguses kui majandusolukorra paranemisega. Viimasel kahel aastal pidurdas kinnisvaraturu arengut majanduslik ja sotsiaalne ebastabiilsus suur tööpuudus, elu kallinemine, madalad palgad ja ebakindlus tuleviku suhtes. 2010. aastal kasvas tehingute arv 2009. aastaga võrreldes 18%. Kinnisvara ostu-müügi huvi kasv oli ühtlane kogu Eestis
EESTI. ARVE JA FAKTE Sisukord Eesti Vabariik 2 Loodus 4 Rahvastik 6 Kultuur 10 Rahvatervis 12 Haridus 16 Tööturg 18 Tööjõukulu ja palk 22 Sisemajanduse koguprodukt 24 Rahandus 28 Väliskaubandus 34 Tööstus 38 Põllumajandus 42 Energeetika 44 Innovatsioon 46 Infotehnoloogia 48 Turism 52 Andmeallikad. Veebilehekülgi Eesti kohta 54 Eesti Vabariik Rahvaarv 1 318 000 Pindala 45 227 km² Rahaühik euro Pealinn Tallinn
kasutatakse Lorenzi kõverat. Jooniselt 1 on näha, et kumulatiivne tulude jaotus absoluutse võrdsuse korral erineb tegelikust kumulatiivsest jaotusest ja siin võib järeldada, et tulud on jaotatud ühiskonnas väga ebavõrdselt. 1.2. Töötuse taseme muutumine Harju, Tartu ja Võru maakonnas perioodil 1997-2007 võrreldes Eesti keskmisega Esimese tööjõu-uuringu küsitluse korraldas Statistikaamet 1995. aasta alguses. Andmeid kogutakse tööealistelt inimestelt, kes uuringuaasta 1. jaanuaril olid 1574- aastased. Allikas: [Töötuse määr maakonna järgi aastatel 1997-2007, Statistikaamet] Joonis 2. Töötuse taseme muutumine Harju, Tartu ja Võru maakonnas 1997-2007.a Joonisel 2 näeme, et kõige kõrgem töötuse määr on olnud Võru maakonnas. Järsult tõusis töötute arv 1999. aastal 21,1 %- ni ning 2000. aastal veelgi, saavutades 22,8 %.
Ja levinud on vastus, et kõik, kes on hingelt noored. Eesti seaduste kohaselt peetakse nooreks 7-26 aastast ja Euroopas alates 2007. aastast 13-30-aastast inimest. (Interneti portaal Nip) Noorte olukord Euroopa tööturul on hiljutise ülemaailmse majanduskriisi tõttu halvenenud. Juba enne kriisi oli noorte tööhõivega rohkem probleeme kui teistel vanuserühmadel: esimese töökoha leidmine oli neil keerulisem ja aeganõudvam, tööpuudus suurem ning suurem tõenäosus sõlmida ajutine ja lühiajaline tööleping. Uuringud näitavad, et sellistel raskustel on lisaks vahetule mõjule ka pikaajaline mõju isikliku ja kutsealase arengu seisukohast. Lisaks on tõendeid, et noorte tõrjutus tööturult võib mõjutada ka sotsiaalset ühtekuuluvust. Seepärast on nende olukorraga tegelemine Euroopa sotsiaalse ja majandusliku arengu jaoks äärmiselt tähtis.
Sellest tulenevalt oli SKP kasv 2011ndal aastal ainult 0,5%. Majanduskriis Küprosel mõjutas eelkõige pangandust. Pankadest oli välja antud liiga palju laene ja kriisi süvenedes läksid pangad kas pankrotti või jäid võlgadesse. Väikse saare kohta oli seal liiga suur pangandussektor. 2.3. Esmane taastumine aastatel 2011-2013 Esmaseks taastumiseks loetakse aastaid 2011-2013. Küprosel pole esmane taastumine läinud nii nagu üks riik sooviks. 2011. aasta juulis süvenes majanduskriis veelgi, sel lihtsal põhjusel, et õhku lendas Iraani relvasaadetis, mille USA merevägi konfiskeeris ja oma Küprose baasi paigutas lüües rivist välja poole saare elektrivarustusest. Saare suurim elektrijaam Vasiliko oli maatasa. See andis suure löögi Küprose majandusele. Samuti andis löögi Kreeka. 2012 aasta veebruaris leppisid euroala rahandusministrid kokku Kreeka 130 miljardi suuruse abiprogrammi. Programmi oluliseks osaks oli nn
Eesti majanduse jaoks on olulised enam kui 4 miljonit turisti, kes põhiliselt tulevad Soomest. Majandusreformid ja kiired muutused tõid 90-ndatel aastatel kaasa tööpuuduse kasvu, olgugi, et iseseisvuse esimestel aastatel lahkus Eestist rohkesti inimesi (1989. ja 2000. aasta rahvaloenduste vahelisel ajal vähenes Eesti elanikkond vähemalt 194 tuhande inimese võrra ehk ca12%). Majanduse kiire kasvu ajal langes tööpuudus 4%-ni ning palga kasv oli väga kiire. Majanduskriisi ajal hakati palku vähendama ja koondamiste tõttu tõusis tööpuudus 2010. aasta alguseks 19%-ni. Seejärel on hakanud olukord tasapisi paranema. Eesti valitsused on üldiselt ajanud tasakaalustatud poliitikat, mistõttu riigieelarve on olnud enam-vähem tasakaalus või ülejäägis. Just ülejääkidest kogunenud reservid võimaldasid Eesti valitsusel ka majanduskriisi ajal laenuvõtmist vältida, mistõttu Eesti valitsuse võlakoorem on
Tabel 1. EMTAK 2008 teenustesektori struktuur Jagu Pealkiri G Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont H Veondus ja laondus I Majutus ja toitlustus J Info ja side K Finants- ja kindlustustegevus L Kinnisvaraalane tegevus M Kutse-, teadus. ja tehnikaalane tegevus N Haldus ja abitegevused O Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus P Haridus Q Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne R Kunst, meelelahutus ja vaba aeg S Muud teenindavad tegevused 1.1.1 Areng Teenindusel on olnud oluline tähendus kõikides kultuurides. Madalamasse klassi kuuluv teenuse osutaja teenindas kõrgklassi erinevat teenuse saajat. Varasemalt mõeldi teenindaja all jooksupoissi, koduabilist, passijat. Üleüldine suhtumine 2
Vanad andmed: Kas Eestis on Euroopa Liiduga võrreldes suur tööpuudus? 2001. aasta alguses oli Eestis tööta üle 14 protsendi töövõimelistest inimestest. See on kõrge näitaja. Euroopa Liidus on sama näitaja keskmiselt 8 protsenti. Töötuse tase Eestis langeb ühte nende Euroopa Liidu piirkondade omaga, mida peetakse regionaalpoliitiliselt probleemseteks. Näiteks Ida-Saksamaa, Lõuna-Itaalia, Hispaania ning Soome ja Rootsi kesk- ja põhjaosa. ..Praeguseks on need näitajad tunduvalt kõrgemad.
puid ja marjapõõsaid erinevalt, sest kui 1990. ja 1991. aastal oli õuna- ja pirnisaak väga väike võrreldes 1993. aastaga, siis marjasaak oli sellel perioodil väga korralik. 13 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Arrak, A., Eamets, R., Karm, T., Mets, T., Omel, R., Rand, R., Trasberg, V., Vigla, H., Viiol, A., Võrklaev, E. Majanduse abc. 3. trükk. Tartu: Avatar, 2002, 396 lk. 2. Loomad ja linnud. Statistikaamet. Statistikaandmebaas. Majandus. Põllumajandus. Põllumajandussaaduste tootmine. Loomakasvatussaaduste tootmine. Loomad ja linnud, 31. dets. [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp? ma=PM09&ti=LOOMAD+JA+LINNUD %2C+31%2E+DETSEMBER&path=../Database/Majandus/13Pellumajandus/06Pell umajandussaaduste_tootmine/02Loomakasvatussaaduste_tootmine/&lang=2] 3. Põllumajandusökonoomika üldkursuse statistilised materjalid. / Koost. Kall, K.
ning 98% müügimahtudest oli eksport. Peamisteks eksportturgudeks olid Skandinaavia riigid, eelkõige Soome (aastal 2005). Suur osatähtsus tulenes sealsete tootmisüksuste osalisest või täielikust Eestisse kolimisest. Investeeringute suurus oli 2005ndal aastal elektroonikasektoris juba kasvamas võrreldes eelnevate aastatega (Lisa 10, Tabel 3). Joonis 10. Ekspordi sihtriigid 2005 aastal Allikas: Eesti Statistikaamet 2.2 2006 aasta 2006 aasta lõpus toimusid elektri-ja optikaseadmete tootmises positiivsed muudatused. Tootmis-ja müügimahu kasv kiirenes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Kui aastatel 2004-2005 olid selle sektori kasvumootoriteks kaks suuremat allharu, televisiooni-ja sideseadmete ning elektriseadmete ja aparatuuri tootmine, siis sel ajal hakkas kiire kasv vaid teisena mainitud allharus. (Lisa 8, Joonis 8)
Parema tasustuvusega askohad oli kogu perioodi vältel Harju ja Tartu maakond, 4 kehvemad aga lõuna poole jäävad Valga, Põlva ja Võru maakond. Võrreldavalt kõrged keskmised tasud olid ka saartel. Stabiilselt tõusis kogu aeg Pärnu piirkond, kuuludes suuremate palganumbritega piirkondade hulka. Allikas: Eesti Statistikaamet [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/Saveshow.asp] (16.09.2008) Joonis 2. Brutopalk Eestis maakonniti aastatel 2000, 2004 ja 2007 1.3 Leibkonnaliikme kohta tehtud kulutuste struktuutr kuludetsiilides 2007.aastal Leibkonnaks nimetame isesisva majandusüksusena toimivat inimrühma, mille liikmed majandavad ennast ühiselt ehk kellel on ühine majapidamine (Mereste 2003.a, lk 490).
..................................................................................................................6 2. PEAMISED MAJANDUSNÄITAJAD..............................................................................6 2.1 Majanduskasv..............................................................................................................7 2.2 Inflatsioon..................................................................................................................8 2.3 Tööpuudus...................................................................................................................8 2.4 Maksukoormus.............................................................................................................9 2.5 Väliskaubandus.............................................................................................................9 3. EESTI JA ROOTSI MAJANDUSSUHTED.........................................................................10 3
teiste Euroopa ja muu maailma riikide roll. Eesti majanduse jaoks on olulised enam kui 4 miljonit turisti, kes põhiliselt tulevad Soomest. Majandusreformid ja kiired muutused tõid 90-ndatel aastatel kaasa tööpuuduse kasvu, olgugi, et iseseisvuse esimestel aastatel lahkus Eestist rohkesti inimesi (1989. ja 2000. aasta rahvaloenduste vahelisel ajal vähenes Eesti elanikkond vähemalt 194 tuhande inimese võrra ehk ca 12%). Majanduse kiire kasvu ajal langes tööpuudus 4%-ni ning palga kasv oli väga kiire. Majanduskriisi ajal hakati palku vähendama ja koondamiste tõttu tõusis tööpuudus 2010. aasta alguseks 19%-ni. Seejärel on hakanud olukord tasapisi paranema. Eesti valitsused on üldiselt ajanud tasakaalustatud poliitikat, mistõttu riigieelarve on olnud enam-vähem tasakaalus või ülejäägis. Just ülejääkidest kogunenud reservid võimaldasid Eesti valitsusel ka majanduskriisi ajal laenuvõtmist vältida, mistõttu
Sisukord Üldine..................................................................................................................... 3 Tööturu mõiste................................................................................................. 3 Kellest ja millest koosneb tööturg....................................................................3 Tööpuudus ja tööjõupuudus.................................................................................... 5 Tööpuudus........................................................................................................ 5 Tööpuuduse otsene ja kaudne kahju................................................................6 Tööjõupuudus................................................................................................... 6 Riigi roll tööturul ja tööhõivepoliitika......................................................................6 Mis on tööhõivepoliitika?.............
Seega on üksi elavate või üksi lapsi kasvatavate inimeste vaesuse määr võrreldes teistega kõrgem üksiku vanemaealisega üheliikmelistest leibkondadest elas suhtelises vaesuses kaks kolmandikku, samas ei olnud nende vaesus nii sügav, et ulatuks absoluutse vaesuseni. Sügavam on aga vaesus üksikvanemaga leibkondade liikmete puhul, kellest elas suhtelises vaesuses 36% ja absoluutses vaesuses 16%. Kokkuvõtlikult võib tõdeda, et kindel töökoht ja hea haridus annavad parema garantii vaesusesse sattumise vältimiseks, kuna kindlustavad suurema sissetuleku. Kuid suuremas vaesusriskis on ka näiteks üksikvanemaga ja paljulapselised pered, mitte- eestlased ja Kirde-Eesti elanikud. Vaesust ja ebavõrdsust esineb ühiskonnas alati. Ebavõrdsuse suurus ja vaesuse sügavus aga peegeldavad inimeste heaolu ja ühiskonna väärtusi. Perekonnaseis ja enimlevinud leibkonnatüübid Euroopas Posted on jaanuar 21, 2015
...........22 3.3.3. Hüvitis ........................................................................................................23 Kokkuvõte ................................................................................................................................24 Kasutatud materjalide loetelu ...................................................................................................26 SISSEJUHATUS Vaieldamatult on hetkel kõige populaarsem teema majanduskriis ja selle tagajärjel tekkinud erinevad raskused erinevate riikide majanduses. Ka Eesti majanduses on tekkinud väga raskeid ja kriitilisi olukordi. Oma töö teemaks valisin just tööturu ja hõive probleemid Eestis, kuna teema on väga päevakohane. Eesti tööturul on üha suurenevaks ja aktuaalsemaks probleemiks töötus ja töötute arvu kasv. Minu eesmärgiks selles töös on esimeses peatükis käsitleda tööturu teoreetilist külge alustades
analüüsides võib täheldada elaniku arvu pidevat kahanemist. Võrreldes 2000 aastaga on Värska elanike arv kahanenud 191 elaniku võrra ehk 13%. Antud töös on Värska valla rahvastiku võrdluspiirkondadeks võetud Eesti keskmine ja Põlva maakonna keskmine 2000- 2010 (tabel 1). Samuti võib täheldada üldse rahvastiku arvu vähenemist Põlva maakonnas. Tabel 1 Rahvastikuarv Eestis, Põlva maakonnas ja Värska vallas (allikas: statistikaamet.ee) 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 137207 135106 134041 Eesti 1 1366959 1361242 1356045 9 1347510 1344684 1342409 1340935 5 1340127 Põlvamaa 32743 32527 32308 32121 31954 31752 31547 31387 31175 31002 30889
Madalaim palgatase oli jätkuvalt majutuses ja toitlustuses ning muudes teenindavates tegevusalades (vastavalt 589 ja 538 eurot). Ettevõtete ja organisatsioonide omaniku liigi järgi on palgakasv erasektoris olnud veidi kiirem kui avalikus sektoris. Välismaise omanikuga eraettevõtetes tõusis keskmine palk 2013. aasta teises kvartalis teistest enam (10%). Keskmine brutokuupalk oli 2013. aasta III kvartalis 930 eurot ja brutotunnipalk 5,58 eurot, teatas Statistikaamet. 2012. aasta III kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 8,8% ja brutotunnipalk 7,1% Keskmise brutopalga kasvu hindamisel peab arvestama, et tegemist ei ole põhipalgaga, vaid töötasuga, mis sisaldab tulemus- ja lisatasusid. Erinevate uuringute andmetel kasutab üle 70% tööandjatest lisatasude skeeme, mis seovad ettevõtete majandusnäitajad ja töötajate töötulemused tasudega. Igakuuliseid lisatasusid saavad sagedamini lihtsamate tööde tegijad,
"blocked opportunities" teooria vaesuse põhjused on nii individuaalsed kui ka struktuursed (ühiskondlikud) SOCIOLOGY 1020 - SOCIAL PROBLEMS AND SOCIAL CHANGE Haigused ja kriis tervishoiusüsteemis Alkohol ja teised meelemürgid Vägivald ja kuritegevus Pereprobleemid Noored ja vanad Rassi- ja rahvusprobleemid Sooline ebavõrdsus Seksuaalne sättumus Majanduslik toimetulek Töö ja töötus Haridusprobleemid Linnastumise kriis Rahvastiku- ja keskkonnaprobleemid Teadus ja tehnoloogia Ülemaailmsed konfliktid Globaliseerumine, s.h. globaalne majandus Sotsioloogia põhiparadigmad Funktsionalism (struktuur-funktsionalism, strukturalism); Konfliktiteooria (marksism, neomarksism, radikaalne sotsioloogia); Interaktsionism (sotsiaalne tegevus, fenomenoloogia, sotsiaalne vahetus, interpretivism)
töötajaid mingi teatud palgaga tööle võtta väljendab ettevõtete huvi tööjõu pakkumine näitab, kui palju on neid inimesi, kes mingi kindla tahavad töötada mingi kindla palga eest väljendab töötajate soove Tööturg turg, kus inimene müüb oma tööd ja ettevõtja (tööandja) ostab tööd, makstes selle eest tasu (palka) Tööpuudus tööturu situatsioon, kus tööjõu pakkumine on suurem kui tööjõu nõudlus ja osa inimesi jääb selle tõttu tööta TÖ Palk NÕ ÖJ J ÕU E UD ÕU Ö IN M IN TÖ UM E KK
annaabi.ee 
