3) Õppimiseks tingimuste loomine. Õpetamisele reageerib õpilane õppimisega, millega reageerib õpilane kasvatamisele /õpetaja kasvatustööle? 1) Õppimisega Millise üldise terminiga võetakse pedagoogilises psühholoogias kokku õpetamine ja kasvatamine? 1) Õppimiseks tingimuste loomine Millist kolme järjestikust otsustusetappi saab õpetaja töös eristada? 1) Planeerimine 2) Realiseerimine 3) Reflekteerimine Kas on olemas reegel konkreetsete õppe eesmärkide tuletamniseks üldisematest eesmärkidest? 1) Jah/Ei Millised on praktikas levinud neli varianti konkreetsete õppe-eesmärkide sõnastamiseks? 1) Sisu loetelu 2) Õpetaja 3) Õpilase tegevus 4) Õpetaja tegevus MIllistes dimensioonides defineeritakse väljundipõhised õpieesmärgid? 1) Sisu loetelus (vertikaalis) 2) Sooritusena (horisontaalis)
RAHVUS, RASS. USA uuringud näitasid, et valgete häälteaktiivsus on kõrgem kui afroameeriklastel ja latiinodel. Samuti erakondede toetajaskond erineb rassiti. Väidetakse, et Barack Obama saavutas valimisvõidu paljus tänu afroameeriklaste ja latiinde häältele. OSALEMISE VORMID Valitsemisteaduse jaoks on esiplaanil poliitika kujundamise protsess: kodanike kaasamine, huvide tasakaalustamine ning otsedemokraatia reflekteerimine mehhanismide abil. Esindusdemokraatia osalusvormide hulka kuuluvad tegevused, mis on seotud demokraatia seadusandlike ja täidesaatvate institutsioonidega, ehk: 6. hääletamine valmistel; 7. osalemine valimiskampaanias, kohtumine saadikukandidaatidega, erakonna või kandidaadi heaks töötamine; 8. osalemine erakonnasisestes aruteludes ja üritustel; 9. kontakteerumine saadiku või ametnikuga. Esindusdemokraatliku tähtsaimaks osalemise vormiks on valimised. Kui
Neid vaatenurki nimetatakse uurijaprofiiliks. Fenomenoloogilises uuringus tuleks uurija profiili läbipaistvalt kirjeldada, et lugeja saaks ettekujutuse uurija lähtekohtadest kavandamise ja läbiviimise ajal. Uurija subjektiivsust ei ole võimalik uurimusest kunagi täielikult eemaldada, kuid uurija peaks püüdma eristada teaduslikke leide oma muudest kogemustest. Fenomenoloogilise uuringu kvaliteedi hindamiseks on kindlad kriteeriumid. Need on: uurimisprotsessi järjekindlus, reflekteerimine ja kirjeldamine, andmestikupõhisus, uuringu konteksti arvestamine uurimisprotsessis ja uuringutulemuste tutvustamisel, teadmiste kvaliteet, meetodite võimalik ühendamine, teiste uurijate toetus uuringu hindamisel, uurija subjektiivsuse kirjeldamine ning uurija vastutustundlikus. Kokkuvõtteks võib ütelda, et fenomenoloogiline uuring põhineb tunnetel ja emotsioonidel. Fenomenoloogia ei aja taga teooriat ega tunnet kindlatele faktidele vaid inimesele kui indiviidile
õppimistehnikate loomist ning õpilase ja õpetaja suhete mõistmist. Psühhobioloogia- seletab käitumist kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust Isiksusejoonte teooria Psühhodünaamiline psühholoogia- rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ning varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule Psühholoogia- teadus, mis käsitleb inimese ajas toimuvaid vaimseid protsesse, käitumist ning nende vahelisi seoseid. Reflekteerimine- Religioonipsühholoogia- uurib, kuidas religioon inimeses toimib. Sotsiaalpsühholoogia- uurib inimeste suhtlemist, seda kuidas kaasinimesed mõjutavad inimese mõtteid, tundeid ja käitmist. Spordipsühholoogia- tegeleb küsimustega, kuidas treeningu- ja võistlustulemusi parandada (reageerimiskiirust suurendada, surnud punktist üle saada jms. Tarbijapsühholoogia - käsitleb inimeste ostuharjumusi ja reklaami mõju ostjate käitumisele.
välismaailm. 7) Millest oleneb vaimus olevate ideede rikkus? See oleneb sellest, kui mitmekesised on need objektid, millega välismaailmas kokkupuudutakse ja samuti kui palju vaim seda informatsiooni töötleb. 8) Mis põhjusel on inimesel raske end meeltega aistitavast lahti rebida ja reflekteerida omaenda tegevusi? Sellest on raske lahti saada kuna see on alguses meie ainuke ideede saamise koht. See on lihtne viis saada ideid , kuid reflekteerimine on keeruline. BACON, F: Novum Organum, ilmus 1620 Tekstis on suurt rõhku pööratud vääradele mõtetele ja iidolitele, mis takistavad informatsiooni vastu võtta. Juttu on nljast inimmõtteid hõlmavast iidolitest, hõimuiidiloid, koopaiidolid, turuiidolid ja teatriiidolid. Bacon räägib kuidas eri iidol meie mõtlemist segab. Eessõna 1) Millised on kaks vastandlikku ohtu, mis filosoofiat looduse uurimisel ähvardavad
aeg-ajalt meelehärmiks. Vastuolulistel noorukitel on sotsiaalsed oskused, nad meeldivad teistele, seega on neil võimalus saavutada autoriteetne positsioon. Tõrjutud noorukitel on sotsiaalsete oskuste vajak, mis ei lase neil olla mõjukad. Liidriks olemiseks ei piisa positiivsest käitumisest, vaid positsioon saavutatakse ka agressiooni abil. Õpilaste kaasamine õpetaja rekleksioon ja konstruktivistlik õpetamine Reflekteerimine võimaldab õpetajal analüüsida oma mõtteid, tundeid, kogemusi, väärtusi ja käitumist õppesituatsioonis. Aitab õpetajal keskenduda õpilase juhendamisele ja toetamisele ning õpitava sisu selgitamisele. Konstruktiivsus viitab sellele, et teadmine konstrueeritakse järjest suurema keerukuse ja detailsusega struktuurideks, lisades varasemale teadmisele uusi osi, et luua tähendus, ületada ebakõlad või rahuldada uudishimu. Õpikeskkonna peamised jooned: aktiivõpe, autentsed
otsutada, vaid kogu inimkond. Inimesed on teadlikud sellest, et nad mõtlevad. Inimene mõtleb tänu oma hingele. Kui ta hakkab mingil hetkel mõtlema, tekivad temas ka tajumused. Kui inimene mäletab mõelduid mõtteid, tunnistab see seda, et ta mõtleb. Kuna inimene saab erinevatelt objektidelt erinevaid aistinguid ning seega ka erinevaid tajumusi ja ideid, tähendab see seda, et inimene mõtleb erinevaid mõtteid. Vaimu tegevuse reflekteerimine ning mõtlemine on erinev. Inimene ei oska arvata midagi oma mõtlemisest kui ta ei tea, mis teised mõtlevad, sest selleks peab ta omama kedagi kellega võrrelda. Mõtlemine on seos erinevate mõtete vahel. Et mingit kasu mõtlemisest oleks, peavad inimesed nii kaua mõtlema, kuni sellest kasu on. Need, kes mäletavad teevad oma hinge paremaks, need kes ei mäleta, mõtlevad kasutult. Inimesed reflekteerivad
Olga Dalton, 104493IAPB, 2/4 N 10, Filosoofia kodutöö nr 4 Essee inimarust Põhiideed: Inimese ideed ei ole kaasasündinud, vaid pärinevad kahest allikast. Nendeks allikateks on aistimine ehk välised ideed, mis tekivad meelelisel kokkupuutel, ja reflekteerimine, mis tekib väliste ideede sisemise meelega töötlemisel. Selles, et need on ainukesed inimteadmise allikad, saab veenduda vastsündinud lapsi jälgides. Inimese ideede rikkus sõltub sellest, kui mitmekesised ideed teda ümbritsevad ja kui palju neist ta reflekteerib. Küsimused: 1) Selle seob väljaspoole kahtlust see, et iga inimene on teadlik oma mõtlemisest ja mõtlemise suunatusest vaimus olevatele ideedele. Vastasel juhul poleks ju mõtlemine võimalik, kui
Õppimistingimuste loomisega sõnavoolavus numeraalne võimekus 4. Millist kolme järjestikust otsustusetappi saab eristada õpetajatöös? ruumiline ettekujutamine assotsiatiivne mälu Planeerimine, realiseerimine, reflekteerimine taju kiirus arutlus 5. Kas on olemas reegel konkreetsete õppe-eesmärkide tuletamiseks üldisematest eesmärkidest? Need on kõik nõrgalt omavahel seotud. Ei ole, on koordineeriv.
kõnnib sellest pargist mööda ja vaatab ja uurib seda,see inimene teab et seal pargis on atraktsioonid nii väikestele kui ka suurtele lastele ja liivakastid jnejne. See kes sellele pargile rohkem tähelepanu pööras,sellel inimesel on ka rohkem ideid vastava pargi kohta. Kaheksandas punktis ,,Refleksiooniideed tekivad hiljem, sest nad nõuavad tähelepanu" ütleb Locke seda,et omaenese reflekteerimine ei tekita vaimus piisavalt muljeid ja et välised asjad on huvitavamad ja vaim soovib neid ka märgata. Tänu sellele ei jää sisemiste asjadea reflekteerimiseks aga piisavalt tähelepanuvõimet ja sellepärast oleks vaja ennast välistest asjadest eraldada.
uuringu kavandamisel ja läbiviimise ajal. (Laherand 2008: 101) Laherand (2008: 101-102) on teinud Virtanenile viidates kokkuvõtte fenomenoloogilise uuringu kvaliteedi hindamise kriteeriumidest, mis on järgmised: Uurimisprotsessi järjekindlus (loogiline seos uuritava nähtuse, andmekogumiviisi, teoreetilise lähenemisviisi, analüüsimeetodi ja uurimisest kirjutamise viisi vahel); uurimisprotsessi reflekteerimine ja kirjeldamine (uurija valikute põhjendamine uuringu kõigis etappides, eriti analüüsi kirjeldamisel); uurimisprotsessi andmestikupõhisus; uuringu konteksti arvestamine uurimisprotsessi ja uuringutulemuste tutvustamisel; teadmiste kvaliteet (kvalitatiivses uurimuses võib välja tuua olemuslikul, mõistelisel või isiklikul tasandil üldistatud teadmist; üksikutes kogemustes, nähtustes ja
1) partneri tingimusteta aktsepteerimine; 2) empaatia; 3) siirus ehk ehtsus; 4) sotsiaalne soojus. Aktiivse kuulamise tehnikad: 1) Ukseavajad aitavad luua tingimused vestluseks 2) Küsimuste esitamine - avatud ehk lahtised küsimused (kasutatakse vestluse alustamisel) - suletud ehk kinnised küsimused (kasutatakse vestluses täpsustamiseks) 3) Täpsustamine 4) Ümbersõnastamine ehk parafraseerimine - sisu ümber sõnastamine - tunnete ja seisundite sõnastamine ehk teisisõnu peegeldamine ehk reflekteerimine - vahe- ja lõppkokkuvõtete tegemine - vastandamine ehk konfronteerimine 5) Jätkutehnikad - julgustamine, toetamine - paus, vaikne kuulamine - kaja 6) Ignoreerimine keskendu teemale, säilita objektiivsus, väldi liigset empaatiat. 4. AKTIIVNE KUULAMINE TÖÖL Aktiivne kuulamine aitab ära hoida vääritimõistmist ja rääkida tuleb nii, et jutul oleks mõte. Parem üks töö aktiivne kuulamine , üks tegemine, ei mingit segadust ega ületunnitööd.
Viimast peetakse tänapäeva muutusterohkes maailmas üheks peamiseks elukvaliteeti määravaks teguriks. (täiskasvanu arengu ideaal). Ennastjuhtivat täiskasvanut iseloomustatakse järgmiste tunnustega: iseenda ja ümbruskonna teadvustamine, enda tajumine iseennast ning sündmusi mojutavana, kohanemis- , otsustus-, valiku-, enesealgatus- ja vastutusvoimelisus, iseseisvus, motiveeritus, usk enda võimetesse ning nende kasutamine, avatus uutele kogemustele ja pidev oma tegutsemise reflekteerimine. Enesekujutlus - minapilt on suhteliselt püsiv kontseptsioon iseendast, millele inimene tugineb, olles ühiskonnas aktiivne. See on identsuse struktuuri kõige isiksuslikum osa. Enesemääratlemine - aktualiseerimine, on inimese võime olla vaba: iseseisvalt suhtuda, eelistada, valivalt toimida. Samuti on vajadus teada oma võimalusi ja suutlikkust. Eneseteadvus, -tunnetus ja -hinnang on aluseks enesemääratlemisele. Enesemääratlusest
3. Ideede teine allikas on vaimu tegevused. Locke ütleb, et teine allikas on enda vaimu tegevuste tajumine meie sees. Kui vaim tegeleb ideedega, mis tal on, ja kui hing hakkab neid tegevusi reflekteerima ja kaaluma, siis täidavad nad aru teistlaadi ideedega, mida ei oleks olnud võimalik saada välistelt asjadelt. Nendeks ideedeks on näiteks mõtlemine, uskumine, teadmine ja tahtmine. See allikas ehk reflekteerimine sõltub ainult meist endast. Locke ütleb ka, et kuigi see ei ole meel, sest tal ei ole mingitki pistmist väliste objektidega, siis ometigi on ta meelega väga sarnane ja seega võib teda kutsuda seesmiseks meeleks. Reflektsioon pakub ainult neid ideid, mida vaim saab reflekteerides omaenda tegevusi iseenda sees. 4. Kõik meie ideed on pärit kas ühest või teisest allikast. Locke arvates ei ole arus
13) uskumusi ja kõlbelisi seisukohti võetakse sõna-sõnalt, koolilapse usk; 3) sünteetilis-konventsionaalne usk (10-21) maailmatunnetus laieneb oluliselt, usk peab tagama erinevate eluvaldkondade sidususe (kool, töö, sõbrad jms), isiklik arusaam identiteedist, eeskujude järgimine, isiklik suhe Jumalaga; 4) individuatiiv- reflektiivne usk (13-30) identiteet muutub teistest sõltumatuks, kriitiline reflekteerimine oma id ja maailmavaadete suhtes; 5) konjuktiivne (siduv) usk (35..) sümboolne jõud ühine kontseptuaalsega, isikliku mineviku uus mõtestamine ja läbitöötamine, sotsiaalse alateadvuse (müüdid, ideaalkujundid, eelarvamused) kriitiline tunnetamine st tõdetakse et palju meie minast pärineb meie sots klassilt; 6) universaliseeriv (kõiklikustav) usk (50..) inimene samastab
teisest kooliastmest), sest see eeldab arusaamist mõistetevahelistest seostest. · Deduktiivsel järeldamisel määratakse, kas järeldused on või ei ole tuletatavad teatud väidetest. · Loogiline mõtlemine areneb õppimise tulemusena. Kriitiline mõtlemine. · Kriitiline mõtlemine on reflektiivne tegevus, mille eesmärgiks ei ole sageli probleemi lahendamine, vaid sellest arusaamine (arutlemine, reflekteerimine). · Eesmärk on kriitiliselt informat- siooni kaaluda ja hinnata, et suuta edukamalt põhjendatud otsuseid langetada. Metatunnetus: mõtlemine tunnetusest. · Metatunnetus on teadmine enda tunnetusest. · Teadmised tunnetusest sisaldavad teadmisi endast kui õppijast ning faktoritest, mis mõjutavad õppimist. · Teadmised tunnetusest arenevad suhteliselt hilja. · Teadmistest üksi on oma tegevuse parandamiseks vähe, neid tuleb arvestada tegevuse
tuumaks. · Käitumise ja elu tõlgendamine eriliste kvalitatiivsete (väärtuseliste) kategooriate abil: hea-halb, õiglane-ebaõiglane, aus-ebaaus, õilis-vääritu, sõnapidav-sõnamurdev jt. · Moraali ei ole võimalik täielikult taandada ühelegi ,,3 suurest vaalast", st bioloogilisele, psühholoogilisele ega sotsiaalsele, kuid ühisosad ja kokkupuuted nende vahel on selgesti olemas. Eetilise mõtte kandjad ja arendajad · Inimesed ja igapäevane elu ja selle reflekteerimine. Siin on olulised kunstnikud ja kunst, kes reageerivad tundlikult neis ja nende ümber toimuvale. · Teatud sotsiaalsed kooslused, mis võtavad selle endale kohustuseks, nt erialaseltsid, akadeemilised üksused ja organisatsioonid, kaasajal eetikakomiteed. · Arvukas kirjasõna, mis kirja pandud nendel teemadel, nt meditsiinieetikas on olemas arvukad deklaratsioonid ja koodeksid. Eetikateooriate põhitüübid
uskumusi ja kõlbelisi seisukohti võetakse sõna-sõnalt, koolilapse usk; 3) sünteetilis- konventsionaalne usk (10-21) maailmatunnetus laieneb oluliselt, usk peab tagama erinevate eluvaldkondade sidususe (kool, töö, sõbrad jms), isiklik arusaam identiteedist, eeskujude järgimine, isiklik suhe Jumalaga; 4) individuatiiv-reflektiivne usk (13-30) identiteet muutub teistest sõltumatuks, kriitiline reflekteerimine oma id ja maailmavaadete suhtes; 5) konjuktiivne (siduv) usk (35..) sümboolne jõud ühine kontseptuaalsega, isikliku mineviku uus mõtestamine ja läbitöötamine, sotsiaalse alateadvuse (müüdid, ideaalkujundid, eelarvamused) kriitiline tunnetamine st tõdetakse et palju meie minast pärineb meie sots klassilt; 6) universaliseeriv (kõiklikustav) usk (50..) inimene samastab ja reinkarneerib absoluutset tõde ja
toodetesse/teenustesse. See on püsiv valmisoleks teatud reageeringuks ja hinnanguks. Väärtused, arusaamad ja tegelikkuse võrdlemine oma väärtustega kujundavad hoiaku, mis avaldub tundena ja väljendub käitumises. Väärtus- ja vajaduskonflikt. Th. Gordon'i mudel. väärtuskonflikt teise inimese käitumine häirib vajaduskonflikt teise vajadused on enda omadega vastuolus, tema käitumine toob mulle mõõdetavat kahju (aeg, raha, energia) H. Gardneri 3 õpetust: x reflekteerimine x oma tugevuste tunnistamine ja kasutamine x ebaõnnestumise pööramine uueks võimaluseks Mõjustamine. · Motiiv - ergutab inimest aktiivsusele, teatud vajaduste, soovide rahuldamisele · Motivatsioon - ajendab ja innustab inimest ühele või teisele toimingule · Motiveerimine - inimese suunamine kindlale tegevusele. Motiveerimisoskus on kunst, mis mõjustab
meetoditeadlikkus, eetilisus. Oluline on õpetaja pidev õppimine, kriitilise ja süsteemse mõtlemise arendamine, enesehindamine aj reflektsioon, õpetamistegevuse sisu teadvustamine ja analüüs, realistlik orientatsioon ja eesmärkide olemasolu. Oluline: Õppimises domineerib uute tähenduste otsimine. Õppimine eeldab uute tähenduste otsimist, mille põhjal täiskasvanu kinnitab või loob uusi tähendusi. Oluline on õpitu reflekteerimine. Inimest ei arenda kogemus, vaid inimese poolt sellele omistatud tähendused, see milleks kogetu teda inspireerib nii tunnetuslikul kui tegevuse tasandil. Sisekoolituse erinevus väliskoolitusega nt, et sisekoolitusel märksa laiemad mõjud. Hästi planeeritud sisekoolitus aitab kujundada ühist nägemust org eesmärkidest ja tegevuse strateegist, parandada töörahulolu ja inimestevahelisi suhteid, tõsta personali üldist kultuuritaset, tõsta
õppimisega juba emaüsast ning lõpetatakse siis kui ise lahkume. Eluhõlmav õppimine- elukestev õppimine laiaulatuslikumalt- õpitakse kõikjal ja kõikides eluvaldkondades. Formaalne õppimine- Mitteformaalne õppimine- Iinformaalne õppimine- Juhuslik õppimine õppimine- Mööda õppimine (mislearning) Kaitse-õppimine (learning defernce) Vastuseis-õppimine (learning resistance) Transformatiivne õppimine Refleksioon, reflekteerimine Refleksioon on vajalik oma tegevusele sisu ja mõtte andmiseks ning oma arusaamade mõtestamiseks. Refleksiooni aluseks on kogemus, mida hiljem analüüsitakse ja mõtestatakse. Eduka refleksiooni tulemusel peaks toimuma muutus käitumises/tegevuses. Subjektsus on suutlikkus enda elu kujundada, mõtestada ning samuti selle eest vastutada. Subjektne käitumine on selline käitumine, kus inimene teeb teadlikke otsuseid, mis parandavad tema elu.
autonoomseid otsuseid ja sõltumatut maailmavaadet. Oma maailmavaadet ei sõnastata ega analüüsita. Seisukohtade erinevust tunnetatakse kui isikute erinevust. Tugevuseks on et kujuneb isiklik arusaam oma identiteedist ja elusuundumusest ja toimib isiklik suhe Jumalaga. Ohtudena võib tekkida olukord, kus teiste arvamus võetakse sedavõrd omaks või isegi sakraliseeritakse, et isiklikke seisukohti justkui polegi. Muutva jõuga on oma maailma kujunemise reflekteerimine ja nende oma grupiga seondatuse ning seega ka suhtelisuse nägemine. Ülemineku põhjustab oma seisukohtade reflekteerimine, sageli ka nö "kodust lahkumise" kogemus. 4. Individuatiiv-reflektiivne usk (eluaastad 13-30...). Esineb varases täiskasvanueas. Paljude grupikesksete inimeste jaoks võib aga tekkida alles kolme- neljakümnendatel eluaastatel. Astet iseloomustab identiteedi muutumine teistest sõltumatuks. Uus eneseleidmine ja uus
Üldistatud pilt iseendast. · Teadmine endast (self-knowledge): knowledge about one's own characteristics, abilities, opinions, thoughts, feelings, motives etc. Teadmine enda kohta. spetsiifilised, üksikud omadused. · Eneseteadvustamine, enesereflektsioon (self-awareness): a psychological state in which one is aware of oneself as an object, just as one is aware of other objects such as buildings or other people. Enesest mõtlemine, analüüsimine, reflekteerimine - inimese tähelepanu pööramine endale, enda tegevustele. · Enesehinnang (self-evaluation): evaluation of one's own behaviors, physical appearance abilities or other personal attributes against internalized standards or social norms. Hinnang endale · Eneseväärtustamine (self-esteem): attitude towards oneself along a positive-negative dimension. People generally strive for high self-esteem. Püüdlus positiivse enesehinnangu suunas püüe suhet
oma potentsiaali ebaõnnestunud aktualisatsiooni, mis viib süütunde ja ärevuseni. Eesmärgid on suurendada arengut, teadlikkust, spontaansust, ja isiksuslikku potentsiaali ning aidata kliendil ära tunda ja harjutada isiklikku vabadust otsustamaks, kelleks ta tahab saada. Terapeutiline suhe: r õhk on inimene-inimene suhtel ja terapeudi autentsusel. Tehnikad ja protseduurid: primaarne on mõistmine ja sekundaarsed tehnikad (nt tähenduste ja tunnete reflekteerimine; terapeudi resonants, teadlikkuse kontiinumi uurimine; meditatsioon). Laialivalguv kontseptsioon ja voolav sõnavara komplitseerivad terapeutilist protsessi. Puuduvad selged tehnikad. Piiratud rakendusvaldkonnad . Kliendikeskne teraapia: Carl Rogers rõhutab inimsuse positiivsust, inimest käsitletakse pidevalt täiuslikkuse poole püüdlejana. Põhiline eeldus on, et suheldes hooliva terapeudiga on kliendil võimalik
Puudub enesekindlus omamaks isiklikke autonoomseid otsuseid ja sõltumatut maailmavaadet. Oma maailmavaadet ei sõnastata ega analüüsita. Seisukohtade erinevust tunnetatakse kui isikute erinevust. Tugevuseks on et kujuneb isiklik arusaam oma identiteedist ja elusuundumusest ja toimib isiklik suhe Jumalaga. Ohtudena võib tekkida olukord, kus teiste arvamus võetakse sedavõrd omaks või isegi sakraliseeritakse, et isiklikke seisukohti justkui polegi. Muutva jõuga on oma maailma kujunemise reflekteerimine ja nende oma grupiga seondatuse 90 ning seega ka suhtelisuse nägemine. Ülemineku põhjustab oma seisukohtade reflekteerimine, sageli ka nö "kodust lahkumise" kogemus. 4. Individuatiiv-reflektiivne usk (eluaastad 13-30...). Esineb varases täiskasvanueas. Paljude grupikesksete inimeste jaoks võib aga tekkida alles kolme- neljakümnendatel eluaastatel. Astet iseloomustab identiteedi muutumine teistest sõltumatuks. Uus eneseleidmine ja uus väärtustesüsteem muutuvad iseseisvaks
sobival ajal; läbimõeldumad vastused. · Piirangud: keerukas on rapport loomine, suhte hoidmine ja lõpetamine. Vähem spontaansust. Kirjaliku teksti loomine võib intervjueeritavale olla kokkuvõttes aeganõudvam. INTERVJUUDE (JA MUU TEKSTILISE ANDMESTIKU) ANALÜÜSI PÕHISAMMUD Andmete ettevalmistus: intervjuusalvestuste transkribeerimine (või vaatlusmärkmete korrastamine, dokumentide koondamine). 1. Andmete esmane analüüs: lugemine, reflekteerimine, esmaste seoste otsimine (-> uute andmete kogumine). 2. Kodeerimine: andmete analüütiline "avamine" ja märksõnadega "märgistamine". 3. Kategooriate arendamine: koodide täpsustamine, koondamine, ümberorganiseerimine. 4. Kategooriate omavaheline suhestamine ning analüüsi kirjapanek. Erinevad sammud toimuvad sageli samaaegselt ja mitmekordselt. Kvalitatiivses analüüsis ei kasutata arvulist argumenteerimist (enamik..., vaid üks..., pooled...).
kliendi mõtteid, oletusi enesest ja keskkonnast, tema info kogumise ja töötlemise viise; vastutusvõimet, eelarvamusi; oma eluga seotud tundeid; motivatsiooni (võib muutuda) 2) )kõrvaldada õppimistakistused (sh konfliktid, esmavajaduste rahuldamatus, korralagedus, määramatus, halb enesetunne jne) 3) aidata muuta eelarvamusi, maailmavaadet (oma elu uurimine, selgitamine, interpreteerimine ja konfronteerimine, reflekteerimine-tagasiside, küsitlemine, soovitused ja manitsused, modelleerimine, vabastada klient elamisest teiste oootuste järgi, teravdamine läbi enesedemonstratsiooni) Konvergentse mõtlemise muutmine eeldab töötajalt alustamist kliendi tasemelt (Goldstein 1983), aktsepteerides tal olemasolevat reaalsuse mõistmist. Sealt edasi on neli strateegiat: · Tähenduse esiletoomine kliebdid kõnelevad laiemalt oma mõtetest ja
tunnistsenaariumi koostamist. See hõlmab • õppe-kasvatustöö eesmärkide kindlaksmääramist • õpilaste eripära mõistmist ja arvestamist • Õppimise, õpimotivatsiooni ja õppedistsipliini olemuse mõistmist ja vastavate teadmiste rakendamist õppetöö kavandamisel (milliseid meetodeid, malle ja võtteid kasutada) Realiseerimine – kavandatu teostamine klassis ja kohandumine oludele (kiirete otsuste langetamine). Reflekteerimine - õpilaste õpi-ja kasvatustulemustele hinnangu andmine ja otsuste langetamine edasiseks tegevuseks. Väärtuslikud on need järeldused, mis tehakse pärast esmaste elamuste möödumist. 3 arutlustasandit: • järeldused antud tunni põhjal • hinnang tunni osatähtsusele • järeldused tunni ja teema rollist, lähtudes kursuse eesmärkidest. 4) Milliseid teadmisi ja oskusi vajab õpetaja nende etappide läbimiseks õppekursuse ja tundide
asjad ei toimu läbi õnne o Sotsiaalne vastutus – kui palju tuntakse vastutust selle eest kuidas ühiskonnas asjad on o Sotsiaalsus o Avatus - Kompetentsuse hinnangud – ma olen võimeline asjadega toime tulema, on võimed, ressursid, kui palju usun et tulen toime. - Empaatia – mõõdetakse erinevat moodi nt küsimustikud ja nende üle ise reflekteerimine - Meeleolu – kindlas hetkes, positiivses meeleolus suurem tõenäosus et aitavad o Süütunne – tal on raske, mina olen süüdi, pean aitama. Võib olla ka kaudne süü nt mina ühiskonna osana olen süüdi o Hirm – hirm võib pärssida aitamist nt kakluse nägemisel. Emotsioon ei pruugi olla otsesest olukorrast vaid üldine. - Sugu – ei mõjuta KAS aidatakse vaid millistes olukordades ja millega. Naised aitavad
*õiglaseks õiguseks* või *õigluseks*. Tekib 2 põhiküsimust: mis või milline on õige otsus? Ja kuidas me tunneme ära ja viime ellu õige otsuse? ÕIGE MÕTLEMINE Õigusfilosoofia peab töötama välja kriteeriumid positiivse õiguse ,õigsuse` hindamiseks (see on ka erinevus õigusteooriast). Õigusfilosoofia võib aidata 8 kaasa mõtlemisviisi muutmisele. Arusaamine ja ka reflekteerimine väljendab kogemust ja sellega horisontide avanemist uutele kogemustele. Õigusfilosoofia on teoreetiline aga sellel on praktiline väljund inimeste ja juristide mõjutamisel - vastutus. 2 ptk. Õigusfilosoofia põhisuunad on loomuõigus ja positivism. Loomuõigus piirid tähendavad õiguse kriteeriume, millele peaks vasrtama ka positiivne õigus. Õiguse ja eetika vahekord, õiguslikud ideaalid. Õigusfilosoofilist mõttesuunda mis
moel? Klassikalisus kohtub keeleluulega (nooremas eesti luules). See on sujuv üleminek ühelt teemalt teisele. Paljudel autoritel on klassikaline dominant, kuid samas keelelist tegevust reflekteeriv teadlik autoripositsioon (Pihelgas, Pärtna jmt) Pihelgas ja Pärtna on väljapeetud ja traditsioonilised autorid, kelle teadlikus keelelisest tegevusest on kõrgendatud või teravdatud. Klassikaline dominant, kuid samas keelelise tegevuse reflekteerimine. Lisandub ka keeleluule radikaalsemaid näiteid, mis samas seostuvad varasema kirjandusega. Haljak kirjutab imelikumat luulet, kui mõni teine, kuid samas on selge, et ta on uurinud prantsuse sümboliste, tekadente ja liikunud sealt edasi sürrealistide juurde ning tekib kirjanduslooline taust. Seosed mütoloogilise maailmapildiga (just noored autorid: Pihelgas, Pärtna, Mändla, Hanneleele Kaldmaa ,,Oliver" jmt).
Üldistatud pilt iseendast. Teadmine endast (self-knowledge): knowledge about one's own characteristics, abilities, opinions, thoughts, feelings, motives etc. Teadmine enda kohta. Eneseteadvustamine, enesereflektsioon (self-awareness): a psychological state in which one is aware of oneself as an object, just as one is aware of other objects such as buildings or other people. Enesest mõtlemine, analüüsimine, reflekteerimine Kust tuleb teadmine iseendast? William James: "Mina on kõik see, mida inimene võib pidada omaks keha, psüühika, riided, maja, naine ja lapsed, esivanemad ja sõbrad, reputatsioon ja töö, maa ja hobused, jaht ja pangaarve" (1890) Introspektsioon kui eneseteadvuse mehhanism. Enesevaatlus, enesereflektsioon George Herbert Mead (1934): peegelmina teooria. Inimene loob pildi iseendast interioriseerides teiste suhtumisi + suhtumist minu
social environment. Üldistatud/suur pilt iseendast. Teadmine endast (self-knowledge): knowledge about one's own characteristics, abilities, opinions, thoughts, feelings, motives etc. Teadmine enda kohta (teatud joonte teadmine) Eneseteadvustamine, enesereflektsioon (self-awareness): a psychological state in which one is aware of oneself as an object, just as one is aware of other objects such as buildings or other people. Enesest mõtlemine, analüüsimine, reflekteerimine Enesehinnang (self-evaluation): evaluation of one's own behaviors, physical appearance abilities or other personal attributes against internalized standards or social norms. Mitte ainult iseenda vaatamine, vaid ka hinnang endale. Eneseväärtustamine (self-esteem): attitude towards oneself along a positive-negative dimension. People generally strive for high self-esteem. Püüdlus positiivse enesehinnangu suunas
social environment. Üldistatud pilt iseendast. • Teadmine endast (self-knowledge): knowledge about one’s own characteristics, abilities, opinions, thoughts, feelings, motives etc. Teadmine enda kohta. • Eneseteadvustamine, enesereflektsioon (self-awareness): a psychological state in which one is aware of oneself as an object, just as one is aware of other objects such as buildings or other people. Enesest mõtlemine, analüüsimine, reflekteerimine Kust tuleb teadmine iseendast? • William James: “Mina on kõik see, mida inimene võib pidada omaks – keha, psüühika, riided, maja, naine ja lapsed, esivanemad ja sõbrad, reputatsioon ja töö, maa ja hobused, jaht ja pangaarve” (1890) • Introspektsioon kui eneseteadvuse mehhanism. Enesevaatlus, enesereflektsioon • George Herbert Mead (1934): peegelmina teooria. Inimene loob pildi iseendast interioriseerides teiste suhtumisi +
annaabi.ee 
