Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Referaat Pärandkooslused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
niit, pärand, rohumaa, karjamaa, rohumaade, taimestik, puisniidu, kooslused, karjamaad, puisniidud, niite, aruniidud, taimestiku, lamminiidud, puisniitude, hektarit, sammul, luha, kaitseala, niisked, kari, natura, pärandkooslused, looniidud, niideta, andmebaas, võsa, karjatamine, luhad, seisukohast, kull, taimekooslused, alaliselt, päranditMis on pärandkooslused? Pärandkooslus (ka pool-looduslik kooslus) on niisugune biotsönoos, mis on looduslikust kooslusest kujunenud mõõduka inimmõju tulemusel. Pärandkooslused koosnevad pärismaisest elustikust (Vikipeedia, pärandkooslus). Pool-looduslikudeks kooslusteks nimetatakse põliseid inimtekkelisi koosluseid, eelkõige puisniidud, loopealsed (joonis 1), lamminiidud, rannaniidud, aga ka teised karja-ja heinamaad, kus inimõju on piiratud vaid niitmise ja karjatamisega. (Aavik, T. Pärandkooslused) Laiemas mõttes on pärandkooslusteks kõik majandatavad pärismaised kooslused - näiteks majandatavad pärismaistest liikidest (looduslikult uuenenud) metsad, aga ka traditsiooniliselt majandatavad looduslikud veekogud (Vikipeedia, pärandkooslus). Pärandkooslused on kultuuristamata rohumaad
1 Pärandkooslused (pool-looduslikud kooslused) - looduslikud kooslused, mis on inimese poolt ümber kujundatud. Looduslikud kooslused – looduslikult kujunenud ja püsivad inimese vahelesegamiseta. Kultuurkooslused - inimtekkelised kooslused. Rohumaa - mitmeaastastest rohtsetest mesofüütidest koosnev taimekooslus. Parandatud rohumaa - pool-looduslik kooslus, kus inimtegevusega on tõstetud rohumaa kasutusväärtust, kuid säilib enamik varem kasvanud taimedest. Heinamaa ehk niit - moodustavad tihedalt koos kasvavate mitmeaastased mesofüütide kooslused, mida võidakse regulaarselt niita. Niitusid jaotatakse primaarseteks ja sekundaarseteks. Karjamaa – pärast heina maha niitmist loomade karjatamiseks kasutatav maa. Kasvukoht – keskkonnategurite kompleks, mis on suhteliselt püsivate omadustega. Taimekooslus - koos kasvavate taimede kogum.
Mõisted Pärandkooslus - pärandkooslused ehk poollooduslikud kooslused on loomapidamise tagajärjel pika aja jooksul ümber kujunenud looduslikud kooslused, mida pole küntud vähemalt 50 ja pealtparandatud (väetatud, täiendavalt heinaseemet külitud) vähemalt 20 aastat. Nende püsimiseks on tarvilik mõõdukas inimmõju (iga-aastane niitmine, karjatamine ja puude-põõsaste valikraie). Nimetatakse ka looduslikeks rohumaadeks. Kõikjal metsavööndis, kus on peetud loomi, on pärandkooslused tavalised. Looduslik kooslus - looduslik kooslus on niisugune biotsönoos, mille väljakujunemisel pole inimese kujundav mõju olnud märkimisväärne
Üldmõisted Pärandkooslused ( pool-looduslikud kooslused) on inimese ümberkujundatud looduslikud kooslused eelkõige puisniidud, loopealsed, lamminiidud, rannaniidud, aga ka teised karja- ja heinamaad, mis sellisena püsivad mõõduka inimmõju (niitmine, karjatamine) tingimustes. Niitmine, valikraie, ekstensiivne karjatamine, kulupõletus on koosluse muutmise looduslähedased viisid, mis ei vii valdava osa liikide väljalangemisele nagu kamara ümberkündmine, mulla teisaldamine, tugev väetamine või mürgitamine. Inimmõju lõppemisel muutuvad
Sissejuhatus Taimekooslus on koos kasvavate taimede kogum. Kooslus säilib suht. ühesugusena teatavate ökoloogiliste tingimuste ja kasutamisviisi korral. Lamminiidud ehk luhad on jõgede või järvede kallastel asuvad ja nende poolt üleujutatavad looduslikud rohumaad. Enamasti on need tekkinud inimtegevuse tulemusena. Rannaniidud on mere rannikul soolase vee mõju piirkonnas paiknevad poollooduslikud kooslused. Aruniidud on niidud, mis asuvad turvastumata ja üleujutuseta muldadel. Jaguneb: looniidud e. alvarid e. loopealsed, pärisaruniidud, nõmmeniidud ja paluniidud. Karjatamise mõju taimekooslustele oleneb väga paljudest asjaoludest. Referaadi esimeses peatükis on ülevaade karjatamise ajaloost Eestis. Teises peatükis erinevad karjatamisviisid ja karjamaade pinnast. Kolmandaks peatükiks on selgitus, et mis on karjatamiskoormus ja viimases peatükis karjatamise mõjust.
.............................................................................................................................21 2 1. SISSEJUHATUS Poollooduslike koosluste (PLK) tegevuskava on koostatud poollooduslike koosluste elurikkuse säilitamiseks ja selleks kaitsemeetmete planeerimiseks aastateks 20142020. Tegevuskava annab ülevaate olemasolevast olukorrast, ohuteguritest, kirjeldab tegevuskavaga seatud eesmärgid aastani 2020 ja meetmed eesmärkide saavutamiseks. Poollooduslikud kooslused ehk pärandkooslused on loodusliku elustikuga kooslused, mis on arenenud pikaaegse mõõduka karjatamise ja niitmise tulemusel. Pärandkoosluste säilitamine on meie looduskaitse üks olulisemaid vastutusvaldkondi. Poollooduslikud kooslused on loopealsed ehk alvarid, pärisaruniidud, nõmmeniidud, lamminiidud ehk luhad, soostunud niidud, puisniidud, rannaniidud ja puiskarjamaad. Poollooduslikke kooslusi iseloomustab suur
Biotoopide konspekt Arurohumaad Niitude terminoloogiast üldiselt, erinevad rohumaade jaotused, funktsioonid. Niit - peam. mitmeaastastest rohtsetest mesofüütidest koosnev taimekooslus, kus puud ja põõsad puuduvad või on nende osatähtsus väike (puude liituvus < 0.3, põõsaste katvus < 30 % Mesofüüt: parasniiskete kasvukohtade liik Rohumaa – laiem mõiste kui niit taimestik koosneb: rohundid (1-2-aastased, püsikud) graminoidid (kõrrelised, lõikheinalised, loalised) puhmad (puitunud vartega taimed väga kuivadel rohumaadel, nt. kanarbik nõmmerohumaadel) rohumaad levinud kõigil mandritel v.a. polaaralad mõõduka kliimaga aladel domineerivad mitmeaastased rohttaimed, soojema kliimaga aladel domineerivad 1- aastased rohttaimed
....................................................................5 4.1 Iseloomustus......................................................................................................................5 4.2 Inimmõju...........................................................................................................................5 4.3 Kaitse................................................................................................................................ 5 5. PUISNIIDUD..........................................................................................................................6 5.2 Vahenurme puisniit...........................................................................................................6 5.3 Inimmõju...........................................................................................................................6 6. RANNANIIDUD .....................................................................................
EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniidud Eesti seadusandluses Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Puisniitudest................................................................................................................................4 Milline niit on looduse poolest väärtuslik...........................................................................4 Ohud puisniidule........................................................................................................................5 Looduskaitseseaduse ajaloost.............................................................................................5-6 Bioloogilise mitmekesisuse kaitse Eesti õiguses.......................................................6-7-8
Niidud Referaat Sisukord: · Sisukord · Mis on niit? · Mis on looduslikud niidud? · Minevikust olevikku, olevikust tulevikku · Ajas tagasi rännates · Luha- ehk lamminiidud · Loopealsed ehk alvarid · Pärandkooslus · Aruniidud · Lamminiidud · Rannaniidud · Soostunud niidud · Niidud tänapäeval · Kasutatud kirjandus Mis on niit? Niit on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad põhiliselt rohttaimed. Kui puid ja põõsaid on 10-50%, on tegu puisniiduga. See on üleminekuastmeks niidu ja metsa vahel. Nimetus "niit" tuleneb sõnast "niitjas", mis tähistab seal kasvavaid niitjate lehtedega taimi. Tihti kasutatakse niidu asemel mõistet rohumaa, kuid päris täpne see ei ole.
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Loodusvarade kaitse ja kasutamine Karjatamise mõju taimekooslustele Luhad, rannaniidud, aruniidud Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus Kiviaja lõpust saadik on rohumaid kasutatud taimetoiduliste loomade karjatamiseks. Karjatamise mõju taimestikule sõltub paljudest erinevatest teguritest nagu näiteks mullastik, taimestik, kariloomade liik, tõug, sugu, vanus, karjatamiskoormus ning kliima. Eri liiki kariloomad toituvad erisugustest taimedest. Sellest tulenevalt sobivad pärandkooslustele väiksed ja vähenõudlikud tõud. Eestis tuleks eelistada eesti hobust, eesti maatõugu veist ja lambaid, kuid tuleb arvestada sellega, et hobused ja veised ei sobi tallamisõrnadesse kooslustesse. Alljärgnevas referaadis kirjeldan lähemalt karjatamisviise, karjatamiskoormust ning nende mõju erinevatele taimekooslustele. 1
............3 1.1. Pool-looduslike koosluste mõiste ja väärtus................................................................3 1.2. Luharohumaade mõiste, kujunemine ja looduslikud tingimused (taimekooslused ja levik) ..................................................................................................................................5 1.2.1. Luhakooslusi mõjutavad tegurid ..............................................................................6 1.2.2. Rohumaade püsimist mõjutavad tegurid ..................................................................8 1.2.3. Luharohumaade levik ...............................................................................................9 1.3. Põllumajandusliku maakasutuse muutustest 20. sajandil ......................................11 1.4. Looduskaitse Soomaa rahvuspargis ..........................................................................12 1.5. Halliste luha geobotaaniline uuritus ......
EESTI MAAÜLIKOOL Puisniidud Eesti seadusandluses 2012 2 SISUKORD PUISNIITUDEST 3 MILLINE NIIT ON LOODUSE POOLEST VÄÄRTUSLIK 4 OHUD PUISNIIDULE 4 LOODUSKAITSESEADUSE AJALOOST 5 BIOLOOGILISE MITMEKESISUSE KAITSE EESTI ÕIGUSES 6 NIITUDE KAITSEKORRALDUS EESTIS 8 KEHTIV LOODUSKAITSESEADUS 9 §17 Kai tstaval l oodusobjektil vajali k tegevus 9 § 18. Loodushoiutoetus 11 LOODUSHOIU TOETUSE TAOTLEMISE MÄÄRUS: 11 KAITSE-EESKIRI 13 KASUTATUD KIRJANDUS 14 3 Puisniitudest Puisniidud on metsavööndi üheks vanimaks inimese ja looduse vahe liste vastasmõjude tulemusel tekkinud ökosüsteemiks
..............................................................................................30 Pärandkoosluste linnustik (Matsalu rahvuspargi näitel)....................................................... 31 Kasutatud allikad...................................................................................................................34 2 Sissejuhatus Pärandkooslused ehk poollooduslikud kooslused on inimese ümberkujundatud looduslikud kooslused, mis püsivad sellisena püsiva inimmõju, eeskätt niitmise ja karjatamise, harvem kulupõletamsie abil. Sõna pärand viitab eelkäijate poolt meile jäetud ainelistele ja vaimsetele väärtustele, kuid ka ebaväärtustele. Pärandi positiivne mõju või negatiivne märk sõltub teadagi meie praegusest suhtumisest sellesse. Esimese näitena võib tuua puisniidu, mida siin-seal saartel, Lääne- ja Põhja-Eestis on veel
...................................................................lk.10 Talvine puisniit SISSEJUHATUS Selle referaadiga räägin Eesti niitudest. Niidud on elukooslused, kus kasvavad peamiselt mitme aastased rohttaimed. Minu referaat räägib kurerehast ja tema elust puisniidul. Esiteks teen väikese ülevaate puisniidust. Kunagised hõredate lehtpuutukkadega metsaheinamaad moodustavad puisniidud. Puisniidud on arvatavasti vanimad inmtegevuse mõjul tekkinud taimekooslused. Arvatakse, et puisniitude laialdasem levik algas pärast vikati kasutusele võttu 8000-9000 aastat tagasi, kui esimeste inimasulate ümber hakati puid raiuma,heina varuma ja karjatama. Heinategu puisniidul nõuab rohkesti käsitööd. Masinaajastul kaotasid puisniidud oma tähtsuseheinamaana ja hakkasid võsastuma.Tänapäeval säilitatakse niitmise teel haruldasemaid puisniite.
Elustiku eripärad, näiteid liikidest: kollane võhumõõk, valgeselg kirjurähn, laanesõnajalg. Samblasoomets – siirdesoo ja raba. Rohusoometsad- lodu -Viljakad, märjad, õhukesed madalsoo v lammi mds mullad. Sanglepik. Alusmets ja taimestik liigirikas. Tarnad, kastikud. Pajud, näsiniin, lodjapuu jm. ja madalsoo kkt.- üleujutused pikemaajalised, turvas tüsedam. Põhjavesi väheliikuv. Sookaasik, kuusik. Vähe tootlikud puidud. Väikese täiusega. Hõre alusmets – pajud, mdl kask. Taimestik tarnad, soopihl. Madalsoomullad viljakad, aga selle kasutamist takistab liigniiskus ja mulla puudulik aeratsioon. Rabastuv : Lääne ja Kagu-Eesti. Üldised tingimused: happeline muld, toitainete vaene, veerežiim kõrge. Puu- ja põõsarinne: üksikud sookased, kidurad männid, alusmets puudub. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: sookail, tupp-villpea, kanarbik, sinikas, jõhvikas, teder, kassikakk, kägu, osjad. Sinika- Raba-sinika
edukamateks uued liigid ning hakkavad vanu välja tõrjuma. · autogeense suktsessiooni põhjustavad koosluse sisetegurid, selline suktsessioon algab elupaiga asustamisest ja kestab mitme järgkoosluse vahetudes suhteliselt püsiva oleku - kliimaksini. · allogeense suktsessiooni põhjustavad välistegurid: looduslikud ja inimtekkelised. looduslik kooslus - märkimisväärse inimtegevuseta püsiv kooslus, nt. põlismetsad, sood · Looduslikud kooslused on näiteks primaarsed niidud (meil väike osa rannaniite ja ilmselt ka lamminiite), mis on kujunenud ja püsivad inimese vahelesegamiseta. Puittaimede kasvu takistavad neil looduslikud tegurid, näiteks kaua kestev kevadine üleujutus või sooldunud muld, mis osutub suuremale osale puittaimedest sobimatuks. Primaarsed rannaniidud säilivad kitsa ribana roostiku (või metsa) ja mere vahel, suuremas osas muutuvad need roostikuks või kõrkjastikuks.
Bioloogia 10.klass PUISNIIDUD Referaat Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ........................................................................................................................... 4 Puisniidud on eesti looduse üks silmapaistvamaid näiteid, ometigi unustuse hõlma vajunud. Kui eelmise sajandi alguses olid need kooslused meie riigis väga levinud ning ka mujal läänemeremaades, siis nüüd hoolitakse nendest aina vähem. Vahepealse tööstus- ja põllumajandusbuumi käigus Nõukogude Liidu ajal ei pööratud looduse kaitsmisele just kuigi palju tähelepanu, märksa rohkem oli tähtsam kasum..............................................................4 Siiski ei ole puisniidud meie maalt täielikult kadunud ja meie töö ongi nende säilitamine ka
madalad kaldad Palju häile, varises ja kõdupuidul enamasti palju seeni – Lehtmetsad Rohke varis, esineb häile – Kuusikud ja kuuse segametsad Vähe varist, vanad päikesele avatud puud – Männikud Esinevb kuivanud oksi ja tüvesid – Looduslikult uuenenud põlendikud Sadu aastaid samas paigas esinev kooslus – Puisniidud c) Metsa vääriselupaik on koht, kus saavad elada ja paljuneda metsale põliselt omased, kuid elutingimuste muutuste suhtes tundlikud, kergesti häiritavad liigid - TÕENE 5. Metsaloomastik. Selgrootud, linnud, imetajad Selgrootud – Nastik, kiritigu, ämblikud, sitasitikas, harilik maipõrnikas. Linnud – Leevike, rasvatihane, punarind, lehelind, ööbik, kägu Imetajad – rebane, metssiga, hunt, pruunkaru, mäger, ilves, põder, hirv Kes meil metsas elavad? VIDEO.
REFERAAT MATSALU RAHVUSPARK SISUKORD 1. Matsalu rahvuspargi tutvustus lk 3 2. Kaitsekord lk 4 3. Uuringud ja seire lk 5 3.1. Linnustuku seire 3.2 Muu seire 4. Loodus lk 6 4.1 Matsalu erilisus 4.2 Matsalu kultuurmaastike tekkelugu 5. Kultuuripärand lk 6 5.1 Kooslused 6. Rõngastuskeskus lk 8 7.Kasuttud kirjandus lk 9 2 MATSALU RAHVUSPARGI TUTVUSTUS Rahvuspargi eelkäija, Matsalu Riiklik Looduskaitseala loodi 1957. aastal pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks. 1976. aastal kanti Matsalu rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. Ramsari
-autogeenne vahetus – tingivad kindlasuunalised nihked aineringes või suhete süsteemis, mis aja jooksul kuhjudes saavutavad sellise ulatuse, et kasvukoht ei vasta enam peamiste liikide ökoloogilisele amplituudidele. -allogeense vahetuse põhjustab suurema süsteemi muutus. Algpõhjuseks on tihti inimtegevuse otsene või kaudne mõju. -algkooslustele järgnevad vahetuse korras püsivamad kooslused, millesse uusi liike lisandub peamiselt kasvukoha ja valgusrežiimi muutumise korral. Selliseid järjestikuseid vahetusi nimetatakse suktsessioonideks, järjestikuseid kooslusi järgkooslusteks ja nende rida suktsessioonireaks. -kliimaksiks nimetatakse protsessi, kui muutlikud järgukooslused asenduvad lõpuks püsikooslusega. Kliimaksiõpetuses võib eristada 3 arenguastet:
Olenevalt muldade lõimisest, selle karbonaatsusest jmt. asjaoludest eristub madalikul ligi 20 liiki mineraalmulda (Arold 2005). 7. Taimkate Taimestiku eripära on suur liigirikkus, sest siin saavad kokku paljude liikide levialade piirid (Kaur et al. 2008). Puisniidud on varasemalt olnud madaliku visiitkaardiks, kuid viimastel aastakümnetel on need metsastunud. Vaadeldaval alal leidub Eesti kohta kõige rohkem rannaniite (Arold 2005). Kõige suuremad rannaniidud paiknevad Matsalu lahe lõunarannikul ning samuti on iseloomulikuks ulatuslikud roostikud (Kaur et al. 2008). Rannaniitude hooldamiseks
Rabastuvad metsad · Metsad, mille muld on veega küllastunud ning millele on iseloomulik suhteliselt tüseda toorhuumusliku kõdukihi olemasolu. Muld on happelise reaktsiooniga. Paljudes kohtades on mullatekkeprotsessis kujunenud ka vettpidav nõrgkivi kiht. Hästi väljakujunenud on puhmarinne; samblarinne tüse. Eesti metsadest moodustavad rabastuvad metsad vaid 1%. Rühma kuuluvad sinika ja karusambla kasvukohatüübid sinikas, sookail POOLLOODUSLIKUD KOOSLUSED: Aruniidud ja puisrohumaad Pärandkooslustest üldiselt: Pärand- ehk poollooduslike kooslustena mõistetakse eelkõige lagedaid, traditsiooniliselt majandatavaid rohumaid või puude-põõsastega rohumaid. Poollooduslikud kooslused püsivad üksnes inimtegevuse kestes, niitmise ja karjatamise abil. Kui see lõpeb, võsastub rohumaa varem või hiljem jälle. Pärandkoosluste, eriti puisniitude kõrgaeg oli umbes sajand tagasi, mil nende pindala küündis 18 000
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Maastikukaitse ja hooldus II Kauksi puhkusepiirkond Iseseisev töö õppeaines ,,Eesti biotoobid ja nende elustik" Tartu 2012 Sisukord Käesolevas töös kirjeldan Peipsi järve äärset Kauksi puhkusepiirkonda, mis hõlmab endas mitmeid erinevaid biotoope: Peipsi järve, Rannapungerja jõge ja sealset lamminiite, Kauksi oja, nõmmemetsasid, sood, mandriluiteid. Tähtsamaiks pean käsitleda lammialasid Rannapungerja jõe ääres, valgusküllaseid nõmmemetsasid ja Peipsi järve, kirjeldades neid nii teoreetiliselt kui antud piirkonda arvestades. Lisaks eluskoosluste kirjeldusele annan lühikese ülevaate ka piirkonna asukohast, kultuurist ja puhkevõimalustest. Geograafiline asupaik ja asustus Autori piiritletud Kauksi ala (joonis 1), mis jä
Merelised laiud meelitavad linde nii pesitsema kui peatuma. Kagupoolsete 9 laidude ümbruses ja rahudel käib puhkamas sadakond viigerhüljest. Sellelaadseid viigrite lesilaid ei ole mujal Läänemeres teada (Kuresoo, 1998). Laelatu-Puhtu-Nehatu märgala 4640 hektari suurune Laelatu-Puhtu-Nehatu märgala on omataoliste seas ilmselt kõige vaheldusrikkam- selle piiridesse jääb Nehatu madalsoo, mitmed roostuvad lahed, kadastuvad loopealsed karjamaad ning maaliline ja väärtuslik puisniit (Kuresoo, 1998). Laelatu on Eesti liigirikkaim, uurituim ja arvatatavasti ka kõige pikema ajalooga puisniit, kus ühtekokku kasvab 225 liiki kõrgemaid taimi, ühel ruutmeetril on erinevaid liike leitud kuni 68. Mosaiikselt vahelduvad Laelatul kuivad ja niisked kohad, mistõttu lähestikku kasvavad ka soo- ja arutaimed. Laelatu on tuntud oma käpaliste(orhideede) rohkuse poolest (Kuresoo, 1998).
Juhendaja: Anne-Mai Jüriso 1 Koigi 2012 Sisukord 1. Kultuuripärandi kaitse 4 2. Asustuse kujunemine 5 3. Looduslik mitmekesisus 6 3.1 Maastik 7 3.2 Vetevõrk 8 3.3 Taimestik 9 3.4 Loomastik 10 3.4.1 Lahemaa imetajad 10 3.4.2 Kujunemine, muutused 10 3.5 Elupaigad ja asukad 10 3.5.1 Metsad 10 3.5.2 Sood 12 4. Kooslused 12 4
SOO Jõhvikad,mustikad Uruhiir,teder rebane Hunt,karu JÄRV Ränivetika õitsmed koorikloomad, teod Forell, latikas saarmas JÕGI Kiiljas jõekarv,liuskur Lepamaim haug Saarmas,jäälind Õunad,taimejäänuse AED d vihmauss,kärbes tihane,varblane kass Aastaajalisi muutused kooslustes: mets, niit, soo, veekogu, antropogeenne kooslus. RABA Kevad Märts: mäng raba- põldpüü, teder. Aprill: õitsema sookask,paju,hanevits. Mudatildri mängulaul. Mai:mänd tolmlemaÕitseb mustikas, alpi jänesvill. Suvi Sookail õitseb. Juulis viljad tuppvillpea ja kukemari. August Seemned sookask kaevakask. Lindudel tibud..noored konnad. Sügis-sept palju sääski. Valmivad pohlad, jõhvikad. Rändlinnud hakkavad lahkuma(sookurg,mudatilder). Talv teder,leevike,tihased, rabapüü võib näha
Iga päev kasvab juurde 67 000m3 puitu · Eesti kõrgeim puu on Tartumaal Järvseljal kasvav kuusk ,mille kõrgus on 43,8m. Järvseljal kasvab ka Eesti kõrgeim mänd 42,7m ja Eesti kõrgeim lehtpuu- haab 40m. · Tamme-Lauri tamm- kõrgus 16m, ümbermõõt rinna kõrguselt (1,3m) 825cm. Vanus 680 aastat. Poollooduslik kooslus: Pikaajalise inimtegevuse mõjul kujunenud loodusliku elustiku kooslus, kus on niidetud heina või karjatatud loomi, näiteks: · Puisniidud · Soostunud niidud · Sooniidud · Lamminiidud · Aruniidud Kas Eestis on ka looduslikke niite? · Looduslikult tekivad niidud laiudele ja rannikutele, mis neotektoonilise maakerke tõttu merest välja kerkivad. · Niidud võivad moodustuda ka aladele, kus ei ole puude kasvuks sobivaid tingimusi.: · 1. Iga-aastased üleujutused- tekivad lamminiidud · 2. Liiga kuiv kasvukoht- looniidud Mis on niit?
angerjas ja teised (Miilmets, 1981). Matsalu lahes võib kohata ka meritinti ja vimba (Haberman, 1970). Rannaniidud Rannaniidud moodustavad Matsalu lahe ja Väinamere ääres pideva vööndi, katkedes ainult luha kohal (Miilmets, 1981). Eesti taimkatte klassifikatsiooni järgi levib minu valitud alal saliinse rannikuniidu kasvukohatüüp. Seda sellepärast, et mullad, mis seal levivad on peamiselt ranniku-gleimullad (Gr1) ja sooldunud turvastunud mullad (ArG1). Rannaniitude taimestik on erineva tekkega. peaaegu kogu rannajoone ulatuses on ranniku soolases osas ülekaalus värvirikka randastri - rand - õisluha kooslus, teisi liike esindavad rannikas, rand-teeleht, meri-nadahein, randkamaras. Rannaniitude iseloomulikumaid ja levinuimaid taimi on tuderluga. Teistest taimeliikidest esineb rannikat, valget kasteheina, punast aruheina ja mustjat rebasesaba (Miilmets, 1981). Rannaniitudel levivad veel
tulundusmets) • raiesmik • metsakultuur • võsamets (sekundaarne metsasuktsessioon põllu- ja niidu ala) • park (inimese poolt rajatud) Kõik inimmõjuga metsabiotoobid on kujunenud ürgmetsast. Pool-looduslikeks kooslusteks nimetatakse loodusliku elustikuga kooslusi, mida on kestvalt niidetud, karjatatud või muul viisil mõõdukalt majandatud. Nende tekkes ja püsimises on kõrvuti looduslike tingimustega etendanud olulist osa inimene Eestis on pool-looduslikeks kooslusteks – puisniidud, loopealsed, ranna-, lammi-, aru- ja soostunud niidud ja puiskarjamaad. Rannaniidud ja alvarid – kasutati karjatamiseks, seetõttu oli puidu osatähtsus väike. Peamiselt mererannikul, alvarid ka sisemaal. Harva kasutati ka heina varumiseks. Luhaniidud – jõgede ääres, tihti üleujutatud (muda pealevool aitas säilitada viljakust). Kasutati heina varumiseks, harvem karjatamiseks. Puisniidud – ühed vanimad inimese ja looduse koostööl tekkinud ökosüsteemid. Nüüdseks
laiem või kitsam üleminekuala ehk siirdeala (ökoton); Taksonoomiline kontiinum - kõiki taimekooslusi ei saa klassifitseerida kindlaisse tüüpidesse (klassidesse, kasvukohatüüpidesse), osadel kooslustel on mitme tüübi (vahepealsed) tunnused; Ajaline kontiinum topograafiline ja taksonoomiline kontiinum muutuvad ajas ja võivad moodustada ajalise kontiinumi. Looduslik kooslus - märkimisväärse inimtegevuseta püsiv kooslus, nt. põlismetsad, sood. Looduslikud kooslused on näiteks primaarsed niidud (meil väike osa rannaniite ja ilmselt ka lamminiite), mis on kujunenud ja püsivad inimese vahelesegamiseta. Puittaimede kasvu takistavad neil looduslikud tegurid, näiteks kaua kestev kevadine üleujutus või sooldunud muld, mis osutub suuremale osale puittaimedest sobimatuks. Primaarsed rannaniidud säilivad kitsa ribana roostiku (või metsa) ja mere vahel, suuremas osas muutuvad need roostikuks või kõrkjastikuks.
Mullaprofiil- mullakihtide läbilõige Millised mullad on Eestis iseloomulikud? *Paepealsed mullad- levivad Põhja- ja Lääne-Eestis, kus lubjakividest aluspõhi on maapinna lähedal.Õhukesed, kõrge huumuse- ja toitainetesisaldusega, samas väga kivised ja põuatundlikud. Põldudeks neid ei harita. *Rähkmullad- levivad Põhja- ja Lääne-Eesti paealadel, mida katab paksem moreenihorisont. Kõrge huumuse- ja toitainte sisaldus. Neil levivad liigirikkad puisniidud ja salumetsad. Neid haritakse. *Leostunud pruunmullad- Kesk-Eestis ja Pandivere kõrgustiku moreentasandikel. Eesti parimad põllumullad. *Leetunud mullad- Mineraalosa huumusainete mõjul lagundatud ja toitained välja kantud. Tekivad männimetsade alla, neil puudub huumushorisont. Nende tunnuseks on valjkashall leet- ehk väljauhtehorisont, mille all asub pruun toitaineterikas sisseuhtehorisont. *Näivleetunud mullad- Lõuna ja Kesk-Eestis moreentasandikel. Tekivad savikatele
Loodusliku süsteemi (populatsiooni, koosluse, ökosüsteemi) või mõne selle komponendi (taas-)loomine eesmärgiga taastada süsteemi mõni toimeprotsess või terviklikkus. Ökoloogiline taastamine (praktiline) tugineb suuresti ökoloogilisele distsipliinile – taastusökoloogiale (teoreetiline) Erinevate süsteemide taastamine ● eluta loodus (koopad, jõed, karjäärid jne) ● elusloodus ○ populatsioonid ja liigid ○ kooslused ○ ökosüsteemid Taastamise eesmärk (soovitav seisund)Mida me tahame taastada, milline ajahetk minevikust on see, kuhu me tahame süsteemi pöörata? Inimmõju eelne? Taastada tuleb ökosüsteemi isetoimimine e tervis.Eri organismirühmadel ja liikidel võivad olla konfliktsed vajadused. KÕIK EI OLE VÕIMALIK! ● Lähteolukord määrab ökoloogilised võimalused ● Majanduslikud piirangud ● Ajalised/ajaloolised piirangud ● Sotsiaalsed piirangud
annaabi.ee 
