Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Referaat "Loovus"". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
loovus, loova, maslow, mihaly, psühholoog, loovust, teostav, child, psühholoogia, ruus, loovat, julgus, development, julgust, maailmaga, children, pretend, kokkupuude, andekus, haridus, iganenud, väikelastel, uudset, kiitmine, indu, mängima, definition, developmental, issues, elul, russ, arendamiseks, igat, motivatsioon, teisalt, ekstravert, pärandraamatuid lugeda! ja vilumuste pagas, nüüd aga on seda Ent vaatame veelgi kaugemasse minevikku, arusaama revideeritud ning hariduse et leida vabaduse mõiste juuri. mõistesse on hakanud imbuma enesetunnetus, Sumeritel oli juba ligemale 2300 aastat kriitiline mõtlemine, refleksioon, enne Kristust sõna vabadus savitahvlil loovus, ka personaalne kodanikujulgus. kirjas ja see tähendas tagastatud emale. Invasioon on alles alanud ega Vabadus ei olnud algselt abstraktne ole puudutanud veel kogu haridust. Vabadus mõiste, vaid konkreetne protsess: vabanemine tähendas meile alles hiljaaegu orjatööst ja tagasitulek ema tunnetatud paratamatust ehk leppimist juurde
Õppejõud:.... Viljandi SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 LOOVUS JA LOOV ORGANISATSIOON............................................................................... 4 Loova organisatsiooni tunnused.......................................................................................... 4 LOOVUSE ARENDAMINE ORGANISATSIOONIS................................................................. 5 LOOVUSE SÄILITAMINE ORGANISATSIOONIS................................................................... 7 Selleks, et olla edukas, peab loov organisatsioon lisaks loovate inimeste palkamisele ja nende juhtimisele püüdma vabastada loovust ka olemasolevast tööjõust
Arvatakse, et osad andekate lastega seotud probleemid nagu hüperaktiivsus, keskendumisraskused ja impulsiivsus, tulenevadki liiga rutiinsest ja lihtsast õpetamisest ning valest ajastamisest. Seega kui laps ei saa koolis piisavalt väljakutseid ning seal tehtav ei stimuleeri teda piisavalt, hakkab ta puudjääki otsima mujalt (Carlsson, 2010). Seda enam saab nõustuda Ruusi (2004) väitega, et tegelikult peaks koolis olema nii tööd kui mängu, sest läbi mängu areneb loovus ning kummagi pooleta pole võimalik normaalselt elada. Ei tohiks unustada et andekad lapsed on eelkõige lapsed ja seejärel andekad ning pidev tundides antav lisatöö, ei ole koguaeg preemiaks vaid pigem karistuseks andekaks olemise eest. Seetõttu sümpatiseerib mulle väga Treffingeri isejuhenduva õppimise mudel, mida meile tutvustas lähemalt lektor Carlsson, selle idee on väga lihtne algul tehakse koos siis aga järk-
Kui seos IQ-näitajate ja kooliedukuse vahel on väga tugev, siis loovuse ja IQ vahel sellist seost ei ole leitud. Järelikult peavad andekusega olema seotud veel teised faktorid peale üldise intelligentsuse. Renzulli näitas, et andekuse avaldumiseks on oluli- sed eeldused nii inimese kõrged üld- ja/või erivõimed kui ka loovus ning samaväärselt ka motivatsioon, pühendumus. F. Mönks on sellele mudelile Mis on andekus 9 lisanud last kõige enam mõjutava keskkonna, s.o pere, kooli ja kaaslased (joonis 1). Kool Kaaslased Kõrged Pühendu- võimed mus Andekus
Loomemajandus Alis Laan Loov linn Juhendaja: Ivo Karilaid VILJANDI 2013 Antud referaadis püüan lahti seletada, miks on loovat linna vaja, millised on linna tunnused ning kuidas spetsiifilisemalt areneda loovaks linnaks läbi loomemajanduse. Teisena refereerin loomemajanduse seost ühiskonna ja kodanlusega ning loova linna ja majanduse omavahelisi seoseid. Kõike seda täiendan Eesti linna, Tartu, varal ja toon sealt välja mõningad täpsustavad näiteid. Loomemajandus on üks majandussektori osadest, koosnedes kollektiivsel (organisatsioonid jt.) ja individuaalsel loovusel, oskusel ja andel. Läbi selle luuakse heaolu inimestes ja mõjutatakse majandust läbi töökohtade loomise. Loov linn on linn, kus on kindlad väärtused,mis panustavad eelkõige inimese heaolule ja elukvaliteedile ning majanduslik
vahendid. Intrapersonaalsel lapsel võiks ülesannete lahendamisel lasta näiteks kirjeldada, milliseid emotsioone tekitavad temas uued kogemused; anda talle võimalus ise avastada uusi asju ja vaatluse tulemusi üles märkida. Eksistentsialistlike laste puhul on võluväega arutelud filosoofilistel teemadel; ,,lapsesuud" ei maksa alahinnata mistahes eluvaldkonnast rääkides. Loovus Oluline komponent produktiivse ande avaldumiseks on loovus, mida võib määratleda kui mõtlemise paindlikkust, voolavust ja originaalsust (Guilford, 1979). Samas aga ei saa loovust eraldada kontekstist see on sotsiaalse süsteemi otsus indiviidi tegevuse tulemuse kohta (Csikszentmihalyi, 1999). Loovuse avaldumiseks oluliste omadustena võib välja tuua järgmisi isiksuse karakteristikuid: · avatus uutele ideedele ja kogemustele; · seiklusvaim; · autonoomia; · ego tugevus; · positiivne enesehinnang ja eneseteadvustamine;
Kui treeningu tulemusena on paranenud nii laste mängu tase kui ka kognitiivsed oskused. Leitakse, et kui laps ei suuda mängida, siis on see tõendiks lapse ebaküpsuse kohta. Mäng ja kognitiivne areng mõjutavad vastastikku teineteist. Missuguseid kognitiivseid oskusi õpib laps mängus? Mäng aitab oluliselt kaasa lapse kõne arengule, oluline koht on mängul laste sõnavara rikastamisel. Mäng aitab arendada laste loovust. Samuti õpivad lapsed oma mängudes tundma mitmesugulaseid probleemide lahendamise strateegiad. Mäng, keel ja metakommunikatsioon Laste vanuse suurenedes muutub mäng üha fantaasiarikkamaks ja sisaldab järjest vähem tavalist argipäeva. Ka laste verbaalne suhtlemine muutub üsna keerulisemaks. Paljudes uurimuses on leitud, et oma mängudes kasutanad lapsed rohkem kõnet kui teistes sotsiaalsetes integratsioonides.
omandatut, kuid selle alusel ei saa mõõta ühiskonna arenguks olulisemat võimet luua uut ja unikaalset (Renzulli, 2002 järgi viidanud Sepp, 2010, 8). Kui seos IQ näitajate ja kooliedukuse vahel on väga tugev, siis loovuse ja IQ vahel sellist seost leitud ei ole. Järelikult peavad andekusega olema seotud veel teised faktorid peale üldise intelligentsuse. Renzulli näitas, et andekuse avaldumiseks on olulised eeldused nii inimese kõrged üld- ja/või erivõimed kui ka loovus ning samaväärselt motivatsioon ja pühendumus. Mönks on sellele mudelile lisanud last kõige enam mõjutava keskkonna, s.o pere, kool ja kaaslased. 4 Joonis 1. Renzulli-Mönksi andekuse mudel. (Sepp, 2010, 8-9.) Urban ja Cropley on 2002. aastal sõnastanud pedagoogilises praktikas enim kasutatava andekuse definitsiooni: andekus on individuaalne potentsiaal saavutada silmapaisvat edu ühel või mitmel alal (Sepp, 2010, 12-13)
Andekad lapsed kulutavad rohkem aega teatud konkreetsetele kognitiivse protsessi osadele. Andekatele on omane hästi struktureeritud baasteadmiste tase, mis võimaldab hõlpsasti juurdepääsu ja aktiviseerimist. Süsteemse harjutamise mõju ei saa alahinnata. Eksperttaseme saavutamiseks on vaja nii eneseregulatsiooni kui ka laialdast fakti- ja protsessuaalsete teadmiste repertuaari. Andekate laste metakognitiivne eelis avaldub teadmatute või uute ülesannete lahendamisel. Andekus ja loovus Loovus hõlmab kahte komponenti: loomine kui tegevus ja looming kui loomeprotsessi tulemus, mida mõjutavad ühtviisi nii inimese isiksuseomadused kui ka tema motivatsioon. Loovus kui eeldus luua uut ja originaalset (ideid, lahendusi, produkte) on seotud mõtlemise paindlikkuse, voolavuse ja originaalsusega. Loova või andeka käitumise tunnuseks on inimese loomingulisusele suunatud hoiak. Loovate isiksuste ühe silmapaistvama omadusena on märgitud lakkamatut uudishimu kõige
Tänu eduelamusele saavutab laps liikumises neid tulemusi, milliseid ta ei saaks teistes olukordades saavutada (Saar 1997). Liikumismäng arendab ja täiustab laste liikumist, tugevdab keha. Liikumismängu abil paraneb lastel hingamine, vereringe ja ainevahetus, arenevad lihased, luud, sidekude, paraneb liigeste liikuvus, eriti seljalihaste. Kuna organism on funktsionaalne tervik, mõjutab mäng ka last psühholoogiliselt ( 2007). Lapse loovus, kujutlusvõime on vältimatu eeldus mängudes, parandab aju impulsse, mis omakorda stimuleerivad hüpofüüsi, kilpnäärme aktiivsust ja kogu endokriinsüsteemi. Positiivsed emotsioonid on võtmetegurid paranemisel. Lapse vaba aja rikastamine mängudega soodustab üldist ja igakülgset arengut. Samuti hästi valitud (võttes arvesse vanust, tervist, looduse ja funktsionaalseid organismi muutusi ning laste füüsilist arengut) vabaõhumängud,
erinevate mänguasjade ja esemetega. Samuti õpivadki lapsed mängudes tundma mitmesuguseid probleemilahenduse strateegiaid. Loovuse seisukohalt on tähtis ka, et lapsed mängiksid innustatult ja rõõmuga. Mängu loov iseloom väljendub selles, et laps, kujutades mängudes oma ümbritsevat elu, ei kopeeri seda mehaaniliselt, vaid kombineerib oma teadmised, mõtted ja muljed ning annab edasi oma suhtumise mängitavasse. Loovus on omane paljudele erinevatele mänguliikidele. Loovuse arendamise seisukohalt on oluline erinevad mänguasjad ja esemed, nende tinglikus ja reaalsuse määr.[3] Mängimisprotsess on lapse jaoks õppimise kui eesmärgipärase ja sihikindlategevuse jaoks vajalike alusoskuste omandamine ja harjutamine. Eelkooliealine laps üheskoos täiskasvanuga omandab mängulise harjutamise käigus järk-järgult õppimiseks vajalikke oskusi. Täiskasvanu
Loovuse väärtustamine ja arendamine Tervist edendava ja lapsesõbraliku lasteaia üks olulisi tunnuseid on laste erinevate mängu- ning suhtluskohtade olemasolu ja loovuse arendamine. Samuti omab tähtsust harrastustegevuse võimaluste loomine. Lasteaia personal peaks otsima võimalusi ja vahendeid, et lapsed saaksid tegeleda käsitöö, muusika jms tegevustega. Häid kehalise aktiivsuse võimalusi pakuvad spordirajatised, võimlemis- ja mänguvahendid. Kujutlusvõime ja loovus avalduvad sageli mänguväljakul. Soodsalt mõjuvad loovuse arengule olukorrad, kus laps peab välja mõtlema, kuidas midagi teha ja järgi proovima terve hulga uudseid probleemilahendusi. Mänge mängides saavad lapsed paremini teada, kes nad on ja kuidas nad erinevates olukordades käituvad. Läbi mängu võivad lapsed õppida eluks vajalikke sotsiaalseid oskusi. Mängu stimuleerimiseks ei ole vaja, et 9
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Kadri Allikmäe KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Töö pealkiri: Kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6-7-aastastele lastele Teadusvaldkond: Kasvatusteadused Töö liik: Kuu ja aasta: Lehekülgede arv: 45 Bakalaureusetöö Mai 2012 Lisad: 7 Allikad: 68
REFERAAT Humanistlik psühholoogia Sisukord · Sissejuhatus psühholoogiasse · Humanistlik psühholoogia · CARL RANSOM ROGERS · ABRAHAM HAROLD MASLOW · Kaasaegne hellenistlik ajastu Sissejuhatus psühholoogiasse Psühholoogia juured asuvad Kreekas ja Roomas kus uurijateks olid filosoofid ja arstid ning objektideks inimesed. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb inimese vaimseid protsesse ja käitumist ning nende vahelisi seoseid. Termin ` psühholoogia ´ tuleneb ise kreeka keelsest sõnast ja psyche ehk hing ja logos ehk õpetus. Psühholoogiaks nimetatakse tavakeeles ka mitmesuguseid arvamusi psüühika suhtes, sõltumata nende teaduslikkusest. Psühholoogia ainestikuks on psühholoogilise elu faktid. Leiame palju erinevaid mõisteid mis seonduvad
and Creativiy Development") (Garai, 1979). Buhleri poolt soovitatud holistliku inimesekäsitluse rõhutamine formuleeriti uuesti järgmiselt: (1) Holistlik integratsioon tähendab harmoonilist koostööd keha ja mõistuse, keha ja vaimu ja mõistuse ja vaimu vahel; (2) holistlikult integreeritud inimene peab otsima sellist ühendamist mitte ainult enese sees vaid ka ökoloogilise keskkonnaga (Frankl, 1963, 1973; Jung, 1971; Maslow, 1975; Rank, 1932; Roszak, 1979). Veel üks oluline arendus on seotud arusaamaga, et erinevatel loomingulis-ekspressiivsetel teraapiatel nagu tantsu-, liikumise-, muusika-, luule- ja draamateraapiatel on ühised objektid. Nad on kõik mõeldud asendama traditsioonilisi arusaamu "haiguse", stressi, ängistuse ja psühhoneurootiliste või psühhootiliste sümptomite tervenemisprotsessist, keskendudes kliendi
Areng Allporti meelest on psüühilise tervuse ja küpsuse juhttunnus terve elu kestev isiksuseks saamise protsess. Tema kuulus lausung kõlab: inimene on see, kelleks ta kujuneb. G.W.Allport: Isiksuse kujutamisest kirjanduses ja psühholoogias Isiksuse detailseks tundmaõppimiseks on kaks printsipiaalset lähenemist: kirjanduslik ja psühholoogiline. Kirjandusel on kunstimeetod, psühholoogial teadusmeetod. Esimene õppetund, mille psühholoogia peaks kirjanduselt saama, on ettekujutuse loomine millestki isiksusele olulisest, tema püsiomadustest. Kasutades laborit ning vaatlusandmeid, võib psühholoogia kirjandusest mitu korda täpsemalt kindlaks määrata iga indiviidi jaoks talle eluliselt tähtsate eri situatsioonide täpse kogumi ning samasugust tähendust omavate käitumisvastuste täpse kogumi. Järgmine kirjanduse tähtis õppetund puudutab teoste sisu. Igasugune tegevus on hästi kujutatud karakteri peegeldus ja teostus
koolirõõmu allikaks veel ka teised kooliõpilased, õpetajate hoolivus, head suhted ja huvipakkuv tegevus. Niisamuti on see paralleel ilmselt lasteaiale kantav. Õnnelik täiskasvanu elab kauem, on tervem, produktiivsem on paremates suhetes(Lyubormirsky,King,Diner 2005), julgen väita, et meie töökliima peegeldas kenasti just neid väiteid.Kasvatuse sihiks oli laste õnnelikkus ja lapsevanemate rahulolu. Väited Sinkkose artiklist, mida arutasin: „digitaalne maailm pärsib 1) laste loovust, 2) muudab nad agressiivsemaks ja 3) nõrgestab kehalist võimekust“ DIGITAALNE MAAILM PÄRSIB LASTE LOOVUST, MUUDAB NAD AGRESIIVSEMAKS JA NÕRGESTAB NENDE KEHALIST VÕIMEKUST… KAS MURETSEMISEKS ON PÕHJUST? Oma lapsepõlve arvuti ja internetita veetnud inimestel on mõistagi keeruline vaadata kõrvalt muutust, kus laps ei mängi enam õues õunapuu otsas ja ei „pauguta“ puupüssi, vaid istub silmi
Kindlad töötunnid 11/16% Sotsiaalne kindlustunne/kindlustatus 9/13% ETTEVÕTJA Sõltumatus/eneserealiseerimine/huvitavad ülesanded 62/68% Töötamise aja ja koha vaba valik 30/35% Paremad sissetulekuväljavaated 16/20% Ärivõimaluse realiseerimine 4/9% Et vältida hõivega seotud ebakindlust 3/4% 14. Millised isikuomadused on ettevõtjatele kõige vajalikumad? Vaimne võimekus - loovus, intelligentsus, analüüsivõime, olulise eristamise oskus, keskendumisvõime jne. Teotahe - valmisolek midagi ära teha koos sooviga ka vastutada. Töökus, initsiatiivikus, püsivus, ambitsioonikus. Lisaks ideede genereerimisele tuleb need ellu viia. Suhtlemisoskus. Väikeettevõtja suhtleb sageli isiklikult nii hankjate, pangatöötajate, klientide ja muidugi ka oma töötajatega. Kompetentsus oma äri alal. Oma tegutsemisvaldkonna tundmine.
kinniolek aineparadigmas, õpilase käsitlus töödeldava objektina“ (Türnpuu, 1996) 4, mida võib üle kanda nii õppeprotsessile kui haridusele üldiselt. Need seisukohad võtab kokku ühe koolijuhi aegumatu lause:“Haridussüsteemi on sama raske muuta kui surnuaeda ühest kohast teise liigutada, ja seda eelkõige selle pärast, et seesolijad ei aita ise kaasa.“ Kui vaadata tööandjate ootusi töötajatele, on loovus, leidlikkus ja probleemide lahendamine väga olulisel kohal. Õpetajad on nõus, et tulevikuoskused (future job skills) on olulised, aga selleni jõudmine on raske. Kuid uute eesmärkide saavutamiseks peab õpetajal olema algatusvõimet ning motivatsiooni, et proovida midagi uut, mis on senisest erinev. Samas aga seisab õpetajakoolitus endiselt savijalgadel- õpiprotsesside suunamise, reflektsiooni, õpetaja enesearengu ning rolli mõtestamise asemel keskendutakse pigem
välja, vaid esinevad varjatud kujul; need tuleb üles otsida. Sageli on eredaid andeid avastatud lastel, keda oli peetud tuimalt keskpäraseks. Üldistavalt võib öelda, et praegu suhtutakse lapse annete arengu ja arendamise võimalustesse hoopis optimistlikumalt kui sada aastat tagasi, mil neid esimest korda tõsiteaduslikult uurima hakati (Unt 2005: 7). Andekuse teoreetiline uurimine sai võimalikuks teadusliku psühholoogia tekkega 19. sajandi teisel poolel. Üheks psühholoogia oluliseks uurimisobjektiks said inimeste individuaalsed erinevused, eriti võimed kui nähtus, mille poolest inimesed üksteisest silmatorkavalt erinevad. Selle ala pioneeriks on peetud Sir Francis Galtonit, kes pani aluse vaimsete omaduste mõõtmisele (Unt 2005: 9). 3 1. ANDEKUSE MÕISTE Andekust kui mõistet iseloomustab sama omadus mis paljusid muid humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkonda kuuluvaid mõisteid seda on raske määratleda
protsessidest. *üldised ja ebatäpsed. Lapse tunnetustegevuses on pidev liikumine ühelt teadmiste tüübilt teisele. Tunnetusfääri all mõistame ka laste mänguviisides funktsioneerivaid teadmisi. Segatüüpi teadmised tutvustada üldist, siis tutvustada täpssemalt ja lõpuks kinnistada. Need on kõige edukamad teadmised. Koosmängus tekivad probleemid, mida lapsed lahendvad olemasolevate teadmiste ja mitmetest allikatest saadud teadmiste alusel. 9.Mäng ja loovus. Mängul ja loovusel on mitmeid ühiseid jooni. Mäng sisaldab sümbolistlikku transformatsiooni e. ümber kujundama- see on võime lahendada ülesandeid uudsel ebatavalisel ja leidlikul viisil. Mängurõõm on oluline loovuse tunnus. 10.Sotsiaalne kompetentsus ja mäng. Sotsiaalne kmpetentsus on oskus oskus ise suhelda, ennast mõistetavaks ja arusaadavaks teha ning ning ka teisi mõista. Oluline in kodu ja l/aia laste osakaal sotsiaalsuse kujunemisl
,,Organisatsioonikäitumine". Töö koosneb kahest peatükist. Esimeses osas on juttu töörahulolu ja motivatsiooniteooriatest Maslow', Herzbergi ja McClellandi käsitluste põhjal. Töö teine osa keskendub personaliuuringutele ja nende seosele eelpool nimetatud teooriatega. 3 1. TÖÖRAHULOLU JA MOTIVATSIOONITEOORIAD 1.1. Abraham Maslow' motivatsiooniteooria Abraham Maslow lõi motivatsiooniteooria, kus inimese vajadused on üksteisele hierarhiliselt allutatud ja iga inimese püüdluste tipuks on eneseteostus. Eneseteostus on inimese suutlikkus saavutada kõik see, milleks tal jätkub võimeid, oskusi ja teadmisi, ning seejuures saavutatust ka rõõmu tunda. Motivatsiooni kõrgema astmeni jõudmiseks peavad olema eelnevalt rahuldatud madalama astme vajadused. Ükski vajadus ei saa olla rahuldatud täiel määral.
Selleks tuli kokku viia inimesed, raha ja tootmisvahendid ning luua uus organisatsioon. (nn Cantilloni ettevõtja) 8. J. Schmpeteri ettevõtjakäsitlus. Ettevõtja roll majanduses. Innovatsioonide põhiliigid. "Loov hävitus." Mark I ja Mark II süsteemid. · Huvitus majanduse ajaloolisest arengust ja jõudis veendumusele, et ettevõtja on kogu majandusliku aktiivsuse keskne looja. · See tuleneb ettevõtja võimest tegutseda loova organisaatorina ja luua innovatsioonide kaudu uusi tegevusalasid · Schumpeteri 1906. aastal avaldatud väitekiri põhines rahvamajanduses sel ajal valitsenud tasakaaluihalusel. Ta sai siiski päris varakult aru, et valitsev teooria oli ebatäiuslik majandussüsteemis on ,,energiat", mis viib turge tasakaalust välja. · Majanduskasv ei tulene mitte niivõrd kapitali akumulatsioonist, vaid pigem innovatsioonidest või ,,uutest kombinatsioonidest".
isenevad tegevusharru. • Teatud hetkeks turg küpseb ja võimaluse aken (uute sisenejate jaoks) sulgub. Jälgi trende (poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid, tehnoloogilisi) Leia ja lahenda probleem Täida lünk turul 10. 3 põhivõimalust ärivõimaluse leidmiseks. (Jälgi trende, ….). 1. Jälgi trende (poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid, tehnoloogilisi) 2. Leia ja lahenda probleem 3. Täida lünk turul 4. Loovus ja innovatsioon. Loovust toetavad ja takistavad tegurid organisatsioonis. Innovatsioon • Innovatsioon seisneb selle väärtuse olulises muutuses, mida ettevõte pakub oma tarbijatele (tooteinnovatsioon) või • Sellele väärtuse loomise/tagamise kulude olulises vähendamises (protsessiinnovatsioon). • Nende võimaluste kõrval saab innovaatiline olla uute turgude avamises ja teistmoodi
mitmedimensionaalsena, kusjuures suurema kaaluga on kehaga sotsiaalne mina, seksuaalne mina, sotsiaalne mina ja mina käsitlus õppijana MINA + kutsealane, moraalne, poliitiline, organisatsiooni liige. Mina kontseptsioon kui mitmedimensionaalse mõiste käsitlust.... Keha- keha muutused, mõju, variatiivsus Seksuaalne- arengu mõistmine Sotsiaalne- perspektiivi ja rollide mõistmine suhetes Sotsiaalne pädevus inimeseõpetuses hõlmab teadmisi, oskusi.... Sotsiaalsepädevuse seletamisel- psühholoogia terminid- suhted, sotsiaalsed oskused. Enesekohane pädevus inimeseõpetuses hõlmab teadmisi, oskusi ja hoiakuid seoses min- kontseptsiooniga, enesehinnangu ja enesergulatsiooniga. Referaadi teemad! Self-conciousness- eneseteadvus Self- concept- mina kontseptsioon ....mõlemad mõisted tähendavad üldistatud pilti iseendast Self- knowledge- teadmine iseendast, teadmine enda kohta ..... personal identity- personaalne identiteet, minu unikaalsus independent self- sõltumatu mina, mi na ise ...
sisseelamisega, inimene on üksik, võib-olla tõrjutud. 7 ja 8 periood: Alates juba eeltäiskasvanu east ja siit edaspidi ei ole vanemate ja pedagoogide osa isiksuse kujunemisel enam nii määrava tähtsusega. Alus isiksuse arengule on pandud kuni murdeeani. See tähendab, et soodne arengukeskkond on selleks ajaks loonud kõik eeldused LOOVUSE ja MINA- TERVIKLIKKUSE kujunemisele küpses eas. Ebasoodsate arengutingimuste korral võib olla LOOVUS PÄRSITUD ja inimest võib vallata LOOTUSETUS ja MEELEHEIDE. KÜPSE INIMESE KÄSITLUSED MASLOW ( 1908 - 1968) Maslow uuris murdeealisi ja leidis kuivõrd ebaküpsed nad on . Põhiliseks lähtekohaks: KUIDAS INIMENE SUUDAB REALISEERIDA OMA LOODUSLIKKE VÕIMEID, POTENSIAALI, REAALSES KESKKONNAS. Igaühel on oma reaalne keskkond, kuhu ta on sündinud, kus ta areneb ja elab. Näitajaks ongi see, kuidas inimene end hindab antud
· mix necessity/opportunity · opprtunity: be independent · oppertunity: increase income Palgatööd ettevõtjaks olemisele eelistavate inimeste enimnimetatud motiivid · Regulaarne, fikseeritud sissetulek · Kindlad töötunnid · Sotsiaalne kindlustunne/kindlustatus · Suur seotus ettevõttega · Administratiivsed takistused 14. Millised isikuomadused on ettevõtjatele kõige vajalikumad? · Vaimne võimekus - loovus, intelligentsus, analüüsivõime, olulise eristamise oskus, keskendumisvõime jne. · Teotahe - valmisolek midagi ära teha koos sooviga ka vastutada. Töökus, initsiatiivikus, püsivus, ambitsioonikus. Lisaks ideede genereerimisele tuleb need ellu viia. · Suhtlemisoskus. Väikeettevõtja suhtleb sageli isiklikult nii hankijate, pangatöötajate, klientide ja muidugi ka oma töötajatega. · Kompetentsus oma äri alal
„nägu”. Sellised inimesed pööravad enam tähelepanu teiste inimeste käitumisele ja on võimelised end vastavalt sellele kohandama. riskivalmidus- avaldab mõju juhtide otsustamise ajale ja valiku tegemiseks vajaliku informatsiooni hulgale. Riskivalmis juhid otsustavad kiiresti ja vajavad selleks vähem informatsiooni. Isiksuse tüübid vastavalt isiksuse omaduste ja ametialade vahelistele seostele. Selle teooria töötas välja psühholoog John Holland. Sellest teooriast lähtudes tunneb inimene suuremat rahulolu tööst, mis vastab tema isiklikele omadustele. Isiksuse tüübid: Realistlik Juurdlev Sotsiaalne Traditsiooniline Ettevõtlik Artistlik MOTIVATSIOON LK. 47 Motiiv- ajend, põhjus, tunnetatud vajadus. Motivatsioon- motiivide kogum, mis ajendab inimesi kindlal viisil toimima, käituma. Motiveering- tahtelisele käitumisele eelnev aje, tung, tõukejõud. Oleneb inimese isiksusest
näotsi olles elada ehtsat ja siirast elu, Elu mõtet ei saa keegi kingituseks – see tuleb endal leida, Elu on just säärane, milliseks me selle ise endale teeme. Inimene pole valmistoode, vaid saamise, kujunemise protsess. Inimeseks olek eeldab niisiis midagi palju enamat kui esmavajaduste rahuldamine. Inimestel on võimalus teha oma elu rikkamaks ja sisemiselt. Maslow´ on väljendanud mõtet, et “kogemust ei asenda miski, absoluutselt mitte miski”. Humanistlik psühholoogia Inimest tuleks sellest vaatepunktist mõista ennekõike oma loomust, võimeid ja võimalusi täiuslikult realiseerida püüdva olendina. Humanistlikku psühholoogiat iseliimustavad järgmised jooned: Rahulolematus patoloogiatele keskendunud teooriatega, Inimese kasvu, enesemäärangu, valikuvabaduse ja vastutuse enda peale võtmise potentsiaali olemasolu tunnistamine, Veendumus selles, et inimene ei ela üksnes leivast; et tal on ka kõrgemad nõudmised nagu
- Avatus suhtlemises. - Tagasiside märkamine. 60.Viis suhtlusstiili: - Ennast eitav, salgav suhtlemisstiil (I) ...kujuneb siis, kui inimene on teistele vähe avatud ja võtab tagasisidet vähesel määral arvesse. - Ennast kaitsev (II) ...kujunebmadala avatuse ja kõrge tagasiside arvestamise koostoimes. - Ennast näitav (III) ... suhtlemisstiil tekib siis, kui ollakse äärmiselt avatud aga tagasisidet võetakse arvesse vähesel määral. - Ennast teostav (IV) ... suhtlemisstiil kujuneb siis, kui inimene on maksimaalselt avatud ning võtab teistelt tulevat tagasisidet maksimaalselt arvesse. - Endaga kokkuleppiv (V) ... suhtlemisstiil kujuneb siis, kui avatus teistele ja tagasiside arvestamine esinevad mõlemad keskmisel määral. 61. 4. Kirjeldage suhtlemisbarjääre. 62.1) Personaalsed barjäärid 63.- emotsioonid, 64.- väärtushinnangud, 65.- erinev haridustase, 66.- sugu, 67.- rass 68.- sotsiaalne staatus 69
RAKVERE ÕHTUKESKKOOL Kaugõpe 10B klass Nelly Valdmets PSÜHHOLOOGIA poolaasta referaat Rakvere 2009 SISUKORD Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5
· Palgatöö plussid - Regulaarne, fikseeritud sissetulek ,Tööhõive stabiilsus, Kindlad töötunnid, Sotsiaalne kindlustunne/kindlustatus · Ettevõtluse plussid - Sõltumatus/eneserealiseerimine/huvitavad ülesanded, Töötamise aja ja koha vaba valik, Paremad sissetulekuväljavaated, Ärivõimaluse realiseerimine, Et vältida hõivega seotud ebakindlust . 12. Millised isikuomadused on ettevõtjatele kõige vajalikumad? · Vaimne võimekus - loovus, intelligentsus, analüüsivõime, olulise eristamise oskus, keskendumisvõime jne. · Teotahe - valmisolek midagi ära teha koos sooviga ka vastutada. Töökus, initsiatiivikus, püsivus, ambitsioonikus. Lisaks ideede genereerimisele tuleb need ellu viia. · Suhtlemisoskus. Väikeettevõtja suhtleb sageli isiklikult nii hankijate, pangatöötajate, klientide ja muidugi ka oma töötajatega. · Kompetentsus oma äri alal. Oma tegutsemisvaldkonna tundmine.
· Paremad sissetulekuväljavaated · Ärivõimaluse realiseerimine · Et võltida tööhõivega seotud ebakindlust Palgatööd ettevõtjaks olemisele eelistavate inimeste enimnimetatud motiivid · Regulaarne, fikseeritud sissetulek · Tööhõive stabiilsus · Kindlad töötunnid · Sotsiaalne kindlustunne/kindlustatus 14. Millised isikuomadused on ettevõtjatele kõige vajalikumad? · Vaimne võimekus - loovus, intelligentsus, analüüsivõime, olulise eristamise oskus, keskendumisvõime jne. · Teotahe - valmisolek midagi ära teha koos sooviga ka vastutada. Töökus, initsiatiivikus, püsivus, ambitsioonikus. Lisaks ideede genereerimisele tuleb need ellu viia. · Suhtlemisoskus. Väikeettevõtja suhtleb sageli isiklikult nii hankijate, pangatöötajate, klientide ja muidugi ka oma töötajatega. · Kompetentsus oma äri alal
annaabi.ee 
