7. Kanti teoreetiline filosoofia: asi iseeneses, tunnetuse võimalikkuse aprioorsed tingimused, transtsendentaalne filosoofia, aru kategooriad, mõistuse ideed, traditsioonilise metafüüsika kriitika (ES lk 197-213) 8. Kanti eetika: kohus, kategooriline imperatiiv (ES lk 213- 220) 9. Nietzsche: platonismi ümberpööramine, nihilism, üliinimene (loeng + ES lk 307-331) Kirjandus - kohustuslik: ES = Esa Saarinen. Läänemaise filosoofia ajalugu tipult tipule Sokratesest Marxini. Tallinn, 1996 (2002, 2004) - täiendav: Elmar Salumaa. Filosoofia ajalugu I-V. Tallinn, 1992- 1998 Arvestus on kirjalik, kestab 80 minutit. Sügis 2010 Abimaterjalide kasutamine pole lubatud. Põhiarvestus toimub neljapäeval, 11. novembril 2010, algusega kell 12.15, Ülikooli 16-212. Järelarvestus toimub neljapäeval, 25. novembril 2010, algusega kell 12.15, Ülikooli 16-214.
, mis pidid sel ajal arusaamise järgi tagama inimesele õnneliku elu (eudaimonia) 12. Vooruste määratlemisega seonduv ning läbiv teema Sokratese õpetuses on püüd määratleda seda, mis on teadmine (epistm) 13 ja kuidas see toimib. Et kõik ametimehed midagi oskavad neil on mõni kunst või oskus (techn) 14 , siis selle 5 Filosoofia ajalugu, antiikajast tänapäevani, lk 9 6 Filosoofia ajalugu tipult tipule Sokratesest Marxini, Esa Saarinen, lk 16 7 Wikipedia, Sokrates, http://et.wikipedia.org/wiki/Sokrates, (6.06.09) 8 Sealsamas 9 Sealsamas 10 Sealsamas 11 Sealsamas 12 Sealsamas 13 Sealsamas 14 Sealsamas 6 juurde peab kuuluma ka teadmine sellest, mida nad oskavad, ning seda teadmist peavad oskama nad ka teistele, nt õpipoistele edasi anda, seega peavad oskama
enne kui seda mõistetakse" "Lõplikul ei ole ehtsat olemist" "Inimene võlgneb kogu oma eksistentsi riigile" "Mitte keegi ei tea ega isegi ei tunne piiratust või puudust, enne kui ta on sellest üle ja ühtlasi selle taga" "Mis on mõistuslik, see on tegelik, ja mis on tegelik, see on mõistuslik" Kasutatud kirjandus Filosoofia lugu, Bryan Magee: Varrak, Tallinn 2000, lk 158- 163 Läänemaise filosoofia ajalugu tipult tipule Sokratesest Marxini, Esa Saarinen: Avita, Tallinn 2002, lk 221- 258 Filosoofia leksikon. Eesti Raamat, Tallinn 1985, lk 103- 104 50 klassikut. Filosoofid, Edmund Jacoby: TEA, Tallinn 2003, lk 190- 197
viisil ja tagab parima lõpptulemuse. Seelepärast on ilmne, et nad saavutavad oma eesmärgi plaanipäraselt ja mitte üksnes juhuslikult. Kuid millel ei ole teadmist, see ei saa liikuda eesmärgi suunas, kui teda ei juhi olend, kellel on teadmine ja mõistus; nagu noolt juhib vibumees. Nii on olemas mõistuslik olend, kelle kaudu kõik looduse olendid on suunatud oma eesmärkidele; ja seda me kutsume Jumalaks...6 6 Saarinen, Esa. Läänemaise filosoofia ajalugu. Tipult tipule. Sokratesest Marxini. Tallinn: Avita, 1996. 4. Universaalidetüli Universaalide probleem seisneb küsimuses, kas universaalid on olemas ja kui on, siis mis mõttes nad on olemas. Näiteks võib inimene olla õiglane, kuid kas on olemas ka miski, mida võime nimetada õigluseks? Universaalide probleemi puhul kujunes 11.12. sajandil välja kolm seisukohta: realism, nominalism ja kontseptualism.7 4.1. Realism Realism tähistab antud juhul esimest Porphyriose poolt sõnastatud valikut. Et sõna realism on
SOKRATES Referaat Juhendaja: õpetaja Koostas: ANTIIKAEG Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu. Kestis umbes 800 eKr kuni 500 pKr. Hõlmas eelkõige Vahemeremaid. 9. sajandil eKr jõudis Vana-Kreekasse foiniikia kiri. Teine oluline keskaja alguse piirjoon on Rooma keisrite lõpuga samaaegselt loodud Frangi riik ja sellele järgnenud frankide katoliku usu vastuvõtmine. Antiigi lõpuks võib Lääne-Euroopas pidada 6. sajandi keskpaika (550). Siis lõppes: 1) idagootide riigiga nende poolt veel säilitatud Rooma haldus, 2) majanduskriisi tõttu Rooma linna senati töö 3) sealse teatri tegevus 4) hääbus senine hariduse andmine. Antiigi lõpuks võib Lääne-Euroopas pidada 6. sajandi keskpaika (550). Siis lõppes: 1) idagootide riigiga nende poolt veel säilitatud Rooma haldus, 2) majanduskriisi tõttu Rooma linna senati töö 3) sealse teatr...
Platoni ideed olid siiski väga külluslikud, ta on üks maailma mõjukamaid filosoofe ning temalt on palju õppida. 5 KASUTATUD KIRJANDUS Jacoby, E. 2003. 50 klassikut. Filosoofid. Mõtlejad antiigist tänapäevani. Tallinn: TEA Kirjastus. Gaarder, J. 1991. Sofie maailm. Tallinn: Koolibri. Saarinen, E. 1985. Filosoofia ajalugu, tipult tipule, Sokratesest Marxini. Tallinn: Avita. Internet: https://et.wikipedia.org/wiki/Platon 6
Platon Kui Sokrates aastatel 399 eKr suri, oli tema andekaimõpilane Platon (427-347eKr) 28- aastane.Õpetaja traagiline surm vapustas sügavalt noort ateenlast, kes asus oma vaieldava kuulsusega õpetajat kaitsma suurepärastes, stiililt ja vaimult veenvates kirjutistes. Mõnes neist käsitles Platon Sokratese tegevust ja saatust; mõnes aga, varjudes Sokratese tegelaskuju taha, arendas ta omaenda seisukohti, mis filosoofiat suuresti muutsid. Kõrgest soost Platon on mitmes mõttes oma ebamäärase mainega õpetaja vastand. Vastupidiselt Sokratesele kirjutas Platon palju; tema kirjutised on meieni täielikult säilinud. Vastupidiselt Sokratesele ei olnud ta niivõrd filosoofiline "ämmaemand ", kes aitas teistel sünnitada, kui pigem sünteesiv, terviksrtuktuuri poole püüdlev filosoof. Plaatoni idee-õpetus on senini üks õhtumaise intellekti väljakutsuvaimaid ja vaieldavaimaid visioone. Platoni rajatud Ak...
loomulik osa. Spinozao on kõige kindlam siis, kui ta käsitleb inimest absoluutseks mõistetud raamis, ületamatute piiride sees. Kuidas elada maailmas, mille saatus on oma tahte ja kätega tabamatu? Seda küsimust valgustab Amsterdami filosoof võib-olla teravamalt kui keegi teine. Aga inimene oma maailma muutjana, oma saatuse pöörajana-selline kujutelm vallandub Spinozalt ja kaob paratamatuse alla. KASUTATUD KIRJANDUS: 1."Filosoofia ajalugu tipult tipule Sokratesest Marxini" Esa Saarinen Tallinn 1996 4 5
rahulikult ja kergelt. Seni oli enamik meist kuidagiviisi suutnud pisaraid tagasi hoida, kuid nähes teda karikat tühjaks joomas ei suutnud me endid enam vaos hoida." Seda märgates noomis Sokrates sõpru ja julgustas neid vaprad püsima. Ka ei suutnud vana veidrik hoiduda viimaste sõnadena hüüatamast: ,,Kriton, me oleme Asklepiosele kuke võlgu. Ohverdage see talle, ärge unustage!"2 2 Saarinen. E. 1996. Filosoofia ajalugu tipult tipule Sokratesest Marxini. lk 12-15 9 Kust me teame Sokratese vaadetest? Sokrates on mitmes mõttes pöördepunkti tähiseks Antiik-Kreeka filosoofia ajaloos. Filosoofia ajaloo alases kirjanduses on traditsiooniks nimetada kogu varasemat perioodi Kreeka teoreetilise mõtlemise ajaloos eelsokraatiliseks ja tollaseid mõtlejaid eelsokraatikuteks. Tehnilises mõttes on
alalhoidliku maailmavaate kui ka vabamõtlemise ja progressi eesmärke. See õpetus on olnud uusplatonismi põhiallikaid ja alates tema renessansiaegadest taassünnist on ta oluliselt mõjutanud Euroopa mõttevoolude kujunemist. Koopa pilt Kasutatud kirjandus 6. klassi ajalooõpik ,,Vanaaeg'' Elmar Salumaa "Filosoofia ajalugu I"; Tallinn "EELK konsistooriumi kirjastus" 1992 Esa Saarinen "Läänemaise filosoofia ajalugu tipult tipule Sokratesest Marxini";Tallinn Avita 1996 Indrek Meos "Antiikfilosoofia"; Tallinn "Koolibri" 2000 Valentin Asmus "Platon"; Tallinn "Eesti raamat" 1971
Vikipeedia. (8. märts 2013. a.). Kasutamise kuupäev: 28. november 2013. a., allikas http://et.wikipedia.org/wiki/Dialektika Annus, E. (2009). 20. sajandi mõttevoolud. Tallinn-Tartu: Tartu Ülikool. Bergman, G. (2005). Filosoofia(igapäevatõdesid suurtelt mõtlejatelt). Ersen. Blackburn, S. (2002). Oxfordi filosoofia leksikon. Vagabund. Danto, A. C. (2000). Ühendused maailmaga. Hortus Litterarum. Saarinen, E. (1996). Filosoofia ajalugu tipult tipule Sokratesest Marxini. Tallinn: Avita. 10
Kooli nimi siia... Platon Referaat Koostas: ... Juhendaja: ... Kohanimi siia ..., aasta siia ... Sisukord Elulugu.........................................................................................3 Ideeõpetus.....................................................................................4 Õpetus hingest................................................................................6 Õpetus riigist...................................................................................8 Kasutatud materjalid.....................................................................10 Elulugu Platon, kelle nimi oli tegelikult vanaisa järgi Aristokles, sündis umbes 427 eKr Ateenas Aristoni ja Periktione pojana. Ta kuulus lugupeetud aristokraatide suguvõssa, mis etendas Ateena poli...
ise. Kahe suursuguse antiikaja filosoofi teooriate üle võib juurelda lõputult. Kuid eelkõige tuleb silmas pidada, et Platon oli Aristotelese õpetaja ja kuigi nende teooriad on kohati erinevad on Platoni mõju Aristotelese filosoofiale vaieldamatu. Aristoteles tegeles paljuski Platoni teooriate edasiarenduse ja paremaks muutmisega. Kasutatud kirjandus Esa Saarinen "Filosoofia ajalugu tipult tipule Sokratesest Marxini" http://www.ut.ee/klassik/aristoteles/nikomachos/saateks.html http://et.wikipedia.org/wiki/Aristoteles http://et.wikipedia.org/wiki/Platon
valitsejate käepikenduseks ,kes läbi jumala sõna sai oma alluvatest teha lojaalsed, ustavad ja efektiivsed orjad. Nietzsche arvab et inimene on ainult iseenda peremees ja suudab oma saatust ise suunata. Ta kritiseeris antiikfilosoofiat. Mina sain seda referaati tehes enda ateistlikule maailmavaatele ainult tuge ja kinnitust. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Friedrich_Nietzsche Esa Saarinen "Filosoofia ajalugu tipult tipule Sokratesest Marxini" Tallinn: 1996. Friedrich Nietzsche "Ecce Homo" Tallinn: 1996
toimuvate sotsiaalsete suhete süsteemis tervikuna. Mis on lubatud ja mis keelatud on määratud õigusnormidega. Seal kus on õiglus, leidub ka ebaõiglust. Kui me ise tahame olla õiglased, oleme õiglased ja käitume vastavalt, siis võime loota ja oodata ka teistelt sama käitumist. KASUTATUD KIRJANDUS Aristoteles. ( 1966 ). Nikomachose eetika. Ilmamaa. Saarinen, E. ( 1985 ). Filosoofia ajalugu tipult tipule Sokratasest Marxini. Tallinn: Avita. Blackburn, S. ( 2002 ). Oxfordi Filosoofialeksikon. Vagabund.
lõpetavad oma elutee kurvalt. Sellest kõigest võib järeldada, et Hegel arvas, et ajalugu ei ole loodud inimeste poolt vaid läbi nende inimesi on kasutatud vahenditena. 6 Kasutatud allikad 1. M. Ovsjannikov. Suuri mõtlejaid. Hegel. Tallinn: Eesti raamat, 1974 2. Esa Saarinen. Läänemaise filosoofia ajalugu tipult tipule Sokratesest Marxini. Tallinn: Avita, 2004 3. Indrek Meos. Uusaja filosoofia. Lisalugemist filosoofia ajaloost 2.osa. Tallinn: 1994 4. Indrek Meos. Uusaja filosoofia. Tallinn: Koolibri, 2000
Minule isiklikult selline asi ei istu nagu filosoofia, mulle istuvad rohkem teaduslikumad alad nagu füüsika või matemaatika. Kuid kuna Leibnizi fiosoofia põhinebki metafüüsikal, siis see on minu jaoks isegi veidike huvitav. Mulle meeldib, et tema tunnetusteooria on väga tihedalt seotud teaduste metodoloogiaga ja filosoofia tervikuna loodusteaduse vajadustega. Kasutatud kirjandus E. Saarinen ,,Filosoofia ajalugu tipult tipule Sokratesest Marxini" I.Narski ,,Suuri mõtlejaid- Leibniz" J. Golovanov ,,Etüüde teadlastest" AjaO taskuteatmik ,,Filosoofia" H. Koppel ,,Etüüde kuulsatest matemaatikutest" L. Kolakowski ,,Horros metaphysicus" http://www.hot.ee/indrme/leibniz.htm http://www.annaabi.com http://et.wikipedia.org/wiki/Monadoloogia http://et.wikipedia.org/wiki/Gottfield_Wilhelm_Leibniz http://un2sg4.unige.ch/athena/leibniz/leib_mon.html
wikipedia.org/wiki/Platonism 29. oktoober 2013 http://et.wikipedia.org/wiki/Platon 29. oktoober 2013 http://moodle.lvrkk.ee/moodle20/pluginfile.php/10283/mod_resource/content/1/Loeng umaterjal.%20Sissejuhatus.%20Antiikfilosoofiapdf 2. november 2013 http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=3271:kolmas- platonism&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3111 2. november 2013 Saarine, E. (1985). Filosoofia ajalugu tipult tipule Sokratesest Marxini. Tallinn: Avita 5. november 2013 JACOBY, E., Brauniga, U. (2003). 50 Klassikut.Filosoofid. Mõtlejad antiigist tänapäevani. Tallinn: TEA Kirjastus 5. november 2013
uurida. Loodan, et majandusteadus areneb edasi ning üllatab meid jätkuvalt paljude silmapaistvate saavutuste ning uute vaadetega. Mul oleks hea meel, kui mõni tulevane tuntud majandusteadlane oleks keegi minu sõprusringkonnast. KASUTATUD KIRJANDUS · Garri Raagmaa, Tartu, 2003. ,,Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile", lk 14. · Esa Saarinen, Avita, Tallinn, 1996. ,,Läänemaise filosoofia ajalugu tipult tipule Sokratesest Marxini", lk 287. · Ülle Pihlak jt. Tallinn, 2011. ,,Majandusõpik gümnaasiumile", lk 9-10, 226. · Valner Krinal, Tartu Ülikooli Kirjastus, 1998. ,,Majandusteaduse ajaloost", lk 119-121, 123-125, 184-187, 293-294, 296-300. · Jimmy Wales, 2011, http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Marx · A. Kasesalu, 2001, http://docs.google.com/viewer?a=v&q=cache:XR4sCRTcA- UJ:www.hot.ee/ealb03/majandus/Majandusajaloo %2520loengukonspekt.doc+jean+baptiste+say&hl=et&gl=ee&pid=bl&srcid=ADGEE
14 ALLIKAD Kasutatud kirjandus: 1. Asmus, V. Platon. Tallinn: Eesti raamat, 1971. 2. Künnapas, T. Suured mõtlejad : põhijooni filosoofia ajaloos. Tallinn: Olion, 1992. 3. Meos, I. Antiikfilosoofia. Tallinn: Koolibri, 2000. 4. Robinson, D; Croves J. Juhatus Platoni juurde. Tallinn: Koge, 2004. 5. Saarinen,E. Läänemaise filosoofia ajalugu tipult tipule Sokratesest Marxini. Tallinn: Avita, 2004. 6. Salumaa, E. Antiikfilosoofia ajalugu. Tallinn: Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Konsistoorium, 1991. 15
paremini loogika olemust. 18 KASUTATUD KIRJANDUS Anvelt, L. Aristoteles : vana-aja universaalsemaid teadlasi Tartu : Eesti Kirjanduse Selts, 1938 Aristoteles, Nikomachose eetika. Tartu, 1996. Durant, W. Lood filosoofia ajaloost. Tallinn, 1998. Filosoofia leksikon. Tallinn, ,,Eesti raamat", 1985 McLeish Kenneth Aristoteles : Aristotelese poeetika [Tallinn] : Varrak, 2001 Saarinen, E. Filosoofia ajalugu tipult tipule, Sokratesest Marxini. Tallinn, 1996. Salumaa, E. Filosoofia ajalugu I. Antiikfilosoofia. Tallinn, 1992. 19
Kui üksikisik võib eksida, võivad eksida ka institutsioonid · L tegi liberaalse demokraatia aluste väljatöötamiseks rohkem kui keegi teine; L filosoofiat kasutasid nii USA ,,asutavad isad" kui ka Voltaire, Montesquieu ja teised mõtlejad · L on kirjeldatud kui esimest moodsa mõttelaadiga inimest · Bryan Magee arvates pole ühelgi teisel filosoofil olnud sellist mõju tegelikule elule Aristotelesest Marxini kui Locke'il · ,,Ärge usaldage pimesi autoriteete. Ärge usaldage pimesi traditsioone ega konventsioone. Mõelge oma peaga ja püüdke oma veendumused ning käitumine tuletada asjade tegelikust seisust". · Locke mõjutas Newtonit; ta oli hariduses tuupimise vastu ning keele õppimisel grammatika abil (tema arvates tuleks seda teha praktika ja näidete abil); ta rõhutas kaasaegsete õppeainete tähtsust; ta uskus, et kõik inimesed on arenemisvõimelised
Aristoteles Sissejuhatus "Tema surmast möödus kaks tuhat aastat, ilma et maailma oleks sünnitanud ainsatki filosoof, keda oleks saanud kasvõi ligilähedaseltki tema vääriliseks pidada" Bertrand Russel. Loomulikult on Aristotelesega. Filosoof, kes oli kursis Sokratesega, kes veetis 19 aastat Platoni akadeemias ja kes kirjutas teoseid loogikast, keemiast, botaanikast, täheteadusest, mehhaanikast, kultuuri ajaloost, kohtupraktikast ja see oli ainult lühike loetelu, mida ta elu jooksul põhjalikult uurida ja mille kallal töötada.Hakates kirjutama seda tööd oli kange tahtmine kirjutada meie läänefilosoofia isast Sokratesest või tema parimast õpilasest Platonist, kuid olles tutvunud nend kõigiga taas põhjalikumalt langes valik Aristotelese kasuks. Aristoteles on mulle kõige südamelähedasem, kuna tema ratsionaalne ja fakte otsid loomus on minu loomusega kõige sarnasem. Lisaks äratas erilist huvi tema suur kriitika Platoni maailma "kahestumise" ...
Mõistan neid, kes on öelnud, et temast on raske aru saada ja, et tema mõttelend on pidurdamatu. Kuid just kõige sellepärast peetaksegi teda üheks 19.sajandi sügavamaks mõtlejaks, kellest on ammutanud inspiratsiooni paljud järgmise põlvkonna filosoofid. 14 Kasutatud kirjandus 1. Meos, Indrek 2000. Uusaja filosoofia. Tallinn: Kirjastus Koolibri. 2. Saarinen, Esa 1985. Filosoofia ajalugu:tipult tipule Sokratesest Marxini. Tallinn: Avita. 3. www.hot.ee. Sören Kierkegaard. http://www.hot.ee/indrme/soren.htm 4. (Ingl. k) wikipedia.org. Sören Kierkegaard. http://en.wikipedia.org/wiki/Søren_Kierkegaard 15
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond Liane Tsimmer SR119 HEGEL Referaat Juhendaja: Piret Kirme Tallinn 2012 SISUKORD EESSÕNA Hegelita oleks kaasaegne filosoofia mõeldamatu. Marxist Merleau-Ponty'ni ja Kierkegaardist Nietzcheni on tema varjus töötanud kõik, kelle ideed on kujundanud kaasaegset mõtlemist. Sest Hegelt probleemid on osutunud meie endi omadeks. Ühiskonnas eksleva üksikisiku isolatsioon, lõhestunud mina igatsus integreerinud terviklikkuse järele need on mured, mida Hegeli järeltulijad temaga jagavad. Isiklike ja üldiste huvide konkurents, olevikulise hetke ja avarama ajaloolise narratiivi vahekord need probleemid on jäänud aktuaalseks kahesaja aasta jooksul läbi muutuvate aegade. Ent samas, kui Hegeli ,,filosoofia" tundub jätkuvalt kaasaegsena, on ...
Käesolev kursus on üks võimalik kombinatsioon esimestes loengutes ajalooline esitusviis, hilisemates loengutes ja seminarides valdavalt süstemaatiline. Kirjandust Arthur C. Danto. Ühendused maailmaga. Filosoofia põhimõisted. HL, 2000 Bryan Magee. Filosoofia lugu. Varrak, Tallinn, 2000 Jonathan Wolff. Sissejuhatus poliitikafilosoofiasse. TÜ Kirjastus, 2005 Poliitika ja valitsemise alused. Kõrgkooliõpik. TLÜ, 2011 Esa Saarinen. Filosoofia ajalugu tipult tipule Sokratesest Marxini. Avita, 1996 Simon Blackburn. Oxfordi filosoofialeksikon. Vagabund, 2002 Peter Kunzmann, Franz-Peter Burkard, Franz Wiedmann. A ja O. Filosoofia taskuteatmik. EEK, 2004 Antiikaja poliitilised õpetused. Sõna poliitika pärineb vanakreekakeelsest sõnast polis, mis tähistas Antiik-Kreeka linnriiki, linna, ühiskonna ja riigi erilist sümbioosi. Just tänu polise poliitilisele elule sündis ja arenes poliitikafilosoofia esimene ,,versioon", kulges esimene, klassikaline, periood
arv. Nõuti ennekõike paremaid olme ja palgatingimusi, tööaja reguleerimist. Tol ajal streigid ettevõtte omanike vastu,mitte riigi. SOTSIALISTLIK LIIKUMINE Kõige esimesed sotsialistidid R.Owen, Babeuf, de Saint Simon, Founier oid kõikd 18.-19.saj autorid, keda võeti kõik kokku utoopilisteks sotsialistideks. Nende mõte oli selles, kuidas korraldada ühiskonda ümber nii, et kõigil oleks parem tingimused, eelkõige tööliste. Kõik autoridkuni Marxini pakkusid välja ideid, kuidas parandada tööliste olukorda, kuidas kujundada ümber senist kapitalistlikku majnadusst(kas relvad või reformid), milline peaks olema rigi roll, teaduse tähtsus, ideoloogia tähtsus. Mida varem selliste asjade üle teoritiseeriti, seda utoopilisemaks need läksid. Ka Marx pidas neid utoopilisteks, tema rõhutas, et tema sotsialism on teaduslik sotsialism. Robert Owen pärines Inglismaalt, tegi noorelt karjääri ja 1816 oli tema ketrusvabrik suurim Inglismaal(
annaabi.ee 
