Tallinna Arte Gümnaasium Sooline palgalõhe, kas tegelikkus või müüt Referaat Koostajad:Rigmor Vahtramägi,Rene Merida . 10 a Tallinn 2016 Sooline palgalõhe, kas tegelikkus või müüt . Sooline võrdõiguslikkus on inimõigus ja demokraatliku valitsemisvormi toimimise eeldus Paraku võib naiste ja meeste ebavõrdset kohtlemist kohata igas eluvaldkonnas ja see võib avaldada otsest . või kaudset mõju inimeste eneseteostuse võimalustele Ebavõrdne kohtlemine soo alusel on põhjus,
Sooline palgalõhe Sooline palgalõhe mõjutab ühel või teisel moel kõiki ühiskonnaliikmeid. Läbi aegade on Eestis mehed saanud naistest rohkem palka. Uuringud näitavad, et mehed saavad ka rohkem palka nendel erialadel, mida traditsiooniliselt meeste erialadeks ei peeta. See tähendab, et pole vahet, mis ameti peal või mis hariduskraadiga naine on, sama haridusega mees saab ikka temast rohkem palka. Eestis on sooline palgalõhe Euroopa Liidu suurim, Eesti naiste keskmine palk ja tunnitasu on meeste omast 27,7% väiksem, Euroopas keskmiselt on see näitaja 16,2% (EL infokeskus). Seejuures ei ole suur sooline palgalõhe sugugi iseloomulik kõigile postkommunistlikele riikidele. Näiteks Sloveenia tõuseb esile kui Euroopa kõige väiksema soolise palgavahega riik, samuti on soolised palgaerinevused väiksed Poolas ja Rumeenias, kuid Tsehhi ja Slovakkia on ses suhtes Eestiga sarnased
Sooline palgalõhe Eestis 15.04.2014 saate ,,Vabariigi kodanikud" teemaks on sooline palgalõhe Eestis. Väidetavalt saavad naised 1/3 vähem palka kui mehed täpselt samat tööd tehes. Saates arutatakse, kas selline asi nagu sooline palgalõhe on Eestis üldse olemas ja kui on, siis kuidas saaks seda probleemi lahendada. Saates osaleb 5 inimest kellest 4 on külalised, kellel on kõigil oma arvamus antud teema kohta. Enne diskussiooni algust tutvustatakse iga külalise seisukohti. ,,Palgalõhe väljendamiseks ei ole olemas ühte meedet. Kasutusele tuleks võtta mitmeid meetmeid erinevatel ühiskonna tasanditel. Palgalõhe vähendamiseks suunatud tegevus peaks olema järjepidev ja pikaajaline. Kolme valdkonda, millele
kogenud seksuaalset vägivalda. 10% Eesti naistest on kogenud partneripoolset väljapressimist. Psühholoogilise vägivallaga on kokku puutunud 50% eurooplannadest. 5% küsitletutest oli kogenud vägistamist. Uuringust selgub, et 67% vägivalda kogenud Euroopa naistest ei teatanud juhtunust politseile. Lisaks selgus, et Põhja-Euroopa naissoost elanikel on suurem tõenäosus kogeda vägivalda. 3. PALGALÕHE 3.1 Palgalõhe Eestis..............................................................6 4. VÕIMALUSED EBAVÕRDSUSEGA VÕITLEMISEKS...............................................................8 4.1 Soolise võrdõiguslikkuse seadus...............................................................................................8 § 1. Seaduse eesmärk ja reguleerimisala [RT I 2008, 56, 315- jõust. 01.01.2009].....................8 4.2 Võrdõiguslus Feminism.......................................
et nende töötasu ei aita neid välja vaesusest. Aastatel 2007-2011 on Euroopa palgavaesete osakaal majanduskriisi vältel tõusnud umbes pooltes riikides, mõnes on see jäänud võrdlemisi samale tasemele. Šveitsis, Austrias ja Soomes on palgavaeseid jäänud kriisi ajal aga hoopiski vähemaks. Eesti olukorda ilmestab see, et ehkki palgavaesete osakaal on küllaltki suur, ei ole see majanduskriisi vältel praktiliselt muutunud. 3. Selgitage, mida tähendab mõiste ’sooline palgalõhe’ ning kuidas see on seotud palgavaesusega. Kuidas teksti autor selgitab naiste madalamat palgataset? Sooline palgalõhe on määr, mille võrra naiste töötasu jääb meeste omast keskmiselt väiksemaks. Palgavaesus ja sooline palgalõhe on seotud omavahel nii, et palgavaesusel võib tihti olla nö naise nägu, sest mitmetes maailma maades on naiste töö madalamal tasustatud. Naiste madalamat palgataset selgitab teksti autor esimesena sellega, kui kõrvutab palgalõhe
Nüüdisaja inimkonna probleemid Nüüdisaja maailma aktuaalses argielus on tulnud kõnealla palju probleeme. Igapäevaselt arutletakse nende tekkepõhjuste ja võimalike tuleviku juhtumite üle. Millised ühiskonna probleemid on Eestis ja mujal maailmas? Esmalt Eesti rahvale rohkem korda minevatest probleemidest. Praeguseks juba pikemat aega suurema kõneaine all olnud sooline palgalõhe. See tähendab meeste ja naiste palga erinevust samal ametitasemel. Juba mõnda aega tagasi on välja kujunenud, et meesoost töötaja saab hea mitukümmend protsenti rohkem palka kui samal ametil naissoost töötaja. See võib-olla tingitud ajalooliselt väljakujunenud ametikohtade stereotüüpidest. Kõigest kolmandik Eesti ettevõtetes ning organisatsioonidest on soolise palgalõhe tasakaal saavutatud. Meeste ja naiste ametikohtade osakaal on ajapikku väljakujunenud majandussektoris ning
Juhendaja: .. Tallinn 2015 Sissejuhatus Essee eesmärgiks on anda ülevaade autori Simone De Beauvoiri teosest Teine Sugu. Vastades ja laiemalt analüüsides teemal, Beauvoir ja tema feminism, ehk miks Eesti vajaks tugevat feministlikku liikumist? Täpsemalt oleks soov peatuda teemadel, mis põhjendavad antud teemapüstitust. Kus siis oleks soov lahata Eesti naiste diskrimineerimist tööturul palgalõhe näiteil, väiksemaid võimalused tööturul, kõrgem haridus kui meestel, kuid olenemata sellest on naised Eesti ühiskonnas rohkem maha surutud ja seetõttu ka meestest enamjaolt sõltuvad. Peale selle on soov siduda eelnevaid näiteid Eesti majandusarenguga. Ehk analüüsiosaga, kus soov täpsemalt tuua välja tegurid, kus naiste suurem esindatus kõrgematel positsioonidel looksid suuremaid väärtusi ühiskonda, kui nende kompetentsi ühiskond rohkem väärtustaks ja
kohal (2016. aasta andmetel). 64. koht ei ole siinkohal küll halb number, kuid võrreldes näiteks Norraga on see 2 korda väiksem, jäädes alla 20 kohaga ning 10 000 USD võrra näiteks EL keskmisest. Samas on ka meie keskmine eluiga võrdlemisi madal maailma võrdluses 84. kohal (CIA Factbook 2016) või 40. kohal (WHO 2015). See omakorda tähendab seda, et tegelikult on meditsiini, eluviisid, elukvaliteet ning sissetulekute suurus madal. Samuti haigutab sissetulekute vahel suurem palgalõhe seda nii üldisemas laadis kui ka soolise palgalõhe näol. Gini koefitsient on Eestil 34,8 ning sooline palgalõhe 28,3% (mis Euroopa liidu kõrgeim) räägivad mõlemas rohkem selle kasuks, et Eesti statistilised näitajad viitavad rohkem arengumaade kui arenenud maade poole (meelevaldne võrdlus olukorra illustreerimiseks). Kuidas kasutatakse seda indeksit aga Eesti Vabariigis / eestikeelse meedia poolt? Selle küsimuse vastus saab jääda pigem ühetahuliseks ning pealiskaudseks
vabatahtlikke naisi, kes samuti ajateenistusega liituda soobivad ja seda ka teevadki. Soorollidega kaasnevad ülesanded ja kohustused on justkui traditisioonid, mida kõik põlvkonnad juba aastasadu järginud on ja mida kindlasti ka edaspidi järgima jäädakse. Paraku kaasnevad soorollidega ka teatud probleemid, mis jagunevad valdkonniti erinevalt. Üheks küllaltki suureks murepunktiks on tänapäeval näiteks töötasud. Praxise uuringutekeskus koostas soolise palgalõhe uuringu, kus selgus, et Eesti naiste ja meeste keskmiste palkade erinevus oli 2000.- 2008. aastal 28,7%. Euroopa Liidu riikide võrdluses oli Eurostati andmetel 2007. aastal palgalõhe Eestis 30,9%, mis on Euroopa Liidu suurim. See näitab, et ühiskonnas on ressursid naiste ja meeste vahel ebavõrdselt jagunenud. Miks on nii, et mehed ja naised niivõrd erinevat palka saavad? Miks on meeste palk ka siis naiste omast kõrgem, kui töökohustused mõlemal täpselt samalaadsed on
Nad leppisid kokku, et kohtuvad Albu vallas, Anton Hansen Tammsaare juures. Kell kolm hakkaski rahvas saabuma. Esimesena jõudis Obama, kes oli kaasa võtnud korvitäis hamburgereid ja coca coolat. Teisena saabus Putin, kes oli kaasa võtnud pudeli viina ja kalamarja. Siis saabusid ka Ukraina president Porosenko ja Ilvese Tom. Porosenko tuli kriisi tüttu tühjade kätega. Tomil oli aga kaasas verivorst ja kama. Orav oli omaltpoolt kaasa võtnud kausitäis sülti ja eesti rahvuskala "palgalõhe". Nad veetsid koos lõbusalt aega, sõlmisid igasuguseid kokkuleppeid ja lahkusid taas sõpradena. Järgijäänud piknikusöögid soovitas Putin anda Porosenkole, et too jagaks seda oma rahvaga.
Küsitlus: millisena Te kujutate ette Eestit 20 aasta pärast? Viisime klassiõega läbi küsitluse Eesti kohta. Küsimustele vastasid keskealised naised, kes suhtusid küsitlusse väga mõistvalt ja olid rõõmsad. Esimene naine kellelt esitasime küsimuse kuidas tema kujutab Eestit ette 20 aasta pärast, vastas järgmiselt: ,,Eestis on võimul endiselt Reformierakond ja midagi pole muutunud." Teine naine lisas: ,,Eestis on suur palgalõhe, on käputäis ülirikkaid, aga enamus on vaesed ja lahkuvad siit esimesel võimalusel." Kolmas naine arvas sootuks, et noored on Eestist ära läinud ja sisse on toodud võõrtööjõud. Lõppu lisas veel murelikult: ,,Tänaval on näha palju värvikirevaid inimesi." Lisaks küsisime veel inimestelt, kas eesti keel on nende arvates hääbumas? Enamus arvas, et puhas eesti keel on kadunud. Üks küsimusele vastaja arvas, et tulevikus kaotab eesti keel täielikult oma tähtsuse
Üksteist „süüakse“ välja, sest mida vähem naisi ühes kohas tööl on, seda rohkem tähelepanu naised meeskolleegidelt saavad. Juhikohtadel olevad naised eelistavad endiselt palgata naiste asemel mehi – eeldatakse, et mehed on paremad, targemad ja kiiremad, andmata võimalust oma sookaaslastele, soodustades sellega endiselt patriarhaalse ühiskonna püsimajäämist. Hoolimata soolisest võrdõiguslikkusest on meil endiselt väga suur palgalõhe naiste ja meeste vahel, ka samasuguse töö eest. Millegipärast eeldatakse ikka, et naine teeb oma tööd halvemini ja ei vääri suurt palka. Probleem seisneb ka selles, et naised ise alaväärtustavad ennast ja ei oska ega tule selle pealegi, et omale suuremat palka ja paremaid töötingimusi nõuda. Me aktsepteerime ka selle läbi meeste ülemvõimu ja laseme neil otsustada oma väärtuse. Seega võib öelda, et tänapäeva ühiskonnas on naiste olukord kindlasti kõvasti paranenud
Teine probleem on seotud juba poiste ja tüdrukutega. Statistika näitab, et suur osa käitumisprobleemidest on seotud poistega ning enamik pohikoolist valjalangenuid on poisid, mis mõjutab oluliselt nende sotsiaalset kaasatust edasises elus. Samuti lõpetab kõrgkooli kaks korda vähem mehi kui naisi. Kolmas probleem on juba seotud töö ja palgaga, aga kõik see sõltub suuremas osas ka haridusega. Hilisemas elus nihkub ebavõrdsus naiste kahjuks, mida iseloomustab Euroopa suurim palgalõhe meeste ja naiste vahel ligi 30%. Samas on oluline markida, et koolitee katkestanud mehed ei ole üldjuhul kõrgepalgaliste hulgas. Seega mõjutab ebavõrdsus nii poiste ja tudrukute valikuid hariduses kui ka nende sotsiaalmajanduslikku olukorda ja heaolu laiemalt. Selleks et lahendada need probleemid, arenduskeskus koos sotsiaalministeeriumiga algatas koolitus programmi, mida viidi läbi kolmes koolis ning samuti viidi läbi lastevanemate õhtud Eesti mitmes piirkonnas
Sooline võrdõiguslikkus Sooline võrdõiguslikkus on põhimõte, mis puudutab kõiki eluvaldkondi. Arvesse võetakse mõlema soo olukorda, huve, kogemusi ja vajadusi. Soolist palgalõhet on uuritud juba mitmeid aastaid ning uuringu tulemused kinnitavad, et vaatamata haridustasemele ja ametikohale on siiski meeste palk suurem. Suurim palgavahe on 30-39 aastaste naiste ja meeste vahel. Palgalõhe on oluline seetõttu, et sellest olenevad nii sotsiaaltoetused kui ka tulevikus saadavad pensionid. Eesti perekonnas teenivad leiba nii mees kui naine. Üksikemaga perekonnas ainult ema. Soolise segregatsiooni tõttu koonduvad mehed ja naised eri ametitesse ja majandussektoritesse, töötavad eri kutsealadel ja eri ametipositsioonidel. Uuringute tulemused tööturul näitavad, et avalikus sektoris töötab 16% mehi ja 33% naisi, erasektoris 84% mehi ja 67% naisi ning ettevõtjaid on
.............................................................................9 Vatikan....................................................................................................................................9 Brunei......................................................................................................................................9 Araabia Ühendemiraatid.......................................................................................................10 Palgalõhe...................................................................................................................................11 Suurimad palgalõhed.............................................................................................................11 Eesti seadusandlus.....................................................................................................................13 Soolise võrdõiguslikkuse seadus.........................................................
inimõiguste rikkumisele. Eestis on laialdaselt levinud klassikalised stereotüübid, mis väljenduvad elukutse valikul jaotades ametid naiste ja meeste aladeks, kui ka koduses majapidamises tööde jaotuses meeste ja naiste töödeks. Meestele pandud pere ülalpidaja rolliootusest on tinginud meeste kõrge stressitase, mis omakorda viib südameveersoonkonna haiguste tekkele ja meeste enneaegsele suremusele. Meeste ja naiste palgalõhe on ajakirjanduses viimasel ajal kuum teema ja kindlasti vajab palgapoliitika sisukat analüüsi. Siiski ei tähenda võrdne kohtlemine ainult sama töö eest 4 võrdse palga maksmist. See teema on palju mitmetahulisem. Organisatsioonide soolise tasakaalu hindamisel võetakse arvesse nelja põhikomponenti: värbamine ja edutamine, koolitusvõimalused, töö- ja eraelu ühitamine ning töö tasustamine
poisid,http://www.eetika.ee/et/haridus/kool,http://www.eetika.ee/et/haridus/haridus_ja_yhiskond,htt p://www.eetika.ee/et/haridus/kutse 1) Ei poolda, sest naised ja mehed on bioloogiliselt erinevad ja neid ei saa võrrelda kui võrdne võrdsega. Seega ei poolda sooneutraalset kasvatust, sest sellega laps ei hakka mõistma erinevusi. Kasvatusteadlased on välja toonud, et sooneutraalne kasvatus on probleemi eitamine ja see ei muuda ühiskondliku ebavõrdsust nagu palgalõhe jms. ,,Tallinna ülikooli kasvatusteaduste dotsendi Tiiu Kuurme hinnangul ei vähenda sooneutraalne kasvatus lasteaias soolist vägivalda ega väärtusta naisi, vaid pigem vaesustab ühiskonda." 2) Õpetajatele on tarvis eetikakoodeksit, sest võrreldes õpilastega asuvad õpetajad kõrgemal positsioonil ja nende töö on avalik hüve. Õpetajad on osaliselt vastutavad ühiskonna tuleviku ees ja
Eesti tööturgu iseloomustab suur horisontaalne ja vertikaalne sooline segregeeritus see tähendab, et naised ja mehed on koondunud erinevatesse tööturu sektoritesse ja valdkondadesse ning ametikohtadele. Vaatamata sellele, et naist on rohkem ning näiliselt meestega võrdsetele võimalustele kandideerida ning saada valituks, on naised Eestis poliitilises otsustusprotsessis, eriti kõrgematel tasanditel, endiselt olulisel määral alaesindatud. Sooline palgalõhe, mis on mõjutatud paljude tegurite, nagu stereotüüpsed haridusvalikud, sooline diskrimineerimine jne., põhjustab omakorda mitmeid sotsiaalseid probleeme: vaesumist, madalamaid pensione ja muud. Sellest saame teha järeldust, et Eestis on see suuremaks probleemiks, mis ei saa jätta tähelepanuta. See vastab küsimusele, et Eestis on selline oht, mis toob kaasa erinevaid probleeme. Ja viimane ebavõrdsuse aspekt - tervis. Raha mängib suurt rolli, kui räägime meditsiinist.
8 % vähem ning mõnedes riikides naiste ja meeste palgaerinevused suurenevad. Naiste ja meeste palgaerinevus mõjutab oluliselt ka tööaegset teenistust ja naiste pensionit. Vähem teenimine toob kaasa ka väiksema pensioni ning see põhjustab suurema vaesusriski vanemate naiste seas. Naiste ja meeste palgaerinevus on jätkuva tööturul diskrimineerimise ja ebavõrdsuse tulemus, mis praktikas mõjutab peamiselt naisi. Eestis on Euroopa Liidu suurim palgalõhe: ligi 30 %. Selle põhjuseks on naiste koondumine halvemini tasustatud ametitele. Samas võib igapäevaelust tuua näiteid, kus probleem on mõnikord teistpidiselt kallutatud. Näiteks saavad naised ööklubidesse südaööni tasuta sisse, mehed peavad alati ostma täispileti. Meestelt eeldatakse restoraniarve tasumist. Siiski on selliseid näiteid liiga vähe, et võrdõiguslikkusest rääkida. Naiste diskrimineerimist ja objektiks muutmist kohtab palju ka meedias. Eestis ilmus aastaid
inimesed harjuvad kõigega ning sajandi lõpuks olid need juba täiesti tavalised nähtused. Samuti üheks suurimaks kultuurielu muudatuseks oli see, et naisi hakati võrdväärtustama meestega. Naistel on tänaseks päevaks justkui kõik need samad õigused mis meestelgi, vähemalt heaoluriikides ning läänelikus maailmas. Kuid siiski ei ole suutnud tagada veel täielikku võrdõiguslikkust üheski riigis, sest näiteks Eestis on naiste ja meeste palgalõhe väga suur. Minu arvates on 20 nda sajandi teine pool olnud üks tähtsamaid üldse tehnika arengu poolest, sest meie võimalused on läinud palju suuremaks ning väga paljud tähtsad avastused on tehtud just sellel sajandil. Samuti on kultuurielus olnud palju muutusi mis aitavad kaasa ühiskonna muutumisele ning uute kultuuride tekkimisele. Kokkuvõtteks ütleksin, et suurimad muutused teaduses oli tuumaenergeetika ja
kui Eestis, tööpuudus samuti. Sealt ei põgene imised ära mujale tööle. Ühiskonda juhivad mehed ja naised koos. Suurema arvu naiste saamiseks riigikogusse on vaja, et parteinimekirjad asetaksid esi- kümnetesse rohkem naiskandidaate. See on nagu personalivalikus, et kui saada töökohta, tuleb sattuda valiku hulka. Parlamendivalimiste käigus kerkis üles ka küsimus meeste ja naiste suurest palgalõhest. Palgalõhe poolest ollakse Eestis kindlalt negatiivselt Euroopa tipus. Sellisel lähenemisel pole euroopalikkuse mõõtmega küll midagi pistmist. Niisiis, saagem euroopalikuks ka soolise võrdõiguslikkuse küsimuses. Tegelemine tervishoiu valdkonnas Tervishoiu vallas on Euroopa eesmärk olla terveima rahvaga piirkond maailmas. Inimese elu ja tervis on ühed tähtsamad küsimused, mille eest peab kogu Euroopa ühiselt seisma ja mille nimel koostööd tegema.
teevad kõike ainult selleks, et meeste elusid rikkuda. Selle päris tähendus on just vastupidine: feminism ei toeta kummagi soo vastast seksismi ja see töötab võrdsuse, mitte naiste paremuse poole. Feministid austavad individuaalseid, teadlikke valikuid ja usuvad, et inimeste hindamisel ei tohiks olla topeltstandardeid. Feministlikud liikumised toetavad naiste õigusi, ametikoha pidamist, töötamist, õiglase palga teenimist, soolise palgalõhe kaotamist, hariduse omandamist ning rasedus- ja sünnituspuhkust. Nad töötavad ka selleks, et tagada juurdepääs seaduslikele, turvalistele abortidele ning kaitsta naisi ja tüdrukuid vägistamiste, seksuaalse ahistamise ja koduvägivalla eest. Üle maailma on naised ja noored tüdrukud silmitsi suure hulga väljakutsetega - kõigil pole ligipääsu toidule, vabadusele, haridusele ega tööle ning nad on pidevalt ohus soolise vägivalla tõttu. Feminismi vastand on antifeminism
segregatsiooniga. Naistega võrreldes töötasid mehed enam tegevusaladel, kus majandustegevus kriisi tõttu rohkem kokku tõmbus (näiteks ehituses), seetõttu vähenesid üldiselt ka meeste sissetulekud. Seda, et majanduse tsüklilisusel on mõju soolisele palgalõhele, on näidanud ka eelmised majandusbuumi ja -kriisi perioodid. Meeste ja naiste palkade erinevus suurenes ka 1995.1997. majandusbuumi ajal. Seega on Eestis soolise palgalõhe dünaamika olnud protsükliline ehk muutunud majandustsükliga samas suunas. See on teema, millel ei tundu lahendust olevat. Me ühiskond ei ole täielikult välja arenenud ning inimesed on kinni veel paarisaja aasta tagustes mõhimõtetes. 2011 aastal võivad inimesed rõõmustada taas kasvama hakanud majandusest ning ühiste pingutuste tulemusena saadud uuest rahast, teiselt poolt teadmatus maailmamajanduses toimuvast ning selle mõjust meie tegemistele ja plaanidele
aastal 24,5%, mis oli haridustasemete võrdluses väikseim. Suurim oodatava töötasu lõhe oli madalaima haridusega naiste ja meeste vahel, kelle palgaootused erinevad 39,4%. Kuigi on levinud arvamus, et palgaerinevuste taga on naiste ja meeste erinevad haridusvalikud, näitavad Statistikaameti „Edukus tööturul“ andmed, et peaaegu kõikidel haridustasemetel ja erialadel olid mehed kõrgemalt tasustatud kui naised. Näiteks bakalaureusetaseme lõpetanud tehnikaalade naiste ja meeste palgalõhe oli 2013. aastal 19,7% ning arvutiteadustes 19,5% (magistritasemel vastavalt 27,6% ja 11,4%)(1). 7 Joonis 2. Palgaootus haridustaseme järgi. 8 KASUTATUD ALLIKAD 1. Meeste ja naiste palgaootus [20.Märts 2015] https://statistikaamet.wordpress.com/tag/uksikvanemad/ 2. Suhteline vaesus aastal 2013. [08. Märts 2015] https://statistikaamet
Industry-tööstus Industrial-tööstuslik Insurance-kindlustus Machinery-masinad Manufacture-tööstuslikult tootma Mining-kaevandamine Productive-tootmis-(sektor) Product-toode Raw-toor-;toores Supply-varu,varustama Tertiary-kolmanda astme Primary sector-esmane sector, põllumajandus Secondary sector-teisene sector Industrial sector- tööstuslik sector e secondary Service sector- teenindussektor e tertiary Private sector-erasektor Public sector-avalik sector The gap between the salaries-palgalõhe Corporate sector Financial sector Personal sector Can be divided into – jagatakse Concentrate in – konsentreeruvad Doubled- kahekordistunud Over the last 5 years –viimase 5 a jooksul In the days- sel ajal kui Productive sector-tootmissektor Goods that are required by the productive sector-kaubad mida on vaja tootmissektorile Made to be sold-tehtud ära müümiseks Money can be exchanged for doods and services. Tõlgi eesti keelest Machinery hire-masinate rent Pig farming-seakasvatus
php?keel=1&id=525) 1.1 Prostitutsiooni põhjused Kas prostitutsioon on siis pigem inimese enda vaba valik või eelkõige inimkaubanduse vorm? „Kui naistel oleks ühiskonnas rohkem majanduslikke valikuvõimalusi, ei valiks nad prostitutsiooni ja sellega kaasnevat väärkohtlemist,“ väidab Fiona Broadfoot, Ühendkuningriikides elav vägivalla ohver. Tänapäeva Euroopas ei ole võrdõiguslikkus veel igapäevane tegelikkus: siiani on olemas sooline palgalõhe (16%), naistevastane vägivald, seksistlikkud stereotüüpid, naiste tagasihoidlik osakaalul äris, teaduses ja poliitikas (24% parlamendisaadikutest rahvusparlamentides). Olukorras, kus paljud naised kannatavad diskrimineerimise, vaesuse ja vägivalla all, saab nõusolekut osta raha eest. Mitmed teadusuuringud näitavad, et noori naisi kallutavad prostitutsiooniga tegelema vaesus, perekonna kaotus, kodutus, narkomaania ning varasem füüsilise ja seksuaalse kuritarvituse kogemus
solidaarsussidemed võivad ehk kasvu ja mobiilsust takistada. Kuigi etnilised enklaavid pakuvad oma ettevõtjale stardikapitali ja kliente, võib solidaarsuse surve hoida tagasi inimesi ja ettevõtteid, kes on "liiga" edukad või kes püüavad laiendada oma tegevust väljapoole lähimat etnilise rühma põhist turgu. Selgitage, mida tähendavad mõisted 'palgavaesus' ja 'sooline palgalõhe'. Kuidas need mõisted on seotud ühiskonna ebavõrdsusega eelkõige majanduskontekstist lähtuvalt? Sooline palgalõhe on määr, mille võrra naiste töötasu jääb meeste omast keskmiselt väiksemaks. Mida vähem on tööturul naisi, seda tõenäolisemalt järgib töötava naise karjäär mehelikku trajektoori ning spetsiaalselt naistele mõeldud töökohti või tingimusi pole loodud. Vastupidi töötavatelt naistelt eeldatakse, et nad ongi
rahvastiku väljarände potentsiaal aastal 2010“ annab ülevaate eelnevalt kirjeldatud uuringuga samadel teemadel ning lisaks tööturul toimunud muutustest ja väljarännet soodustavatest ning takistavatest teguritest (Veidemann, 2010). Eelnevalt kirjeldatud rolliteooriat toetavad ning kavandatava uurimusega haakuvad varasemalt Eestis läbiviidud uuringud on Poliitikauuringute Keskuse PRAXIS 2010. aasta uuring „Sooline palgalõhe Eestis“ ning Sotsiaalministeeriumi uuring „Sooline võrdõiguslikkus ja ebavõrdsus: hoiakud ja olukord Eestis 2009. aastal“, mis tugineb 2009. aasta soolise võrdõiguslikkuse monitooringule. Eelnevalt väljatoodud uuringud annavad ülevaate välismaal töötamise põhjustest ning välismaal töötajate taustast, samuti Eesti tööturul toimuvast ning soolistest erinevustest tööturul. Kavandatava uurimuse eesmärk on läheneda teemale naiste
hõivest välja paremas tööeas (50-54-aastaselt) seoses terviseprobleemide ja tööõnnetustega · Üle poole naistest töötab madalapalgalises tertsiaarsektoris Populaarsemad Mehed tegevusalad Töötlev tööstus Ehitus Veondus, laondus, side Hulgi- ja jaekaubandus Kinnisvara ja äritegevus Naised Töötlev tööstus Hulgi- ja jaekaubandus Haridus Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Avalik haldus Sooline palgalõhe · Naiste brutotunnipalk on meeste omast väiksem (Eestis 24%, EL-s -15%) · Sooline palgalõhe on tingitud vanusest, haridusest, tegevusalast, piirkonnast (2/3 palgaerinevustest on põhjendamatud) · Mehed teenivad kõigil haridustasemetel naistest rohkem · Kolmanda haridustasemega naine teenis 2003.a. Eestis 40% (EL-s 21%) vähem kui sama haridustasemega mees · Meeste palk on haridustasemega tihedamalt seotud kui naiste palk EL eduprogramm "Tööhõive ja
avalikustada artikleid. Meestel on olnud selleks rohkem aega. Tekstist tuli ka välja see, et töö kaotamine mõjutab naisi palju rohkem kui mehi. Kindlasti kannatavad ka mehed, kuid ka Eesti näitel on pigem näha et just peamiselt naised kaotavad töö. Selle põhjuseks ei ole soolinediskrimineerimine vaid, et peamiselt kannatavad turism, klienditeenindus, jaemüük, kus peamiselt töötavad naised. See omakorda võib teha samme suurema palgalõhe suunas meeste ja naiste vahel. Seminaris sooviks arutada: 1. Kas keegi usub mingisse vandeteooriasse või on mingit huvitavat kuulnud? 2. Sooviks kuulda, mida teised arvavad praegustest piirangutest. Kas need võiksid olla rangemad, leebemad või võiks selle jama juba ära lõpetada? 3. Kuidas läheksite teie sellel probleemile? Sooviksin just neid teemasid arutada, kuna mina isiklikult arvan, et piirangut võiksid rangemad olla, et saaks selle jama kiiresti lõpule
Kõigil oma mured, rõõmud, kuid hoolimata raskustest tullakse toime ja ollakse oma kodumaale truu. Väljapaneku sõnumiks võibki arvatavasti pidada kunstniku empaatiat ja oskust näha teist inimest kui endaga võrdset, mis väärib tunnustust. Ühiskond: Iga neljas laps elab eestis allpool vaesuspiiri – 2005. aasta uuring. Suhtelises vaesuses elas 2013. aastal 22,1% ja absoluutses vaesuses 8% Eesti elanikkonnast. Palgalõhe Eestis 2013. aasta järgi ligi 30% - üks Euroopa Liidu suurimaid.
Seminar I Sotsiaal-majanduslikud väärtused Töö – miinimumpalk, maksimum tööpäeva kestvus, inimlikud tingimused töökohas (mitte nähtavalt tervist kahjustav), puhkus - Hariduse edendamine - Soovijatele töö tagamine Haridus – - Keskharidus tagatud võrdsetel tingimustel (keel) - Tasuta kutsekool/kõrgkool - Võrdsed tingimused kõigile – sooline, rassiline jne - Kaotame ebavõrdsuse - Palgalõhe – naistel rohkem palka küsida; keelata soolise erinevuse järgi palk sama töö palk Tervishoid - Perearsti infotelefon tasuta - Haigla igas maakonnas Ettevõtlus – vabadus, tingimused - Võimalus teha ettevõte Eneseteostus - Tagada inimestele põhivajadused, et nad saaksid leida tegevuse enese teostamiseks Turvalisus - Haigekassa, tasuta emo - Politsei - tuletõrje Sotsiaalne kindlustus
mitteametliku ja ametliku koostöö võrgustikest, mis kujunesidvälja piirkonna vastalustanud ettevõtte vahel. Teksti põhjal: Sissetulekute ebavõrdsus (T. Roosalu) – selgitage, mida tähendavad mõisted Teksti põhjal: Sissetulekute ebavõrdsus (T. Roosalu) – selgitage, mida tähendavad mõisted ’palgavaesus’ ja ’sooline palgalõhe’. Kuidas need mõisted on seotud ühiskonna ebavõrdsusega ’palgavaesus’ ja ’sooline palgalõhe’. Kuidas need mõisted on seotud ühiskonna ebavõrdsusega eelkõige majanduskontekstist lähtuvalt? eelkõige majanduskontekstist lähtuvalt? On inimesi, kes teevad sedavõrd madalapalgalist tööd, et nende töötasu ei aita neid välja vaesusest. Neid
17 põhjalikku ettevalmistust. Üsna vähe oli 2009. Aastal neid töötajaid, kes arvasid, et nende töö eeldab tegelikult kõrgemat haridustaset. Valdav enamik töötajaid hindas oma hariduse ja tööülesanded kooskõlas olevateks. Samas ilmnesid olulised erinevused eestlaste ja mitte-eestlaste hinnangutes töö ja hariduse kooskõlale. On räägitud sellest, et Eestis eksisteerib palgalõhe eestlaste ja mitte-eestlaste vahel. ETU andmete järgi oli eestlastest ja mitte-eestlastest töötajate keskmine palk 1995.aastani ligikaudu võrdne. Edaspidi saavutasid eestlased eelise, mis püsib praeguseni. Murettekitav on, et noored vene rahvusest töötajad ei suuda teenida eestlasest eakaaslastega võrreldavat palka. See näitab, et muulaste madalate sissetulekute põhjus ei ole nõukogudeaegsetes liinitöötajates, vaid mujal. Üks
majandusarengust. Kompromiss vastuo9lus olevate väärtuste vahel Tööle keskendunud Lastetud, pealmine eesmärk töö Pühendunud tööle Suured investeeringud tööks vajaliku kvalifikatsiooni saamiseks Sõltuvad majanduslikest ja poliitilistest võimalustest, ei reageeri perepoliitikale Tööturuväärtused: võistuslik rivaliteet, saavutustlele orienteeritus, individualism, silmapaistvus Soolise palgalõhe põhjused Sotsioloogilised Töökohtade sooline ülesehitud mõjutab palgataset. Valdkondades, kus naised neamuses erines palgatase võrreldes nende valdkondadega, kus mehed on ülekaalus, ka sama oskuste taseme juures. Majandusteaduslikud o uusklassikaline teooria Feministlikud käsitlused Kodule keskendunud, adaptiivsed ja tööle keskendunud naised nende tüüpide tekkimise põhjused Rasestumisvastaste vahendite levik
piirkonna palgatase on madalam. Kuna suurlinnades on ka rikkamad ja jõukamad ettevõtted ning tulusamad ametikohad nagu IT spetsialistid, erinevad juhid jne, siis see on põhjuseks, miks Tallinna ja teiste suurlinnade palga tase on kõrgem kui maa piirkondade omad. Lõuna- Eesti andmeid tõstab fakt, et seal asub Tartu linn, kui see välja jätta oleks arvatavasti Lõuna- Eesti palgatase kõige väiksem. Negatiivne on ka see, et palgalõhe on läinud piirkonniti suuremaks, see tähendab tulevikus veelgi enam inimeste koondumist just Tallinna ja Tartu lähedusse ning maapiirkonna rahvastik väheneb veelgi. Kahes maakonnas (Ida-Virumaa ja Jõgevamaa) on leibkonnaliikme keskmine sissetulek madalam kui 75% Eesti keskmisest. (Siseministeerium, 2005). Jõgevamaa, kus suurememaid linnu ei asu on Ida-Virumaa järel väiksema keskmise sissetulekuga maakond Eestis. See näitab hästi regionaalset kihistumist.
tööjõukulud kõrged, tööturg ei kasva Liberaalne režiim: Arengud lähtuvad turust, mitte riigi poliitikast, riik sekkub tööturule minimaalselt; mittetöötamine on stigma (“work ethics”; workfare instead of welfare), tööturg on paindlik: kasvab- kahaneb koos turuloogikaga, reeglina kõrge hõivemäär- ca 70%) Ühte selget lõhet pole, class and “race” väheneva tähtsusega, secure jobs vrs. “junk-jobs”/ “working poor” kasvava tähtusega, sooline palgalõhe pole süsteemne ega oluline. 6 Töötute kaitse “kuldajal” (1960-80, Euroopa). Töötute kohtlemine “väärikate kodanikena”: Väärtused: deservingness, compensation, social risks. Töötu oli sotsiaalselt kõrgema staatusega kui marginaal, kõrged ja pikad hüvitised (kuni 80% palgast, 2-3 a.)
a) Avatud aktiivne konflikt, avalik ja kõgile teada. b) Varjatud hõõgub tule all, kuni avaldub. Neid on looduskaitses väga palju. Vastuseis koguneb järjest ja lõpuks ajab üle ääre kerkib pinnale. Nt kuskil piirkonnas on rangete piirangutega kaitseala, siis see ei tähenda et konflikti pole inimesed elavad selle sissepoole. Kui käib klõps ja päästik avaneb, siis tuleb konflikt ilmsiks. c) Ootel meil on olemas struktuur konflikti jaoks. Nt sugudevaheline konflikt palgalõhe meeste ja naiste vahel. See konflikt on ootel. Mingisugune struktuurne süsteem on olemas. Kordamisküsimused: 1) Kuidas sõltub konflikti dünaamika osapoolte käitumisest? Konfliktiks oleks siiski kohasem nimetada neid sündmusi, kus vaidlus on kasvanud tõsiseks vastuseisuks, kus toimuv ei ole enam sõbralik, emotsioonid möllavad, partnereid sarjatakse ja rahulik arutelu on asendunud millegi muuga. 2) Miks me tänapäeval üritame kaasamist nii palju propageerida?
E. Fromm: põgenemine vabaduse eest?! Oluline: individuaalse ressursi avanemine, etteaimatav ühiskond, inimõigused ... • Võrdsus, võrdsed võimalused Gini indeks, sissetulekute jaotus, mõõdab UNDP Sooline võrdõiguslikkus, mõõdavad paljud • UNDP - The Gender Empowerment Measure (GEM • OECD - The OECD Gender, Institutions and Development Data Base • Sooline palgalõhe Euroopas- eesti kõrgeimal kohal. Naisüliõpilasi kõige rohkem vs meesüliõpilased. • Miks võrdsus? • Sama mis vabadus: individuaalse ressursi avanemine, surve demokraatiale ja inimõigustele … • Eriline surve soolisele võrdõiguslikkusele – MDG!? • Võrdsuse pahupool? Hälbiv käitumine Arengukontekstis: kuritegevus, alkoholism, tapmised, narkomaania
Lisaks olemasolevate käsiraamatute levitamisele teavitada elanikkonda soolise võrdõiguslikkuse seaduse põhimõtetest ka läbi teiste kanalite (uus meedia); Julgustada inimesi ebavõrdse kohtlemise korral nõu ja abi otsima Töötajate positsiooni tugevdamiseks soodustada töötajate esindusorganite suuremat levikut ja teisalt parandada töötajate usaldusisikute ning ametiühingute esindajate teadlikkust soolise võrdõiguslikkuse ning palgalõhe temaatikast; 33 Saskia Püümann Tervisejuht I kursus Tänapäeva sotsiaalprobleemid konspekt 2016 Haapsalu Kolledz Süvendada õigusalast õpetust ning teha teavitustööd selle kohta, kuhu pöörduda, kui inimesel on kahtlus, et teda koheldakse palga maksmisel (või värbamisel, edutamisel ja koolituse saamisel ebavõrdselt; Süvalaiendamine
vastavalt 948 ja 807 eurot kuus. Kõige madalamad keskmised sissetulekud on Eestis Viljandimaal ja Järvamaal. Enim inimesi on hõivatud töötleva tööstuse, hulgi- ja jaekaubanduse ja hariduse sektoris. Kalandussektoris, mis kuulub statistikas samasse tegevusalade gruppi metsamajanduse ja põllumajandusega, on 2011. aasta andmetel hõivatud 26 900 inimest. Keskmine brutopalk selles sektoriosas 698 eurot kuus. Sooline palgalõhe oli Eestis 2011. aasta andmetel 22,9%. Eesti väiksuse tõttu on olulisimaks demograafiliseks mõjuriks tööjõuturul tööealise elanikkonna vähenemine vananemise, madala sündivuse ja väljarände tõttu, sealhulgas on laste ja noorte osakaalu vähenemine elanikkonna hulgas kaalukas probleem. Alates 2005. aastast on Eesti tööjõuturule sisenenud vähem inimesi, kui sealt potentsiaalselt välja langeb ning selle tagajärjel suureneb töötava elanikkonna
annaabi.ee 
