STAPYLOCOCUS AUREUS Staphylococcus aureus on bakteriliik stafülokoki perekonnast. Need on grampositiivsed bakterid, kes on sageli rühmitunud kobarateks. Nad on liikumatud ega moodusta eoseid. Läbimõõt on 0,81,2 mikromeetrit. Staphylococcus aureus esineb looduses kõikjal, sealhulgas paljude inimeste nahal ja ülemistel hingamisteedel. Umbes 2530 protsendil inimestest leidub teda ninas. Enamasti sel puhul haigussümptomeid pole. Kui inimese normaalsesse mikrofloorasse kuuluv Staphylococcus aureus soodsate tingimuste või inimese nõrga immuunsüsteemi korral levivad, tekivad nahanakkused (furunkul, karbunkul), lihasehaigused (püomüosiit), ebasoodsatel juhtudel ka eluohtlikud haigused, näiteks kopsupõletik, endokardiit, toksilise soki sündroom ja sepsis. ESCHERICHIA COLI Escherichia coli on üks paljudest bakteriliikidest, kes elab imetajate soolestikus. Jämesooles elavad soolekepikesed aitavad kaasa jääkainete töötlemisele ja toiduimendumisele, tootes ka K-vitamiini.
bakterid ja hallitused Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2014 Sisukord 1.Mikrobioloogilisi toidumürgitusi põhjustavad bakterid................3 1.1 Salmonella............................................................................3 1.2 Clostridium perfringens.........................................................3 1.3 Staphylococcus aureus........................................................4 1.4 Escherichia coli.....................................................................5 1.5 Bacillus cereus......................................................................5 1.6 Clostridium botulinum...........................................................6 2.Hallitused.................................................................................... 6
jämesoolepõletikuga ning kõhulahtisusega. Inimestele mõjuvad erinevad antibiootikumid erinevalt: osadel inimestel ei teki mingeid kõhuvaevusi, samas teistel tekib pseudomembranoosne koliit. Haigus ei ole väga sage ning tekib enamasti pikaajalise antibiootikumravi järgselt. Staphylococcus aureus Staphylococcus aureus on bakteriliik stafülokoki perekonnast. Need on grampositiivsed bakterid, kes on sageli rühmitunud kobarateks. Nad on liikumatud ega moodusta eoseid . Staphylococcus aureus esineb looduses kõikjal, sealhulgas paljude inimeste nahal ja ülemistel hingamisteedel. Umbes 2530 protsendil inimestest leidub teda ninas. Enamasti sel puhul haigussümptomeid pole. Kui inimese normaalsesse mikrofloorasse kuuluv Staphylococcus aureus soodsate tingimuste või inimese nõrga immuunsüsteemi korral levivad, tekivad nahanakkused (furunkul,karbunkul), lihasehaigused (püomüosiit), ebasoodsatel juhtudel ka eluohtlikud haigused, näiteks
Mikrobioloogilisi toidumürgitusi põhjustavad bakterid Salmonella Salmonelloos on tüüpiline ja kõige sagedamini esinev bakteriaalne toidumürgitus, mis on levinud kogu maailmas. Haigusetekitaja - Salmonelloosi tekitajaks on Salmonella bakter, millel on erinevatel andmetel üle 2500 serotüübi. Kõige sagedamini põhjustab haigestumist serotüüp Salmonella enteritidis. Nakkusallikas - Nakkusallikaks on inimene (haige, paranev haige, bakterikandja), kanad, kanapojad, kalkunid, veelinnud, sead, veised, närilised, lemmikloomad (kilpkonnad, sisalikud, roomajad, närilised), koerad ja kassid. Haigustekitajate levimine - Salmonellad paljunevad nakatunud inimese, looma või linnu seedekulglas. Inimene nakatub haige või bakterikandja
......... 3 1 Bakterid 1.1. Salmonella Salmonellabakter on bakteriperekond, mida klassifitseeritakse järgmistesse bakteriliikidesse Salmonella bongori; Salmonella enterica Salmonellabakterid on eluvõimelised nädalaid nii mullas, vees, jääs, heitvees kui ka toidus. Salmonellabakterite optimaalseks paljunemiseks sobiv temperatuur on 37 °C 1.1.1. Salmonella bongori Salmonella bongori on Salmonella perekonda kuuluv patogeenne bakter. See on kepikujuline batker, mis põhjustab seedetrakti haigust nimega salmonelloos, mida iseloomustab krambid ja kõhulahtisus. See on tavaliselt kõigesööjate pisik ja on kõige sagedamini seotud roomajatega. 1.1.2. Salmonella enterica Salmonella enterica on kepikujulised fakultatiivselt anaeroobsed bakterid ja Salmonella perekonnast. Enamik salmonelloosijuhtumeid on põhjustatud toidust mis on nakatunud Salmonella enterica-sse, kergesti nakastuvad veised ja linnud
TALLINNA TEENINDUSKOOL Keijo Tarkiainen 011PK Toiduga Levivad Nakkushaigused Uurimustöö Juhendaja: Heiki Esskuson Tallinn 200 Mis on salmonelloos? Salmonelloos on seedekulgla nakkushaigus, mille tekitajaks on bakter Salmonella. Haiguse tunnused on palavik, kõhulahtisus, kõhuvalu, iiveldus ja oksendamine, mis tekivad enamasti 12 kuni 36 tundi pärast nakatumist, harvem 6 kuni 72 tunni möödudes. Vahel võib salmonelloos kulgeda minimaalsete haigusnähtudega. Haigus kestab tavaliselt 4 kuni 7 päeva. Haigust ravitakse tavaliselt ambulatoorselt, vaid raskemad haigusjuhud vajavad haiglaravi. Salmonellade kroonilisteks kandjateks on kodu- ja metsloomad, sealhulgas kodulinnud,
salmonellad. Haigestutakse tihti tooreste munade või munatoitude söömisest. Mürgistus ilmneb juba paar tundi pärast saastunud toidu söömist, vahel ka hiljem, pea- ja kõhuvalu, kõhulahtisuse ja kõrge palavikuga. Salmonelloosiga võib kaasneda liigesevalu. Salmonella kuulub proteobakterite hulka. See on suurim, mirmekesisem ja üks tähtsamaid rühmi baktereid. Clostridium perfringens- On varraste kujuline, anaeroobne ja Gram-positiivne bakter. Ta on laialt levinud keskkonda. Enamikul juhtudel, tegelik põhjus mürgistuse C. perfringens on temperatuuri kuritarvitamine valmistoidul. Väike hulk organisme on sageli pärast keetmist. Toidumürgitus enamasti tekib siis, kui toidu (enamasti liha) on ette valmistada ja hoida soojas mitu tundi enne serveerimist. Liha, lihatooted, ja kaste on toit kõige sagedamini kahtluse all. Haigus kestab tavaliselt 24 tundi. Eakatel või haiged, sümptomid võivad kesta 1-2 nädalat.
salmonelloosi haigestumist. · Bakterite juurdekasv aeglustub temperatuuril alla 15° C · Bakterite juurdekasv peatub temperatuuril alla 5° C · pH alla 3, 8 takistab arengu · Täita üld- ja isikliku hügieeni nõudeid · Kindlustada toidu õige töötlemine (temp. pH) · Toidu õige säilitamine , Vältida ristsaastumist 4.2.Bacillus cereus Bacillus cereus on toorpiimas leiduv spoore moodustav bakter. Piima satub Bacillus cereus mullast (väliperioodil spooride arvukus piimas tõuseb), ebapiisavalt pestud ja desinfitseeritud inventarilt, allapanult. Puhangud seoses piimatoodete tarbimisega on tänapäeval harvad, on juhtumeid toorpiima, pastöriseeritud piima ja koore ning imikutoidu pulbri tarbimisest tulenenud haigestumisega. Hapupiimatoodete madal pH pärsib Bacillus cereuse arengut. 4.3.Clostridium perifringens
HELMINTOOS Toidumürgistus Toidumürgitus on bakteri või bakteri poolt toodetud mürgise aine ehk toksiini või viiruse poolt põhjustatud haigus, mis tekib järsku (tavaliselt 24 tunni jooksul) pärast riknenud toidu söömist. Sagedamini tekib iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, harvem palavikku, botulismi korral närvide halvatust. Sagedasemad põhjustajad · Salmonelloos · Kampülobakterioos · Viirused: rotaviirus, Norwalki viirus, adenoviirused · Escherichia coli · Staphylococcus aureus · Clostridium perfringens · Bacillus cereus · Botulism Haruldasemad põhjustajad · Koolera · Lamblioos · Krüptosporidioos · Aeromonas hydrophila · Plesiomonas shigelloides Diagnoosimine Oluline on välja selgitada, mida inimene on söönud ning, kas sarnaseid haigusnähtusid esineb ka teistel inimestel (pereliikmetel, reisikaaslastel, kooli- või lasteaiakaaslastel jne). Toidumürgistuse põhjustajat on tavaliselt võimalik kindlaks teha laboratoorselt, st uurides
Nad toodavad Kvitamiini ja elavad jämesooles, kus aitavad kaasa jääkainete töötlemisele ja toidu imendumisele. Enamik selle haiguse tüvesid ohutud kuid mõned võivad põhjustada tõsiseid toidumürgitusi. CLOSTRIDIUM BOTULINUM On lihashalvatusega kulgev väga raske haigus, mda põhjustab clostridium botulinum poolteritatav mürkaine ehk toksiin. inimene nakatub toidu söömisel - tavaliselt suitsutatud, konserveeritud või kuivatatud toiudy aga ka haavade kaudu. Toksiin tungib närvirakku, närirakk läheb katki ja sealt vabanevad erutusmediaatorid ja selle tulemusena tekib lihaskramp. peiteperiood 1-36 H. ASPERGILLUS esineb kõikjal looduses. See on seen, mille eoseid leidub õhus, mida hingame, kuid tavaliselt ei põhjusta haigust. Sümptomid: palavik, kõha, valu rinnas või õhupuudus. Kui hallitusseente eoseid satuvad hingamisteedesse ja kopsu võib areneda kpsupõletik. BACILLUS CEREUS
Toidumürgitus ei levi haigetelt inimestelt tervetele. Olenevalt tekkimise põhjustest võivad mürgistused olla bakteriaalse või mittebakteriaalse päritoluga. Tähtsamad toidupatogeenid, mis võivad saastunud toidu tarbimisel inimestel esile kutsuda toidumürgistusi: 1. Salmonella 2. Shigella 3. Campylobacter jejuni 4. Listeria monocytogenes 5. E. coli (enteropatogeenne) 6. Clostridium botulinum 7. Clostridium perfringens 8. Brucella abortus 9. Mycobacterium bovis 10. Staphylococcus aureus 11. Vibrio parahaemolyticus 12. Vibrio vulnificus 13. Yersinia enterocolitica 14. Coxiella burnetti Piia Maria Nahkur Toidumürgistused 2. MIKROBIOLOOGILISED TOIDUMÜRGISTUSED Mikrobioloogilise toidumürgistuse e. intoksikatsiooni puhul paljunevad mikroorganismid toidus ja produtseerivad seal toksiini, mis eraldub toitu juba mikroorganismi eluajal, sellest ka nimetus eksotoksiinid
Ohtlikud nakkushaigused maailmas Andra Pant, NT 12 Shigelloos, teise nimega düsenteeria Shigelloosiks nimetatakse Shigella perekonda kuuluvate bakterite poolt põhjustatud ägedat soolenakkust. Shigelloos on tüüpiline troopika ja arengumaade haigus, mis levib bakteritega saastunud vee ja toiduga. Inimene on shigella ainus peremeesorganism, loomade nakatumist ei ole avastatud. Eestis esineb sagedamini kahte selle bakteri alaliiki. Shigellade tekitatud düsenteeria on üks kõige kergemini nakkavamatest bakteriaalsetest kõhulahtisustest. Shigelloosile on iseloomulik kõhulahtisus, palavik,kramplikud valud
Valmistavad raskusi steriliseerimisel, sest väga resistentsed kemikaalidele, temperatuurile. § Eosed ei ole mitte paljunemiseks, vaid aitavad säi-luda ebasoodsates keskkonnatingimustes. Haigustekitajatest esinevad Bacillus spp. ja Clostridium spp. § Eosed ei sisalda peaaegu üldse vett, metaboolne aktiivsus puudub, sisaldavad Ca++ ja dipikoliinhapet. § Muutumine vegetatiivseteks vormideks toimub minutite jooksul. Bakterite kasv § Bakterite paljunemine üks bakter jaguneb kaheks. § Bakterite arv populatsioonis suureneb geomeetrilises progressioonis Nt=N0 × 2n § Generatsiooniaeg () on aeg, mis kulub bakterite arvu kahekordistumiseks. § Optimaalsetes tingimustes 20-60 minutit § Organismis enamusel patogeenidel 5- 10 tundi Temperatuuri toime bakterite kasvule Kõrgem temperatuur kiirendab keemilisi reaktsioone - kiiruse kasv ca 2 korda 10°C kohta. Liiga kõrge tem- peratuur denatureerib valgud, metabolism häirub, kasv peatub, bakterid hukkuvad
kui kuivatamisele. 4. Millised on L. monocytogenese 2 tähtsamat virulentsusfaktorit ja mis on nende ülesanded? 1. Fosfolipaas C- Lõhustab rakumembraani fosfolipiide. Tekivad diatsüülglütserool ja tsütosoolis lahustuv fosfaatrühma sisaldav molekul. Vajalik bakteri vabastamiseks fagosoomist. 2. Listeriolüsiin O (LLO)- Hemolüsiin, mis takistab fagosoomi ja lüsosoomi liitumist. Tänu sellele pääseb bakter tsütoplasmasse enne, kui lüsosoomi lüütilised ensüümid fagosoomi pääsevad. 5. Mis hävitab L. monocytogenese toidus? Kuumtöötlus 6. Miks on valmistoidud (ready-to-eat) potentsiaalsed Listeria allikad? Kuna neid ei küpsetata üle enne söömist. Lühiajaline soojendamine bakterit ei tapa. 7. Miks L. monocytogenes külmkapis (4 kraadi) ja sügavkülmas (-20 kraadi) oleval toidul ei hävine? 8. Tänu millisele omadusele suudab Listeria monocytogenes nakatada organismi
TALLINNA TEENINDUSKOOL Pärilikud ja mittepärilikud haigused inimestel Annili Pill 021K Juhendaja: Ülle Toots. TALLINN 2010 1 Sisukord ............................................................................................................................................................3 Sissejuhatus.........................................................................................................................................3 Pärilikud haigused..............................................................................................................................4 Kromosoomhaigused:.....................................................................................................................5 Downi sündroom e. Mongoloidne idiotism e. 21-trisoomia..............................................
Mikrokokid -- pärast pooldumist üksteisest eralduvad ja üksikutena paiknevad kokid. Kui kokid moodustavad pärast pooldumist pikema ahela (ehk keti), nimetatakse neid streptokokkideks (nt Streptococcus agalactiae). Diplokokid on pärast pooldumist kahekaupa paaristikku jäänud kokid. Kui kokid asetsevad segipaisatuna (viinamarjakobara taoliselt) nimetatakse neid kobar- ehk stafülokokkideks (nt Staphylococcus aureus). Pulgakujuliste bakterite otsad võivad olla ümarad, teravad, tömbid või nuiataolised. Nad asetsevad ühe- või kahekaupa. Osad liigid võivad moodustada ka ahelaid. Siia alla kuuluvad nt laktobatsillid, tuberkuloosibakterid jt. Jagunevad: Korrapärase kujuga aeroobsed eoseid mittemoodustavad pulkbakterid (Lactobacillus spp., Listeria monocytogenes). Aeroobsed spoore moodustavad batsillid (Bacillus anthracis, Bacillus cereus).
2001. aasta puhangu ajal järeldusele, et esimese valikuna tuleks eelistada doksütsükliini või tsiproflokatsiini. (Ray et al., 2014). Kõige olulisem võimalus ennetamiseks on loomadel esineva antraks likvideerimine ja limiteerida importimist endeemilistest piirkondadest. Kasutusel on elusvaktsiinid atenueeritud tüvedest (Ray et al., 2014). 2.3 Bacillus cereus Bacillus cereus on gram+ fakultatiivselt aeroobne spoore moodustav pulgakujuline bakter. On teada 6 Bacillus-e eri liiki: Bacillus anthracis, B. cereus, B. mycoides, B. pseudomycoides, B. thuringiensis, ja B. weihenstephanensis. Mitmed tüved on võimelised produtseerima toksiine ning põhjustama toidumürgistusi. B. cereus on nõrk konkurentsmikrofloora esindaja, kuid kasvab hästi pärast kuumutamist ja jahutamist (<48’C). Konkureeriva floora puudumisel soodustab kuumtöötlus spooride arengut (Doyle et al., 2007). B
Mittepatogeenne on näiteks T. denticola, T. oralis ja T. pectinovorum. Esimesed kaks on suuõõnes leiduvad liigid. Suuõõne spiroheete seostatakse paradontoosiga. Treponema pallidum - patogeensetest treponeemidest on olulisim; süüfilisetekitaja. Juba 15. sajandil tehti kindlaks, et süüfilis levib sugulisel teel. Tema genoom on ka sekveneeritud. T. pallidum ei talu kõrget temperatuuri ja kuivamist. Süüfilis. Treponema ei läbi tervet nahka ja seega on vaja nakatumiseks nahavigastust. Bakter paljuneb selle koha lähedal, kust ta sisenes ja 2 nädala kuni 2 kuu möödudes moodustub haavand. Kui sealt materjali võtta, saab tumeväljas spiroheete vaadelda. Enamasti haavand paraneb ise ja bakterid kaovad algsest nakkuskoldest. Osa rakke aga jõuab migreeruda keha teistesse piirkondadesse: limaskestad, silmad, liigesed, luud, kesknärvisüsteem, kus nad aktiivselt paljunevad. See teine staadium ilmneb 3 nädalat kuni 6 kuud pärast esmase haavandi paranemist. Sageli kaasneb sellega ka
Koolera Koolera levib vee ja toidu kaudu ning kokkupuutel nakatunud väljaheidetega. Kooleratekitajad toodavad tugeva toimega mürkainet ehk toksiini, mis põhjustab väga rasket kõhulahtisust. Inimene kaotab organismist väga palju vett, mis õigeaegse ravi puudumisel võib viia eluohtliku seisundini. Nakatutakse joogivee või toiduks ette nähtud mereandide (austrite, kalade) kaudu. Haiguse peiteperiood (ehk aeg, mil bakter on juba organismis, kuid haigus veel ei avaldu) on 24-48 tundi. Kõigepealt satub koolera tekitaja mao happelisse keskkonda, mis on talle surmav. Haiguse põhjustamiseks peab makku jõudma väga palju baktereid. Edasi tungivad bakterid sooleseina ning hakkab tootma haigust tekitavat tugevat toksiini ehk mürkainet. Toksiin häirib sooleseina normaalset tööd ning soolde hakkab erituma suurel hulgal vedelikku.
2. Mikroobid, mis ei vaja eluks hapnikku: anaeroobid Clostridium botulinum, Clostridium perfringens, Bifidobacterium, NB! Anaeroobsed bakterid arenevad hästi toiduainete sees, soodsad tingimused arenguks on ka vaakumpakendissepakendatud toiduainetes. 3. Mikroobid, mis eelistavad kasvuks aeroobseid tingimusi, kuid arenevad suurepäraselt ka hapniku juurdepääsuta: fakultatiivsed anaeroobid Salmonella enteritidis, Shingella, Escherichia coli, Staphylococcus aureus, NB! Õhu juurdepääsu takistamine vähendab toiduaine saastumist, kuid ei taga ohutust. Avades konserve tea, et ka konservikarpides võivad areneda tervistkahjustavad mikroorganismid. Sellel konservil ei pea olema kaas kummis, ega avamisel tulema ebameeldivat lõhna. MIKROORGANISMIDE ALLIKAD Inimesed Toit, eriti toortoit; Toidujäätmed; Loomad, eriti närilised; Linnud; Putukad; Tolm MIKROOBIDE PALJUNEMISE TAKISTAMISEKS TULEB:
hävitamist) peaks inimesed teadma, kes on nende vastasteks ja selleks avaneb neil hea võimalus lugedes järgnevat uurimustööd. Baktereid elab mullas, vees ja õhus, kõikides elusates loomades ja taimedes ning surnud organismide jäänustes. Üks gramm mulda sisaldab kuni miljard bakterit, ühes piimatilgas võib neid olla sadu tuhandeid. Bakterid erinevad üksteisest eeskätt elukeskkonna, samuti oma väliskuju poolest. Tuntakse kerapisikuid e. kokke, selliseid on näiteks Staphylococcus ja Streptococcus, sageli esinevad kokid ahelatena või kobarates. Tuberkuloosi tekitaja Mycobakterium on pulkpisikute e. nn. kepikeste esindaja. Teistest haigusi põhjustavatest bakteritest nimetagem veel kõhutüüfuse tekitajat Eberthella typhi`t ja koolera tekitajat Vibrio cholerae`d. Keerdunud rakuga baktereid nimetatakse spirillideks (Spirillum). Lisaks tuntakse veel, pikemate kepikeste kujulised batsille, komakujulised vibrioone ja kruvijas-niitjad spiroheete. 1
efektiivsust, sest toiduained võivad olla saastunud termoresistentsete toksii- nidega, mis üldjuhul hävinevad selliste temperatuuride juures, mida toidu- ainetööstustes rakendatakse suhteliselt harva. Tähtsamad toidupatogeenid: · Salmonella, · Shigella, · Campylobacter jejuni, · Listeria monocytogenes, · E. coli (enteropatogeenne), · Clostridium botulinum, · Clostridium perfringens, · Brucella abortus, · Mycobacterium bovis, · Staphylococcus aureus, · Vibrio parahaemolyticus, · Vibrio vulnificus, · Yersinia enterocolitica, · Coxiella burnetti. Väga oluliseks bioloogiliseks ohuallikaks toiduainetes on mükotoksiinid. Mükotok- siine produtseerivad erinevad hallitusseened. Toiduainetes on mükotoksiinidest levinumad aflatoksiinid. Aflatoksiine produtseerivad Aspergillus flavus'e ning Aspergillus parasiticus'e liigid. Aflatoksiinid avaldavad inimesele kantserogeenset ja maksa kahjustavat toimet.
* aega, mis kulub bakterikoloonia kahekordistumiseks, nimetatakse generatsiooniajaks * niitbakterid paljunevad tükikestega * konjugatsioon enne pooldumist võivad bakterirakud vahetada geneetilist informatsiooni, kleepuvad kokku * sporulatsioon e spoori teke kehvade tingimuste ületamiseks Bakterite ainevahetus. * omastavad toitu remootselt kogu kehaga, energia salvestatakse ATP-na * makromolekule omastada ei suuda, bakter eraldab välikeskkonda ensüüme, mis neid lagundavad * energia ja süsiniku allikana kasutamist nim. toitumiseks * energiallikad ATP sünteesiks: - päikeseenergia - orgaanilistes/anorgaanilistes ainetes sisalduvad energia * süsinikuallikad keha ülesehituseks: - orgaaniliste ainete lagundamisel tekkiv süsinik - CO2-st * kemolitotroofid lagundavad anorgaanilist ainet Bakterite jaotus. Hapnikutarbimise alusel:
Osa baktereid (tuberkuloositekitaja) Mikroobid, mis ei vaja eluks hapnikku:...anoaeroobsed... Clostridium botulinum Clostridium perfringens Bifidibacterium Anaeroobsed bakterid arenevad hästi toiduainete sees, soodsad tingimused arenguks on ka vaakumpakendisse pakendatud toiduainetes. Mikroobid, mis eelistavad kasvuks aeroobseid tingimusi, kuid arenevad suurepäraselt ka hapniku juurdepääsuta: Salmonella enteritidis Shingella Escherichia coli Staphylococcus aureus NB! Õhu juurdepääsu takistamine vähendab toiduaine saastumist , kuid ei taga ohutust. TOIDU SÄILITAMISE VIISID JA TINGIMUSED NING TEMEPRATUURI KONTROLL Toitu tuleb säilitada selleks ettenähtud temperatuuril. Toiduaineid tuleks hoida võimalikult vähe toatemperatuuril. Toidu kvaliteedi säilitamiseks peavad olema vastavad tingimused: Külmkapp või kamber (kontrolltermomeetri olemasolu nähtaval kohal, silmade kõrgusel)
ÜLENURME GÜMNAASIUM LEANA STEPANOVA XII a klass EHITUSMÜKOLOOGIA REFERAAT JUHENDAJA: EVELYN KOSTABI ÜLENURME 2008 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................................3 Harilik majavamm......................................................................................................................4 Männi-mädiknahkis...................................................................................................................5 Näätskorgik, majakorgik, majanääts.........................................................................................6 Puiduk
mikroskoopilises preparaadis võivad ilmneda ühe- või paarikaupa, lühikeste ahelatena ning kõige sagedamini ebaregulaarsete, viinamarjakobarat meenutavate kogumikena. Stafülokokid on katalaas-positiivsed mikroobid, mis on enamasti suutelised taluma kõrgeid NaCl kontsentratsioone (7,5-10%). Viimast omadust kasutatakse stafülokokkide isolatsiooniks vajaliku selektiivse söötme valmistamisel. Kliiniliselt olulised on enamasti 5 stafülokokkide liiki: Staphylococcus aureus, S. epidermidis, S. saprophyticus, S. haemolyticus, S. hominis. S. aureus on kõige patogeensem liik, põhjustades erinevaid infektsioone. Ligi 30% täiskasvanutest ja enamik lastest kannab seda nina limaskestal. Enamiku S. aureus’e infektsioonide allikaks on kliiniliselt terve kandja või kokkupuude stafülokokilise mädaga. Sissetungiväratiks on enamasti nahk. S.aureus võib põhjustada: • Lokaalseid infektsioone (bakterite paljunemisest tingitult)
Rakumembraan koos kestaga nöördub sisse ja moodustub kaks umbes ühesuurust tütarrakku. Kumbki neist saab ühe kromosoomi ning ligikaudu võrdse arvu plasmiide ja ribosoome. Bakterid paljunevad suhteliselt kiiresti. Laboris, kus neile luuakse eriti soodsad kasvutingimused, pooldub suur osa baktereid umbes 1-2 tunni jooksul. Eriti kiiresti kasvavad ja arenevad bakterid jagunevad iga 20 minuti järel. Üheks selliseks on inimese soolestikus elav soolekepike. Looduses neil nii sobivaid elutingimusi ei ole ning seal võivad samad bakterid poolduda korra ööpäevas või veelgi harvemini. Kui bakterid satuvad elutegevuseks mittesobivasse keskkonda, siis võib osa liike moodustada spoore. Selleks väljutab bakter kuni kolmandiku tsütoplasmas olevast veest ning ka organellide arv väheneb. Lõpuks kattub ruumalalt vähenenud bakter tiheda kestaga. Spooridel elutegevuse tunnused peaaegu puuduvad, sest kogu ainevahetus on äärmiselt aeglustunud
bakteritel ka välimised kettad: P (periplasma) ja L (LPS) ketas. Need välimised kettad ilmselt ei pöörle, vaid stabiliseerivad telgvarrast. Viburi basaalkeha ehitus gramnegatiivsetel bakteritel. Sisemist ketast ümbritsevad rakumembraanis paiknevad Mot valgud, mis toimivad kettaid pöörlemapaneva mootorina (moodustavad ioonkanali) ja nendega on seotud Fli valgud, mis võimaldavad muuta viburi pöörlemise suunda. 3.Kuidas saab bakter liikumissuunda muuta? Mööda kõverjoont sujuvalt liikuda ei saa, bakteri liikumine käib piki sirgjoont, liigub edasi, seiskab viburi ja pöörab ümber pannes teistpidi pöörama. Hakkab liikuma. Tambling (kukerpallitamine) - liikumise suuna iseloomustamiseks.Liikumise suunda muudetakse parema keskkonna suunas - suunatud liikumised taksised. 3.Miks on kasulik kleepuda pindadele? Enteropatogeensetel E
kahjustusi. Arvatakse, et haigusetekitajad levivad inimeselt inimesele hingatava õhu kaudu, kuid umbes 95% inimestest on haigusele immuunsed. Leepra peiteaeg on kolm kuni 5 aastat, kuid on juhtunud ka 30 aastaseid. Haigusele on loomulikud järgmised sümptomid: kõhnumine, seedehäired, närvivalud, reumaatilised valud, punetav laiguline nahalööve; võivad ilmneda muhud, mis ei ole valulikud. LIHASÖÖJA BAKTER Lihasööja bakter võib inimese tappa mõne tunniga. See bakter pesitseb nahal umbes 30 protsendil inimestel ning on muidu täiesti ohutu, kui aga millegi tõttu organismi vastupanuvõime väheneb, võib see muutuda hävitavaks. Ning kuna bakter on omandanud vastupanuvõime antibiootikumidele, siis saab ravi olla vaid kirurgiline. Lihasööjabakter on levinud haiglates ja selle või saada pärast haiglasse sattumist. Bakter satub kiiresti vereringesse. Euroopas on sellesse nakatumise tõenäosus 22%, eestis aga 5-9%. Tasub
on endotoksiinilaadne, pg tagab osmootse stabiilsuse, on leukotsüütide kemoatraktant, inh-b fagotsütoosi. Kihn (polüsahhariidne) on antifagotsütaarne. Rakuga seotud koagulaas tekitab fibriiniklombi, PMN ei pääse juurde, kokid agregeeruvad. Katalaas(+). Fibrinolüsiin lahustab fibriiniklombi levik organismis. Lipaas lõhustab rasunäärmete lipiide. Nukleaas. Beetalaktamaasid. Tsütotoksiinid lõhustavad vere vormelementide membraane. Eksfoliatiivne toksiin (epidermolüüs). Toksilise šoki sündroomi toksiin (TSST-1) ja superantigeen toksiline šokk. Enterotoksiin A-E, superantigeenid põhjustavad toidumürgistust (keetmisel ei lagune): vabastavad põletikumediaatoreid makrofaagidest, tugevdavad peristaltikat, vedeliku kadu. epidemioloogia. Kogu maailmas, sesoonsuseta. Resistentne kuivamisele, päiksele. Koloniseerivad nahka, ninasõõrmeid (nasofarüngeaalne kandlus 15%, kandlus suurem suletud kollektiivides,
õhuga kui õhuta keskkonnas. Elavad iseloomulikes ahelates, moodustades kette. Stafülokokid – grampositiivsed, viinamarjakobara sarnased bakterid. Põhjustab udarapõletikku.Pulgakujulised bakterid – erineva suurusega, silinderjad bakterid. Tuntumad neist on korrapärase kujuga pulkbakterid, laktopatsiidide hulka kuuluvad. Spoore moodustavad batsillid, aeroobsed. Eoseid moodustab bakter, suudab elada rasketes tingimustes, anaeroobid. Rostriidiumid – kasvavad keskkonnas, kus hapnikku pole. Eritab mürki, mis põhjustab inimestele mürgistusi, hävineb kõrgel kuumutamisel. Mükobakterid Salmonella – hävivad enamasti kuumtöötlemisel. Komakujulised bakterid – põhjustab koolerat. 9. Bakterite viburid, spoorid ja spooride moodustumine. Viburite kuju võib olla silinderjas või lindikujuline. Viburite asetuse järgi:
PENITSILLIIN!!!!! Nobeli preemia. 7 PROKARÜOODID ELUSLOODUSES, SUURUS JA NIMETAMINE 3 fülogeenset gruppi (eluslooduse domeenid)- eukarüoodid, bakterid (eubakterid), arhed (arhebakterid) Fülogeneetilise puu juure lähedal on termofiilid! Ribosoomi alaühik koosneb valkudest ja 16S rRNA. Tekitab subühiku ,,karkassi". Suurem subühik- oma spetsiifiline rRNA. 23S rRNA- suurem kui 16S rRNA. Bakterite nimetused Soolekepike (Escherichia coli) Heinapisik (Bacillus subtilis) Kochi kepike (tuberkulooskitekitaja; Mycobacterium tuberculosis) Hellusebakter (Lactobacillus fermentum ME3) Kooleratekitaja (kooleravibrioon, Vibrio cholerae) Botulismitekitaja (Clostridium botulinum) Düsenteeriatekitaja (Shigella dysentheriae) Gonokokk (gonorröatekitaja; Neisseria gonorrhoeae) Lihasööja bakter (Streptococcus pyogenes) Nimetus tekitatakse avastaja järgi/bakteri omaduste põhjal
muutumisega. Tulenevalt muutlikkuse iseloomust ja geneetilise info päritolust jaotatakse mikroobide muutlikkus kolmeks: 1. Modifikatsiooniline muutlikkus - mikroobides tekkinud muutused, mis DNA struktuuris jäävad avaldumata. Muutused leiavad aset ainult fenotüübis. Modifikatsioon kui kohastumuslik muutus keskkonnatingimustele järglastele edasi ei kandu. Nt Staphylococcus aureus produtseerib penitsilliini lõhustavat ensüümi penitsillinaasi ainult penitsilliini olemasolu korral. 2. Mutatsiooniline muutlikkus - on olemuselt bakteriraku DNA koodi muutumine. Väljaspoolt geneetilist informatsiooni rakku juurde ei tooda. Toimuvat protsessi nimetatakse mutageneesiks ja muutunud genotüübiga bakterit, viirust või faagi mutandiks. Tegu on reeglina juhuslike sündmustega ja nende tekkesagedus on 10^6--10 ^ 9
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
