Nimelt puudub õigusnormis tegelik käskija. Õigusnormi objektiks võivad olla kodanikud või ametiisikud. Esimesel juhul räägitakse primaarnormidest. Primaarsed normid sätestavad kodanike käitumist. Ametiisikule määratud normid on sekundaar-ehk reaktsiooninormid. Nendega määratakse kuidas ametiisik peab toimima, kui käitumisnorme on rikutud. Primaar-ja sekundaarnormidest on eraldatud ka veel kolmas normirühm ja see on reageerimisviisi normid. Reageerimisnormid väljendavad mängureegleid, millest ametiisikud peavad kinni pidama asja otsustades. Reageerimisviisi normide erirühm on presumtsiooninormid. Õigusnormis on alati kolm struktuuriosa: 1. Õiguslik fakt 2. Sunnielement- see ühendab õiguslikud faktid ja tagajärjed üksteisega. Õigusnormi struktureeritud tagajärjesuhe on imputatsioon, see on inimese seatud sunnivahekord. 3. Õiguslik tagajärg 4
Stressiprobleemid Ürgajal oli stress kui kaitsereaktsioon, mille abil suutsime kiiremini reageerida. Stressi tõttu läks verre adrenaliin ja nii said meie esivanemad rasketes olukordades ellu jääda. Lõpuks muutusime me superreageerijateks, me olime võimelised vahetult reageerima igale olukorrale, aga me ei suutnud (ega suuda paljud praegugi) kontrollida reageerimisviisi. See lõi omakorda hea keskkonna stressi tekkimisele meie kõigis eluvaldkondades, stress muutus osaks meie elust. Tänapäeval on saanud stressist üks raskemaid haiguste põhjustajaid. Stressist pole enam kasu, vaid rängalt kahju. Paljud võtavad stressi paratamatusena, millega tuleb õppida harjuma. Stress on pingelise elu poolt tekitatud organismi üldine pingeseisund. Stress võib-olla nii kasulik kui kahjulik. Stress on kasulik siis, kui ta annab inimesele jõudu ja julgust,
Lohutamine Hinnangute Hinnanguteandmine andmine Reeglite Reeglitekehtestamine kehtestamine Kuidas kujuneb meis välja vanemlik käitumistasand? Lapseeas hakkame matkima ema-isa ning teisi inimesi. Vanema-seisund lubab meil üle võtta üle reaalse vanemarolli kasvatamisel ja õpetamisel, aga ka juhtimisel. Vanemlik eneseusk laseb muuta hulga suhtlemise reageerimisviisi automaatseks, säästes ühest küljest energiat ja aega igakordsel kaalutlusel, kuid tehes samas käitumise etteaimatavaks ja rutiinseks. LAPSELIK TASAND Sisemine laps meie sees, kes januneb avastusete ja elamuste järele. Tung tundma õppida, katsuda, kogeda, seigelda,mängida. Tunnete paljusus: elurõõm, õnn, erutus, hirm, kurbus, viha. Solvumine, mossitamine, tujutsemine, virisemine (,,Miks
·Sekkumine, teostamine ·Tulemuste hindamine, lõpetamine. 19. Reageerimisviisid. Nõuandev reageerimisviis väljendub nõuandmises, mida partner oleks võinud teha või peaks tegema probleemi lahendamiseks. See reageerimisviis sisaldab hinnangut teise käitumisele ning väljendab, et reageerija teab, kuidas partner peab asju ajama või mida ta peab tegema. Nõuandev reageerimisviison hinnanguline, korrigeeriv, soovituslik või moraliseeriv. Nõuandva reageerimisviisi kasutamine tekitab kaitseseisundi, mis omakorda loob olukorra, kus lükatakse nõuanded tagasi. Tõlgendav reageerimisviis näitab suhtleja püüdu mõtestada kuuldut lahti oma taustsüsteemile tuginedes. Mõnikord räägib see ka soovist teist inimest õpetada; rääkides talle tema probleemi põhjustest ning andes mõista, kuidas teine oleks pidanud või peaks mõtlema. Toetava ja rahustava reageerimisviisi korral soovib reageerija vähendada partnerist
- Definitsiooninorm on alati lihtnorm, isegi siis kui lauses on „või“. 8. Aarnio järgi: primaarnorm või sekundaarnorm (reaktsiooninorm või reageerimisnorm). Primaarnormid (e käitumisnormid) – sätestavad kodanike õiguspärase käitumise. Sekundaarnormid – on määratud ametiisikute jaoks. Neis on määratletud, kuidas ametiisik peab käituma, kui käitumisnormide nõudeid on rikutud. - Reageerimisviisi norm – on kohtunorm, mis ütleb, kuidas kohtunik peab toimima (H-D norm). Adresseeritud: kohtule või avalikule võimule. Reageerimisviisi normid on menetlusnorm ja kompetentsinorm. - Reaktsiooninorm – on sunninorm (H-S norm). Adresseeritud: kõigile. 9. Õiguse valdkondade järgi: avalikuõiguse norm või eraõiguse norm. Avalikuõiguse normis riik alati nõuab midagi või kohustab millekski. Avalikku õigusesse
Tuleks osata rahuldada kliendi vajadusi nii, et mõlemad pooled oleksid rahul. Ennekõike peab aga teenindaja ise oma tööst lugu pidama. Hea teenindaja oskab kõiki kliente endale meeldivatena ette kujutada. Ta naeratab, on avatud, siiras ja kliendist huvitatud, kuid mitte pealetükkiv, oskab kuulata, on paindlik, mõistab klienti, annab arusaadavalt selgitusi, austab iseennast ja seeläbi klienti. Samuti oskab hea teenindaja valida kliendi jaoks parimat reageerimisviisi - naljameestega viskab nalja, ametnikega on ametlik jne. Probleemina on üles kerkinud, et teenindajad ei oska kõigele lisaks riigikeelt - selles on süüdi nii koolisüsteem, mis ei õpeta keeli, töötajad ise, kes ei taha riigikeelt õppida, kui ka ettevõtjad, kes ei pööra piisavalt tähelepanu töötajate valikule või ei korralda riigikeele õpet. Minu arvates tuleb selline probleem kõige enam välja näiteks majutusasutustes ja muudes
jõuline, vererõhk on kõrgem, süda lööb kiiremini, veres möllab adrenaliin ja meie kehas vabanevad hormoonid suunavad erinevaid reaktsioone ning ainevahetust näiteks energia saamiseks (et oleks jaksu joosta, vaenlasega võidelda, et süda jaksaks kiiremini verd pumbata jne). Isegi meie meeleorganid töötavad stressis olekus erinevalt. Stressi on võimalik maandada, kui sa tead kuidas stressitekitavale olukorrale reageerida. See võib parandada kogu su reageerimisviisi välisärritajate suhtes ja vähendada iseendale esitatud nõudmisi. Stressiga toimetulek.. Stress ei ole ohtlik, sest mõõdukas ja optimaalne pingeseisud tagab meie valmisoleku tegutsemiseks ja olukorraga toimetulekuks. Probleem tekib pigem sellest, kuivõrd adekvaatse, situatsioonile ja keskkonnale vastava stressiga toimetuleku strateegia me valime. Läbi aegade on inimene kasutanud kolme stressiga toimetuleku strateegiat: 1
Ürgajal oli stress kui kaitsereaktsioon, mille abil suutsime kiiremini reageerida. Stressi tõttu läks verre adrenaliin ja nii said meie esivanemad rasketes olukordades ellu jääda. Lõpuks muutusime me superreageerijateks, me olime võimelised vahetult reageerima igale olukorrale, aga me ei suutnud (ega suuda paljud praegugi) kontrollida reageerimisviisi. See lõi omakorda hea keskkonna stressi tekkimisele meie kõigis eluvaldkondades, stress muutus osaks meie elust. Tänapäeval on saanud stressist üks raskemaid haiguste põhjustajaid. Stressist pole enam kasu, vaid rängalt kahju. Paljud võtavad stressi paratamatusena, millega tuleb õppida harjuma. Tavakeeles mõistetakse stressi närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ning võib tekitada ka kehalisi vaevusi.
väljendab, et reageerija teab, kuidas partner peab asju ajama või mida ta peab tegema. Tekitab kaitseseisundit, mis omakorda loob olukorra, kus lükatakse nõuanded tagasi. Tõlgendav reageerimisviis näitab suhtleja püüdu mõtestada kuuldut lahti oma taustsüsteemile tuginedes. Mõnikord räägib see ka soovist teist inimest õpetada; rääkides talle tema probleemi põhjustest ning andes mõista, kuidas teine oleks pidanud või peaks mõtlema. Toetava ja rahustava reageerimisviisi korral soovib reageerija vähendada partnerist tulenevat negatiivset emotsionaalsust. Sageli reageerija on madala pingetaluvusega ja ei talu teistest tulenevat pinget. Vb anda märku suurest soovist aidata partneril toime tulla. Uuriva reageerimisviisi kasutamine näitab huvitatust partneri probleemist, kuid ei näita, kas sellest on ka aru saadud. See vb väljendada ka uudishimu, mis vb olla , kuigi alati ei pruugi, ajendatud puhtalt enesekesksetest motiividest.
Juhendaja: Kaisa Valentin Jüri 2008 Sisukord Mis on stress ja kuidas ta mõjub? Ürgajal oli stress kui kaitsereaktsioon, mille abil suutsime kiiremini reageerida. Stressi tõttu läks verre adrenaliin ja nii said meie esivanemad rasketes olukordades ellu jääda. Lõpuks muutusime me superreageerijateks, me olime võimelised vahetult reageerima igale olukorrale, aga me ei suutnud (ega suuda paljud praegugi) kontrollida reageerimisviisi. See lõi omakorda hea keskkonna stressi tekkimisele meie kõigis eluvaldkondades, stress muutus osaks meie elust. Tänapäeval on saanud stressist üks raskemaid haiguste põhjustajaid. Stressist pole enam kasu, vaid rängalt kahju. Paljud võtavad stressi paratamatusena, millega tuleb õppida harjuma. Stress tekitab ka impotentsust. Kui mees erutub, laienevad närvisüsteemi toimel peenise veresooned ja veri voolab käsnjasse koesse ning sulgurlihase kokkutõmbe tulemusel ei voola
3. OPERANTNE TINGITUS Operantse tingituse puhul ei vallanda käitumist tingitud ega tingimatu ärritaja, vaid hoopiski vajadus reageerida keskkonnale kindlal viisil. Sellise toimimise ajendiks on organismi alateadvuslik tarve vältida negatiivseid ja eelistada positiivseid emotsioone tekitavaid olusid. Õppimise eelduseks on suutlikus meelde jätta saadud kogemust. Operantne tingitus kirjeldab õppimisilminguid, kus organism muudab oma reageerimisviisi märguandele tasustamise mõjul. Seetõttu kutsutakse operantset tingitust veel stiimulreaktsioon- (SR) õppimiseks. Psühholoogid nimetavad operantse tingituse puhul tasustamist ka käitumise kinnitamiseks ehk sarrustamiseks. (Krull E, 2000) 3.1. THORNDIKE´I UURIMUSED JA ÕPPIMISE SEADU- SED Uurides stiimulreaktisoon-seoste kujunemist loomade kohaneval käitumisel, sõnastas E. L.
resti õpetajate toa vaimust, õpetajate tuba peaks olema koht, kust õpetaja ammutab jõudu. Katsugem oma probleemid õpilastega nii lahendada, et me nendega teisi õpetajaid ei häiriks. Jagagem kolleegidele tunnustust ja sisen- dagem optimismi! Lubamatu on kolleegi asjatult kritiseerida õpilaste või nende vanemate ees. Soovitatav oleks taolisest kritiseerimisest üldse hoiduda. On ju pedagoogilistes situatsioonides tavaliselt võimalik mitu reageerimisviisi. Üks õpetaja valib neist ühe, teine teise vastavalt oma in- dividuaalsusele. See teguviis, mis meie käes tulemusi ei annaks, on teise õpetaja käes tulemusrikas. Seetõttu peab kaasõpetaja teguviisi hukkamõistmisel olema väga ettevaatlik. Kõik eelöeldu ei tähenda aga, et me peaksime kolleegi vigu hakkama kinni mätsima ja igal sammul õigustama. Kui eksimus on ilmne, siis tuleb seda tunnis- tada ja vajaduse korral kolleegi tähelepanu sellele juhtida. Ka õpilaste ees ei
Pidin nende rõõmu maha jahutama, öeldes, et president on Meri, kirjanik, minu hea tuttav. Ja siis suruti mul kätt ja anti kogu mu varandus mulle tagasi. · Sitikate uurimine. · Teda huvitavad naised. Ta on olnud missivõistluse züriis, kus määras missikandidaatide üldintelligentsust. Talle meeldivad ilusad ja targad naised, sest tema meelest on selline kombinatsioon päris haruldane. · On tegelenud astroloogiaga, on võimeline inimese liigutuste ja reageerimisviisi põhjal ütlema tema tähtkuju. Püsimatu Kaksik Tähtkujult olete Kaksik, kelle kohta öeldakse, et ta on püsimatu ja jagab ennast mitme muusa vahel. Kas usute horoskoopidesse? Usun, ja kohe päris tugevasti. Tegelesin sellega kirglikult, kui õppisin keemiat ja mõistsin keemia, alkeemia ja astroloogia seost. Horoskoop on taeva pilt sünnihetkel, ei midagi muud. Selle interpreteerimine ja lahtirääkimine on hoopis midagi muud
Kui sooritatud toiminguga kaasnevad meeldivad asjaolud, kaldub selle esinemissagedus suurenema. Koolipraktikas toimub suur osa õppimisest, sh käitumisharjumuste kujunemisest just kindlatele märguannetele õigete reageeringute omandamise teel. Vastates õpetajale, saab õpilane õpetaja tunnustuse osaliseks kiitmise või hea hinde näol. Mõlemal juhul on tegemist õpetajapoolse kinnitusega oodatud käitumisele. Operantne tingitus kirjeldab õppimisilminguid, kus organism muudab oma reageerimisviisi märguandale tasustamine mõjul. Käitumise vallandab vajadus reageerida keskkonnale kindlal viisil. 3. Sotsiaalkognitiivse õppimise olemus ja faasid. Sotsiaalkognitiivse õppimise olemus ja iseloomulikud jooned Sotsiaalse õppimise faasid Bandura järgi (nimetada ja kirjeldada, õpetaja tegevus sotsiaalse õppimise toetamiseks igas faasis) Tunnetusest lähtuv õppimine toimub teiste inimestega suhtlemisel ning käitumist märgates ja
käsiteldava asja suhtes on (Fishbeini, Ajzen). - Väärtused - kooskõlalised isiklikud oletused, mida me teeme, teostamaks oma hoiakuid. Hoiakutel on 3 selgelt eristuvat funktsiooni (Smith, Bruner, White): 1) Objekti väärtustamine. 2) Sotsiaalne kohanemine. 3) Eksternaliseerimine. - Objekti väärtustemine - viis, mille kaudu hoiakud võivad juhtida meie reaktsioone ümbritseva keskkonna objektide ja tunnuste suhtes, nii ei pea me nendega uuesti kokku puutudes iga kord reageerimisviisi välja töötama. Eksternaliseerimine puudutab alateadliku motivatsiooni ehk seesmiste seisundite sobitamist inimese vahetus ümbruses toimuvaga. 13 Nii on hoiaku muutmine kergem, kui: 1) See toimub vähehaaval ja/või inimese tegevusele pigem perifeersete kui tsentraalsete hoiakutega. 2) Inimene on seisundis, mis on suhteliselt vaba teda lõhestavast seesmisest ärevusest. Hoiakud on suuer osas pärilikud (Eysenck, Wilson).
protsesside kulgemise eripära, aktiivsustase jne. Seisundid on lühema- ja pikemaaegsed, vähem või rohkem teadvustatud. - Psüühilised omadused – konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned – psüühika kiirus, täpsus, püsivus, muutlikkus, aktiivsuse tase jne. Ps.omadused on võimed, temperament, iseloom, isiksuse suundus jne. Omaduste alusel võib ennustada inimese käitumist, reageerimisviisi. Psühholoogia harud: - Biopsühholoogia – spetsialiseerub käitumise ja psühhika bioloogilistele alustele. Aju ja närvisüsteemi funktsioonide selgitamine. - Eksperimentaalpsüh. – uurib maailma aistmist, tajumist, õppimist ja sellest mõtlemist. - Kognitiivne psüh. – kõrgemate psühhiliste protsesside uurimine (sh mõtlemine, keele, mälu, ülesannete lahendamine, teadmiste, loogiliste järelduste, hindamise ja
psüühiliste protsesside kulgemise eripära; on lühema- või pikemaaegsed, vähem või rohkem teadvustatud. Psüühilisteks omadusteks – konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned, iseloomustavad inimese psüühika kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu jm seisukohalt, on teatud potentsiaaliks või eelduseks, mis lubab ennustada üht või teist käitumist või reageerimisviisi. 4. Nimeta psühholoogia harud: Psühhofüsioloogia – uurib inimkäitumise bioloogilisi aluseid, tihedalt seotud organismi manustavate ainete mõju uurimisega meeleolule, tajule, mõtlemisele ja käitumisele. Isiksuse psühholoogia – uurib isiksust, ehk inimkäitumise neid aspekte, mis inimesi üksteisest eristavad ja mis iseloomustavad inimesi erineval määral. Sotsiaalpsüüholoogia – uurib inimest ühiskonnas (grupis).
kindla tegevusega — antud juhul dr. Tulpi seletuste kuulamisega laiba juures — läks Rem- brandt oma taotlustes Halsist veelgi kaugemale. Tema maali kompositsioon on Halsi grupiportreedega võrreldes veelgi vabam ja julgem ning tegevus seob inimesi juba sedavõrd aktiivselt, et antud töö puhul polegi enam tegu nagu portreega tavalises mõttes. Selline teose ülesehitus võimaldas kunstnikul psühholoogiliselt veenvalt ja ilmekalt edasi anda erinevaid karaktereid ja nende reageerimisviisi. Inimene avanes sel moel vaataja ees nagu mitmekülgsemalt ja loomulikumalt kui tavalistel poseeritud hoiakuga paraadportreedel. Uudne oli ka see, et Rembrandt ei pööranud kõigile portreteeritavatele võrdset tähelepanu, vaid tõi esmajoones esile dr. Tulpi ja mõned teised temale lähemal seisvad õpetlased. Nii näis kujutatud inimgrupp veelgi elulisem. Küllaltki vaba ja hoogne on ka töö maaliline teostus.
Assotsiatiivsed seosed võivad kujuneda nii juhuslike kui ka loogiliselt omavahel seotud paarisesinevate ideede või sündmuste vahel. Paarisassotsioonide kijundamine on koolis oluliseks õppe- eesmärgiks, sest õpilaselt oodatakse palju automaatseid reageeringuid. 3. Operantne tingimine (S-R seose kujunemine, kinnituse mõiste, efekti ja harjutamise seadus). Operantne tingitus kirjeldab õppimisilminguid, kus organism muudab oma reageerimisviisi märguandale tasustamine mõjul. Käitumise vallandab vajadus reageerida keskkonnale kindlal viisil. Sellise toimimise ajendiks on vältida ebameeldivaid ja eelistada positiivseid emotsioone tekitavaid olusid. Stiimul-reaktsiooni seos(S-R seos). Efektiseaduse kohaselt kalduvad reageeringud, millele järgneb tasustus korduma ja reageeringu, millele järgneb karistus sageduselt vähenema. 4. Operantse tingimise erinevus klassikalisest ja assotsiatiivsest tingimisest.
orienteerumisreaktsiooni esilekutsuva ärritaja vahel. Assotsiatiivsed seosed võivad kujuneda nii juhuslike kui ka loogiliselt omavahel seotud paarisesinevate ideede või sündmuste vahel. Paarisassotsioonide kijundamine on koolis oluliseks õppe-eesmärgiks, sest õpilaselt oodatakse palju automaatseid reageeringuid. 3. Operantne tingimine (S-R seose kujunemine, kinnituse mõiste, efekti ja harjutamise seadus). Operantne tingitus kirjeldab õppimisilminguid, kus organism muudab oma reageerimisviisi märguandale tasustamine mõjul. Käitumise vallandab vajadus reageerida keskkonnale kindlal viisil. Sellise toimimise ajendiks on vältida ebameeldivaid ja eelistada positiivseid emotsioone tekitavaid olusid. Stiimul-reaktsiooni seos(S-R seos). Efektiseaduse kohaselt kalduvad reageeringud, millele järgneb tasustus korduma ja reageeringu, millele järgneb karistus sageduselt vähenema. 4. Operantse tingimise erinevus klassikalisest ja assotsiatiivsest tingimisest.
normid; kombestiku normid; usunormid; moraalinormid; õigusnormid. Nõuded normidele: 1) ametivõimude kasustused 2) abstraktsed, sätestatakse vaid tüüpjuhtumeid 3) peavad olema üldkehtivad. Samuti nõutakse tematl teatud ajalist kehtivust. Norm on imperatiivi vormis lause mõttesisu. Õigusnormid on vabad imperatiivid. Objektiks võivad olla kodanikud või ametisisikud. Esimesel juhul on tegemist primaarnormidega. Ametiisikutele määratud normid on sekundaarnormid. On eristatud ka veel reageerimisviisi norme, mis väljendavad neid mängureegleid, millest ametiisikud peavad kinni pidama asja otsustades. Käitumisnormid on oma olemuselt regulatiivsed Konstitutiivsed normid on jaotatud Conte poolt 4 rühma: 1) deonantsed (loovad mäöngu, nupud, olukorrad); 2)tingitud konstituiivsed normid (määratlevad asju vormis); 3) esiletõstetud normi 4)eelduslik (väljendab mingi asja esinemist või kehtimist paratamatute ja küllaldaste eeltingimuste korral)
Klassikaline tingitus on vaadeldav assotsiatiivse tingituse erijuhuna. Koolis toimub paljude lihtoskuste õppimine assotsiatiivse tingituse kujundamisega. Nii treenitakse õpilastel korrutustabeli kasutamist, võõrsõnade vastete kiiret leidmist, klaverimängu jne. 3) Operantne tingimine (S-R seos, kinnitamine, efekti ja harjutamise seadus). Operantset tingimist nimetatakse ka stiimul-reaktsioon õppimiseks. Operantne tingitus kirjeldab õppimisilminguid, kus organism muudab oma reageerimisviisi märguandele tasustamise mõjul. Olulised on siinkohal E.L. Thorndike uurimused. Psühholoogid nimetavad operantse tingituse puhul tasustamist ka käitumise kinnitamiseks ehk sarrustamiseks. Thorndike õppimise seaduspärasused: Harjutamise seadus ütleb, et tingitud reageeringu kordamine üldjuhul tugevdab stiimuli ja reaktsiooni seost. Efektiseaduse kohaselt kalduvad reageeringud, millele järgneb tasustus, korduma ja
,,närvipundar". Psüühilisteks omadusteks on näiteks võimed, temperament, iseloom, isiksuse suundus (vajadused, huvid, väärtussüsteem, ideaalid). Psüühlised omadused on harilikult omavahel seotud kindlal, seaduspärasel viisil ja on isiksuse struktuuri keskseteks elementideks. Nad on teatud potensiaaliks või eelduseks, mis lubab ennustada üht või teist käitumist, üht või teist reageerimisviisi. 9. Eksperiment ehk katse on olukord, kus katse korraldaja püüab arvestada ja muutumatuna hoida teatud faktoreid või tegureid ja muuta sihipäraselt ning kontrollitud määral teisi faktoreid või tegureid. Eksperimendi meetodi jõud avaneb paljude eksperimentide süsteemses kasutamises, mis võimaldavad järk-järgult avada huvipakkuva psüühikanähtuse või käitumismalli olemust või tagamaid. Eksperimentaalselmeetodil on 2 põhiliiki: laboratoorne
psüühilisteks seisunditeks (üldine aktiivsuse tase, olek, meeleolu, psüühiliste protsesside kulgemise eripära; on lühema- või pikemaaegsed, vähem või rohkem teadvustatud) ja psüühilisteks omadusteks (konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned, iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikuse, aktiivsuse taseme, mahu jm seisukohalt, on teatud potentsiaaliks või eelduseks, mis lubab ennustada üht või teist käitumist või reageerimisviisi). · Millised küsimusi uurib psühhofüsioloogia? Isiksuse psühholoogia? Sotsiaalpsühholoogia? Arengupsühholoogia? Psühhofüüsika? Too iga haru kohta näide. Psühhofüsioloogia uurib inimkäitumise bioloogilisi aluseid (peam. neurokeemilised), tihedalt seotud psühhofarmakoloogiaga ehk organismi manustatavate ainete mõju uurimisega meeleolule, tajule, mõtlemisele ja käitumisele. Isiksuse psühholoogia uurib isiksust, ehk
olulist mõju psüühilise tegevuse produktiivsusele ja kvaliteedile. Psüühilised omadused konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned. Iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm. seisukohalt. Nt võimed, temperament, iseloom, isiksuse suundus (vajadused, huvid, väärtussüsteem, ideaalid). Nad on teatud potentsiaaliks või eelduseks, mis lubab ennustada käitumist või reageerimisviisi. Hüpotees püstitatakse uuritava nähtuse omaduste kohta -> professionaalsete meetodite abil kogutakse teadusfaktid, mis võimaldavad nende omaduste kohta midagi öelda -> kontrollitakse kas faktid on seaduspärased ja tulenevad tegelikult meie poolt uuritavast (uuring on valiidne ning tulemust põhjustab meid huvitanud muutuja st fakt pole artefakt) -> faktid üldistatakse ja tehakse järeldused teooria paikapidavuse või muutmisvajaduse kohta -> uue teooria või teooria arendatud
tegevuse produktiivsusele ja kvaliteedile. Psüühilised omadused konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned. Iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm. seisukohalt. Nt võimed, temperament, iseloom, isiksuse suundus (vajadused, huvid, väärtussüsteem, ideaalid). Nad on teatud potentsiaaliks või eelduseks, mis lubab ennustada käitumist või reageerimisviisi. Hüpotees püstitatakse uuritava nähtuse omaduste kohta -> professionaalsete meetodite abil kogutakse teadusfaktid, mis võimaldavad nende omaduste kohta midagi öelda -> kontrollitakse kas faktid on seaduspärased ja tulenevad tegelikult meie poolt uuritavast (uuring on valiidne ning tulemust põhjustab meid huvitanud muutuja st fakt pole artefakt) -> faktid üldistatakse ja tehakse järeldused teooria paikapidavuse või muutmisvajaduse
seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm seisukohalt (nt võimed, temperament, iseloom, huvid, väärtused, ideaalid). On teatud potentsiaaliks või eelduseks, mis lubab ennustada üht või teist käitumist/reageerimisviisi psühholoog nõustaja (3+2 a +1kutsepraktika) psühhiaater eriarst, kes võib ravimeid välja kirjutada (6+2a) nõustamine- igapäevaelu probleemidega toimetulemine teraapia suunatud konkreetse psüühikahäire ravile Psühholoogia harud Teoreetilise orientatsiooniga: psühhofüüsika kuidas välismaailma tajume psühhofüsioloogia protsessid kehas aju tasemel o psühhofarmakoloogia kuidas mõjuvad ravimid ajule isiksuse psü. kuidas üksteisest erineme
seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm seisukohalt (nt võimed, temperament, iseloom, huvid, väärtused, ideaalid). On teatud potentsiaaliks või eelduseks, mis lubab ennustada üht või teist käitumist/reageerimisviisi psühholoog – nõustaja (3+2 a +1kutsepraktika) psühhiaater – eriarst, kes võib ravimeid välja kirjutada (6+2a) nõustamine- igapäevaelu probleemidega toimetulemine teraapia – suunatud konkreetse psüühikahäire ravile Psühholoogia harud Teoreetilise orientatsiooniga: psühhofüüsika – kuidas välismaailma tajume psühhofüsioloogia – protsessid kehas aju tasemel o psühhofarmakoloogia – kuidas mõjuvad ravimid ajule isiksuse psü
3. Psüühilised omadused (konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned).Iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse,püsivuse, muutlikuse, aktiivsuse taseme, mahu jm seisukohalt.Psüüh.om. on harilikult omavahel seotud kindlal, seaduspärasel viisil ja on isiksuse struktuuri keskseteks elementideks.Nad on teatud potentsiaaliks või eelduseks, mis lubab ennustada üht või teist käitumist , üht või teist reageerimisviisi. 1 Psüüh. nähtuste seas on määravaks psüühilised protsessid, sest tekkelooliselt mõjutavad nad nii psüüh. omadusi kui seisundeid. Kuna psüühilised nähtused tekivad paratamatult iga kord, kui selleks on olemas vastavad sisemised ja välised tingimused, st kuna nad tekivad seaduspäraselt, siis uuriv psühholoogia ka psüühika seaduspärasusi ning sõnastab seadusi ja reegleid, seletamaks vaimuelu nähtusi
3. Psüühilised omadused (konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned).Iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse,püsivuse, muutlikuse, aktiivsuse taseme, mahu jm seisukohalt.Psüüh.om. on harilikult omavahel seotud kindlal, seaduspärasel viisil ja on isiksuse struktuuri keskseteks elementideks.Nad on teatud potentsiaaliks või eelduseks, mis lubab ennustada üht või teist käitumist , üht või teist reageerimisviisi. Psüüh. nähtuste seas on määravaks psüühilised protsessid, sest tekkelooliselt mõjutavad nad nii psüüh. omadusi kui seisundeid. Kuna psüühilised nähtused tekivad paratamatult iga kord, kui selleks on olemas vastavad sisemised ja välised tingimused, st kuna nad tekivad seaduspäraselt, siis uuriv psühholoogia ka psüühika seaduspärasusi ning sõnastab seadusi ja reegleid, seletamaks vaimuelu nähtusi. Psühholoogia seadused ei ole enamasti absoluutse iseloomuga, nad on
küsimust, et probleemi keskmes oleva töötaja käest teada saada probleemide põhjused. (3) mõelge mõnele negatiivsele sõnumile, mida peate töötajale edastama ning analüüsige joonise 3.6. alusel, millised on võimalused ja ohud negatiivse sõnumi edastamiseks. (4) analüüsige oma isiklikke kogemusi negatiivse sõnumi edastamisel ning vastu võtmisel. 3.4. Kehtestav käitumine Pingelistes olukordades eristatakse passiivset, agressiivset ja kehtestavat reageerimisviisi. Need erinevad selle poolest, mil määral asjaosalised suruvad oma huve teistele peale või lasevad vastaspoolel domineerida oma probleemide lahendamisel. 1. Passiivne käitumine on pidurdatud, oma soove, mõtteid, tundeid mahasuruv või eitav, alluv ja konflikte vältiv. Passiivselt käituv inimene laseb teistel domineerida ning ignoreerib oma vajadusi. 2. Agressiivne käitumine on domineeriv, oma huve ja vajadusi peale suruv, ennast esiletõstev, isegi pealetükkiv. Agressiivselt käituv
tausta tähtsustamisel on toimunud murrang. (Saar, 2007, lk 83-87) 2.1.6 Big Five ja kriminaalne käitumine "Viie Suure" kohta tehtud uuringud näitavad, et baasdimensioonid ei sõltu indiviidide soost ega kultuurilisest taustast ning on suurest pärilikud. Psühholoogias mõistetakse isiksuse all tavaliselt indiviidi domineerivat mõtlemisviisi (kognitiivne aspekt), tundmisviisi (emotsionaalne aspekt) ja reageerimisviisi (käitumuslik aspekt). Enamik isiksuse uurijaid seab esikohale teatavate isiksusjoonte kindlakstegemise ja selle, kuidas indiviidid erinevad üksteisest nende joonte poolest. Kuna isiksusjooni on väga suur hulk, on püütud nende hulka vähendada, koondada paljude erijoonte kirjeldused väiksemaks arvuks isiksuse baasdimensioonideks. Sageli kasutatav strateegia stabiilsete isiksusejoonte koondamiseks on statistiline tehnika – faktoranalüüs. Faktoranalüüs käigus
• vaatlus, • arhiiviuuring - on kogutud mitte-psühholoogide poolt, • case-study (haruldane grupp) Hoiak – hinnang, afektiivne komponent (tunded), kognitiivne komponent(mõtted ja uskumused). Hoiakud märkivad meie suhtumist ja annavad informatsiooni teistele inimestele. Käitumist mõjutavad faktorid – kogemused, ootused, isiksus). Shavitt (1989) 4 põhifunktsiooni: 1.teadmine (hoiak sisaldab piiratud infot objektidest ja annab tõhusa reageerimisviisi) 2 utilitaarne funktsioon - aitavad vältima karistusi ja saada tasu 3.enesehinnangu säilitamine- (kui nt seostume lemmiku jalgpalli võistkonnaga) 4.sotsiaalne identiteet - pakuvad viisi kuidas me avaldame oma arvamust Inimeste käitumine sotsiaalsituatsioonides on tihti mõjutatud sotsiaalfaktoritega (teiste inimeste arvamused, ootused). 39
Ebameeldivates situatsioonides on inimesel alati mitu käitumise valikut. Üks võimalus on reageerida partneri käitumisele niimoodi. Käituda võib ehk ka sellisel moel. . Ka see on üks viis partnerile reageerida. Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 111 Erinevad käitumisviisid suhtlemises Ja kui valiks sellise reageerimisviisi? Joonis 30 . Erinevad reageerimisviisid lähtudes erinevatest temperamenditüüpidest. Nagu Sa kindlasti tead, selgeid temperamenditüüpe ei esine. Nii et, pole võimalust oma käitumise põhjendamisel pugeda väite taha "Ma ei saa midagi parata, et ma nii käitun, ma olen ju .......". Alistuva käitumisviisi valinud inimene vaikib, valetab ,põgeneb kui on tegemist erimeelsusi sisaldava situatsiooniga. Agressiivse käitumisega
käitumist, sellepärast on K. Makkonen kasutanud teistsugust mõistet: käitumisnormid. Ametiisikutele määratud normid on sekundaar- ehk reaktsiooninormid - neis on sätestatud, kuidas peab ametiisik toimima, kui käitumisnorme on rikutud. Nii primaar- kui ka sekundaarnorme võib esitada õigusaktis vormis, mis lubab normi loogikast lähtudes tunnetada kindlat struktuuri, sellesse normi struktureeritud elemente. K. Makkonen piiritleb primaar- ja sekundaarnormidest veel kolmanda liigi: reageerimisviisi normid. Nende objektiks ei ole ei kodanike käitumine ega ka ametniku reaktsioon kodaniku õigusvastase käitumise juhul. Neis sätestatakse kord, mille kohaselt (s.t kuidas) ametnikud peavad kodanike õigusvastase käitumise juhtusid lahendama (kuidas sisaldus reaktsiooninormis). Nende normide näitena esitatakse protsessi juhtimist ning tunnistuste arvestamist reguleerivaid norme. Prof A.Aarnio esitab järgnevalt Soome õigussüsteemi õigusnormi alusel vastava näite
annaabi.ee 
