Külm sõda sai alguse Berliini blokaadist 1948, mis jaotas Saksamaa pealinna Berliini kaheks. 23. mail 1949. aastal kuulutati kolmes läänepoolses okupatsioonitsoonis välja Saksamaa Liitvabariik (Bundesrepublik Deutschland, BDR; Lääne-Saksamaa) ja 7. oktoobril 1949 idapoolses Saksa Demokraatliku Vabariik (Deutsche Demokratische Republik, DDR). Seda nimetatakse Saksamaa lõhenemiseks. Saksa Demokraatlik Vabariik oli sisuliselt NSVL satelliitriik ja Varssavi pakti läänepoolseim riik. Vastupanukatsed, nagu tööliste ülestõus Ida-Berliinis 17. juunil 1953, suruti maha. Paljud SDV kodanikud põgenesid läände. Seepärast otsustas SDV valitsus ehitada läbi Berliini müüri. Müüri ehitamist alustati 13. augustil 1961. Saksamaa Liitvabariigi esimene kantsler Konrad Adenauer püüdis riiki Lääne-Euroopasse integreerida, arendades laialdast koostööd teiste maadega. 1950 jõustus Marshalli plaan. Kui 1969
Õpik lk 116-143 1. Nõukogude Liidu nõrgenemise ja lagunemise põhjused Sisepoliitilised: tegeliku võimu koondus armee ja julgeolekuaparaadi kätte, rahvas ei olnud rahul toiduainete puudusega, dissidendid hakkasid aktiivselt tegutsema, kujunesid välja ametikohad, millel oldi kogu elu, NSV Liidus võimul Leonid Breznev. Välispoliitilised: sõda Afganistaanis mõjutas NSVL tugevalt.boikoteeriti moskva olümpiamänge. 2. Sotsialismisüsteemi lagunemise põhjused: sisemised ja välised põhjused. Gorbatsov mõistis hukka Praha kevade lämmatamise ja loobus avalikult Breznevi doktriinist, teades, et annab igale rahvale võimaluse ise oma tee valida. NSVLi nõrgenemine. Baltimaade laulev revolutsioon. Poolakad ei leppinud kommunistliku süsteemi reformimisega, vaid soovisid selle täielikult lammutada. 3. Kes võitis külma sõja
on lähedal. USA president Ronald Reagan oli teiselt arvamusel. Ta oli kommunismi vastu võidelnud aastakümneid, olles veendunud, et Lääs ei pea kommunismi levikut mitte ainult piirama, vaid kommunistliku süsteemi kui sellise hävitama. Reagan uskus, et kui NSV Liidule peale sundida tõsine konkurents, siis variseb too kokku. Reagani hoiakud NSV Liidu suhtes kajastusid kõnedes, kus ta kuulutas oma eesmärgiks võitluse ,,kurjuse impeeriumi" vastu ning lubas heita kommunismi ajaloo prügikasti. Samal ajal töötasid Reagani nõunikud presidendi korraldusel välja Ühendriikide uue poliitika alused. Reagani plaani kohaselt pidi USA esiteks takistama NSV Liidu võimutsemist Kesk- ja Ida- Euroopas ning toetama võistlust kommunismi vastu nii mainitud regioonis, NSV Liit majanduslikult nurka suruda, lõigates selleks ära tema sissetulekuallikad loodusvarade nafta ning gaasi müügist ning relvakaubandusest. Kolmandaks pidid Ühendriigid sundima NSV Liidule
NSVL JA TEMA MÕJUVÕIMU NÕRGENEMINE Stagnatsiooni süvenemine NSVL-s: Majanduses loodi täiendavaid töökohti ja laiendati loodusvarade kasutuselevõttu olukorras, kus tööviljakuse kasv oli tagasihoidlik 1970 oli NSVL maj süst end ammendanud, sellest pääses vaid tohutute naftamaardlate avastamine. Nafta eest saadud raha eest osteti Läänest tarbekaupu ja toiduaineid.. Täisvõimusel töötas vaid sõjatööstus. Võimul püsis endiselt Breznev, kuid tegelik võim oli armeel ja julgeolekuaparaadil. Kaupade puudus e defitsiit muutus püsivaks, nende hankimiseks tuli kasutada tutvusi, vohas nö ,,letialune kaubandus".
2 1979.a vaenulike grupeeringute vahel konflikt, mille osapooled kutsusid NSVLi appi. 2.3 NLKP Keskkomitee poliitbüroodel tekkis mõte Afganistani segadust ära kasutada, võttes see maa oma kontrolli alla. 27. 12. 1979 NK vägede tung Afganistani, eriüksus Alfa ründas NK langevarjude toetusel presidendipaleed Kabulis, tappes kogu perekonna. 2.4 Maailm ei kavatsenud NSVLi tegevust pealtvaadata: 1980.a Moskva OM boikoteeriti. 2.5 Afganistanis algas sissisõda, mille NSVL kaotas (15tuh meest). Miljonid kohalikud hukkusid, jätsid kodumaa. 3. Johannes Paulus II saab Rooma paavstiks 3.1 1978 valiti Rooma uueks paavstiks endine Krakovi peapiiskop kardinal Karol Wojtyla, Johannes Paulus II. 3.2 J.P II kui väga võimekas juht ja organisaator. Euroopa rahvaste mõjukas eeskõneleja. 3.3 1979.a külastas Paavst Poolat ning tema sõnum, et inimestel on õigus vabadusele aitas
ENSV - Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik - NSV Liidu 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) okupeeritud Eestis. MRP - Molotovi-Ribbentropi pakt - Mittekallaletungileping Saksamaa ja NSV Liidu vahel IME - Isemajandava Eesti ettepanek. EMS - Eesti Muinsuskaitseselts - Loodi kultuuripärandi kaitseks (Eesti ja Eestiga seotud muinsus- ja ajaloo-objektide säilitamine) 2.PEATÜKK - MUUTUSTE ALGUS NSV Liidus Seisaku süvenemine 1980.aastate esimesel poolel seisak NSVL süvenes - majanduse areng peatus, elujärg halvenes. Dissidentide ehk teisitimõtlejate liikumine sai hoogu juurde. Informatsioon liikus üha vabamalt - NSVL elanikud kuulasid Lääne raadiot. Afganistani sõda nõudis palju ressursse. Sõjaliste kulutuste osatähtsus oli kasvanud ja NL ei suutnud kommunistlikku süsteemi ülal pidada, kui see nii kulukaks oli muutub. 1982. a suri Leonid Breznev. Tema asemele sai riigi etteotsa Juri Andropov, kes suri
Pingelõdvendus Detente ajajärk millal suhtel Lääne riikide ja NSVL suhted paranesid, arg kui lääneriigid tegid NSVL-le mõningaid järeleandmisi Algus Prantsusmaal · Prantsusmaa hakkas iseseisvalt NSVL-ga suhteid parandama · 1970 ida lepingud o W. Brandt mees kes muutis saksamaa poliitikat Loobus hallsteini doktriinist Alustas ,,uus idapoliitika", ehk mõlemad saksamaa riigid leppisid ära (mõlemad riigid tunnustasid teineteise olemasolu) · 1972 elavnes USA ja NSVL koostöö
desarmeerimine ehk relvastuse vähendamine, regionaalsed ehk piirkondlikud suhted ja inimõiguste kaitse. · Pärast G ametisse astumist katkestati keskmaarakettide paigaldamine NVL Euroopa osasse ja peatati tuumarelvakatsetused. G lootis meelitada USA-lt lubaduse loobuda tähte sõja programmist. Reagan vedu ei võtnud · G läks järeleandmistele, ta nõustus 1987. Alla kirjutama kokkuleppe kesk-ja lähimaarakkettide likvideerimise kohta. · NSVL lõpetas rahvusvaheliste reformide rahastamise ja toetamise. 1988 kirjutas NSVL Genfis alla kokkulepetele, mille alusel 1989 a veebruariks oma väed Afganistanist ära koristab. · 1988 lõpetati sõda Nicaraguas, lahenesid regionaalsed konfliktid · USA survel tegi G järelandmisi inimõiguste küsimuses. Vabastati poliitvange, lubati NSVL-ist välja rännata lisaks juutidele ka teistel, hõlbustus läbikäimine NSVL ja muu maailma vahel
Kõik kommentaarid