Külm sõda – kas seda oleks võinud ära hoida? (2)

Külm sõda – kas seda oleks võinud ära hoida?
Pärast Teist maailmasõda muutusid jõudude vahekorrad maailmas. Eriti võimekaks muutusid USA (eesotsas Trumaniga), kes oli demokraatliku ja läänemeelse mõtteviisiga ja Nõukogude liit (eesotsas Staliniga), kes oli kommunismi truu pooldaja . Raske on kahel nii vastastikuse ideoloogiaga võimekal riigil rahumeelselt maailmas eksisteerida. Kuigi Teises maailmasõjas tehti veel koostööd, näitas sõjale järgnev, et USA-l ja NSV Liidul on veel palju erimeelsusi lahendada. Suured ideoloogilised erinevused põhjustasid kahe suurriigi vahel pikaajalise vastasseisu, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. See ideoloogiline ja majanduslik konflikt kannab nime Külm sõda. Kas see võitluseta sõda oli paratamatu või oleks seda võinud ära hoida?
Pärast Teist maailmasõda pinged USA ja NSV Liidu vahel aina kuhjusid. Mõlemad riigid teadsid, et neid võib oodata sõda. Loomulikult tuli teisest parem olla ja sõjaks paremini ette valmistuda, alustati võidurelvastumist. Nagu ogarad valmistati relvasid. Selle asemel, et suunata need hiiglaslikud summad näiteks sotsiaalpoliitikasse, kulutati need rahad sellise koguse pommide ja rakettide valmistamiseks, millega oleks saanud hävitada mitu korda kogu elu maakeral.Tegu oli küll rumal, aga kui üks riik alustab sõjaks valmistumisega, ei saa ka teine osapool passiivselt ootama jääda. Õnneks koostati lõpuks leping relvatootmise seisatamiseks. Võidurelvastumine oli alles väike osa Külmast sõjast. See valdas kõiki eluvaldkondi, kus oli võimalik üksteist üle trumbata, sealhulgas ka näiteks sporti.
Tõeliselt ärevusttekitavaks sai Külmas sõjas olukord Saksamaal.Sündmused nagu Saksamaa lõhenemine, rahareform , Berliini blokaad aastal 1948 jne. viisid kaks riiki olukorda, kus järgmine sõda paistis olevad vaid sammukaugusel. Võibolla kui Saksamaa saatus oleks pärast maailmasõda määratud teiseks ja seda poleks jagatud nelja riigi vahel, poleks Külm sõda alanudki, kuid selles ma kahtlen. Kindlasti poleks olukord nii pingeliseks muutunud. Kuid minevikku ei saa muuta ning keegi ei oska öelda, mida oleks muutnud Saksamaa erinev olukord. Võibolla oleks siis muudel põhjustel alanud hoopis kolmas maailmasõda.
Oluliseks teguriks Külma sõja lõpuaja sündmustes oli Ronald Reagani presidendiks saamine aastal 1981. Ta oli mees, kes ei tahtnud Külma sõda rahumeelselt lõpetada, vaid ta tahtis saavutada võitu, viia Moskva mõju ja võimsus miinimumtasemeni, millal ta enam ei ohustaks maailma. Tema agressiivne poliitika tekitas küll teistes palju pahameelt, tõi aga lääneriikidele lõpuks võidu. Mina arvan, et kui Reagan oleks president olnud Külma sõja alguses, oleks see varem lõppenud, sest Reaganil oli edukas taktika.
Üldiselt arvan ma, et Külm sõda oli paratamatu. Kuigi ei tea, mida mingi väikese sündmuse ärajäämine oleks asjade kulgemises muutnud, võin ma julgelt väita, et Teise maailmasõja järgne olukord oli juba selline, et kaks nii erinevat ideoloogiat pidid sattuma konflikti.