Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Külm sõda oli suurim vastasseis (0)

1 Hindamata
Punktid
Külm sõda oli suurim vastasseis #1 Külm sõda oli suurim vastasseis #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-10-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Brigita Maria Raave Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Külm sõda,kriisid

Suessi oli sõjaväeline rünnak Egiptusele Inglismaa, Prantsusmaa ja Iisraeli poolt, mis algas 29. oktoober 1956. Rünnak järgnes Egiptuse otsusele 26. juulil 1956 natsionaliseerida Suessi kanal, kuna Inglismaa ja USA ei andnud laenu Niiluse jõele Assuani elektrijaama rajamiseks. Riigistamine halvendas suhteid kanali seniste omanike Suurbritannia ja Prantsusmaaga, kes planeerisid sõjalist väljaastumist ja neid toetas Iisrael. Oktoobris 1956 tungis Iisrael Egiptusele kallale, novembris viisid oma väed kohale Suurbritannia ja Prantsusmaa. Sündmustesse sekkunud ÜRO nõudel sõlmiti vaherahu (seda nõudsid nii NSVL kui USA). Suessi kanal sai kaks aastat hiljem ametlikult Egiptuse omandiks. Suessi kriisi tulemusel nõrgenes piirkonnas Inglismaa ja Prantsusmaa positsioon, kasvas aga NSVL ja USA tähtsus, esimene hakkas toetama Araabia riike, teine Iisraeli, kui vastukaalu kommunismi levikule. Berliini kriis (1961) ­ rahvusvahelised suhted olid teravnenud. NSVL tahtis Lääne Berlii

Ajalugu
thumbnail
16
pptx

John F. Kennedy ja võidurelvastumine

Tallinna Sik upilli Keskkool John F. Kennedy & Võidurelvastumine Esitluse koostas: Martin Kristerson XII. klass 2012 John F. Kennedy ­ Kes ta oli? John Fitzgerald Kennedy, tuntud ka initsiaalide JFK all, oli Ameerika Ühendriikide 35. president. Ta sündis 29. mail 1917 Brookline's, Massachusettsis ja suri 22. novembril 1963 Dallases, Texases (mõrvati 46aastaselt). Ta oli USA president alates 1961. aastast kuni 1963. aastani. Enne presidendiks saamist oli ta senaator 1953­1960. Demokraat Miks ta tähtis oli? Alustas Rahukorpuse (Peace Corps) Andis NASAle ülesande Kuule lennuks (projekt Apollo) Võitles kodusõja vastu Tellis blokaadi Kuuba vastu kui Venemaa oma rakette seal hoidma hakkas Tuumakatsetuste keelustamise leping (Nuclear Test Ban Treaty ) Oli kommunismi va

Ajalugu
thumbnail
12
pdf

Üldajalugu 20. sajandil

AJALOO RIIGIEKSAMIKS 2009 ÜLDAJALUGU 20. SAJANDIL MIHKEL HEINMAA | RÜG | APRILL 2009 UUE SAJANDI ALGUS Suurriikide huvid Suurbritannia ­ soov säilitada liidri roll kõiges Euroopas. Venemaa ­ soov saada ülemvõim Balkanil ning Mustal merel. Samuti kontroll Konstantinoopoli ja Dardanellide üle. Prantsusmaa ­ soov vähendada Saksamaa kasvavat mõjuvõimu ning saada tagasi väärtuslik Elsass-Lotringi piirkond. Samuti huvide kokkupõrge Saksamaaga Aafrikas. Saksamaa ­ soov saavutada võim mandri Euroopas ja soov kolooniaid ümber jagada Austria-Ungari ­ vajadus tugevdada huve Balkanil, ning võidelda siseriikliku rahvuslusega. Itaalia ­ Huvid Aafrikas ­ Liibüa. Türgi ­ seista vastu Itaalia ja Venemaa survele Jaapan ­ soov võtta üle Saksamaa kolooniad Aasias. USA ­ soov saavutada mõjuvõim Lõuna-Ameerikas, ning majanduslikud huvid seal samas. Panama riik ja kanal. Säilitada tihedad kaubandussuhted Suurbritanniaga. Liidublokkide kujunemine 1879 ­ Saksamaa + Aust

Ajalugu
thumbnail
44
docx

Lähisajalugu: Külm sõda

sai rahareform, astuti Nõukogude okupatsioonitsoonis selle vastu (NL ei saanud linnaosa enda osaga majanduslikult siduda valuuta erinevuse tõttu). 1948 juunis lõikas NL Lääne-Berliini välismaailmast ära (elektrist, kütusest, toiduainetest). Loodeti linn põlvili suruda, kuid ei õnnestunud. Linnale ostutaud abi tegi öääneliitlased SMl populaarsemaks ja muutis Lääne ühtsemaks. Blokaad lõpetati 324 päeva hiljem.  Külm sõda (2 algust: Stalini kõne või Berliini blokaad) – Lääneriikide demokraatia ja idabloki kommunistliku režiimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiiki eluvaldkondi (majandus, poliitika, kultuuri- ja teaduselu, võidurelvastumine). Eesmärgid: 1) soov saavutada poliitilist ülekaalu Euroopas 2) soov laiendada mõjuvõimu Kolmandas Maailmas o Lääneriikide eesmärgid: K-E vabastamine kommunismi alt, SM taasühendamine, relvastuse vähendamine

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Külm sõda - blokaadid ja kriisid

Berliini blokaad(1948-1949)- Külma sõja algus. Ajendiks oli Saksamaa kolmes läänepoolses USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides läbi viidud rahareform. NSV liit hakkas kõik teed blokeerima,mis viivad Lääne-Berliini. Lääneriigid korraldasid õhusilla, mis varustasid kütuste ja toiduainetega linna ööpäevaringselt. Saksamaa lõhenemine(1949)- Blokaad tekitas Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV(Liitvabariik), idatsoonides Saksa DV(Demokraatlik vb). Korea sõda(1950-1953)- Põhja(abi:NSV Liit,Hiina)- ja Lõuna-Korea(abi:USA,lääneriigid) vahel.Tulemused: Põhja-Korea jääb kommunistlikuks ja Lõuna-Korea demokraatlikuks. Kuuba kriis(1959-1962)- Kahe üliriigi ­USA ja Kuuba vahel puhkenud vastasseis,mis ähvardas lõppeda tuumasõjaga. Kuuba juht-Caestro pooldas kommunismi. Sõlmib NSVL-ga lepingu. USA-le see ei meeldinud ning kuulutas sõjalise blokaadi. Kriis lahenes rahumeelselt, kus peale läbirääkimisi viis NV Liit

Ajalugu
thumbnail
13
doc

Euroopa 1900-1990

vaatama kommunistliku diktatuuri mõju kasvule · Balti riigid, Kesk­ ja Ida Euroopa jäid NSV Liidu mõju alla, tekkin n-ö Teine Maailm · Esialgu Euroopa ja pärast terve maailma lõhenemine, külma sõja algus Külm sõda NSV Liidu ja Lääneliitlaste suhete jahenemine sai alguse juba sõja lõpul. Tuli välja, et Stalin tahab kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle · Külm sõda oli NSV Liidu ja lääneriikide ideoloogiline, poliitiline ja majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil · 1946 peab Stalin kõne, milles andis Stalin mõista, et sõjad on paratamatud ja NSV Liit on valmis sõjaliseks konfliktiks läänega · Stalinile olidi sõja vältimiseks ulatuslikke järeleandmisi tegema · 1947 kuulutati USA-s välja Trumani doktriin ja Marshalli plaan · 1948

Ajalugu
thumbnail
30
pdf

Ajaloo konspekt 12. klass

● Tänu lääneriikide toetusele võitjariigiks totalitaarne NSVLiit, mis sõja lõpuks tugevnes ja haaras oma mõjusfääri Ida-Euroopa, Balti riikide okupeerimine ● Usaldus demokraatliku riigikorra vastu oli langenud, kommunistide mõju laienemine Tagajärjed: ● Algas Aasia ja Aafrika maade iseseisvumisvõitlus, mis lõppes koloniaalsüsteemi lagunemisega ● Kujunes terav vastasseis 2 üliriigi USA ja NSVLiidu vahel – külm sõda ● I, II ja III maailm ● Raudne eesriie – Ida-Euroopa eraldamine muust maailmast ● Prantsusmaa ja Suurbritannia mõjuvõimu vähenemine maailmas ● ÜRO ● Jalta konverentsi otsus ● Aprill 1945 – San Franciscos asutamiskonverents ● Põhikiri jõustus 24.oktoobril 1945 Tegevuse põhieesmärgid: 1) rahvusvahelise julgeoleku ja rahu säilitamine 2) riikidevahelise koostöö arendamine majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste

Ajalugu
thumbnail
28
docx

Ajaloo arvestuse küsimused 24.11.2017

(sise - ja välispoliitika) Stalin valitseb 1924-1953. Riigis valdas diktatuur ning oli üheparteiline süsteem. Puudusid õigused ja vabadus. “Sotsalistlik demokraatia”. Kommunistlik propaganda. Totaalne kontroll. Tööstused natsionaliseeriti ja põllumajandus kollektiviseeriti. Riigis oli plaani ja käsumajandus. Kõrge sõjaväetööstus. Stalini valitsusaja lõpus (1945-1953)oli tal eesmärgiks riigi tööstuse kiire taastamine eelisarendades rasketööstust. Põhjus - külm sõda ja võidurelvastumine. Suured kulutused läksid tuumarelva väljatöötamiseks. Defitsiit tarbe - ja toidukaupade osas. Selle vastu aitas masinad ja vabrikute sisseseaded reparatsoonidena. Kasutati sõja - ja poliitvange. Sisepoliitika Kollektiviseerimine- eraomandi likvideerimine ja talupoegade koondamine ühismajanditesse Industrialiseerimine- tööstuslik pööre. Majanduse tähtsaimaks osaks saab tööstuslik tootmine. NLKP I sekretär Rahvavaenlase otsingud

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun