Külm sõda oli suurim vastasseis (0)

Külm​ ​sõda​ ​oli​ ​suurim​ ​vastasseis 
 
Teises​ ​maailmasõjas​ ​võitlesid​ ​NSV​ ​Li t​ ​ja​ ​USA​ ​üheskoos​ ​Saksamaa​ ​ning​ ​Jaapani​ ​vastu,​ ​neil 
olid​ ​ühised​ ​vastased​ ​aga​ ​peale​ ​Teist​ ​ maailmasõda ​ ​said​ ​need​ ​kaks​ ​üliri ki​ ​rivaalideks​ ​ja​ ​lõpuks 
vaenlasteks.​ ​Ni ​ ​kujuneski​ ​konflikt​ ​Ida​ ​ja​ ​Lääne​ ​vahel,​ ​mida​ ​hakati​ ​kutsuma​ ​külmaks​ ​sõjaks.  
Külmaks​ ​sõjaks​ ​võib​ ​nimetada​ ​sõda,​ ​kus​ ​puudub​ ​otsene​ ​ relvakonflikt ,​ ​pi rdutakse​ ​​majandusliku, 
poli tilise​ ​ja​ ​​l​uuretegevusega​ ​üksteise​ ​vastu. 
 
Peale​ ​teist​ ​maailmasõda​ ​kartsid​ ​mõlemad​ ​pooled​ ​vastase​ ​võimalikku​ ​rünnakut​ ​ning​ ​mõlemad 
pooled​ ​üritasid​ ​vastast​ ​hirmu​ ​al ​ ​hoida.​ ​Toimus​ ​ võidurelvastumine ,​ ​lisaks​ ​tavarelvastuse 
massilisele​ ​suurendamisele,​ ​võeti​ ​1945.​ ​aastal​ ​Ameerikas​ ​kasutusele​ ​esimene​ ​tuumapomm, 
peagi​ ​oli​ ​ka​ ​NSV​ ​sel e​ ​pommiga​ ​tuttav.​ ​Mõni​ ​aasta​ ​hiljem​ ​loodi​ ​veelgi​ ​võimsam 
termotuumapomm.​ ​1950.​ ​aastatel​ ​katsetati​ ​esimesi​ ​kaugmaarakette,​ ​mis​ ​võisid​ ​pommi​ ​ igasse  
maailmanurka​ ​toimetada.​ ​Relvastumine​ ​läks​ ​ni ​ ​totralt​ ​suureks,​ ​et​ ​tuumapommidega​ ​oleks 
võimalik​ ​olnud​ ​​ ​maakera​ ​mitu​ ​korda​ ​õhku​ ​lasta.​ ​NSV​ ​Li t​ ​isoleeris​ ​ennast​ ​relvajõudude​ ​abiga 
täielikult​ ​ muust ​ ​maailmast.​ ​Churchil ​ ​nimetas​ ​Ida​ ​ja​ ​Läänt​ ​eraldavat​ ​pi ri,​ ​mil e​ ​NSV​ ​Li t​ ​lõi,​ ​ühes 
oma​ ​kõnes​ ​raudseks​ ​eesri deks.​ ​NSV​ ​Li du​ ​silmis​ ​sai​ ​sel est​ ​kõnest​ ​alguse​ ​külm​ ​sõda,​ ​nimelt 
kutsus​ ​Churchil ,​ ​sel es​ ​kõnes​ ​inimesi​ ​võitlema​ ​kommunismi​ ​vastu.​ ​1945.​ ​aastal​ ​võtsid​ ​USA, 
Prantsusmaa​ ​ja​ ​Suurbritannia​ ​Lääne-Saksamaa​ ​oma​ ​kontrol i​ ​al a,​ ​Saksamaa​ ​idaosa​ ​hakkas 
haldama​ ​NSV​ ​Li t.​ ​Ka​ ​pealinn​ ​Berli n​ ​jagati​ ​tsoonideks,​ ​1948.​ ​aastal​ ​sulges​ ​Nõukogude​ ​Li t​ ​kõik 
juurdepääsud​ ​Ida-Berli nist​ ​Lääne-Berli ni,​ ​nõnda​ ​sai​ ​alguse​ ​Berli ni​ ​ blokaad ,​ ​mida​ ​on​ ​peetud 
Lääneri kides​ ​külma​ ​sõja​ ​alguseks.​ ​Lääneri gid​ ​korraldasid​ ​õhusil a,​ ​mis​ ​varustas​ ​sissepi ratud 
linna​ ​toidu​ ​ja​ ​kütusega.​ ​Berli ni​ ​blokaad​ ​ei​ ​andnud​ ​ Moskvale ​ ​meelepärast​ ​tulemust​ ​ja​ ​mõne​ ​aja 
pärast​ ​see​ ​lõpetati.​ ​1949.​ ​aastal​ ​Saksamaa​ ​lõhenes:​ ​Lääne-Saksa​ ​aladel​ ​kuulutati​ ​välja 
Saksamaa​ ​Li tvabari k,​ ​Ida​ ​Saksamaal​ ​​ ​Saksa​ ​Demokraatlik​ ​Vabari k.​ ​ Pinged ​ ​üliri  kide ​ ​vahel​ ​üha 
suurenesid.​ ​1960.​ ​kastate​ ​algul​ ​sulgesid​ ​Saksa​ ​DV​ ​võimud​ ​kahe​ ​Saksamaa​ ​vahelise​ ​pi ri,​ ​hakati 
ehitama​ ​Berli ni​ ​müüri.​ ​Ida-Lääne​ ​vastasseisu​ ​iseloomustas​ ​ka​ ​sõjaliste​ ​li tude​ ​loomine,​ ​tähtsaim 
neist​ ​oli​ ​ NATO ,​ ​mis​ ​tegutseb​ ​ka​ ​tänapäeval. 
Kõige​ ​verisemaks​ ​külma​ ​sõja​ ​kokkupuuteks​ ​võiks​ ​lugeda​ ​Korea​ ​sõda,​ ​mil es​ ​sai​ ​surma​ ​ligi​ ​3 
miljonit​ ​inimest​ ​ja​ ​kus​ ​kommunistlikku​ ​Põhja- Koread ​ ​toetas​ ​NSV​ ​Li t​ ​ja​ ​Lõuna-Koread​ ​USA​ ​ning 
teised​ ​lääneri gid.​ ​Tõsi,​ ​Korea​ ​sõjas​ ​ei​ ​sõdinud​ ​USA​ ​ja​ ​NSV​ ​Li t​ ​kül ​ ​otseselt​ ​üksteise​ ​vastu,​ ​ent 
kaudselt ​ ​si ski. 
Vaieldamatult​ ​oli​ ​külma​ ​sõja​ ​ajal​ ​kõige​ ​ohtlikum​ ​Kuuba​ ​raketikri s,​ ​kuna​ ​neil ​ ​päevil​ ​oli​ ​ tuumasõja  
algamine​ ​kõige​ ​tõenäolisem.​ ​1962.​ ​aastal​ ​esitati​ ​ president ​ ​Kennedyle​ ​USA​ ​lennukitelt​ ​tehtud 
fotod,​ ​mis​ ​ tõestasid ,​ ​et​ ​NSV​ ​Li t​ ​ehitab​ ​ Kuubal ​ ​rakettide​ ​stardiplatvorme.​ ​22.​ ​oktoobril​ ​andis 
Kennedy​ ​käsu​ ​alustada​ ​mereblokaadi.​ ​USAs​ ​peeti​ ​Kuuba​ ​val utusplaane,​ ​maailm​ ​valmistus 
tuumasõjaks.​ ​Ent​ ​õnneks​ ​suudeti​ ​si ski​ ​jõuda​ ​rahumeelsele​ ​kokkuleppele,​ ​28.​ ​oktoobril​ ​nõustus 
Hrustsov ​ ​raketid​ ​ära​ ​vi ma​ ​ja​ ​stardiplatvormid​ ​Kuubal​ ​ lammutama .​ ​Kri s​ ​oli​ ​möödas.​ ​1980. 
aastatel​ ​võimaldasid​ ​USA​ ​presidendi​ ​​ ​Reagani​ ​ja​ ​NSV​ ​Li du​ ​juhi​ ​Gorbatsovi​ ​paranenud​ ​suhted 
vähendada​ ​külma​ ​sõja​ ​pingeid.​ ​1987.​ ​aastal​ ​saavutati​ ​kokkulepe​ ​tuumarakettide​ ​hävitamise 
kohta.​ ​Mitmed​ ​relvastust​ ​pi ravaid​ ​lepinguid​ ​tehti​ ​varemgi.​ ​Ent​ ​lõplikult​ ​sai​ ​külm​ ​sõda​ ​läbi​ ​si ski 
ni ​ ​Nõukogude​ ​Li du​ ​kui​ ​ka​ ​kogu​ ​idabloki​ ​lagunemisega. 
 
Öeldakse,​ ​et​ ​ratsionaalseid​ ​val utsuplaane​ ​peavad​ ​need,​ ​kes​ ​sõjast​ ​kasu​ ​loodavad.​ ​Sõjatulud 
peavad​ ​korvama​ ​sõjakulud.​ ​Lootus​ ​sõjast​ ​kasu​ ​saada​ ​peab​ ​olema​ ​ni ​ ​reaalne,​ ​et​ ​ol akse​ ​valmis 
riskima.​ ​Külm​ ​sõda​ ​on​ ​hi lgav​ ​näide​ ​sel est,​ ​kuidas​ ​mõlemad​ ​pooled​ ​ nägid ,​ ​et​ ​kasu,​ ​mis 
tuumasõjast​ ​tulnud​ ​poleks​ ​poleks​ ​korvanud​ ​kahjusid,​ ​mida​ ​ri k​ ​kandma​ ​oleks​ ​pidanud.​ ​Ni ​ ​oligi 
rivaalide​ ​omavaheline​ ​pinge​ ​suur,​ ​kuid​ ​suudeti​ ​jõuda​ ​kokkulepeteni,​ ​mis​ ​sõja​ ​ära​ ​hoidsid.