Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Teenuse Kvaliteet QoS (0)

1 Hindamata
Punktid
Quality of Service
Arvutivõrkude inseneri sõna Quality of Service tähendab mitte saavutatud teenuse kvaliteeti, kuid viitab ressursside reserverimis kontrollmehhanismidele. QoS on võime pakkuda erinevat prioriteedi erinevatele rakendustele (applications), kasutajatele, või andmevoogule, või tagada teatud tasemel tulemuslikkust andmevoogule. QoS-i garantiid on olulised, kui võrgu läbilaskevõime on ebapiisav, eriti kui kasutatakse multimeedia rakendusi, mis kannavad üle kõnet või videot reaalajas nagu IP-kõne, online mängud ja IP-TV. Need tihti vajavad fikseeritud bitikiirust ja viivitus tundlikud.
Best -effort service
On olemas ka Best-effort võrgu teenus. Kus võrk ei anna garantiid, et andmed on kohale toimetatud või et kasutajale antakse tagatud teenuse kvaliteedi tase või teatud prioriteet . Best effort võrgustikus kõik kasutajad saavad parima teenuse, mis tähendab, et nad saavad määratlemata muutlik bitikiirus ja tarneaeg , sõltuvalt praeguse liikluskoormusest.
IP pakett ja Type of Service
Reeglina, saadetud võrgus paketid erinevad IP viie päisevälja baasil. IP paketi allika aadress, sihtpunkti aadress, IP protokolli väli, allika ja sihtpunkti pordid. Nemad kirjeldavad andmevoogu. Andmevoog koosneb pakettidest, genereeritud rakendusega, mis töötab allika arvuti peal ja on mõeldud saatmiseks rakendusele, mis töötab sihtpunkti arvuti peal. Ühe andmevoo pakettidel on kõik viis IP paketti päiseväljad samamoodi täidetud.
Teenuse kvaliteet ei ole kellelgi geniaalne idee, mis oli välja mõeldud hiljuti. Juba need inimesed kes asutasid Interneti nägid ette selle vajadust ja mõtlesid välja teenuse tüüpi baiti, ehk Type of Service (ToS) IP paketi päises. Järelikult, võimalus realiseerida teenuse kvaliteeti oli võimalik juba alguses kui oli välja mõeldud IP pakett.
Teenuse tüüpi bait kasutatakse selleks, et määrata missugust teenuse kvaliteeti tahetakse. ToS bait koosneb 8 bitist.
0
1
2
3
4
5
6
7
Precedence
(Prioriteet)
D
T
R
ECN
  • 0-2 — IP segmenti prioriteet (precedence)
  • 3 —aja viivituse nõudlus( delay ) IP segmenti saatmisel (0 — normaalne, 1 — madal viivitus)
  • 4 —marsruuti läbilaskevõime nõudlus (throughput) mille järgi hakkab liikuma IP segment (0 — low, 1 — kõrge läbilaskevõime)
  • 5 —segmenti ülekanne usaldusväärsuse nõudlus (reliability) (0 — normaalne, 1 — kõrge usaldusväärsus)
  • 6-7 — ECN —(Explicit Congestion Notification) selgesõnaline ummikute teatamine (IP voogu juhtimine.)

Praktikas ToS välja kasutamine ei olnud laialdaselt rakendatud. IP rakendused ei täitnud ToSi välja ning ruuterid ignoreerisid seda IP paketti saatmise otsustamisel .
Võrguliikluse võtmeomadused
Kui vaadata pakett-vahetus võrgud, teenuse kvaliteet on mõjutatud erinevate tegurite poolt. Palju asju võib juhtuda pakettidega, kui nad liikuvad allikast sihtpunkti, mille tulemuseks on järgmised probleemid kui vaadata saatja ja vastuvõtja seisukohast :
  • Madal läbilaskevõime (Low throughput)
  • Mahaviisatud paketid (Dropped packets)
  • Vead (Errors)
  • Latentsus ( Latency )
  • Võdin (Jitter)
  • Rikkis tarne (Out-of- order delivery)

Madal läbilaskevõime võib seletada niimoodi – võrgu koormus muutub, kui mitu kasutajad jagavad sama võrgu ressursse ning ühe andmevoo bitikiirus (maksimaalne läbilaskevõime) võib olla liiga madal et kasutada reaalaja rakendusi. See võib juhtuda kui kõikidel andmevoogudel on sama prioriteet.
Mahaviisatud paketid – Ruuterid ei pruugi tarnida mõned paketid kui andmed on rikutud või nad saabuvad, kui nende puhvrid on juba täis. Vastuvõttev rakendus võib küsida, et see informatsioon saadetakse uuesti, mis võib põhjustada tõsiseid viivitusi üldises andmevoogus.
Vead – Bitide vead võivad alla põhjustatud müraga ja häiretega, eriti traadita sides ja kasutades pikkasid vask traate. Kui bit on vigane siis paket on rikutud ning vastuvõtja peab seda avastama ja tegutsema samamoodi kui see pakett oleks mahaviisatud, ehk paluda et informatsiooni saadetakse uuesti.
Latentsus – Iga paketi sihtpunkti jõudmine võib võta palju aega, sest paketi viivitakse pikkades järjekordades, või see võtab teist marsruuti, mis on pikem, et vältida ummikuid. See erineb läbilaskevõimest, kuna viivitus võib koguneda aja jooksul, isegi siis kui läbilaskevõime on peaaegu normaalne. Mõningatel juhtudel liigne latentsus võib muuta rakenduste nagu VoIP või online mängude kasutamiskõlbmatuks.
Võdin – Paketid allikast jõuavad sihtpunkti erineva hilinemisega. Paketi viivitus sõltub tema asukohast ruuterite järjekorras, mis on paketti liikumise teel allika ja sihtpunkti vahel ja see asukoht võib varieeruda ettearvamatult. See erinevus viivituses nimetatakse võdinaks ja võib tõsiselt mõjutada online audio ja/ või video kvaliteeti.
Rikkis tarne – Kui seotud pakettide kogumiku saadetakse läbi võrku, erinevad paketid võivad võta erinevaid teed, mille tulemuseks on erinev viivitus. Ning paketid jõuavad sihtpunkti teises järjekorras kui see järjekord millises neid saadeti. Selle probleemi lahendamiseks on vaja spetsiaalseid lisa protokolle mis panevad neid õigesse järjekorda kui nad jõuavad sihtpunkti. See on eriti oluline video ja VoIP andmevoogude jaoks, kus kvaliteet on dramaatiliselt mõjutatud nii latentsuse kui ka järjekorra puudumises.

IP Integrated Services (IntServ) ja Differentiated Services (DiffServ)

IP Integrated Services.


IntServ on teenus mis garanteerib teenuse kvaliteeti (QoS) võrkudes. Ja seda teenust võib kasutada näiteks selleks, et võimalda videole ja helile jõuda vastuvõtjani katkestusteta.
IntServ kasutab RSVP-d ( Resource Reservation Protokoll ), ehk Allika Reserverimis Protokoll. Kõik masinad, mille kaudu saab saata QoSi andmed, saadavad PATH sõnumi iga 30 sekundi järel, mis levib läbi võrkude. Need, kes tahavad kuulata, saadavad vastu RESV(lühend Reserve ) sõnumi, mis liigub tagasi saatjale. RESV sõnum sisaldab andmevoogu spetsifikatsioonid. Ruuterid, mis asuvad saatja ja kuulaja vahel peavad otsustama, kas nad saavad toetada reserveeritud andmevoogu või mitte, kui nad ei saa, nad saadavad sõnumit, et nad ei saa andmevoogu toetada, kuulajale. Aga kui nad on nõus reserveeritud andmevoogu toetama siis nad peavad seda tegema.
Ruuterid säilitavad andmevoogu olemust ja kontrollivad seda. Seda tehakse pehmes seisundis, ja kui mingi aja pärast midagi ei ole kuulda, lugeja lõpetab tööd ja reserveeringut tühistatakse. See lahendab probleemi kui saatja või vastuvõtja kokku varisevad(Crash) või lõpetatakse tööd ebakorrektselt(Shut Down) enne kui reserveering oli tühistatud.
Probleemid
IntServ-i probleem on selles, et igas ruuteris tuleb säilitada palju seisundeid. Selle tulemusena IntServ on hea väikese ulatusega võrkudele, aga kui rääkida suurtest võrkudest nagu Internet , siis on raske jälgida kõike reserveeringud. Mille tulemuseks, IntServ ei ole väga populaarne .
IP Differentiated Services.
Differentiated services annab võimalust erinevate andmevoogude klasside kooskõlastatud töötlemiseks. Vastavalt sellele mudelile, mis oli arendanud IETF (Internet Ingineering Task Force) DiffServ gruppi poolt, ToS baitist sai DS bait, ning DiffServ kasutab 6 tema biti. Igale koodi väärtusele vastab oma saatmise klass PHB (Per-Hop Behavior Forwarding Class ), mis määrab oodatud teenuse taset. Iga klaasi raamides paketid töödeldakse vastavalt nõuetele, määratud teenuse kvaliteediga. Traafik jagatakse piiratud klasside arvule või „käitumise gruppideks“ (behavior), mis annab võimalust teenuste diferentseerimiseks.
DiffServ mudeli plussid on selles, et see tagab ühist arusaamist kuidas peab traafikut töödelda. Ning see jagab traafikut suhteliselt väikeseks klasside arvuks, selle asemel, et eraldi analüüsida iga andmevoogu eraldi. Iga ruuteri võrk on konfigureeritud eristada traafikut vastavalt tema klassile. Iga traafiku klassi saab juhtida erinevalt, tagades sooduskohtlemist kõrgema prioriteediga traafikule võrgus.
DiffServ-i mudel ei sisalda ette tehtud otsuseid, missugust traafikut tuleb eelistada, see on võrgu operaatori töö. DiffServ lihtsalt annab raamistiku , et traafikut oleks võimalik klassifitseerida ja diferentseerida. Aga DiffServ soovitab standardiseerida traafiku klassid selleks, et muuta koostalitlusvõime erinevate võrkude ja erinevate müüjate varustuse vahel lihtsamaks.
Praeguseks on tuvastatud kaks traafiku klassi DiffServ raamides:
Kiirtarne (Expedited Forwarding PHB Group)
Garanteeritud tarne (Assured Forwarding PHB Group).
IP Differentiated Services plussid
Üks DiffServ eelis on selles, et traafiku kontrollimine ja klassifitseerimine on tehtud piiride peal DiffServ-i pilvede vahel. See tähendab, et Interneti tuuma ruuterid saavad teha oma tööd ja mitte hoolida makse kogumise keerukusest või lepingute jõustumisega. DiffServ ei nõua eelnevalt kokkuleppimist, mingeid reservatsioone, ja eaganõudvat ühest otsast teise ühenduse läbirääkimist iga andmevoo jaoks nagu integreeritud teenustega . See tähendab, et DiffServ on suhteliselt kerge rakendada.
Teenuse Kvaliteet QoS #1 Teenuse Kvaliteet QoS #2 Teenuse Kvaliteet QoS #3 Teenuse Kvaliteet QoS #4 Teenuse Kvaliteet QoS #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-01-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Aratamaru Õppematerjali autor
Quality of Service

Sarnased õppematerjalid

Andmeside ja -haldus
31
pdf

Andmeside ja -haldus

ringidena, et tagada piisav läbilaskevõime ja töökindlus. Ehk kaabli rikke korral ei katke ühendus vaid see suunatakse automaatselt ümber.) Juurdepääsuvõrk on kõige lõpptarbija poolsem võrgu osa, mis ühendab tarbija seadmeid lähima piirkondliku baasvõrgu ühenduspunktiga. Jaguneb kaheks: kaabliga võrgud ja raadiovõrgud. (Juurdepääsuvõrke on erinevatel kandjatel, erineva tehnoloogiaga ning nende läbilaskevõime, kvaliteet, mugavus kasutada, kättesaadavus, ja muud parameetrid erinevad suurelt.) Raadiolahendusega juurdepääsuvõrgud on mõeldud peamiselt mobiilsete lõpptarbija seadmete ühendamiseks. Selle tehnoloogiaga ühendatakse maju sellistes kohtades, kuhu infrastruktuuri rajamine fikseeritud võrgu näol ei ole võimalik looduslikel, majanduslikel vms põhjustel. Fikseeritud raadiolahendusega juurdepääsuvõrgud on mõeldud majade ühendamiseks seal, kuhu kaabliga võrgu rajamine ei ole võimalik

Andmeside ja -haldus
Arvutivõrkude konspekt 2014 eksamiks
41
pdf

Arvutivõrkude konspekt 2014 eksamiks

on lähemal lõpp-punktile. 4)Transpordikiht ­Transpordi kihi kohustused sisaldavad ots-otsaga sõnumite ülekande võimet, sõltumata aluseks olevast võrgust. Kaasnevad veel ka veakontroll, segmenteerimine, ummikukontroll, ülekoormuse kontroll ja rakenduse adresseerimine. Transpordi kihti võib võtta kui transpordi mehanismi (näiteks: auto, mille kohustus on oma pagas turvaliselt sihtpunkti toimetada.) Transpordi kiht pakub seda teenust, ühendades rakendusi läbi teenuse pordi. Kuna IP pakub ainult parima saavutuse toimetust, on transpordi kiht esimene TCP/IP kiht, mis pakub usaldusväärsust. 5)Rakenduskiht ­ pakub rakendusi kasutajale nagu näiteks e-maili kirjavahetus, internetivõrku sisenemine, failide edastamine jne. Rakenduskiht viitab kõrgema taseme protokollile, mida kasutavad enamus rakendusi võrguühenduseks. Andmed, mis on kodeeritud vastavalt rakenduskihile kapseldatakse ühte või enamasse

Arvutivõrgud
Arvutivõrgud eksami vastused
64
docx

Arvutivõrgud eksami vastused

kihi käest andmeid ja kuidas teisele kihile andmeid edasi anda. Protokollid on kahe kirja kirjutaja vahel, kahe postkontori vahel ning need ei ole füüsilised mõisted, vaid need on loogilised kokkulepped. 4. Kihid, teenused, protokollid ja andmete liikumine läbi kihtide Meil võib olla erinevate failide edastuse tarkvara, aga meil oleks vaja ühtset kommunikatsiooniteenust, mis võtaks standardsel kujul ühtede-nullide jada ette ja toimetaks selle teise punkti. Teenuse jaoks on aga ükskõik, mis sorti failidega on tegemist. Erinevad kihid jaotuvad: 1) failide edastuskiht (rakenduskiht) ­ rakenduskihi protokoll, kus saatja ja vastuvõtja süsteemid saavad üksteisest aru, millega on tegemist. 2) kommunikatsiooniteenuse kiht (transpordikiht) ­ transpordikihi protokoll, kus saatja transpordisüsteem ja vastuvõtja transpordisüsteem omavahel suhtlevad ja saavad aru, kas ainevahetus toimus ning kas see toimus korrektselt.

Arvutivõrgud
Arvutivõrgud eksamimaterjalid
46
pdf

Arvutivõrgud eksamimaterjalid

TCP töökindel andmevahetus: - teeb seda IP protokolli peal - kulmulatiivsed kviitungid (üks kinnitab kõik eelnevad ära) - kasutab phte kordussaamise taimerit (pannakse tööle akna kõige vasakus servas olevale paketile) - kordamist käivitavad 2 sündmust: timeout, kviitungite duplikaadid  TCP (transpordikihi tasemel) tagab töökindla andmeedastuse mitte-töökindla IP (võrgukihi tasemel) teenuse peale.  TCP muretseb selle eest, et vastuvõtja puhvris poleks segmendid vigased, dubleerimata, oleks õiges järjekorras jne.  TCP töökindel andmeedastus töötab üldjuhul järgnevalt: Transpordikiht, saab rakenduskihilt andmeid ning TCP kapseldab andmed segmentideks ja annab siis segmendid omakorda edasi võrgukihile, kust võtab IP üle. Kui taimer juba ei jookse ja on mõni ilma ACK-ita segment, siis TCP paneb taimeri tööle

Arvutivõrgud
Arvutivõrkude konspekt
14
pdf

Arvutivõrkude konspekt

Arvutivõrgud - konspekt 1. Mitmekihiline arhitektuur Rakenduskiht -> Transpordikiht -> Võrgukiht -> Transpordikiht -> Rakenduskiht. Võimaldab lahutada arvutivõrgu ja riistvara konkreetsest rakendusest. Kõik komponendid on iseseisvad, neid saab sõltumatult asendada. Uks kornponent (kiht) ei pea teadma, kuidas teine täpselt töötab. Olulised on ühe kihi poolt teisele pakutavad teenused. Alumine kiht pakub teenust ülemisele kihile (nt. transpordikiht rakenduskihile). Kõige madalam kiht on võrgukiht. Andmevahetus kahe osapoole vahel: Allikas - andmete genereerimine Saatja - teisendab andmed transportimiseks sobivale kujule Edastussüsteem - transpordib signaali ühest kohast teise Vastuvõtja - võtab signaali ja teisendab arusaadavale kujule (ADM - analoog- digitaal muundur) Adressaat - kasutab saadud andmeid Saatja ja vastuvõtja peavad suhtlema samas keeles. Protokoll - reeglistik, mida järgides on kaks osapoolt võimelised suhtlema. Koosneb süntaksist, semantikas

Arvutiõpetus
Kommunikatsiooni kokkuvõte
6
doc

Kommunikatsiooni kokkuvõte

1. üldine kommunikatsiooni mudel 9. Multipleksimine sageduse, aja ja koodi järgi. 17. FTP Failiedastusprotokoll FTP protokoll on ette nähtud Kommunikatsioonisüsteemi eesmärgiks on infovahetus kahe FDM e sagedusmultipleksimine – mitmele sõltumatule failide edastamiseks ühest arvutist teise üle Interneti. See olemi vahel. Allikas – saatja – edastaja – vastuvõtja – signaalile ühises edastusmeedias eraldi sagedusribade võimaldab teisel arvutil asuvaid faile oma arvutisse alla laadida sihtpunkt. Allikaks on olema, mis genereerib info, et see eraldamine. Sagedusmultiplekser võtab vastu sisendsignaale ning oma faile eemalasuvasse arvutisse üles laadida. FTP on kuskile edastada. Saatja on seade, mis kodeerib allika poolt igalt individuaalselt lõppkasutajalt ning genereerib igaühe olekut säilitav protokoll, kasutajainfo ja

Tehnoloogia
Arvutivõrgud eksamiks
2
doc

Arvutivõrgud eksamiks

Antud protokolli kasutatakse ka multimeedia edastamisel etappides ei teata kirja sisust midagi ja kirja saab kätte see, kellele see adresseeritud on. Allikas- andmete genereerimine; Saatja- ühendusega ja teatab kliendile>kasutaja saadab URLi loodud TCP ühendusse> server saab päringu, formuleerib vastuse, mis sisaldab ning mujal, kus tähtis on andmeside kiirus ja vähemtähtis kvaliteet, kuna pakettide kadumisel neid uuesti ei saadeta. teisendab andmed transpordiks sobivale kujule; Edastajatranspordib signaali yhest kohast teise. Vastuvõtja- võtab signaali vastu ja objekti ja saadab vastuse TCP kanalisse>server sulgeb ühenduse>kasutaja saab vastuse>järgmise klikiga hakkab kõik otsast peale. 26. Datagrammvõrgud ja virtuaalahelatega võrgud teisendab arusaadavale kujule (analoog digital muundur). Adressaat - kasutab saadud andmeid

Arvutivõrgud
Arvutivõrkude eksami konspekt
144
docx

Arvutivõrkude eksami konspekt

Kiri on nagu rakenduskihi protokoll - reeglid, kuidas sõnum kirja panna, mis keeles jne. Postisüsteemi huvitab ainult mis on kirja peal, mitte sisu. 2 kihti omavahel seotud liidesepunktide abil. Kirja kirjutajat ei huvita kuidas kirju sorteeritakse (pole vajalik info) ja sorteerijal on ükskõik mis seal kirja sees on seega teineteisest sõltumatud. Postkontoritel on ka oma protokoll kuidas neid kirju peab pakkima nt nööriga, kotti etc. Juures on ka legit teenuse edastamise süsteem. Ülemine kiht pakub teenust alumisele. Igal kihil on omad protokollid (reeglid) ja teenused. 4. Kihid, teenused, protokollid ja andmete liikumine läbi kihtide Kihilist arhitektuuri kasutatakse, sest nii on võimalik eraldada arvutivõrk ja riistvara konkreetsest rakendusest, kõik komponendid on iseseisvad ja neid saab asendada. Kihtidel ei ole vaja teada kuidas mingi teine kiht töötab, aga oluline on mis teenuseid pakub üks kiht

Arvutivõrgud




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun