Juhendaja : Kaja Saage Tallinn 2009 Korrosioon Korrosiooni nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast corrodere, mis tähendab puruks närimist. Seega korrosioon on metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Keemia keeles öelduna oksüdeeruvad metalli aatomid ümbritseva väliskeskkonna (õhk, vesi, erinevad gaasid, lahused jne.) toimel. Korrosioon on redoksprotsess, kus metallid on redutseerijad ise oksüdeerudes. Igapäevaelus näeme korrosiooni enamasti raudesemete roostetamisena, aga ka vask- ja hõbeesemete tuhmumisena. Korrosioon sõltub keskkonnast (õhus, vees, pinnases), mõjuteguritest (mehaaniline pinge vedrudes, koormust kandvad terastrossid), temperatuurist (kõrgemal temperatuuril korrosioon kiireneb), radioaktiivsest kiirgusest jm. Metallide korrosioon on metallide oksüdeerumine, mille tulemusena võivad metallisse tekkida augud või metallikihid lahti tulla. Raua korrosiooni nimetatakse roostetamiseks.
1100 eKr - 500 pKr EELROOMA *raua tootmine *põlluharimine, *majandusliku *tarandkalmed RAUAAEG soorauamaagist karjakasvatus ebavõrdsuse 500-50 pKr *uued suurenemine põllusüsteemid *linnuste rajamine ROOMA RAUAAEG *raudesemete *põllutöö, *ranniku-, kesk- ja *tüüpilised 50-450 pKr valmistamine karjakasvatus lõuna-Eestis tarandkalmed *käsitöö areng üksiktaluline asustus (ristkülik) *kaubandus *põletamine
Keemia keeles öelduna oksüdeeruvad metalli aatomid ümbritseva toimel. Korrosioon on redoksprotsess, kus metallid on redutseerijad ise oksüdeerudes. Korrosiooni iseloomu järgi võime jagada korrosiooniprotsessi kaheks: keemiline korrosioon ja elektrokeemiline korrosioon. Enamiks nõustub, et roostetamine teeb rohkem kahju kui head. Näiteks tänu korrosioonile võivad masinad lakata töötamast ja värvitud pinnad muutuvad koledaks. Igapäevaelus näeme korrosiooni enamasti raudesemete roostetamisena, aga ka vask- ja hõbeesemete tuhmumisena. Kõige ehmatavam võib olla, kui torud hakkavad seest roostetama ja välja voolab kraanist tumepruuni vett. On teada isegi juhtumeid, kus sild on kokku varisenud tänu korrosioonile-nt. ohios tuntud Hõbe sild. Selle kõige vältimiseks tuleks teostada õigeaegset hooldust ning katta korrosiooni kindlama värvikihiga. Heast küljest võib roostetamine, tänu erilisele töötlemisele, väga ilus välja näha
KORROSIOON! Mis on korrosioon? - Korrosioon on metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel.Igapäevaelus näeme korrosiooni enamasti raudesemete roostetamisena, aga ka vask- ja hõbeesemete tuhmumisena. Korrosioon jaotatakse kaheks : 1. Keemiline korrosioon, mis toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, seega mitteelektrolüütides. Näiteks raua ühinemine hapnikuga ilma niiskuse juurdepääsuta. Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid jt. automootori osad, bensiininõude sisepinnad jne 2
· Militaararhitektuur sõjalisd ehitised (keskaja kindlused, kasarmud) · Arhitekt ehitusmeister (varem), esimesed arhitektid pärit antiikajast, keskaajal kaob selline mõiste, ilmub uuesti renessansiajal. · Tarbe- ja kujutav kunst: · maalikunst · skulptuur ehk plastika · graafika · Tarbekunst igapäevaselt kasutatavad esemed (nahkehistööd, keraamika, puitehistöö), tähtsateks sündmusteks tarbekunstis: potikedra levik (6-5 at eKr), sepis ja raudesemete levik (4 at eKr), klaasikunst (vana Kreeka, laiemalt renessansiajal), tekstiilikunst ja mood (esiaja lõpp), disain tööstuses valmistavate masstoodangu kujundamine (19.saj lõpp 20.saj algus). · Kujutav kunst oli oluliseim (maalikunst, skulptuur). Oli enamasti seotud usunditega. Kunstnik oli poolpreester. Arhitektile olid tähtsad manuaalsed oskused. · Foto-, video- ja arvutikunst: manuaalsed oskused pole nii tähtsad, tehnilised kunstid.
elas pronksiajal ava mitmed pronksiaegsed koos karjakasvatusega. asulates. traditsioonid. Põllumajanduse arengut Hakati rajama erilisi Surnuid hakati matma soodustas käsitöö areng, maapealseid kalmeehitisi tarandkalmetesse. eriti raudesemete kivikirstkalmeid. Majandus hakkas are valmistamine. Eesti oli jagunenud kaheks nema seoses kohaliku Edusamme soodustas regiooniks: ranniku rauatootmisega. asjaolu, et rooma rauaaeg piirkonnaks ja sisemaaks
martna,kullamaa ELATUSALAD Põllumajandus ja põllumajandus Põlluharimine, põlluharimine Kaubandus, karjakasvatus, karjakasvatus, väärismetall, maaviljelus, käsitöö. TEGEVUSALAD/ Ehted,savinõud, Soorauamaak, Raudesemete Keltide põllud, Linnuste rajamine. OSKUSED kaheväljapõllusüste valmistamine, künnipõllud, Rüüsteretked em, sulatati rauda kvaliteetsed kirved kaheväljasüsteem. meredel, ja noad, vikatid ja Linnuste rajamine künnipõllundus,
Raud (ii) oksiid (FeO) on must kristlane,õhus oksüdeeruv aine.Praktilist tähtsust ta ei oma.Raud (III)oksiid ehk diraudtrioksiid(Fe2O3) on punakaspruuni värvusega kristlane aine.Ta kuulub punase ja pruuni rauamaagi koostisesse.Raud (III) osksiidi kasutatakse raudmenniku,ookri või muumia nime all malrivärvide ja mitmesuguste poleerimispulbrite valmistamiseks. Triraudtetroksiid(Fe3O4) on musta värvusega kristalne aine.Looduses leidub teda magnetiidina,samuti tekitatakse teda kuntslikult raudesemete pinnale nn.tagikihina,et kaitsta rauda korrosiooni eest.Triraudtetraoksiidi kasutatakse magnetofonilintide,ferriitantennide,tugevate püsimagnetite ja termiitsegu valmistamisel. Üks raua oksiididest ei lahustu vees. 5.Raua hüdroksiid.Raud(II)hüdroksiid[Fe(OH)2] on valge kristalne aine,mis tekib raud(II) soolade reageerimisel leelisega:............ Raud(II) hüdroksiid reageerib hapetega: ............................................................
Korrosiooni puhul mõjutab metalli ümbritsev keskkond keemiliselt. Mis on korrosioon? - See nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast corrodere, mis tähendab puruks närimist. Seega korrosioon on metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Keemia keeles öelduna oksüdeeruvad metalli aatomid ümbritseva väliskeskkonna (õhk, vesi, erinevad gaasid, lahused jne.) toimel. Korrosioon on redoksprotsess, kus metallid on redutseerijad ise oksüdeerudes. Igapäevaelus näeme korrosiooni enamasti raudesemete roostetami- sena, aga ka vask- ja hõbeesemete tuhmumisena. Too konkreetseid näiteid oma kodusest elust erinevate metallide korrosioonist. Raua korrosioon Korrosiooni iseloomu järgi võime jagada korrosiooniprotsessi kaheks: 1. Keemiline korrosioon, mis toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, seega mitteelektrolüütides. Näiteks raua ühinemine hapnikuga ilma niiskuse juurdepääsuta: 4Fe + 3O2 = 2Fe2O3 2
Võisid tekkida asulate pealikud, kes suutsid kehtestada võimu juba ulatuslikuma territooriumi üle. Rauaaeg Vanem 500 eKr 50 pKr Jätkati paljusid pronksiaja kombeid. Järk-järgult hakkasid tekkima uued põllusüsteemid, teistsugused kalmed, rauasulatuskohad, ajutiselt kasutatavad linnused. Põllud olid palu korrapärasemad. Majandus hakkas kiiremini kasvama seoses kohaliku rauatootmisega. Põllumajanduse arengut soodustas ka kästitöö areng, eriti raudesemete valmistamine. Kesmine 450 800 Hakati rajama mägilinnuseid ja neemiklinnuseid. Hakkasid kujunema külad. Hakati maa sisse peitma relvi, tööriistu ning samuti ka hõbeaardeid, milles oli ka kullatud esemeid. Noorem 1050 1200 Peamiseks elamuks oli suitsutuba, hoone mida köeti ilma korstnata kerisahjuga. Suitsutoas kuivatati ka vilja. Majanduse osas tegeleti peamiselt vahetuskaubandusega. Suhted naabritega olid valdavalt rahumeelsed. Aeg-ajalt tekkis tülisid ning tehti
Leiti, et sellega saab teenida ning kes haarasid võimalusest kinni, said peagi sellel alal osavateks ja hakkasid teenima kasumit. Raua kasutuselevõtt soodustas erinevate ühiskonnakihtide teket, kõrgema kihi moodustasid need, kes tegelesid raua töötlemise ning sellega kauplemisega. Süvenes varanduslik ebavõrdsus ning esile kerkisid jõukamad ja rikkamad talud. Arvatakse, et raua kasutuselevõtuga hakkas tekkima ka ühiskondlik võimuvõitlus. Lõpuks kujunes raudesemete valmistamisest välja käsitöö. Valmistati mitte ainult tööriistu, vaid ka keerulisemaid ehteid ja pronksi. Raua kasutuselevõtt on muutnud suuresti ka tänapäeva elu. Tänu sellele tekkisid erinevad ametid, inimesed hakkasid keskenduma peamiselt ühele alale ning üritasid sellel alal võimalikult edukalt läbi lüüa. Rauaga hakati kauplema ka väljaspool oma riiki ning suhted naaberriikidega muutusid paremaks. Veeteede sõlmpunktidesse tekkisid käsitöö- ja kaubanduskeskused.
RAUA AEG jm) suunas aktiviseerus linnuste kasutamine, neid kasutati raudesemete valmistamine täiustus, igapäevaseid Põlluharimise võeti kasutusele kaheväljasüsteem, nüüd püsivalt (oli vajadus end kaitsta), ilmselt elasid keskmine tööriistu valmistastasid külasepad; erinevad endiselt tegeldi ka muude tegevusaladega (vt eelrooma ja
9) Mida ütlevad Jaagupi tarandkalmed matmiskombestiku kohta? (3) 10) Nimeta 3 keskmisel rauaajal toimunud ühiskondlikku muutust! 11) Milline on keskmise rauaaja uurituim linnus? Kirjelda arvatavat elu selles. 12) Kuidas erinevad kivivarekalmed eelnenutest? 13) Nimeta noorema rauaaja suurim muutus Läänemere piirkonnas. 14) Kuidas olid Eesti ala muinasaja lõpuks asustatud? 15) Kirjelda Jõuga kääbaste hauapanuseid! 1) Rauaaeg on ajalooperiood, mis algas raudesemete kasutuselevõtuga Eestis, ning lõppes siinse ala vallutamisega sakslaste ja taanlaste poolt. 500 eKr – 450 pKr – Vanem rauaaeg 450-800 pKr – Keskmine rauaaeg 800-1227 pKr – Noorem rauaaeg 2) Rauatootmine sai alguse umbes 1500 a. eKr Lähis-Idas. See oskus püsis mitu sajandit tänapäeva Türgi alal elanud hetiitide saladusena, mistõttu see kohe Euroopas ei levinud. Euroopas sai see tuntuks alles pärast
Ühe kalme laius oli umbes 1 meeter ja pikkus 5-10 meetrit. Ühte tarandisse maeti umbes 10-20 lahkunut, kasutusele võeti jälle põletamise meetod. Nüüd oli ka populaarne igal sugupõlvel rajada oma matmis paik. 7. Mis tingis põllumeeste, kaupmeeste ja käsitööliste eristumise ühiskonnas? Eesti elanike peamiseks elatusalaks oli kindlalt kujunenud põlluharimine koos karjakasvatusega. Põllumajanduse arengut soodustas käsitöö areng, eriti raudesemete valmistamine. Inimesed kes tegelesid põllunduse, kaubanduse ja käsitööga olid tava rahvast rikkamad, ja nende „palgaga“ saadi elatud. Indrek-Kristjan Paut 10B
püsivaim raua oksiid. Teda kasutatakse odava ja vastupidava värvipigmendina (kollakas on ooker, punakas on rauamennik jne). See oksiid on ka ferromagneetne aine ja seetõttu kasutatakse seda magnetite tegemiseks. Fe3O4 Segaoksiid raud(II;III)oksiid on musta värvi vees raskesti lahustuv kristlane aine, mis tekib kõrgel temperatuuril. Aine on üks peamisi raua oksiide. Sellel on magnetilised omadused ning looduses esinebki magnetiidina.Kunstlikult tekitatakse teda raudesemete pinnale tagakihina kaitseks korrosiooni eest ning seda sellepärast, et ta on kõige püsivam raudoksiid. Tehnikas kasutatakse seda oksiidi ferriidi nime all ning teda kasutatakse magnetofonide, ferriitantennide, tugevate püsimagnetite ja termiitsegu valmistamiseks. FeCl3 Raud(III)kloriid on kõige levinud raud(III)sool - pruunikas kristalne vedelik, mis on väga hügroskoopne ehk seob/imab kergesti vett/niiskust. Raud(III) kloriidil on nõrk kuid terav lõhn
Biokorrosioonist võivad osa võtta bakterid, seened, vetikad jm. Rauabakterid toituvad anorgaanilise päritoluga süsinikuühenditest, peamiselt süsinikdioksiidist. Kokkuvõte Korrosioon ehk argikeeles roostetamine on sageli esinev nähtus. Korrosioon tekitab rahvamajandusele tohutut kahju ja on väga kahjulik. Mõnedel andmetel iga kuues, vähemalt iga kümnes kõrgahi töötab ainult korrosiooni "heaks". Kasutusel olevate teras- ja raudesemete keskmiseks elueaks peetakse vaid 15 aastat. Korrosiooniga on nii nagu kõige muugagi: võideldes ühe häda vastu, kutsume tahtmatult esile teise. Õnneks on välja mõeldud palju erinevaid viise kuidas selle vastu võidelda. Kasutatud kirjandus http://miksike.com/docs/elehed/9klass/metallid_mittemetallid/9-1-14-1.htm http://www.slideshare.net/Jyrtoakame/korrosioon-esitlus-presentation http://mudelid.5dvision.ee/korrosioon/ www.ai.ee/failid/274.ppt http://et.wikipedia.org/wiki/Korrosioon
laps. RAUAAEG Esimesed Põlluharimine koos Kaubavahetus Tarandkalmed, 500eKr 1200 raudesemed karjakasvatusega, Rooma maapealne, pKr naaberaladel, käsitöö areng: impeeriumi põletusmatusega. EELROOMA JA kohalikust raudesemete aladega. Asustuse Kividest laotud ROOMA 500 eKr soorauamaagist valmistamine, tihenemine kesk- ristkülikukujulised 450 pKr kuna raua tootmine. pronksist ehted. ja lõuna- Eestis, tarandid. Rohkete Rooma impeerium üksiktaluline panuste hulgas mõjutas põhja- asustus. relvade puudumine. Euroopat, sh
Surnud maeti nelinurksetesse tarandkalmetesse. Kasutusele võeti soorauamaak, mida pidi aga enne sepistamist palju töötlema. Eelrooma rauaajal jätkus üksiktaluline asustus ja süvened varanduslik ebavõrdsus. Rooma rauaaeg: tarandkameid hakati ehitama korralikumalt, neid piirasid müürid. Surnuid maeti põletatult. Peamisteks elatusaladeks olid kindlalt kujunenud põlluharimine koos karjakasvatusega. Põllumajanduse arengut soodustas käsitöö areng, eriti raudesemete valmistamine. Valmistati kvaliteetseid kirveid, nuge, vikateid ja sirpe. Pronksi jõudis eestisse suurtes kogustes ning hakati valmistama peeneid ripatseid, keerulisi sõlgi, kaelaja käevõrusid, sõrmuseid.
Majandus hakkas arenema seoses kohaliku soorauamaagi kasutusele võtuga. Raud oli ka tugevam, teravam ning vastupidavam kui pronks. 6. Kuivõrd muutusid inimeste elatusalad vanemal rauaajal võrreldes pronksiajaga ? Pronksiajal tegeldi karjakasvatuse ja maaviljelusega. Sisemaal ka alepõllunduse kalanduse ja jahindusega. Vanemal rauaajal oli põlluharimine ja karjakasvatusega ning hakkas arenema käsitöö(eriti raudesemete valmistamine, kuid ka pronksi jõudis eestisse suuremates kogustes). Vahetuskaubandus. KESKMINE RAUAAEG JA VIIKINGAEG 1. Tooge näiteid maastikuelementide kasutamisest linnuste rajamisel. Mille poolest erinevad Lääne-Eesti linnused ülejäänud Eesti linnustest? Rajati voortele. Kasutati nõlvu, valle, kraave. Linnusetüüp /levikupiirkond Välised tunnused, ehituslikud iseärasused
kivist, savist, sarvest Sise-Eesti oli ja luust. hõredamalt Pronks(tina ja vase asustatud-> segu)-skandinaaviast paikne eluviis. RAUAAEG al Esimesed Käsitöö areng, Paikne eluviis. Tarandkalme. 500 eKr. raudesemed raudesemete Üksiktaluline Panuste hulk Eelrooma ja naaberaladelt. Rauast valmistamine, asustus. suurenes, aga rooma rauaaeg riistad veel pronksist ehted. Asustuse relvad puudusid 500 eKr-450 vastupidavamad, töö Karjakasvatamine tihenemine nende hulgas. pKr. Nimetus veel viljakam. Kohalik koos põlluharimisega. Kesk- ja Lõuna Ehitati
jagatakse Eesti rauaaeg tavaliselt kolmeks suuremaks perioodiks ja need omakorda veel alaperioodiks. Eesti vanema rauaaja (kuni umbes 450 pKr) esimesel poolel (kuni umbes ajaarvamise alguseni) oli raua levik veel küllaltki vähene, mitmed tööriistad ja muud tarbeesemed valmistati endiselt sageli kivist. Vanema rauaaja teisel poolel, Rooma rauaajal, elavnesid tunduvalt Eesti ala kaubandussidemed läänepoolsete aladega,muuhulgas jõudis Eestisse suur hulk esemeid Rooma impeerumist.Raudesemete valmistamiseks hakati kasutama kohalikku soorauda, misjärel raudesemete kasutamine hüppeliselt kasvas. Sel ajal hakati inimesi matma tarandkalmetesse,Ida-Eestis ka kääbastesse.. Rooma rauaajast võib pärineda ka eestlaste esmainimene, nimelt on Rooma ajaloolane Tavitus Teoses ''Germania'' maininud 1.sajandi lõpul teiste põhjapoolsete rahvaste seas ka aeste ja finne, kellest esimesi seostatakse tavaliselt baltlaste javiimased soomeugrilastega. On oletatud, et Rooma rauaaja lõpul, 4
Rooma 50 * raud esemed - kirved ja * põlluharimine koos * üksiktalulise maaviljeluse * mõju Rooma impeeriumilt rauaaeg 450pKr noad karjakasvatusega õitseaeg * tüüpilised tarandkalmed * kasutusele vikatid ja * käsitöö areng, eriti * rauasulatuskohad (Tartu, (ristkülikud ja kividest laotud sirbid raudesemete valmistamine Saaremaa) müürid) * sõled, ripatsid, ehted * ehete tegemine * suured talud (ülikud) * maeti enamasti põletatult * vähesemad panused kaasa, uhkemad panused Kesk- ja Lõuna-
Korrosioonitõrje 1. Metalli enesekaitse (nt: alumiinium, kroom, tsink) osadele metallidele tekib oksiidikiht, mis takistab edasist õhuhapniku ja vee juurdepääsu metallile, aga ei kaitse hapete eest 2. Metalli isoleerimine väliskeskkonnast kaitsekihiga: emaili-, värvi- või lakikiht. Kaitseb kuni kiht on terve. (autod, masinad, raudteesillad jms) 3. Metalli kaitsmine korrosioonikindlamast metallist kaitsekihiga (enamasti nikli- või kroomikihiga elektrolüüsi teel) 4. Raudesemete kaitsmine õhukese tina- või tsingikihiga kastetakse metallese vastavasse sulametalli. 5. Elektrokeemiline kaitse/ protektorkaitse: kaitstav seade, nt niiskes pinnases asuv metalltoru, ühendatakse juhtme abil aktiivsemast metallist (Zn või Mg) plaadiga nn. protektroiga. Sellisel juhul jaotuvad oksüdeerumius- ja redutseerumisreaktsioonid erinevate metallide vahel: aktiivsem metall(protektor) oksüdeerub ja läheb ioonidena pinnasesse või merevette. Vabanenud elektronid
Euroopale ja ka Eestile. Kalmed muutusid korrapärastemaks ja ühes kalmes oli minu tarandit kõrvuti. Surnuid maeti enamasti põletatult. Luukillukesed puistati arvukade ehetega kalmekivide vahele.igasse tarandisse maeti u 10-20ne jäänused. Rooma rauaaega peetakse üksiktalulise maaviljelusliku asutuse õitseajaks. Peamine oli siiski põlluharimine ja karjakasvatus. Põllumajanduse areng tänu kästöö arengule, eriti raudesemete valmistamine. Tehti vikateid, nuge, sirpe, kirveid. Pronks oli kättesaadavam ja tehti keerulisi sõlgi, ripatseid, käe-kaela võrusid, sõrmuseid. Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg Linnuste rajamine keskmise rauaja (450-800pKr) algul. Tunduvalt rohkem hakati neid ehistama 8saj paiku. Paljusid neist kasutati püsivalt kogu viikingiaja (800-1050), mil ühtlasi tugevndati kaitseehitisi. Linnuste rajamiseks valiti järskude nõlvadega ja sobiva suurusega künkad
kägardatuna,kalmistud asulast eemal.tegeldi algelise loomakasvatusega(kitsed,lambad,veised,sead.) balti hõimud- hilisemate leedukate,lätlaste ja preislaste eelkäiad Pronksiajal- hakati asulaid kindlustama(paekivist laotud tara, palkidest kaitsesein- Asva kindlustatud asula järgi saaremaal, nim kogu kultuuri Asva kultuuriks. peamised tegevusalad pronksiajal-karjakasvatus, maaviljelus, küttimine,kalapüük, kaubavahetus(võib järeldada metallihulga suuren.) Varane rauaaeg-üksikute raudesemete(mõõk,naaskel,suur nuga) levik(raskesti kättesaadavad,kallid) ei asendanud veel luust ja kivist tööriistu. Kalmed ja kultusekivid- surnuid hakati matma erilistesse maapealsetesse kivikirstkalmetesse. suurematest kividest tehtud ring ja keskel põhja-lõuna suunaline kirst.kirstu ja ringi peale kuhjate kivihunnik. laevkalmed-neid ümbritsevad kivid olid paigutatud laevakujuliselt, sinna maeti surnud põletatult. väikeselohulised kultuskivid-suured rändrahnud, väikeste lohukestega.
või koe hävimine keskkonna mõjul. Tehnika seisukohalt on korrosioon materjali keemiline reaktsioon ainetega materjali ümbrusest, mis kutsub materjalis esile mõõdetava muutuse. Metallide korrosioon on metallide oksüdeerumine, mille tulemusena võivad metallisse tekkida augud või metallikihid lahti tulla. Raua korrosiooni nimetatakse roostetamiseks. Tugeva korrosiooni puhul võib materjal lakata täitmast funktsiooni, milleks ta on mõeldud. Igapäevaelus näeme korrosiooni enamasti raudesemete roostetamisena, aga ka vask- ja hõbeesemete tuhmumisena. Mõned metallid, näiteks alumiinium, võivad moodustada korrosiooni takistava oksiidikihi. Korrosiooni takistamiseks kasutatakse mitmesuguseid korrosioonikaitse meetmeid. Keemias käsitletakse korrosioonina metallide hävimist ümbritseva keskkonna (õhk, vesi, erinevad gaasid, lahused jne.) toimel. Korrosioon on redoksprotsess, mille käigus metallide aatomid oksüdeeruvad ja muutuvad ioonideks
10)RAUA KASUTUSELEVÕTT u.500 a paiku jõudis Eestisse esimesed rauast asjad. Rauast tööriistad ja relvad olid tugevamad, teravamad ning vastupidavamad. Kasutusele võeti soorauamaak, maak tambiti peeneks ning pandi puusöega savist ja kividest valmistatud ahjudesse,lõõtsaga pumbati ahju õhku,et söed vajaliku kuumuse annaksid. 11)ELATUSALAD ROOMA RAUAAJAL Peamiseks elatusalaks oli põlluharimine koos karjakasvatusega. Põllumajanduse arengut soodustas omakorda käsitöö areng,eriti raudesemete valmistamine. 12)TACITUS JA AESTID Aastal 98 mainis Tacitus rahvast nimetusega aestid. Vahel peeti seda koguni eestlaste esma- mainimiseks, tänapäeval arvatakse,et aestid polnud konkreetne rahvas,pigem kasutati seda kui balti kui ka läänemeresoome hõimude ühisnimetusena. 13)LINNUSED RAUAAJA ALGUSES põhjused-naaberaladelt sooritatud sõjakäigud ja röövkäigud või siis ülikute vahel kujunenud tõsised pinged Mägilinnus-üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele
inimene pidi soola ostma. Tööstus Prantsuse tööstus oli vaadeldaval perioodil veel manufaktuuride staadiumis. Vanadeks traditsioonilisteks tööstusharudeks olid kalevi-, lõuendi- ja osalt metallitööstus. 18. sajandi teisel poolel tekkis nendes aga seisak. Uuteks arenevatek harudeks olid siidi- ja puuvillatööstus, metallitööstuses relvatööstus. Siiditööstuse suurem keskus oli Lyon, mille toodangust umbes pool müüdi Pariisis, teine osa läks välismaale. Relvade ja muude raudesemete tootmiseks rajati riiklikke manufaktuure, kuid soositi ka eraettevõtlust. Tekkisid ka mitmesaja töötajaga suurettevõtted. Tähtsaim tööstuskeskus oli Pariis, kus 1780.a. elas umbes 600 000 inimest, nendest 75 000 manufaktuuritöölist. 18. sajandi keskel tehti Prantsusmaal esimesi katsetusi masinatega. 1747 leiutas J. de Vaucanson kangasteljed, mis aga ei leidnud püsivat rakendust, sest vabrikus kootud riide järele puudus nõudlus.
tasapinnas ( joonis D ). Voolusuuna muutmisel sirgjuhtmes pöördub raam 180 kraadi võrra. Püsimagnet on keha , mida alati ümbritseb magnetväli. Asetame raami püsimagneti pooluste vahele ja laseme raamist läbivoolu ( joonis E ). Raam pöördub selissesse asendisse, et raamitasand on poolusi ühendava sirgega risti. Ühe püsimagneti põhjapoolus ja teise lõunapoolus tõmbuvad, sama liiki poolused aga tõukuuvad. Raudesemete tõmbumist püsimagneti mistahes pooluse suunas põhjustab rauatüki ajutine magnetiks. Seejuures tekitab püsimaagneti üks poolus rauatüki endapoolses küljes vastupidise magnetpooluse ja kutsub esile tõmbejõu. Nähtust ,mille puhul magnetvälja paigutatud aine tekitab ka ise magnetvälja nimetatakse aine magneetumiseks. Püsimagneti poolitamisel ei teki kaks lahutatud magnetpoolust vaid kaks uut püsimagnetit, millel on kummalgi oma põhjapoolus ja lõunapoolus.
Jätkus üksiktaluline asutus ja süvenes varanduslik ebavõrdsus. Esile kerkisid jõukamad talud, millel oli võim oma ümbruskonna üle. Järgneb rooma rauaaeg 50-450 pKr. Iseloomulikud tarandkalmed korrapärased ristkülikud, mida piirasid kividest müürid. Surnuid maeti sinna põletatult. Rooma rauaaega peetakse üksiktalulise maaviljelusliku asutuse õitsenguks. Põhilised elatusalad olid põlluharimine ja karjakasvatus. Põllumajanduse arengut soodustas käsitöö areng, eriti raudesemete valmistamine. Pronksi jõudis Eestisse juba suurtes kogustes. Hakati valmistama palju ehteid. Eesti elanike kaubandushuvid suundusid nüüd lõunasse, Rooma impeeriumi poole. Kauplemine lõunaga toimus ennekõike balti hõimude vahendusel. Sõjalised konfliktid puudusid, rahulik aeg. Järgneb keskmine rauaaeg 450-800. Ühiskonna stabiilsuse vähenemine: ehitati linnuseid ning maasse peideti ohtralt väärisesemeid. Mujal maailmas algas rooma rauaeg rahvasterännuga. Tekkisid külad
Korrapärasemad põllud, tarandkalmed, ajutiselt kasutatavad linnused.. Seoses kohaliku rauatootmisega arenes majandus, kasutusele vöeti soorauamaak. Jätkus üksiktaluline asustus ja süvenes varanduslik ebavõrdus. Ühiskondlik võimuvõitlus. Rooma rauaaeg (50-450pKr)- Rooma mõjutas kogu Euroopat. Tarandkalmed muutusid korrapärasemaks, surnuid maeti enamasti põletatult. Üksiktalulise maaviljelusliku asustuse õitseaeg. Põlluharimine ja karjakasvatus. Käsitöö areng (raudesemete valm.-vikatid ja sirbid + mitut tüüpi keerulised ehted), edusammud majanduselus, kaubandushuvid suundusid rooma impeeriumi poole. Kesmine rauaaeg (450-800) ja viikingiaeg (800-1050) Linnuste ehitamine: mägilinnused (üksikutel igast küljest kaetud küngastel), neemiklinnused (mäeseljaku lõppeval otsal, üks kunstlik vall kaitseks, pealtvaates kumerate külgedega kolmnurk), ringvall-linnused (üksikud ja madalate vallidega), linnus-asulad (kompleks,
Esile oli kerkinud jõukamad talud, millel oli võim oma naabruskonna üle. Rooma rauaaeg:Rooma impeeriumi mõju kogu Põhja- euroopale. Tüüpilised Tarandkalmed olid korrapärased ristkülikud, mida piirasid müürid.Surnuid maeti tarandkalmetesse põletatult. Üksiktalulise maaviljelusliku asustuse õitseaeg. Tüüpilised tarandkalmed levisid nüüd ka sisemaale.Peamine elatusala: põlluharimine ja karjakasvatus. Põllumajanduse arengut soodustas käsitöö areng, eriti raudesemete valmistamine. Kaubandushuvi nüüd lõunas. Võõramaa kaupmehi huvitas eelkõige merevaik ja karusnahad. Arenes kaubavahetus ja sellega jõudis eesti pinnale ka pronksmünte. Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg: Hakati ehitama linnuseid. Need ehitati järskudele nõlvadele. Samuti tehti kunstlikke valle- liivast ja palgist seinad.vallikraav ja müürid. Mägilinnnus-rajatakse künkale Neemiklinnus-neemikuna lõppevale otsale püstitatud Ringvall-Linnus-vallid tehti ise paekivist, tasasele maale
1848. Aasta revolutsiooni eel ühendas 1100 seltsi juba umbes 100 000 lauljat. Rahvuslik poliitiline liikumine Saksamaa rahvuslikku ühendamist taotlev poliitiline liikumine tärkas seoses Saksamaa majandusliku arenguga 19. Sajandil, pärast Napoleoni sõdade lõppu. 1830.aastatel kujunesid välja tööstusregioonid, kus mindi üle vabrikutootmisele. Kõige olulisem neist oli Reini- Vestfaali piirkonnas asuv Ruhri org, kus arenes eriti rasketööstus rauamaagi tootmine ja sulatamine, aga ka raudesemete, sealhulgas suurtükkide valmistamine.Algas raudteede rajamine, mis soodustas mettallurgia arengut ning pani aluse veduri- ja vaguniehitusele. Tööstusliku arengu käigus kujunes uus ettevõtjate klass kodanlus, keda huvitas maa ühendamine majanduslikel põhjustel. Preisi algatusel loodi 1834 aastal Saksa Tolliliit, kuhu kuulus 18 tähtsamat Saksa riiki, välja arvatud Austria. Tööstuse arenedes ja haritlaskonna kasvades levis liberalism, mis oli opositsiooniks valitsevale reaktsioonile
kasutusele võeti oma soorauamaak. Arvatakse et ka varaline ebavõrdsus süvenes. Rooma rauaaeg kestis u 50-450 pKr. Rooma rauaajal olid tüüpilised tarandkalmed korrapärased ristkülikud, mida piirasid suurematest kividest laotud müürid. Surnuid maeti enamasti põletatult. Rooma rauaaega peetakse üksiktalulise maaviljelusliku asutuse õitseajaks. Peamine elatusala oli põlluharimine ja karjakasvatus. Käsitöö arenes, eriti raudesemete valmistamine. Eesti elanike kaubandushuvid suundusid lõunasse, Rooma impeeriumi poole. Kauplemine toimus ennekõike balti hõimude vahendusel. Lõuna poolt hangiti esmajoones pronksi , millega jõudis siia ka balti hõimude ehtetüübid, mida kohalikud meistrid edasi arendasid. Rooma rauaaeg oli rahulik sõdadeta ajajärk. Keskmine rauaaeg kestis u 450-800 a. Sellel aja algul kerkisid Eestimaal mitmed linnused, aga nende kasutusiga polnud pikk. 8. saj paiku hakati ehitama tunduvalt
Rauda toodeti soomaagist. · Tarandkalmed kivimüüridest nelinurksed tarandid, kuhu asetati surnud enamasti põletatult (tarandis 10-20 lahkunud ühest sugupõlvest). · muutused eluolus üksiktalulise maaviljeluse õitseng. Loobuti kindlustatud asulatest. Asustuse tihenemine sise-eestis. Peamisteks elatusaladest põllundus ja karjandus. Käsitöö areng, eriti raudesemete ja pronksehete valmistamine. Lõuna-suunaline kauplemine rooma provintsidega (pronks, klaashelmed, ehted), põhjast ja idast hangiti ka karusnahku. 9. Rahutud aastasajad Eestis a) Linnuste rajamine: · ehituslikud iseärasused järskude nõlvadega küngas, kaitsmata küljele kinstlik vall, palkidest kaitseseinad, vallikraav.
Ütleb vanasõnagi: rooste sööb rauda, inimest närib mure. Raud püüab tagasi minna mingisse püsivasse vormi, milleks on raudoksiid või hüdroksiid, st raud püüab tagasi ühendiks, millena ta esines looduses. Tagasipöördumist nimetatakse korrosiooniks ehk argielus roostetamiseks. Korrosioon tekitab rahvamajandusele tohutut kahju. Mõnedel andmetel iga kuues, vähemalt iga kümnes kõrgahi töötab ainult korrosiooni "heaks". Kasutusel olevate teras- ja raudesemete keskmiseks elueaks peetakse vaid 15 aastat. Korrosiooniga on nii nagu kõige muugagi: võideldes ühe häda vastu, kutsume tahtmatult esile teise. On üldtuntud, et lumetõrjes kasutatav sool võimaldab küll tänavaid korras hoida, kuid mõjub kahjulikult sõidukitele. Seepärast hinnatakse sõiduki korrosioonikahjustusi ühel talvekuul 8-10 korda suuremaks kui suvekuul. Raua roostetamisega võideldi juba kauges minevikus. Vanakreeka ajaloolane
kõrval, need moodustasid ühe kalme. Enamasti põletatult. Luukillukesed koos arvukate ehetest panustega kalmekivide vahele. relvade puudumist ja tööriistade vähesust kalmedes seostatud roomlaste uskumusega, et hauatagune elu pidu ja pillerkaar. Kesk- ja Lõuna-Eestis asustus tihenes ja juurde tuli jõukamaid talusid. ELATUSALAD Põlluharimine ja karjakasvatus. Põllumajandustoodang arenenud, sellest jätkus äraelamiseks ning väljaveoks. Põllumajanduse areng soodustas käsitöö arengut-raudesemete valmistamine. Omamaisest rauast tehti kvaliteetseid kirveid, nuge. Kasutusele tulid vikatid, sirbid. sõled, peened ripatsid, kaela-käevõrud, sõrmued. Rooma rauaaeg rahulik sõdadeta ajajärk. Pole teada linnuseid, kalmetesse ei pandud kaasa relvi. KESKMINE RAUAAEG (450-800) VIIKINGIAEG (800-1050) ASUSTUS Keskmisel rauaajal kerkisid linnused. Kasutusiga polnud pikk, tunduvalt rohkem hakati ehitama 8.saj paiku. Paljusid kasutati püsivalt kogu viikingiaja, mis ühtlasi tugevdati nende
põlispõllundusele nn Rooma rauaajal I a.t esimesel poolel Noorem eelrooma rauaaeg 200 eKr toimus tegelik üleminek raua kasutusele, sest rauda hakati sulatama kohalikust maagist MUINASAEG Tekkisid esimesed tõelised linnused: ringvalllinnused (tuntuim Päädla Muhumaal). Ka haudades relva panused- tegemist on rahutu ajajärguga Sellesse perioodi kuulub töenäoliselt ka esimesed leitud ristpalkhoone jäänused, Virumaal Koilast Ajaline piir kokku leppeline, raudesemete levik oli aeglane, üleminekuperiood 500-200 eKr, nimetatakse varaseks eelrooma rauaajaks Maaviljeluses kujunes regulaarne maakasutusmuster, mis on tuntud Kelti põldudena. Põllupeenardega eraldatud keskmine suurus on 390 ruutmeetrit Kalmete tüübid Kivivarekalmed keskmise rauaaja tüüpilised kalmed, ebakorrapärase kujuga sisestruktuurita kuhjatised. Maeti ka vanadesse tarandkalmetesse, uusi ei rajatud. On tarandkalmega kokku ehitatud kivivarekalmeid
vastupidavamad. · Oma raua tootmine soomaagist (lk 21) b. Tarndkalmed kivimüüridest nelinurksed tarandid, kuhu asetati surnud enamasti põletatult (tarades 10-20 lahkunut ühest sugupõlvest). c. Üksiktalulise maaviljeluse õitseng. d. Loobuti kindlustatud asulatest, mis seotud rahuliku sõdadetu ajajärguga. e. Asutuse tihenemine Sise-Eestis. f. Peamisteks elatusaladeks põllundus ja karjandus. g. Käsitöö areng, eriti raudesemete ja pronksehete valmistamine. h. Lõuna-suunaline kauplemine Rooma provintsidega: · Vahetuskaubaks oli peale vilja ka põhja- ja idapoolt hangitud karusnahad. · Lõnast saadi pronksi, klaashelmeid, ehteid. 3. Iseseisev töö a. Arutle, miks on õpikusse lisatud tekst Kaali järvest? Kaali kraatrit võiti pidada "Päikese hauaks", mis vääris austamist, ning millele oli vaja ohvreid tuua. Viiteid võimalikule Kaali meteoriidi langemise vastukajale on leitud ka soome eeposest
Enamasti põletatult. Luukillukesed koos arvukate ehetest panustega kalmekivide vahele. relvade puudumist ja tööriistade vähesust kalmedes seostatud roomlaste uskumusega, et hauatagune elu pidu ja pillerkaar. Kesk- ja Lõuna-Eestis asustus tihenes ja juurde tuli jõukamaid talusid. ELATUSALAD Põlluharimine ja karjakasvatus. Põllumajandustoodang arenenud, sellest jätkus äraelamiseks ning väljaveoks. Põllumajanduse areng soodustas käsitöö arengut-raudesemete valmistamine. Omamaisest rauast tehti kvaliteetseid kirveid, nuge. Kasutusele tulid vikatid, sirbid. sõled, peened ripatsid, kaela-käevõrud, sõrmued. Rooma rauaaeg rahulik sõdadeta ajajärk. Pole teada linnuseid, kalmetesse ei pandud kaasa relvi. 4. KESKMINE RAUAAEG (450-800) VIIKINGIAEG (800-1050) ASUSTUS Keskmisel rauaajal kerkisid linnused. Kasutusiga polnud pikk, tunduvalt rohkem hakati ehitama 8.saj paiku. Paljusid kasutati püsivalt kogu viikingiaja,
Väga suure rõhu all kuumeneb ta mitmesaja kraadini ja süttib. Veel kõrgema keemistemperatuuriga on määrde- ja muud õlid, masuut ja parafiin. Nafta destillatsioonil jääb lõpuks järele must pigitaoline jääk - bituumen. Süsivesinikud vees ei lahustu. Vedelad ja tahked süsivesinikud tunduvad katsumisel rasvased. Nad on vett tõrjuvad - nad ei märgu. Kasutamine: Maagaasi ja teisi gaasilisi süsivesinikke kasutatakse tööstuses ja argielus gaasilise kütusena raudesemete katmiseks; süsivesinikke lahustitena (rasvaplekkide väljavõtmisel ja keemilises puhastuses), määrdeainena. Aatomite olekud Orgaanilistes ühendites mood aatomid kindla arvu sidemeid. Süsiniku aatomi olekud 1. Süsinik C 4sidet a)moodustab 4 üksiksidet (-) b)moodustab 1 kaksiksideme ja 2 üksiksidet (TP) c)moodustab 2 kaksiksidet d)moodustab 1 üksik- ja 1 kolmiksideme (TP) 2. Lämmastik N 3 sidet a)3 üksiksidet b)1 kaksik- ja 1 üksikside c)1 kolmikside 3. Hapnik O 2 sidet
[(WWW) http://miksike.net/documents/main/elehed/6klass/2maaime/maaime5-2.htm Tutanhamoni hauakamber] Muumia ise oli aga samaaegselt ülev ja hirmus. Muumiat kaunistas tohutu hulk kullast käevõrusid ja kaelakeesid. Jalas olid tal kullast väljataotud sandaalid, sõrmed ja varbad olid kullast tuppedes, vääriskive oli nii palju, et neid võis jaotada 101 gruppi. Ent siiski peetakse üheks väärtuslikumaks leiuks rauast amuletti, mis kuulus Egiptuse kõige varasemate raudesemete hulka. [(WWW) http://miksike.net/documents/main/elehed/6klass/2maaime/maaime5-2.htm Tutanhamoni hauakamber] Tutanhamoni tuntus põhineb tänapäeval kahel asjaolul. Esiteks läks ta ajalukku oma isa radikaalse usureformi hülgajana. Teiseks avastati tema haud peaaegu täiesti puutumatuna, see on kõige paremini säilinud Vana-Egiptuse kuninglik haud ja sellepärast on ajaloolased saanud
ainus neljaringiline kalme). Põhiliselt tuntud Põhja-Eestis Lohukivid kivikirstkalmete läheduses. Kõige uhkem neist on Nõiakivi 405 lohuga. Lohukivid võisid tekkida viljakuskultuse või päikesekultuse ajendil. Osa arheolooge arvavad, et need on tekkinud surnute austamise rituaalide käigus. Varane tarandkalme tekkinud ~3. saj eKr, mil on toimunud muutused ühiskonnas, millest annavad tunnistust uut tüüpi muistised ning raudesemete sagenemine ergo tekkis eliit. Tõugu tarandkalmes töötas antropoloog, kes täheldas põlenud pealuutükke, mille pea oli enne põletamist skalpeeritud. Ilmselt on eksisteerinud mingi kolbakultus pea skalpeeriti, et kolpa kiiremini kätte saada. Tarandkalmeid (varaseid) on leitud kokku 24, rohkem Saaremaalt ning Põhja-Eesti rannikult Uut tüüpi põllud põllupiirid korrapärased, sarnased Taani, Iiri ja Inglismaa põldudega (nn keldi- ehk lateenipõllud)
Eestini on mõju ulatunud kaudselt, läbi vahendajate, selle kajastuseks mõned mündid ja ehted Sellest ajast on uuritud kõige rohkem kalmeid, mis sisaldavad rikkalikult hauapanuseid (üle Eesti u 500 kalmet) eluolu Üksiktalulise asustuse õitseaeg, sise-Eestis asustus tihenes Juurde tekkis jõukamaid talusid Põhielatusalad olid põlluharimine ja karjakasvatus Põllundustoodang kasvas, tekkis ülejääk, millega sai kaubelda Raudesemete valmistamisele spetsialiseerumisest oli välja kujunenud käsitöö (lisaks tööriistadele ka peenekoelised ehted, pronks, email) Kaubandushuvid suundusid lõunasse Rooma impeeriumi poole Rooma kaupmehi huvitas põhja poolt saadav merevaik ja karusnahk Lõuna poolt hangiti ennekõike pronksi Eestlased vahetasid ilmselt vilja merevaigu ja karusnahkade vastu ning vahendasid seda edasi lõuna poole (kauplemine balti hõimude kaudu)
Ringvallid pole kaitserajatistena eriti efektiivsed, madal vall on. Kultuurikiht õhuke. Rootsis pigem rituaalsete pidustuste paikadena, eliidile? Jägala linnamägi üks Eesti suurimaid linnuseid, kultuurkiht õhuke ja leide vähe- võis kasutada ajuti(ohu korral, alaliselt elas vaid ülik). Looduslikult kaitsutd paik plus kindlustustööd.Kuna kiht on õhuke, pole eriti kaevatud, sest raha napib. 250 a eKr tõsisemad muutused. Oma raua tootmine ja hakkab märgatamalt kasvama raudesemete hulk. Muutused tulenevad ühiskonna muutusetes ja võimuvõitlustega seotud võitlustest? Arheoloogia teoorias võib tõlgendusi välja pakkuda aga selle toetuseks peaks ka teooria olema. Roomarauaaeg 50-450pKr. Hakati eristama tarandkalmete järgi, nüüd tüüpiline(klassikaline) tarandkalme. Suurematest ja korralikest taranditest tehtud, näites Jaagupi. Suuremad kivid, korrapärased tarand 3-4 meetrit, ühe tarandi pikkus kuni 10 m, sisaldavad mitut ükjsteise kõrval olevat tarandit
tüüpilised tarandkalmed korrapärasemad ristkülikud, mida piirasid suurematest kividest laotud müürid.Tarandid rajati üksteise kõrvale ja need moodustasid ühe kalme, surnuid maeti enamasti põletatatult. Surnutele ei pandud kaasa relvi ega tööriistu, sest arvati et hauatagune elu on pidu ja pillerkaar. Eesti elanike peamiseks elatusalaks oli kindlalt kujunenud põlluharimine koos karjakasvatusega. Veel kujunes välja käsitöö areng, eriti raudesemete valmistamine, kasutusele tulid ka vikatid ja sirbid, hakati valmistama ka mitut tüüpi keerulisi sõlgi, ripatseid, kaela- ja käevõrusid ning sõrmuseid. Kaubandushuvid suundusid nüüd Rooma impeeriumi poole, võimalik, et Eestis kasvatatud vilja vahetati põhja- ja idapoolsete naabritega karusnahkade vastu, mida omakorda lõuna poole edasi müüdi. Kauplemine lõungas toimus enamasti balti hõimude vahendusel. Lõuna poolt hangiti enamasti pronksi.
· Vanem rauaaeg(Eelrooma rauaaeg): u.500 eKr.50 pKr. · Eelrooma rauaajal jõudsid Eestisse esimesed rauast esemed. Pronksiaegsed kindlustatud asulad jäeti maha ja pronksesemete tootmine ei andnus endist tulu. Surnuid hakati matma tarandkalmetesse. Majandus hakkas seoses rauatootmisega kiiremini arenema. · Vanem rauaaeg(Rooma rauaaeg): (u.50-u450 pKr.) · Rooma rauaaega-peetakse maaviljeluse õitseajaks. Põllumajanduse arengut soodustas käsitöö areng, eriti raudesemete valmistamine, kasutusele tulid vikatid ja sirbid. Kaubandushuvid suundusid Rooma impeeriumi poole. Edusamme majanduselus soodustas asjaolu, et Rooma rauaaeg oli rahulik sõdadeta ajajärk. 3. EESTI KESKMISEL RAUAAJAL JA VIIKINGIAJAL · Linnused- Juba keskmise rauaaja ( 450-800a) algul kerkisid mitmed linnused. Tunduvalt rohkem hakati linnuseid rajama viikingiajal ( u 800-1050 a) Välimuse põhjal eristatakse
matusest (u 5000 eKr). Raua tootmine algas u 1400 eKr hetiitide juures. Nad hoidsid seda kaua saladuses, väljapoole hetiitide asuala sattus vaid üksikuid raudesemeid. Hetiidid hoidsid oma saladust kuni oma riigi hävinemiseni u 1200 eKr. Pärast seda levis rauavalmistamise oskus kiiresti. Järgmistel aastatuhandetel hakati rauda kasutama Lõuna-Euroopas. Üldiseks muutus raud alles u 700 eKr. Raud oli esimene metall, mis täielikult tõrjus välja kiviriistad. Raudesemete tarvituselevõtt suurendas põllunduse efektiivsust. Samal ajal kasvas rahvaarv, kaubandus muutus intensiivsemaks - kaasnes areng pea igal elualal. Peamiselt Kesk-Euroopas, osaliselt ka Lääne-Euroopas, jagatakse rauaaega kaheks: 40 Hallstatti ja La Tène kultuuriks. Hallstatti kultuur: pronksiaja lõpu ja varase rauaaja kultuur (u 1200500 eKr). Kese lõunapoolses Kesk-Euroopas. Hallstatti kultuur jaotatakse väiksemateks etappideks,
Ida-Virumaalt). Nagu pronksi, oli ka rauda algul vähe ja suuri muudatusi varane rauaaeg siinses elukorralduses ei toonud. Läänepoolsete naabrite eeskujul hakati surnuid matma kivikirstkalmetesse (tuntuim Jõelähtmel) Varase rauaaja lõpul/ rooma rauaaja algul õpiti rauda tootma kohapealsest soo-ja järvemaagist (vanimaid teadaolevaid kohti on Tartu lähedal asetsev Tindimurru u 2000 a tagasi). See võimaldas raudesemete ulatuslikumat kasutuselevõttu ja kiirendas oluliselt põlluharimise arengut. Tänu raudkirvestele levis aletegemine ja peagi sai alguse söödiviljelus (st põld oli peale kasutamist 4-5 a puhkeasendis e söödis ja teda kasutati peamiselt karjamaana. Sel teel saadav sõnnik oli omakorda vajalikuks väetiseks). Söödiviljelus sai alguse Lääne- ja Põhja-Eestis ning Saaremaal, kus mullakiht oli õhuke, aga viljakas
annaabi.ee 
