Korrosioon (0)

Korrosioon
Igapäevaelus kohtame raudesemeid , mis on kaetud roosteplekkidega, punane vask on muutunud pruuniks või roheliseks ja hõbelusikad on muutunud mustaks ning kaotanud oma läike. Metallide muundumine kulgeb sageli väga kiiresti. Pruugib jätta märja rohu sisse läikiv raudese, kui juba mõne päeva pärast on esemele tekkinud pruunid roostelaigud. Aeglasemalt tuhmub läikiv vasepind. Korrosiooni puhul mõjutab metalli ümbritsev keskkond keemiliselt.
Mis on korrosioon? - See nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast corrodere , mis tähendab puruks närimist. Seega korrosioon on metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Keemia keeles öelduna oksüdeeruvad metalli aatomid ümbritseva väliskeskkonna (õhk, vesi, erinevad gaasid, lahused jne.) toimel. Korrosioon on redoksprotsess , kus metallid on redutseerijad ise oksüdeerudes. Igapäevaelus näeme korrosiooni
enamasti raudesemete roostetami- sena , aga ka vask- ja hõbeesemete tuhmumisena. Too konkreetseid näiteid oma kodusest elust erinevate metallide korrosioonist.
Raua korrosioon Korrosiooni iseloomu järgi võime jagada korrosiooniprotsessi kaheks:

Keemiline korrosioon, mis toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, seega mitteelektrolüütides. Näiteks raua ühinemine hapnikuga ilma niiskuse juurdepääsuta: 4Fe + 3O2 = 2Fe2O3

Elektrokeemiline korrosioon, mis on seotud galvaanielementide tekkimisega . See toimub siis, kui kaks erinevat metalli on kontaktis elektrolüüdi lahusega. Näiteks tsinkpleki puhul, kui viimast on kriimustatud, tekib galvaanipaar Fe - Zn.
Kulla korrosioon Kuld ja kõrge prooviga kulla sulamid ei korrodeeru pinnase toimel peaaegu üldse. Kulla pinnale võib teatud tingimustel moodustuda tihe plaatina (korro-siooniproduktide) kiht, mis pinda praktiliselt ei kahjusta.
Hõbeda korrosioon Hõbe ja kõrge hõbedasisaldusega sulamid on küllalt stabiilsed. Tavaliselt moodustud eseme pinnale must tihe hõbesulfiidi (Ag2S) kiht, mis metalli edasise korrodeerumise eest kaitseb. Madala prooviga hõbeesemed korrodeeruvad kiiremini, sulamist võivad välja lahustuda lisandid – tavaliselt vask. See muudab eseme poorseks ja vastuvõtlikuks edasisele korrosioonile. Tihti ei ole võimalik eristada selget piiri korrosiooniproduktide ja metalli pinna vahel. Tavaliselt kattuvad madala prooviga hõbeesemed rohelise vase korrosiooniprduktide kihiga .
Vase korrosioon Vask korrodeerub pinnases suhteliselt kiiresti. Vask esineb enamasti erinevate sulamite koostises, mida nimetatakse pronksiks.
Tina ja plii korrosioon Tina ja plii on väga pehmed metallid. Korrodeerudes kattuvad nad enamasti valge mahulise kihiga. Korrosiooni levides eseme sisemusse muutub ese kihiliseks ja hapraks. Tina ja plii kahjustuvad oluliselt nii mehhaniliste kui ka keemiliste tegurite koosmõjul.
Kasutatud kirjandus:

• http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/metallid_mittemetallid/9-1-14-1.ht m
  
• http://www.ai.ee/failid/274.ppt#1
  
• http://web.zone.ee/metallityy/METALLID/yldteavetmetallidest_5.html